Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Varasem menetluse käik c.v. SNB-REACT u.a (hageja) esitas 13. veebruaril 2014 Harju Maakohtule hagi D. M. (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat lõpetama kaubamärkide Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-star, New Era, Pandora, Parajumpers, Puma ja Timberland kujutiste kasutamine hageja loetletud 119 veebilehel; kohustada kostjat tulevikus hoiduma eelnimetatud kaubamärkidega identsete tähiste kasutamisest või kasutamise võimaldamisest internetis; kohustada kostjat esitama erinevatele tippdomeenide haldajatele taotluse hagiavalduses loetletud 119 domeeninimest loobumiseks hageja kasuks kahe nädala jooksul alates kohtulahendi jõustumisest; selle kohustuse täitmata jätmisel asendada kostja tahteavaldus hagiavalduses loetletud domeenidest loobumiseks ja hagejale loovutamiseks kohtuotsusega; keelata kostjal tulevikus selliste domeeninimede registreerimine, mis sisaldavad tähist või on eksitavalt sarnased kaubamärkidega Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-star, New Era, Pandora, Parajumpers, Puma ja Timberland ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 182 540 eurot. Harju Maakohus jättis 27. oktoobri 2016. a otsusega hagi rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada. Tallinna Ringkonnakohus peatas asja menetluse ja esitas Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused direktiivi 2004/48/EÜ artikli 4 p c tõlgendamise kohta ja direktiivi 2000/31/EÜ artiklite 12, 13 ja 14 tõlgendamise kohta. Tallinna Ringkonnakohus saatis 26. novembri 2018. a otsusega asja maakohtule uueks lahendamiseks. Harju Maakohus jättis 23. detsembri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus lõpetas 5. oktoobri 2020. a otsusega hagi osalise tagasivõtmise tõttu menetluse hageja nõudes kohustada kostjat lõpetama mistahes internetiteenuse vahendamine apellatsioonkaebuse punktis 3.1 märgitud 110 veebilehe tarbeks. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat lõpetama mistahes internetiteenuse vahendamine lehekülgede tarbeks, mille suhtes hageja hagi tagasi ei võtnud (9 veebilehte), samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hageja nõude kohustada kostjat lõpetama hageja õiguste rikkumine st mistahes internetiteenuse vahendamine lehekülgede (9 veebilehte) tarbeks. Riigikohus tühistas 21.04.2021 otsusega maa- ja ringkonnakohtu otsused osas, milles kohtud jätsid hageja 179 540 euro suuruse kahju hüvitamise nõude rahuldamata, samuti menetluskulusid puudutavas osas ja saatis kohtuasja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtud on jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kostja kui infoühiskonna teenuse osutaja vastutab praegustel asjaoludel kaubamärgiomanikele tekitatud kahju eest solidaarselt kaubamärgiomanike ainuõiguse vahetute rikkujatega. Kohtud on tuvastanud, et kostja ei ole vahetu kaubamärgiomanike ainuõiguse rikkuja, kuid ta osutas internetiteenuseid infoühiskonna teenuse osutajana. Kostja teenuseid kasutati kaubamärgiomanike ainuõiguse rikkumiseks, seega sai kaubamärgiõiguse rikkumine toimuda üksnes kostja vahendusel. Kostjale kui infoühiskonna teenuse osutajale ei

kohaldu vastutuse piirangud. Kostjal oli käibekohustus tõkestada kaubamärgiomanike õiguste rikkumine alates õigust rikkuvast tegevusest teada saamisest. Käibekohustuse täitmata jätmisel on kostja teadlikult ja tahtlikult aidanud kaasa kaubamärgiomanike ainuõigust vahetult rikkuvate isikute õigusvastasele tegevusele ning teda tuleb käsitada kaubamärgiomanike ainuõiguse rikkumisele kaasaaitajana. Abstraktse kahju (saamata jäänud tulu) arvutamiseks saaks hageja esile tuua asjaolud, tuginedes mh nt uuringutele või andmetele, millest nähtub, kui palju tavapäraselt maailmas konkreetses valdkonnas nt võltstoodete müügi tõttu tulu kaotatakse, kui suur on võltskaubanduse osakaal vms. Vastaspool saab seejuures omakorda tõendada, et praegustel asjaoludel ei oleks kahjustatud isik sellises ulatuses tulu teeninud. Kuna VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 võimaldavad kahjuhüvitist määrata hinnanguliselt, arvestades kõiki juhtumi asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul võimalik kaubamärgiomanike abstraktse kahju (saamata jäänud tulu) arvutamisel võtta arvesse ka kaubamärgiomanike ainuõiguste rikkujate käivet või kasumit (andmeid kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkunud isiku käibe või teenitud tulu kohta). Kaubamärgiõiguse rikkumisega teenitud rikkuja tulu või käive ei ole küll võrdsustatav kaubamärgiomaniku saamata jäänud tuluga, kuid on siiski võimalik pidepunkt kahjuhüvitise arvutamisel. Kohtud on lähtunud saamata jäänud tulu hüvitamise nõude käsitlemisel konkreetse tegeliku kahju arvutamise reeglitest ega ole arvesse võtnud kaubamärgiõiguse rikkumisega tekitatud saamata jäänud tulu eest hüvitise kindlaksmääramise eripära. Seda, missugust tulu oleks konkreetsed kaubamärgiomanikud ilma rikkumiseta saanud, ei ole võimalik kaubamärgiomanikel tõsikindlalt tõendada. Riigikohtu suunise kohaselt tuleb maakohtul aja uuel arutamisel hinnata lisaks litsentsianaloogiale ka teisi hageja esitatud kaubamärgiomanike saamata jäänud tulu kohta käivaid asjaolusid ja tõendeid. Hageja esitas 21.06.2021 ja 19.09.2021kohtule kahjunõude osas täpsustused. Kostja esitas oma vastuväited 26.09.2021 ning täiendava seisukoha koos lisatõenditega 01.11.2021. Kohus pidas kohtistungi 09.11.2021. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 21.06.2021 ja 19.09.2021 kahjunõude täpsustuse ning palub kostja välja mõista kahjuhüvitis 179 540 eurot. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 169 587,0813 eurot või 106 000,41 eurot või 103 448,11 eurot või hüvitis kohtu äranägemisel olenevalt sellest, millise arvutusmetoodika alusel tekib kohtul siseveendumus selles, mis võimaldab kohtul kahju kindlaks määrata. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt saadud tulu ehk müügikäibe üleandmist ka alusetu rikastamise sätete järgi summas 123 984,39 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kohtuotsusega tuvastatud, et kostja on rikkunud käibekohustust, sest oli teadlik, et veebilehtedel, millele ta pakkus ISP teenust toimus ebaseaduslik võltskaupade müük. Sellel põhines kogu tema äritegevus tuum. Kohtud leidsid, et solidaarse vastutuse eeldused ja delikti koosseis on täidetud. Vaidlus jätkub üksnes kahju hüvitamise nõude ja rikkumisest hoidumise nõude osas. Kahjuhüvitise suurusel võib võtta aluseks kaubamärgiomanike ainuõiguste rikkujate käivet või kasumit (andmeid kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkunud isiku käibe või teenitud tulu kohta). Kaubamärgiõiguse rikkumisega teenitud rikkuja tulu või käive ei ole küll võrdsustatav

kaubamärgiomaniku saamata jäänud tuluga, kuid on siiski võimalik pidepunkt kahjuhüvitise arvutamisel. Kaubamärgiomanike õiguste rikkujate võltskauplejate kasumimarginaal on erinevate uuringute kohaselt jaesektoris 20-50%, hulgimüügi sektoris 70-80%. Kostja kui kaasaaitaja vastutuse puhul tuleb seda asjaolu arvestada. Avalike andmete põhjal võib tuvastada kostja enda kasumimarginaali – see on relevantne, sest solidaarvõlgniku võimalik kasumimarginaal tema poolt teenuse osutamiseks on antud vaidluses asjakohane. Hageja on esitanud tõendid sellest, millist kahju on kostja tekitanud. Esiteks, hageja on esitanud kohtule väljavõtte iga veebilehe kohta (köide III toimiku lk 81-221, köide IV lk 1- 222, köide V lk 1-219) ning juba 68 väljavõttelt nähutvalt müüakse veebilehtedel kaupa suuremas väärtuses, kui kahju hüvitisena nimetatud summa: 179 540 eurot (köide V lk 220-223). Hageja on esitanud vaid veebilehtede esimese lehekülje väljavõte, kuigi igal e-poel on kümneid ja kümneid lehekülgi kauba eksponeerimiseks. Teiseks, Eesti tarbijal on või oli hagi esitamise seisuga võimalik kostjaga seotud veebilehtedelt tellida kaupa Eestisse (köide III toimiku lk 87- köide V lk 216)). Hageja hinnangul on kaubamärgiomanike õiguste rikkujate käive olnud vähemalt 179 540 eurot, mis teeb vähem kui 20 000 eurot kaubamärgi omaniku kohta (Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-star, New Era, Pandora, Parajumpers, Puma ja Timberland). Summa on proportsionaalne ning on põhjendatud kohtu poolt sellises ulatuses kahju väljanõudmine. Igal juhul on nii kavatsus tulu saada, kui reaalse tulu saamise võimalus tõendatud lehe puhul, mis endiselt opereerib ja müüb võltskaupu. Näiteks tulnuks hagi rahuldada igal juhul vähemalt ulatuses, milles võltskaupu müüva veebilehe www.pomwa.ee andmetel on müüdud kaupade kogus kasvanud ja seega saab kahjuna käsitleda ka müüdud kaupade summat kui rikkuja tulu. Kostja kasutas teenuse osutamiseks võltspoodide opereerimisele kaasaaitamisel nii FIE kui erinevate osaühingute vorme (eelkõige Fiber Grid OÜ ja Sonjara OÜ, milles kasusaajaks just kostja), kuid tegutses siiski ise majanduslikes huvides rentides ligi 38 000 IP-aadressi RIPE NCClt. Kostja äriühingud olid kasumlikud 2013 kui 2014 aastal. Hageja tugineb andmete esitamisel kostja enda esitatud andmetest käibe ja kasumi kohta ning keskmisest kasumimarginaalist. Kostja oli 2013-2014 aastatel 59,04 protsendi osaluse osanik kahes äriühingus, Sonjara OÜ ja Fiber Grid OÜ. Fiber Grid OÜ kasum oli 2013 ja 2014 aastal vastavalt 119 239 eurot ja 42 037 eurot ning Sonjara OÜ kasum 2014 aastal 141 913 eurot. Fiber Grid OÜ käive oli 2013 vastavalt 446 408 eurot ja 2014 aastal 68 780 eurot ning Sonjara OÜ käive aastal 2014 oli 158 942eurot ning keskmine marginaal 59,04 %. Rakendades kostja kasumimarginaali kaubamärgiomanike õiguste rikkujate käibele (minimaalselt 179 540 eurot) on kahju ulatuseks 106 000,41 eurot. Kasumimarginaali arvestusmetoodikat on kasutatud Euroopa Liidu Kohtu eelotsusemenetluses, kohtuasjas C-494/15, milles alusel on saanud kohtuasi lõpplahenduse siseriiklikus kohtus, milles kahjuhüvitise suuruse hindamisel lähtus kohus võltskauplejate müügi ja kannatanute kasumimarginaalist. Kahjuhüvitis summas 106 000,41 eurot hagejatele on igatahes õiglane ja proportsionaalne arvestades eeltoodut: hagi summa on väga väike osa e-poodides müüdavate kaupade koguhinnast (vaid esimene lehekülg); võltskaupade hind on juba üldteada asjaoluna kordades madalam kui originaaltoodete hind; võltskaubanduse ning võltskaubanduse kasumimarginaalid on vahemikus 20% kuni 100% ning kaubamärgiomanikud kaotavad võimaluse müüa originaalkaupu ulatuses, milles võltskaubandus selle võimaluse neilt röövib; kostja kasum oli viidatud kahel aastal tema majandustegevuses kasutatud ettevõtetel suurem kui nõutav kahju hüvitis, kuid arvestab kostja teenitu kasumimarginaaliga. Nagu selgitatud, siis hagis on kokku liidetud absoluutne miinimum 119 veebipoe ühe arvutiekraani-lehe ulatuses müüdavatest toodetest, mis moodustab kaduvväikese osa neis poodides

tegelikult müüdavatest toodetest, seega kahjusumma austab põhimõtet „vähemalt selles ulatuses“. Võttes arvesse „kõiki asjakohaseid aspekte“ jäid kaubamärgiomanikud tulu saamise võimalusest ilma võltskaupu müüvate e-poodide tegevuse tõttu ning sellise tegevuse võimaldajaks ja kaasaaitajaks ning solidaarselt vastutavaks oli kostja. Minimaalne tulu suurus, millest ilma jäädi küündib 179 540 euroni, mis kajastab vaid kaduvväikest fraktsiooni 119-s e-poes müüdavatest võltskaupadest ning moodustab 17 954 eurot iga võltstoodanguna müüdid kaubamärgi kohta, mille ainuõiguste rikkumise osas on hagi esitatud. Igal juhul on nii kavatsus tulu saada, kui reaalse tulu saamise võimalus tõendatud lehe puhul, mis endiselt opereerib ja müüb võltskaupu. Kindlasti tuleks rahuldada hagi ulatuses, milles võltskaupu müüva veebilehe www.pomwa.ee andmetel on müüdud kaupade kogus kasvanud ja seega saab kahjuna käsitleda ka müüdud kaupade summat kui rikkuja tulu. Hageja on esile toonud, et erinevatel hagis märgitud veebilehtedel müüakse kaupu üldsummana suuremas väärtuses kui hageja nõutav kahjuhüvitis. Juba üksnes kaubamärgi Pandora müüdud kaupade koguse ja summa järgi veebilehe www.pomwa.com näitel on kaupa müüdud ajavahemikul 2014-2020 a 169 587,0813 euro eest. Müüdava kauba kogus on asjaolu, mille abil rikkuja tulu määratleda. 1.21 Hageja rõhutab, et see, mis peaks müügitulust olema maha arvestatud kahju hüvitise kindlaks määramiseks on ainult ja ainult kostja tõendamiskoormis. Kostja ei ole mistahes tõendeid, vastuväiteid esitanud lükkamaks ümber hageja esitatud numbrid, mida oma kodulehel ametlikult kuvab kostja klient. Kui need numbrid on ekslikud või leiab kostja, et sealt tuleb mahaarvestada konkreetseid kulu liike (nt üldkulud, materjalikulud), siis selle pidi kostja esile tooma TsMS § 230 järgi. Kõik asjakohaseid aspekte arvestades on kohtul võimalik enda siseveendumuse kohaselt määrata kahju kindla summana, muuhulgas hageja väljatoodud viisil, kus asjakohaseks aspektiks on üldteada asjaolu, et originaalkauba müügihind ületab mitmekordselt võltskauba oma ning toimikus olevate tõendite alusel ainuüksi ühe senini aktiivse ja toimiva võltspoe käive 2014 toimikusse esitatud Pandora toodete müügist on 169 587,0813 eurot ning igal juhul on see mitmekordselt väiksem mistahes võimalikust tulust, mida kaubamärgiomanikud legaalse kaubanduse kaudu oleks saanud tellida. Siiski on hageja kogunud tõendi PANDORA kaubamärgi kasumimarginali suuruse osas ning selleks on 61%. Rakendades kasumimarginali müüdud võlts-Pandora ehete müügihinnale, on saamata jäänud tuluks kasumi näol 103 448,11 eurot. Seega kuigi hageja hinnangul on hageja kahju iga Kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise osas näidanud, siis täiendavalt võltskaupade müüja poolt näidatud müügi vahedega on minimaalselt Pandora kaubamärgi talismanide osas kahju tõendatud ning kohus saab alternatiivselt või kogumis lähtuda eeltoodud kahju ulatuse määramisel. Hageja lisab, et eelneva kaudu on välistatud hageja rikastumine on eeltoodud saamata jäänud tulu arvestamise valemiga ülekursiga välistatud. Arvestades, et on üldteada, et originaaltoodete hinnad on võltskaupade hindadest kordades suuremad, oleks kohtu argument relevantne, kui hageja nõue lähtuks müüdud võltstoodete ühikute summa ning originaaltoodete müügihinna korrutisest. Hageja ei ole aga sellist nõuet esitanud, vaid lähtunudki võltskaupade toodete hindadest, mis igal juhul välistab rikastumise selle arvelt ning seega on hageja saamata jäänud tulu nõue juba arvestanud sellega, et nõudes ei sisaldu ka hüpoteetiliselt rikastumise võimalust. Arvestades, et originaal-Pandora talisman maksab oluliselt rohkem, siis oli PANDORA kaubamärgiomanikul reaalne võimalus teenida vähemalt sama summa 169 587,0813 eurot originaal talismanide müügiga müües talismane mitmekordselt alla nende originaal turuhinna ning igal juhul teenida sellest vastav kasumimarginaal, mis 2014 aasta näitel oli 103 448,11 eurot.

Rikkumisest hoidumise nõude osas on Riigikohus leidnud, et „Hageja palus kohustada kostjat tulevikus hoiduma Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-star, New Era, Pandora, Parajumpers, Puma ja Timberland kaubamärgiga identsete tähiste kasutamise võimaldamisest internetis. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on VÕS § 1055 lg 3 aspektist põhjendatult viidanud, et kostjale ei ole võimalik panna üldist abstraktset kohustust hoiduda tulevikus hagis märgitud kaubamärkidega identsete tähiste kasutamise võimaldamisest internetis. Kostjalt võivad teenuse osutamist taotleda ka isikud, kellel on õigus vaidlusaluseid tähiseid kasutada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et hagi rahuldades peab kohus suutma piiritleda millistest konkreetsetest tegevustest peab kostja hoiduma, kuid hageja nõude alusel ei ole see võimalik.“. Hageja selgitab käesolevas seisukohas, et hoidumise kohustuse jaatamise korral ei ole tegemist olukorraga, kus välistatud on ka õiguspärane käitumine. Kohtuotsusega adresseeritakse ebaõigsust ning vaid selline tuleviku tegevus saab olla täitemenetluse objektiks. Kui tulevikus alustatakse kostja vastu hüpoteetiliselt täitemenetlus, siis omades õigust kaubamärgiomanike õiguste kasutamiseks on kostjal avatud õiguskaitsevahendid sellekohased tõendid esitada ja täitemenetlus lubamatuks tunnistada. Enamgi veel, 14.09.2020 istungil selgitas Tln Ringkonnakohus, et hageja hoidumise nõue on esitatud ülemäära laialt. Hageja selgitas kohtuistungi, et hageja eesmärk on, et kostjat kohustataks hoiduma mitte abstraktselt igasugusest vaidlusaluste kaubamärkidega identsete tähiste kasutamise võimaldamisest, vaid kasutamise võimaldamisest konkreetselt 119 väljatoodud domeenil ja seda just ka tulevikus, kuivõrd miski ei takista kostjal märgitud veebilehtedele ka tulevikus vahendusteenust pakkumast (hageja nõude resolutsiooni p 3.3). Sellega on hoidumisnõue piiritletud viisil, mis tagab selle rahuldamise kooskõlas Riigikohtu juhisega. Seega neid asjaolusid arvestades palub hageja rahuldada hageja hoidumise nõue. 19.09.2021 täiendas hageja oma seisukohti Hageja on esitanud hüvitise nõude ka alternatiivsel õiguslikul alusel s.o lisaks kahju hüvitamise sätetele ka alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel ja seda alates hagi menetlusse võtmisest tulenevalt sellest, et hagejale tuleb hüvitada kostja poolt kokkuhoitud kulutused ja kostja rikkumisega saadud tulu. Kostja oli teadlik, et veebilehtedel, millele pakkus kostja talletus- ja muid võimalike domeeniteenuseid, toimus ebaseaduslik võltskaupade müük: (1) kostja suhtes on 22. oktoobril 2013 esitatud kuriteokaebus seoses rikkumistega kaubamärgiomaniku 3, kaubamärgiomaniku 5, kaubamärgiomaniku 6, kaubamärgiomaniku 7, kaubamärgiomaniku 10 õiguste rikkumise suhtes (vt lisa 12.1 ja lisa 12.2) (köide II toimiku lk 60-63); (2) Enne kuriteokaebuse esitamist esitas hageja kostjale nõude seadusvastane tegevus lõpetada ja hoiduda sellest tulevikus (vt lisad 12.7,12.8,12,9) (köide II toimiku lk 80-94 – 26.06.2013 teated ja lisaks on juuni teade osas esitatud ka meeldetuletused 03.07.2021, köide XIII, lk 233 jj). (3) Lisaks konkreetselt kostja poole pöördumisele on hageja pöördunud ka kõigi võimalike domeeniga seotud isikute, s.h kostja kui domeeniteenuste ja talletusteenuse pakkuja poole, et rikkumisest teada anda ja nõuda rikkumise lõpetamist (vt 27.06.2016 hagi tervikteksti näitena lisa 11, köide XIII, lk 233 jj). Vastavad nõudekirjad rikkumisest teavitamiseks esitati kostjale 26.06.2013. Vähemalt sellest hetkest on kostja teadlik enda tegevuse õigusvastasusest nagu selle on tuvastanud käesolevas asjas kohtud. Antud juhul alusetu rikastumise nõudes lähtub hageja mitte võltspoodide poolt saadust, mille eest kostja kui solidaarvõlgnik võiks samuti vastutada, vaid konkreetselt kostja enese poolt enda domeeni- ja talletusteenuste osutamise kaudu saadust käesolevas vaidluses vaidlusaluste veebilehtede osas. Hagi esitamise ajal oli kostja tegevuseks domeeni- ja talletusteenused, mida kostja osutas

majandusüksuse ja brändi Webexxpurts vahendusel. Täpsemalt ka just vaidlusalusele 519-le epoele pakkus kostja teenused Webexxpurts nime all (majandusüksus) ning teenusel oli 9 paketti. Hageja esitab järgneva VÕS § 1039 rikkumisega saadud tulu kalkulatsiooni alates hetkest, mil kostjat teavitati kuni hetkeni, mil veebilehed enam kättesaadavad ei olnud, arvestades rikkumisest teavitamise kuupäeva, võltskaupu müüvate lehekülgede arvu, kostja väikseimat teenustasu iga lehe kohta kuus, aega, mil võltskaupu müüdi, teenitud müügikäive, kättesaadavate võltskaupu müüvate lehekülgede arv. Kokku müügikäive: 123984,39 eurot. Kokku on kostja müügikäive vaadeldavad perioodis seega eurodesse ümber arvetatuna 123 984,39 eurot. Lähtudes Riigikohtu selgitustes on kostjal küll õigus nõuda ka teatud kulude mahaarvamist – transpordikulud ja nn omahind ning hageja on kostjat ka korduvalt üleskutsunud seda tegema, kuid kostja mistahes selliseid arve esile toonud ei ole. Asjaolu, et kostja on tegutsenud nime alt „webexxpurts“ on korduvalt menetluses tõendatud ja ka juba maakohus on tuvastanud, et webexxpurts on kostja majandusüksus ja bränd (köide XI, lk 8 p 26). Täiendavalt esitab hageja ka tõendid selle kohta, et ka kostjale antavas tagasisides on kostja erinevate tegevuste ohvriks langenud isikud hoiatanud, et hageja tegutseb just ka nime webexxpurts vahendusel. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb selle vastu. Kostja ei olnud teadlik hageja pöördumistest enne 2015. aasta juunit, kui hageja sai teada kohtumenetlusest. Kostja ei ole pakkunud ISP teenust ja ei ole aktiivselt tegutsenud kaubamärgiomanike õigusi rikkuvate domeeninimede ja veebilehtede avaldamisel. Kostja on pakkunud üksnes IP-aadressi kasutusse andmise teenust, mis on tehnilise iseloomuga. Kostjale kui passiivse teenuse osutajale ei saa omistada aktiivse teenuse osutajate (ISP) hoolsuskohustuste rikkumisi või tegusid. Kostja võõrandas 2012. aastal Webexxpurts ettevõtte koos kogu varaga, sh kogu riistvara ja kõik domeeninimed ning 15.01.2014 võõrandas kostja kogu D. M. FIE majandusüksuse, sh serverid, IP-aadressid ja AS-numbrid. Eeltoodud asjaolude tõttu ei ole kostja hinnangul hagi esitatud õige isiku vastu ning kostja vastutus väidetavate rikkumiste eest on alusetu. Kostja hinnangul ei ole kohtud õiguspäraselt tuvastanud, et D. M. suhtes InfoTS § 8 lg-s 1 sätestatud vastutuse piirang ei kohaldu. Eeltoodust tulenevalt on kostja hinnangul põhjendatud võtta eeltoodud asjaolusid arvesse hageja hüvitise nõude lahendamisel ning kostja palub selle jätta rahuldamata või määrata hüvitise suuruseks 0 eurot. Hageja põhinõue tugineb 23.07.2014–25.07.2014 seisuga salvestatud kolmandate isikute domeeninimedel avaldatud veebilehe väljatrükkidele. Tõendid on esitatud ajaperioodi kohta, mille kestel kostja ei olnud enam vaidlusaluste IP-aadresside omanik ja kostjal puudus seos müügikuulutuste ja hindadega. Hageja ei ole tõendanud kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid selle ajavahemiku kohta (14.06.2010–01.03.2013, st alates RIPE NCC lepingu sõlmimisest kuni viimaste IP-aadresside rendile andmiseni Inter Connects INC-le), mil kostja oli vaidlusaluste IPaadresside vahemikega seotud, siis ei ole kostja väidetav rikkumine ja hagejale 2014. aasta juulikuus saamata jäänud tulu põhjuslikus seoses. Hageja ei ole tõendanud, et kaubamärgiomanike õigusi rikkuvad domeeninimed ja e-posti aadressid olid seotud kostja poolt 2010. aastal registreeritud IP-aadressidega ajal, mil kostja omas kontrolli vastavate IP-aadresside üle (enne 28.02.2012– 01.03.2013). Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et 23.07.2014–25.07.2014 (vt III kd lk 81– 221; IV kd 1–222; V kd, lk 1–219) olid kaubamärgiomanike õigusi rikkuvad domeeninimed ja veebilehed seotud kostja poolt registreeritud IP-aadressidega, kuid vastavatest tõenditest ei saa tuletada kostja poolt hageja õiguste rikkumist sellele eelnenud ajale. Kostja vastavat seisukohta ei muuda ka asjaolu, et hageja on e-posti aadressile [email protected] edastanud alates 2013. aasta suvest pöördumisi, sest

esiteks ei olnud vastav e-posti aadress kostja kontrolli all ning teiseks on ka nendes pöördumistes kaudselt märgitud seosed moodustatud ja tuvastatud alles pärast seda, kui kostja oli kõik IPaadressid juba kehtivalt võõrandanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja poolt esitatud tõendid selle kohta, et kostja oleks ajal, mil ta omas kontrolli registreeritud IP-aadresside üle, osutanud IPaadresside registreerimise ja vahendamise teenust teadlikult eesmärgiga aidata kaasa kolmandate isikute õiguste rikkumisele. Isegi hageja poolt väidetud süstemaatiline teavitamine algas alles siis, kui kostjal puudus võimalus neid teavitusi kätte saada või kontrollida IP-aadresside registreerimise ja kasutamisega seonduvat. 45. Juhul, kui kohus leiab, et hageja esitatud tõendite alusel peaks olema võimalik osaliselt või täielikult rahuldada käibel põhineva kahju hüvitamise nõue, siis palub kostja hageja poolt taotletud kahjuhüvitist vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel. Kostja hinnangul oleks tema vastu esitatud kahjunõude rahuldamine äärmiselt ebaõiglane, sest tõendatud ei ole kostja teadlikkus hageja õiguste rikkumise kohta, kostja ei ole osutanud aktiivselt internetiteenust ning ei ole talletanud või edastanud vaidlusalustel domeeninimedel tegutsenud epoodide andmeid. Tõendatud ei ole, et kostja oleks kaasa aidanud vastavate e-poodide tegutsemisele ning samuti on tõendamata see, et veebipoed kasutasid kostja poolt registreeritud IPaadresse juba enne 01.03.2013, st enne täielikult IP-aadresside vahemike allkasutusse andmist kolmandale isikule. 46. Samuti on kostja vastu esitatud nõude rahuldamine hageja poolt taotletud ulatuses vastuvõetamatu põhjusel, et hagejale on teada vastavatele domeeninimedele veebimajutuse teenuse (sisulise internetiteenuse) osutajate isikud, kes saavad vastava teenuse ja serveriruumi võimaldamise eest ka tasu hageja kaubamärgiõigusi vahetult rikkunud veebipoodide 13 haldajatelt. Hageja ei ole arusaadavalt põhjendanud, miks on nõue esitatud üksnes IP-aadresside tehniliselt kättesaadavaks ja kasutusse andnud teinud isiku (D. M. ) vastu, kuid mitte isikute (ISP) vastu, kes reaalselt edastasid ja talletasid rikkumistega seotud veebipoodide andmeid. Samuti tuleb kostja hinnangul arvesse võtta asjaolu, et kaubamärgiomanikud on kostjale teadaolevalt esitanud nõudeid ka nende õigusi rikkuvate domeeniomanike vastu, st isikute vastu, kelle tegevus (domeeniaadressil kaubamärgiomanike õigusi rikkuvate veebipoodide ja tähiste avaldamine ja käitamine) otseselt oli suunatud kaubamärgiomanike õiguste rikkumisele. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et hageja õigusi riivavate domeeninimede ja veebipoodide omanike vastu on võimalik nõudeid esitada ja seda on ka tehtud. Hageja poolt äärmiselt ebamõistlikku käitumist ja kahjunõude rahuldamise sisulist ebaõigsust kinnitab ka asjaolu, et hagi esitamise ajal IP-aadresside omanikuks olnud Inter Connects INC on kontakteerunud hagejaga ning avaldanud, et vastutab kõikide IP-aadressidega seotud nõuete ja vaidluste eest, kuid hageja ei ole IP-aadressid omandanud isiku vastu nõuet esitanud. Täiendavat äramärkimist väärib asjaolu, et Inter Connects INC osutab internetiteenust aktiivselt ning täies mahus (sh veebimajutus). Kostja hinnangul oleks tema vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamine äärmiselt ebamõistlik ka põhjusel, et faktilistest asjaoludest ja internetiteenuse osutamise erisustest (IP-aadressid ja domeeninimed on eraldatavad ja eraldi registreeritavad ja hallatavad; esinevad alused kostja suhtes vastutuse piiramiseks InfoTS § 8 lg 1 alusel, kostja roll seisnes üksnes internetiteenuse osutajatele (ISP) tehnilise valmiduse loomises ja IP-aadresside kasutusele andmises) tulenevalt on nõue esitatud põhimõtteliselt ainsa isiku vastu, kellel puudus volitus ja kontroll selle üle, milliseid andmeid veebipoed edastasid ja avaldasid vaidlusalustel domeeninimedel. Alternatiiv I: Kostja ei nõustu hageja arvutuskäigu ja nõudega. Hageja on kasumimarginaali alusel arvestanud nõude põhinõudele tuginedes. Kuivõrd põhinõude aluseks esitatud tõendid on aja kohta, kui kostja ei olnud IP-aadresside vahemike omanik ja käsutaja, siis ei ole põhjendatud lähtuda vastavate tõendite alusel esitatud nõudest. Kostjal puudus 23.07.2014–25.07.2014 seisuga õigus IP-aadresse käsutada, kuivõrd need olid juba eelnevalt üle antud ja võõrandatud Inter Connects INC-le. 14 50. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud ja õiglane lähtuda hageja 21.06.2021

seisukoha lisas 3 toodud Sonjara OÜ 2014. majandusaasta aruandes toodud andmetest, sest Sonjara OÜ majandustegevus ei ole käesoleva asjaga seotud. Kui välja arvata asjaolu, et kostja on üks Sonjara OÜ osanikest, siis puudub sellel ettevõttel igasugune seos käesoleva vaidlusega. Hageja ei ole ka välja toonud ja põhistanud seda, miks on Sonjara OÜ andmed sisuliselt asjakohased. Asjassepuutuv ei ole ka hageja 21.06.2021 seisukoha lisades 6 ja 7 esitatud Delta kohtuasja otsus, sest ka selle asjaoludest tuleb välja, et väikepoodide poolt toime pandud rikkumiste eest vastutas kaubanduskeskuse pidaja (ISP), kuid mitte kaubanduskeskuse ehitaja (IP-aadresside kasutusele andja). Lisaks tuleneb Delta kohtuasja otsusest, et erinevate kaupade kasumimarginaal jääb 1,58– 13,14% vahele, mis on hageja poolt taotletud kasumimarginaaliga (59,04%) võrreldes märkimisväärselt väiksem protsent. Eeltoodu kinnitab seda, et jaekaubanduse toodetele müügikäibele ei ole õige kohaldada internetiteenuste müügikäibe kasumimarginaale, kuivõrd ettevõtlusvaldkonnad ei ole võrreldavad ning erinevate valdkondade kasumimarginaale ei ole põhjendatud samastada ja üle kanda. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja esitatud tõendite (119 veebilehe väljatrükid juuli 2014 seisuga) alusel ei ole võimalik kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Samuti ei ole hageja põhjendanud Sonjara OÜ ja Fiber Grid OÜ kasumimarginaali kohaldamist jaekaubanduse arvestuslikule käibele. Juhul, kui kohus peab siiski põhjendatuks hageja alternatiiv I nõue osaliselt või täielikult rahuldada, siis palub kostja hüvitist vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel 0 euroni. Alternatiiv II: Hageja on põhjendamatult ja meelevaldselt esitanud kahju hüvitamise nõude perioodi 2014–2020 kohta olukorras, kus kostja oli Inter Connects INC-le IP-aadressid rentinud ja üle andnud juba 2014. aastaks. Seega ei olnud kostjal ajavahemiku 2014–2020 jooksul mingit puutumust vaidlusaluste IP-aadressidega ja hagejale väidetavalt põhjustatud kahjuga. Vastavas osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata, sest puudub põhjuslik seos kostja väidetava rikkumise ja kahju vahel, kostja ei saa toodud ajavahemiku eest vastutada. Kostja hinnangul ei ole nõuet võimalik rahuldada ka www.pomwa.com 25.07.2014 väljavõtete alusel, sest puuduvad andmed selle kohta, millise ajaperioodi jooksul väidetavad kaubad müüdi (nt Pandora Charm Cow müük 86 tk) ja kas veebilehel esitatud loendur kajastab tegelikke müüke või mitte. Kostja hinnangul ei ole müügikäibe arvestamisel põhjendatud lähtuda tuvastamata omaniku veebilehel kajastatud andmetest, sest ei ole võimalik tuvastada, kas müügiandmetega on manipuleeritud või mitte. Kostja ei saa tõendada asjaolu, et väljavõttes 15 kajastatud müügikäive on tegelik ja et see on toimunud sellel ajavahemikul, kui kostjal oli IPaadresside käsutus- ja kasutusõigus. Kostja väidetav rikkumine ja hagejale tekkinud kahju peavad olema omavahel põhjuslikuks seoses, kuid kostja vastutus on muu hulgas ajaliselt piiritletud tulenevalt asjaolust, et 15.01.2014 müügilepinguga on IP-aadressid kehtivalt võõrandatud Inter Connects INC-le ning sellele eelnevalt oli D. M. ajavahemikul 28.02.2012–01.03.2013 andnud Inter Connects INC-le üle kõik IPaadressidega seonduvad kasutusõigused. Juhul, kui kohus leiab siiski, et hageja alternatiivis III tuleb osaliselt või täielikult rahuldada, siis palub kostja vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel hüvitise suuruse 0 euroni. Alternatiiv III: Kostja hinnangul püüab hageja kohaldada kasumimarginaali arvestust alusetule ja ebaõigele kahjunõude arvestusele. Lisaks ei ole kostja hinnangul usaldusväärne ja usutav see, et Pandora kasumimarginaal on 61% - esiteks lähtub see Eesti turgu puudutavatest arvutustest ning teada ei ole, kas ettevõte on seda arvestanud veebipoodide või füüsiliste poodide kohta. Samuti ei ole kostja hinnangul põhjendatud arvestada veebipoodide käivet ja kulusid üksnes ühe riigi põhiselt olukorras, kus interneti vahendusel on võimalik kaupa tellida sihtriigist sõltumata. Käesoleval juhul ei ole arusaadav, kas esitatud kasumimarginaal (61%) vastab samadele

müügitingimustele nagu www.pomwa.com veebipoes. Kostja esitab ka Pandora A/A 2020. aasta majandusaasta finantsandmete väljavõtte, millelt on näha, et ettevõtte käive (revenue) oli 2020. aastal 19,000 miljonit Taani krooni, kuid kasum (net profit for the year) oli 1,938 miljonit Taani krooni. Seega oleks ettevõtte 2020. majandusaasta kasumimarginaal 1,938/19,000*100% = 10,2%, mitte 61%. 63. Eeltoodust tulenevalt kostja leiab, et hageja esitatud arvestuse alusel ei ole õige ja põhjendatud kahju hüvitist välja mõista, sh ei ole põhjendatud kahju tekkimise perioodi ja tõendatud aluseid. Hageja esitatud kasumimarginaal on röövellik, selle kujunemise kohta puuduvad selgitused ning see ei ole kontrollitav. Juhul, kui kohus leiab siiski, et hageja alternatiivis III tuleb osaliselt või täielikult rahuldada, siis palub kostja vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel hüvitise suuruse 0 euroni. Alternatiiv IV: alusetu rikastumise nõue 123 984,39 eurot 70. Hageja neljas alternatiivne alusetu rikastumise nõue on 123 984,39 eurot, mille moodustab kostja poolt domeeni- ja talletusteenuste osutamise kaudu saadu. Nõude moodustab kostjale omistatava majandusüksuse ja brändi Webexxpurts odavaima teenusepaketi LINUX V1 kuutasu 9,99 dollarit, mis perioodil 26.06.2013 kuni 29.07.2014 tähendas 519 domeeni kohta 67 402,53 dollarit, perioodil 24.07.2014 kuni 29.01.2020 tähendas 119 domeeni kohta 78 461,46 dollarit, st kokku 145 863,99 dollarit ehk 123 984,39 eurot (USD-EUR kurss 16.09.2021 seisuga oli 0,85). Tegemist on kostja poolt saadud puhta müügituluga. Tallinna Ringkonnakohus leidis 26.11.2018 otsuse p-s 57, et kahju hüvitamise nõuet ei ole võimalik rahuldada VÕS § 1037 lg 1 ja § 1039 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu vastav otsus on jõustunud ilma edasi kaebamata. Tulenevalt TsMS § 658 lg-st 2 on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Riigikohus on 21.04.2021 otsuse p-des 12.1–12.3 selgitanud, et hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saaks olla VÕS § 1045 lg 1 p 5. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjale arusaadav, kas kohus menetleb hageja kahju hüvitamise nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel või täiendavalt ka hageja 19.09.2021 menetlusdokumendis esitatud alternatiivsel alusel (VÕS § 1039). Kostja leiab, et VÕS § 1045 ja VÕS § 1039 nõude esitamise eeldused ning faktilised ja õiguslikud alused on erinevad, mistõttu vajab täiendavat selgitamist see, kas hageja on esitanud õigusvastaselt põhjustatud kahju hüvitamise nõude või alusetu rikastumise alusel saadu väljaandmise nõude. Alternatiiv V: Kui kohus leiab, et kahju hüvitamise nõue tuleb rahuldada kohtu poolt õiglases summas, siis palub kostja vähendada hüvitise summa 0 euroni VÕS § 140 lg 1 alusel. Juhul, kui kohus leiab, et hageja ükskõik mis arvutuskäikude ja põhjenduste alusel esitatud kahju hüvitamise nõuet on õiguslikult võimalik rahuldada, siis palub kostja vähendada hageja poolt nõutavat kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel. Kostja hinnangul oleks tema suhtes kahju hüvitamise nõude rahuldamine äärmiselt ebaõiglane, sest eelkõige on kohtud ebaõigesti ja vaid osaliste tõendite alusel jõudnud järelduseni, et kostja on toime pannud rikkumise ja on selle eest vastutav. Kostja vaidleb jätkuvalt vastu sellele, et ta on tahtlikult või süüliselt põhjustanud hagejale kahju või aidanud kaasa sellele, et kellegi kaubamärgiõigusi rikutakse ning müüakse võltsitud kaupu. D. M. oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ajavahemikul 08.01.2010–24.07.2014 ja vaidlusalused IP-aadressid on Inter Connects’le allkasutusse antud ja võõrandatud ajavahemikul 2012–2014. D. M. 2013. ja 2014. aastate (st aastad, mis seonduvad hagiga ja millal kostja tegutses FIE-na) tuludeklaratsioonidest on tuvastatav, et 2014. aastal teenis kostja tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest (mitte ISP teenuse osutamisest) 36 888,26 eurot ja 2013. aastal olid

kostja ettevõtluse tulem –231 468,65 eurot, st 2013. aastal tegutses kostja kahjumiga. Kostja ettevõtlusalane tegevus eraisikuna ei olnud ilmselgelt kasumlik ja jätkusuutlik, samuti ei ole kostja teiste isikute arvelt rikastunud või saanud hageja poolt väidetavat tulu. Kostja rõhutab taaskord, et hageja poolt kostja vastu esitatud hüvitise nõude puhul ei ole õiglane ja põhjendatud lähtuda kolmandate isikute (Fiber Grid OÜ või muud hageja poolt viidatud ettevõtted) majandustulemustest hüvitise arvestamisel. Kostja hinnangul on käesolevaks ajaks ilmselge, et D. M. on üksnes registreerinud IP-aadressid ja AS-numbrid, sealjuures on vastavad registreeringud ja aadressid ka aastatel 2012–2014 võõrandatud Inter Connects-le. Kokku on kostja 2013. ja 2014. ettevõtlustegevuse tulemiks kahjum summas 194 580,39 eurot. Seega ei ole kostja mingil juhul oma tegevusega saanud rikastuda. Kostja juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et kuna Webexxpurts võõrandati juba 23.01.2012, siis ei ole hageja esitatud alusetu rikastumise nõude arvutuskäik asjakohane, kuivõrd lähtub eeldusest, et kostja on rikastunud kolmanda isiku veebimajutuse teenuse osutamise tasude arvelt. Selline seos on meelevaldne ja põhjendamatu, sest alates 2012. aastast puudus kostjal kontroll ja õigus Webexxpurts eest ja nimel tehinguid teha ja teenuseid pakkuda, sh ei ole kostjal õigust Webexxpurts majandustegevuse tulemile. Kostja palub jätta hageja 19.09.2021 seisukoha lisad 4-6 asja materjalide juurde võtmata, sest need ei ole asjakohased. Tegemist on tundmatute isikute poolt postitatud infoga, millele kostja vaidleb vastu ja milles toodud etteheidetega kostja ei nõustu. Postitustest ei nähtu ühtegi seost käesoleva tsiviilasjaga ning hageja on vastavad dokumendid esitanud ilmselge tahtlusega mõjutada kohtu arvamust ja näidata kostjat negatiivses valguses. Lisadest 4 ja 5 18 nähtub selgelt, et vastavale postitusele on kirjutatud vastus 13.04.2013 (dtl 3101, 3106), st ligikaudu aasta aega enne hagi esitamist, mis tähendab, et algse postituse kuupäev oli 13.04.2013 või varasem. Kostja oli selleks ajaks juba Webexxpurts ja TurboVPS nimetusega domeeninimed võõrandanud Inter Connects INC-le ning sellised negatiivsed arvustused ei ole ajakohased. Hageja 19.09.2021 dokumendi lisas 6 puudub ülevaate koostamise kuupäev, kuid selle postituse vormi ja sisu järgi on põhjendatud arvata, et see oli samuti tehtud 13.04.2013 või varem, mistõttu ei ole see samuti asjassepuutuv. Eeltoodust tulenevalt on jõustunud kohtuotsusega välistatud alusetu rikastumise sätete alusel nõuete esitamine. Lisaks ei ole hageja terviktekstis toodud asjaoludega tõendatud, et D. M. on õigusvastaselt käitunud või väidetava õigusvastase tegevuse tulemusena rikastunud. Kostja palub jätta hageja vastav nõue rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esmalt käsitleb kohus vaidluse eset, seejärel võtab kohus seisukoha tõendite osas ning viimaks võtab seisukoha hageja nõuete osas. Vaidluse ese Riigikohtu 21.04.2021 otsusega tühistati käesolevas kohtuasjas tehtud maa- kui ka ringkonnakohtu otsused osas, milles kohtud jätsid hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata, samuti menetluskulusid puudutavas osas ning saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jäi ringkonnakohtu otsus muutmata. Muutmata jäänud osas otsustas ringkonnakohus oma 05.10.2020 otsusega rahuldada c.v. SNB-REACT u.a nõue kohustada D. M.-i lõpetama mistahes internetiteenuse vahendamise järgnevate lehekülgede tarbeks: pomwa.com; fitflopsoutletus.com; fitflopshoestw.info; discountsneakersshoes.nl; pandoracharmscanada.ca; parajumpersdeonline.com; discountsneakersshoes.nl; timberlandboots.ca; timberlandzone.com. Ringkonnakohus jättis rahuldamata c.v. SNB-REACT u.a nõue kohustada D. M.-i tulevikus hoiduma Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-star, New Era, Pandora, Parajumpers, Puma ja Timberland kaubamärgiga identsete tähiste kasutamise võimaldamisest internetis.

Kohtute jõustunud lahendiga on leidnud kinnitust järgmised faktilised ja õiguslikud asjaolud: - hageja võis esitada hagi oma nimel; - hagis märgitud veebilehtedel rikuti kaubamärgiomanike õigusi; - hagis märgitud veebilehtedel oli äriline seos Eestiga; - kostja osutas infoühiskonna teenust InfoTS § 2 p 1 tähenduses, kostja pakkus kõiki InfoTS §-des 8-10 nimetatud teenuseid, kuid talle ei kohaldunud samas sätestatud vastutuse piirangud perioodil ; - kostjat informeeriti enne hagiga kohtusse pöördumist kaubamärgiomanike õiguste rikkumisest, misjärel oli kostjal käibekohustus anda endast parim, et rikkumine hagis märgitud veebilehtedel lõpetataks; - kostja pani toime käibekohustuse rikkumise, millega tekitas hageja liikmetele kahju ning on selle kahju eest solidaarselt vastutav kaubamärgiomanike õiguste vahetute rikkujatega. Maakohtule on TsMS § 658 lg 2 ja 693 lg 2 järgi samas kohtuasjas kõrgemate kohtute antud suunised kohustuslikud, samuti ei ole maakohtul võimalik võtta seisukohta nõuete osas, mille osas on kohtuotsus jõustunud. Järelikult ei saa kohus võtta seisukohta hageja hoidumisnõude osas ning kostja vastuväidete osas, mida ta on esitanud juba tuvastatud eluliste ja õiguslike asjaolude kohta. Kohtu menetluses on jätkuvalt hageja nõue kahju hüvitamiseks ja menetluskulude jaotuse otsustamiseks. Tõendid Hageja esitas kohtule tõendid 19.09.2021. Kostja palub jätta hageja seisukoha lisad 4-6 asja materjalide juurde võtmata, sest need ei ole asjakohased. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud tõendid asjakohased. See, kas keegi on hinnanud kostja tegevust petturluseks või muul moel andnud hinnanguid kostja tegevusele, ei ole vaidluse esemeks. Kostja vastutus on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud ning seega ei ole selle üle vaidlust. Kostja esitas 01.11.2021 kohtule tõendid vastavalt kohtu korraldaval istungil antud suunistele, kus kohus andis kostjale võimaluse tõendada kahjuhüvitise vähendamise taotluse asjaolusid. Kostja esitas kohtule järgimised tõendid: Ripe NCC 11.06.2010 kaaskiri; Ripe NCC 14.06.2010 teenuseleping; Ripe NCC 11.06.2010 arve 19; D. M. 28.02.2012, 30.03.2021, 18.05.2012, 24.06.2012, 30.07.2012, 25.08.2012, 25.09.2012 ja 01.03.2013 kinnituskirjad, D. M. ja Inter Connects INC 01.03.2013 kavatsuste protokoll, Ripe NCC LIR kasutaja ligipääs, Webexxpurts Plc asutamise kinnitus, Inter Connects INC kinnituskirja metaandmed, Inter Connects 25.05.2015 hoiatuskiri hagejale, 23.01.2012 omandamisleping, thewebexperts.net veebilehe 27.01.2007 väljavõte, thewebexperts veebilehe 18.07.2012 väljavõte, Turbovps.com ja webexxpurts.com domeenide ülevaade, Pandora A/A 2020. aasta majandusaasta finantsandmete väljavõte, D. M. 2014 tuludeklaratsioon, D. M. 2013 tuludeklaratsioon. Kohus tagastab tõendid TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel, mis on esitatud asjaolude kohta, mis on kohtute poolt juba tuvastatud. Kohtud on tuvastanud, et kostja oli vaidlusalusel perioodil 23.07.2014–25.07.2014 isikuks, kes pakkus infoühiskonna teenuseid, ta rikkus oma käibekohustust ning selle tulemusena toimus kabamärgiomanike õiguste rikkumine. Seega on kostja poolt esitatud

tõendid, mis puudutavad infoühiskonnateenuse pakkumist ja tema väidetavat äritegevuse lõpetamist on tõendanud asjaolusid, et kostja võõrandas 2012. aastal Webexxpurts ettevõtte koos kogu varaga (riistvara ja domeeninimed) ning 15.01.2014 võõrandas kostja kogu D. M. FIE majandusüksuse, sh serverid, IP-aadressid ja AS-numbrid, asjakohatud ega puuduta käimasolevat vaidlust. Kohus tagastab järgmised tõendid: Ripe NCC 11.06.2010 kaaskiri; Ripe NCC 14.06.2010 teenuseleping; Ripe NCC 11.06.2010 arve 19; D. M. 28.02.2012, 30.03.2021, 18.05.2012, 24.06.2012, 30.07.2012, 25.08.2012, 25.09.2012 ja 01.03.2013 kinnituskirjad, D. M. ja Inter Connects INC 01.03.2013 kavatsuste protokoll, Ripe NCC LIR kasutaja ligipääs, Webexxpurts Plc asutamise kinnitus, Inter Connects INC kinnituskirja metaandmed, Inter Connects 25.05.2015 hoiatuskiri hagejale, 23.01.2012 omandamisleping, thewebexperts.net veebilehe 27.01.2007 väljavõte, thewebexperts veebilehe 18.07.2012 väljavõte, Turbovps.com ja webexxpurts.com domeenide ülevaade Kahjunõue Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 1055 lg 1 väites, et 9 veebilehel jätkub kaubamärgiomanike õiguste rikkumine kas domeeninimes kaubamärgi tähise kasutamisega või osal veebilehtedel koos sellega ka hagis käsitletud võltskauba pakkumisega. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks väidetavat ettevõtte ostjat teavitanud domeeninimedega seotud kaubamärgiomanike õiguste rikkumisest või astunud samme rikkumise ärahoidmiseks. Kannatanul on õigus valida, kas ta soovib kahjuhüvitise arvutamist tekkinud kahju, rikkuja tulu või litsentsianaloogia põhjal, ning kohus peaks lähtuma kannatanust kõige soodsama kahju arvutamise viisist, kuid neid viise ei tohi omavahel segada. VÕS § 1043 võimaldab kaubamärgiomanikul nõuda talle tegelikult tekitatud ja tõendatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamiseks tuleb hagejal esitada tõendid ja kohtul tuvastada õigusrikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik seos nende vahel ning kahju suurus. Kostjal on õigus tõendada, et ta ei ole süüdi kahju põhjustamises. Kohtud on tuvastanud kahjunõude eeldused st kostja õigust rikkuva tegevuse, kahju tekkimise ning põhjusliku seose kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kohtud on tuvastanud ka selle, et kostja tegevus ei ole vabandatav ja ta on kahju tekkimises süüdi. Kostja on oma käibekohustuse täitmatajätmisel teadlikult ja tahtlikult aidanud kaasa kaubamärgiomanike ainuõigust vahetult rikkuvate isikute õigusvastasele tegevusele ning teda tuleb käsitada kaubamärgiomanike ainuõiguse rikkumisele kaasaaitajana. VÕS § 1045 lg 4 võrdsustatakse kahju tekitanud teole kaasaaitaja käitumine kahju tekitaja käitumisega ja ta vastutab kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Järelikult vastutab kostja VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja § 1045 lg 4 ning KaMS § 57 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel alates oma käibekohustuse rikkumisest ka kaubamärgiomanike ainuõigust vahetult rikkunud isikute tekitatud kahju eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana. TsMS § 233 lg 1 sätestab, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on

mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kahjustatud isik peab tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, et kergendada kahjustatud isiku saamata jäänud tulu ulatuse tõendamist. Kaubamärgiomaniku saamata jäänud tulu võib arvutada abstraktselt, st kaubamärgiomanik saab lähtuda kasust, mida asjaolusid arvestades võib tavaliselt oodata. Kaubamärgiga kaitstud toodete müümisel vastab tulu teenimine n-ö asjade tavapärasele käigule. Hageja on esitanud kohtule alternatiivsed arvutuskäigud kahju suuruse hindamiseks. Alternatiiv I kahju hüvitamise nõue 106 000,41 eurot. Hageja esimene alternatiivne kahju hüvitamise nõue on 106 000,41 eurot, mille moodustab kaubamärgiesindajate kasumimarginaalist lähtuv arvestus (vt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-494/15, p-d 23, 24, 29). Kaubamärgiomanike õiguste rikkujate kasumimarginaal on jaesektoris 20–50% ning hulgimüügi sektoris 70–80%, kuid põhjendatud on lähtuda kostja ettevõtete Sonjara OÜ ja Fiber Grid OÜ 2013–2014 aastate keskmisest kasumimarginaalist 59,04%. Hageja kahju hüvitamise nõue on selle arvestuse kohaselt (179 540 × 59,04%) 106 000,41 eurot. Alternatiiv II kahju hüvitamise nõue 169 587,10 eurot. Hageja teine alternatiivne kahju hüvitamise nõue on 169 587,10 eurot, mille moodustab www.pomwa.com andmetel müüdud Pandora talismanide müügihind. Sealjuures teeniti www.pomwa.com andmetel enne hagi esitamist kaupade müügiga 38 743,8 dollarit ja ajavahemikul 2014–2020 vähemalt 147 801,15 dollarit, kokku 186 544,95 dollarit ehk 169 587,08 eurot. Müügihinnast tehtavaid mahaarvestamisi peaks tõendama kostja. Alternatiiv III kahju hüvitamise nõue 103 448,11 eurot. Hageja kolmas alternatiivne kahju hüvitamise nõue on 103 448,11 eurot, mille moodustab võltstoodete müügihinna ja Pandora kaubamärgiomaniku kasumimarginaali 61% korrutis. Hageja rikastumine on välistatud, sest originaaltooted maksavad võltskaupadest kordades rohkem ning kahju hüvitise nõude esitamisel on lähtutud võltstoodete ühikute summast. Hageja on kasumimarginaali kohaldanud alternatiivis II esitatud nõudesummale ja arvutuskäigule. Alternatiiv IV alusetu rikastumise nõue 123 984,39 euro. Hageja neljas alternatiivne alusetu rikastumise nõue on 123 984,39 eurot, mille moodustab kostja poolt domeeni- ja talletusteenuste osutamise kaudu saadu. Nõude moodustab kostjale omistatava majandusüksuse ja brändi Webexxpurts odavaima teenusepaketi LINUX V1 kuutasu 9,99 dollarit, mis perioodil 26.06.2013 kuni 29.07.2014 tähendas 519 domeeni kohta 67 402,53 dollarit, perioodil 24.07.2014 kuni 29.01.2020 tähendas 119 domeeni kohta 78 461,46 dollarit, st kokku 145 863,99 dollarit ehk 123 984,39 eurot (USD-EUR kurss 16.09.2021 seisuga oli 0,85). Alternatiiv V kahju hüvitamise nõue 179 540, eurot või kohtu siseveendumuse järgi. Kaubamärgiomanike õiguste rikkujate käive on olnud vähemalt 179 540 eurot. Arvestuse aluseks on veebilehtede esilehel näha olevate kaupade alusel arvestatud käive. Kohtu hinnangul saab kohus määrata kahjuhüvitise hageja poolt pakutud alternatiivi I alusel. Riigikohtu suunise järgi ei pea kohus lähtuma hüvitise määramisel mitte täpselt tõendatud kahju suurusest, vaid võib hinnata kahju suurust abstraktselt, tuletatuna rikkumisest. Kohus arvestab hüvitise suuruse määramisel rikkumise ulatust ja kestvust, õigusrikkuja käivet ja kasumit ning

kannatanute majandustegevust Eestis kahju tekkimise ajal. Kohtule esitatud tõenditest (III kd tl 83-221) nähtub, et veebilehtedel müüdi kaubamärkide Bogner, Burberry, Fitflop, Franklin & Marshall, G-star, New Era, Pandora, Parajumpers, Puma ja Timberland nime all võltsitud tooteid. Väljavõtetel on 40 Parajumper toodet, järgneb 5 lehekülge (III kd tl 83-87); 36 Burberry toodet, järgneb 10 lehekülge (III kd tl 96-97), 28 toodet, järgneb 10 lehekülge (III kd tl 103-104), 12 toodet (III kd tl 107), 38 toodet tl 112-11336 toodet, järgneb 10 lehekülge (III kd tl 117-118); 48 toodet (III kd tl 122-125); 32 toodet (II kd tl 130-133), 32 toodet (III kd tl 137-140); Fitlfops 138 toodet (III kd tl 144-187); Franklin& Marshall 64 toodet (III kd tl 188-201); G- star 70 toodet (III kd tl 202-219), 107 toodet (kd IV tl 3-29, new era 192 toodet tl 3099, Pandora 220 toodet 100-157 Parajumper 155 toodet (IV kd tl 158-222); Puma 28 toodet (kd V tl 1-24); Timberland 493 toodet (V kd tl 83-216). Kohtu hinnangul on tegemist mastaapse võltsitud kauba müügiga, sest pakkumises on olnud märkimisväärne hulk kaupu, mille hinnad on oluliselt madalamad, kui originaalkaubal. Kaupade maksumus on veebilehtedel välja toodu kohaselt kokku 179 540 eurot. Seega on kohtu jaoks usutav, et 179 540 euro ulatuses on jäänud kaubamärgi omanikud ilma võimalusest oma tooteid müüa. Toodete koguhind ei ole siiski käsitletav kasumina, mida kaubamärgi omanikud oleksid saanud, kui nad oleks saanud samas mahus originaalkaupu müüa. Teisalt on üldiselt teada asjaolu, et võltsitud toodete hind on madalam originaaltoodetest ning eelkõige peaks lähtuma mitte toodete hinnast vaid võimalikust tulust, millest kaubamärgi omanikud ilma jäid. Kohtule esitatud tõendid Pandora 2014 aasta Eesti bruto kasumimarginaali (XI kd tl 188) ja võltsitud kauba kasumimarginaali iseloomustav artikkel (XI kd tl 182-187) on kohtu hinnangul kohased tõendid, mida saab arvestada kahjuhüvitise määramisel. Artikkel kui selline ei ole küll otsene tõend käesolevas kohtuasjas toimunud rikkumise hindamisel, kuid kohtul puudub alus kahelda artikli teaduslikes järeldustes. Kostja on esitanud Pandora 2020 aasta konsolideeritud majandusaasta aruande (XII kd tl 48), milles on kasumimarginaaliks kostja arvestuse kohaselt 10,2 %, arvestatuna käibelt 19,000 miljonit Taani krooni ja kasumilt 1,938 miljonit Taani krooni. Kohtu hinnangul näitab konsolideeritud aruanne kogu kontserni kulusid ja tulusid. Hageja on nimetanud, et Eesti bruto kasumimarginaal, mitte neto kasumimarginaal, oli 2014.aastal 61 %. Seega ei tõenda kostja esitatud 2020 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Eesti osa kasumi marginaali aastal 2014. Majanduse olukord aastal 2020 ning 2014 on erinev, samuti võib olla eririikides toodete kasumimarginaalid erinevad. Seega saab lugeda tõendatuks, et vähemalt ühe kaubamärgi, Pandora kasumimarginaal rikkumise toimumise ajal oli Eestis 61 %. Kohtulahenditega on leidnud tuvastamist, et rikkumine algas 14.06.2010 alates RIPE NCC lepingu sõlmimisest, kostja osas on esitatud kriminaalmenetlus alustamise avaldus 22.10.2013 ning rikkumine kestis vähemalt juulini 2014. Järelikult on rikkumine toimunud vähemalt nelja aasta vältel. Kohtulahenditega on leidnud tuvastamist, et kostja pakkus infoühiskonna teenuseid nii füüsilise isikuna, FIE-na kui ka läbi kahe äriühingu Sonjara OÜ ja Fiber Grid OÜ tegevuse. Mõlema äriühingu tegevus on majandusaasta aruannete kohaselt kasumlik (XI kd tl 164-181). Asjaolu, et kostja on tegutsenud nime alt „webexxpurts“ on menetluses tõendatud ja tuvastatud. Kohtud on tuvastanud, et õiguste rikkumine jätkus ka pärast seda, kui kostjat oli teavitatud õigustrikkuvast tegevusest. Järelikult oli kostja õigustrikkuv tegevus teadlik ja tahtlik, sooviga teenida sellest majanduslikku tulu. Kostja kogu majandustegevus seisnes infoühiskonnateenuste pakkumises

õigustrikkuvale tegevusele. Seega ei saa öelda, et kostja tegevus oleks olnud juhuslik või teadmatusest kaubamärgiõiguseid rikkuv. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine olukorras, kus kostja on tegutsenud tahtlikult. Asjaolu, et kostja füüsilise isikuna ei ole Eestis deklareerinud ettevõtlustulu vastavalt 2013 ja 2014 aastal 41 846,30 eurot ja 36 888,26 eurot (XII kd tl 49-52), ei ole automaatselt kahjuhüvitise vähendamise aluseks. Kohtu hinnangul ei ole ebaõiglane olukord, kus kostja on hageja õiguste rikkumise eest saanud majanduslikku kasu nii füüsilise isikuna kui ka läbi temale kuuluvate äriühingute ning hoolimata teavitusest jätkanud õigust rikkuvat tegevust. Kostja äriühingute kasumimarginaal oli rikkumise ajal 59,04 %, arvestades majandusaasta aruandes esitatud andmeid käibe ja kasumi kohta. Hageja on juba oma kahjunõuet ise piiranud, sest on kaupade väärtuseks hinnanud vaid iga veebilehe kohta esilehel olevate kaupade väärtust. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et mitme lehe puhul on järgnevaid lehekülgi isegi kuni 10. Arvestades müügil olnud võltsitud kauba minimaalset hinda 179 540 eurot, võimalikku kasumimarginaali 20-50% ja kostja majandustegevuse keskmist kasumit aastas (äriühingute kasum 141 913+119 239+ 42 037 eurot ehk keskmiselt 148 367,33 eurot, füüsilise isiku tulu 41 846,30 ja 36 888,26 keskmiselt 39 367,28 eurot, seega kokku tulu aastas 187 734,61 eurot),samuti kostja kasumimarginaali 59,04%, mis on lähedane Pandora kasumimarginaalile, on kohtu hinnangul on proportsionaalne ja õiglane kahju hüvitise suurus 106 000,41 eurot ehk võltsitud kauba hind 179 540 jagatud kostja kasumimarginaaliga 59,04 %. Kogu kostja majandustegevus piirdus õigusrikkumisele kaasaaitamisele, seega on kahju hüvitis, mis on 56,46 % kostja ühe kalendriaasta kasumist, mõõdukas ja õiglane, sest rikkumine kestis vähemalt neli aastat. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 järgi on tsiviilasja hinnaks 179 540 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi võib kohus hagi osaliselt rahuldamisel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte kanda või jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus arvestab, et hageja esitas algses hagiavalduses nii rikkumise lõpetamise kui ka edasisest rikkumisest hoidumise nõude. Hageja loobus rikkumise lõpetamise nõudest osade veebilehtede osas ning kohtud jätsid hoidumisnõude rahuldamata. Kohtu hinnangul on hageja tegevus oma õiguste kaitsmisel olnud edukas, seega oli kohtusse pöördumine põhjendatud. Kohtu hinnangul tuleb kostja kanda jätta 50% hageja kõikides kohtuastmetes kantud menetluskuludest ning kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, sest kohtud on hageja nõuded kokkuvõttes osaliselt rahuldanud. Kohtu hinnangul ei ole otstarbekas määrata ära menetluskulude rahalist suurust enne, kui kohtulahend on jõustunud, seega määrab kohus TsMS § 173 lg 1 järgi ära üksnes menetluskulude proportsionaalse jaotuse. Menetluskulude rahaline suurus tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi kindlaks määrata pärast kohtulahendi jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.11.2021 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.