Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-12861/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 15.12.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1477

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-12861

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi S D vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

6045,30 eurot Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn);

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja esindaja: T I, e-post: xxx;

Asja läbivaatamine

Kostja: S D (isikukood xxx, elukoht xxx, faktiline asukoht xxx, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt S D hageja PlusPlus Capital AS kasuks xxx ja kostja vahel 19.08.2019 sõlmitud Osamaksetega tasumise müügilepingust nr. xxx tulenev võlgnevus 3478,79 €, intressid 359,59 €, lepingutasu 25 €, laenuhaldustasu 3,60 €, viivised 1308,41 €, sissenõudekulud 35€.

3.Välja mõista kostjalt S D hageja PlusPlus Capital AS hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 3478,79 € alates 17.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni 24% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb S Dil tasuda PlusPlus Capital AS-ile menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja xxx (Müüja) sõlmisid 19.08.2019 Osamaksetega tasumise müügilepingu nr. xxx, millest tulenevad nõuded on loovutatud xxx Lepingu punkti 1 kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning punkti 2 ja 3 kohaselt osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus vastavalt Lepingu Maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 12.ks kuupäevaks, esimese maksega 12.09.2019 summas 238,88 € ning viimase osamaksega 12.02.2021 summas 238,75 € (maksegraafik). Lepingu Lisa eritingimuste kohaselt oli Lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 14,9 % aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest aastast ning laenusumma kasutuse olemise päevast alates. Kostja jättis lepingu täitmata ning seega jättis perioodil 12.09.2019 kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni 21.01.20 tasumata võlga 3478,79 €, intressi 359.59 €, lepingu tasu 25 €, haldustasu 3,60€. Peale lepingu ülesütlemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 2654,58 € - seega oli peale lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 3478,79, tasumata lepingutasu 25 €, tasumata laenuhaldustasu 3,60 € ja tasumata intressiosamaksed summas 359,59 €.vormis ennetähtaegselt üles öelda, kui Ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme (3) üksteisele järgneva Osamakse või selle osa tasumisega ja Faktoor on Müüja esindajana andnud Ostjale edutult kahe(2)-nädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et Müüja ütleb lepingu üles selle tähtaja jooksul

maksete tasumata jätmise korral ja nõuab kogu võla tasumist. Lähtudes Kostja toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingu Tingimuste punktist 6.5 teavitas Faktoor 02.01.2020 Kostjat Lepingu ülesütlemisest, kui Kostja ei täida hiljemalt 16.01.2020 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles Faktroor lepingu 21.01.2020 a üles. Vastavalt Lepingu punktile 8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 6045,30 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 06.02.2020, 11.12.2020, 12.07.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes VÕS § 113 2 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. 27.01.2020 a. loovutas Faktoor oma nõuded Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas Hageja Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja on arvutanud viivist alates kostja Lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist: 3478,79 € * 24% aastas = 834,91 €. Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja Inbank AS ja kostja vahel 19.08.2019 sõlmitud Osamaksetega tasumise müügilepingust nr. OE02641 tulenev võlgnevus 3478,79 €, intressid 359,59 €, lepingutasu 25 €, laenuhaldustasu 3,60 €, viivised 1308,41 €, sissenõudekulud 35€, hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 3478,79 € alates 17.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni 24% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, menetluskulud: riigilõiv summas 450 € ja õigusabikulu summas 420 €; väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 24.11.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 450 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 450 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning esitatud on üksnes hagiavaldus, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele, ei ole tegemist keeruka nõudega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 690 eurot (450+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (690 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik