Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-6718/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.12.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1458

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-6718

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi M. N. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

9375,62 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond), lepinguline esindaja Carlo Kask, epost xxx). Kostja: M. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx xxxxx, Harju maakond, e-post xxx, faktiline asukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt M. N. hageja PlusPlus Capital AS kasuks lepingust xxxxxxx, 05.06.2018.a. tulenev võlgnevus kompromissisummas 5949,23 € s.h põhinõue 4633,04 €, enne 05.06.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 1316,19 €, viivised põhinõudelt 4633,04 € alates 26.12.2018 kuni 28.04.2021 summas 2376,75 € ja sissenõudekulu 35 €.

3.Välja mõista kostjalt M. N. hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4633,04 € alates 29.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb M. N.l tasuda PlusPlus Capital AS-ile menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Hageja sõlmisid Kompromissileping / Võlatunnistus nr xxxxxxx, 05.06.2018.a. Hageja omas võlgniku vastu nõuet Järelmaks Nr. 1503343/96al, 02.02.2015 , mille alusel Kostja võlgnes hagejale 5390,13 € ja viivised summas 1448,10 €. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissileping/Võlatunnistuse, millega Hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 131,91 € ning võimaldas Kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissi summas 6706,32 € (5390,13 € + 1316,19 €). Antud summale lisandus Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 €. Kostja tasus nõuet summas 787,09 €, millest 30,00 € arvestati Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 € katteks ning 757,09 € kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissi summas sisalduv 4633,04 € ja 1316,19 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning Pooled lugesid lõppenuks Lepingu punktis 1.1. kirjeldatud Kostja kohustused Võlausaldaja ees ning Lepingu sõlmimisega tekkis Kostjal uus iseseisev kohustus tasuda Võlausaldajale Lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on Lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui Kostja ei tasu Kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub

Kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati Kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgsemaksega on hilinenud, on Võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu Kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissi summa tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.12.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus Kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma Võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata Kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 07.01.2019, 23.12.2019, 22.10.2020 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. Kostja võlgneb hagejale Lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) Kompromissisumma põhivõlgnevus: 4633,04 €, 2) Kompromissisumma viivised: 1316,19 €, 3) Viivised: 2376,75 €. Viivis on võlalt 4633,04 € perioodi 26.12.2018 -28.04.2021 eest 0,06% vastavalt 2376,75 €. Hageja on arvutanud viivist alates Kostja Lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista välja lepingust xxxxxxx, 05.06.2018.a. tulenev võlgnevus kompromissisummas 5949,23 € s.h põhinõue 4633,04 €, enne 05.06.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 1316,19 €, viivised põhinõudelt 4633,04 € alates 26.12.2018 kuni 28.04.2021 summas 2376,75 € ja sissenõudekulu 35 €. hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4633,04 € alates 29.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, menetluskulud: riigilõiv summas 550 € ja õigusabikulu summas 420 € ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 27.11.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 550 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 550 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning esitatud on üksnes hagiavaldus, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele, ei ole tegemist keeruka nõudega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 790 eurot (550+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (790 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik