Eesistuja Liis Arrak, liikmed Indrek Soots ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. märts 2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-14492
Kohtuasi
XX hagi S AB vastu kommentaaride eemaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. augusti 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) XX (endine X, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Karmen Turk ja advokaat Maarja Pild Kostja (vastustaja) S AB (registrikood XXX, asukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Triin Toom
Kohtuistungi toimumise aeg
6. märts 2018
Istungil osalenud isikud
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Karmen Turk ja advokaat Maarja Pild Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Triin Toom
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 21. augusti 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-14492 osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja kommentaaride eemaldamise nõudeid ning jaotas neid nõudeid puudutavalt menetluskulude jaotuse ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Saata asi tühistatud osas maakohtule hageja nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Jätta hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet puudutavad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) ja Y OÜ (osaühing) esitasid 29. septembril 2015 Harju Maakohtule S AB (kostja) vastu hagi, milles palusid kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged andmed, maksma osaühingule kahjutasu 56 634 eurot 99 senti, lõpetama osaühingut puudutavate avalduste kuvamine ja levitamine ning eemaldama kommentaarid, samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
2.Harju Maakohus keeldus 1. oktoobri 2015. a määrusega hagi menetlusse võtmast, sest see ei allu Eesti kohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. novembri 2015. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Riigikohus tühistas 23. märtsi 2016. a määrusega maa- ja ringkonnakohtu määrused osas, millega maakohus jättis menetlusse võtmata hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, ja saatis hagi selles osas maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Riigikohus eraldas asjast osaühingu nõuded, taotles Euroopa Kohtult osaühingu nõuete kohtualluvuse määramiseks eelotsustust ja peatas osaühingu hagi menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni.
3.Harju Maakohus võttis 18. aprilli 2016. a määrusega hagi menetlusse.
4.Hageja esitas 5. detsembril 2016 menetlusdokumendi, milles palus lisaks mittevaralise kahju hüvitamisele kohustada kostjat eemaldama tema veebilehelt hageja isikuõigusi rikkuvad enne ja pärast algse hagi esitamist avaldatud järgmised kommentaarid:
2-15-14492 1) 11. septembril 2014 kell 18.18 avaldatud kommentaar: Tere. Isegi mina olen nüüd saanud ühe pakkumise Y-lt ja arvan et see on väga kahtlane- Uurisin siin ja sain teada et minu arvamus on õige. Nüüd ma siin mõtlesin et korraldaks neile jama ja saadan vastuse ümbrikus tagasi natukese jahuga nii et nemad arvaksid et seal see on siberi pulber :); 2) 11. septembril 2014 kell 18.25 avaldatud kommentaar: Olen ka saanud sellise kirja, tulin siia ja uurisin asja, väga hea et seda saab teha. Mõtlen teha seda sama mis R; 3) 11. septembril 2014 kell 18.26 avaldatud kommentaar: Ehk peaks muretsema õiget Siberi pulbrit; 4) 9. aprillil 2015 kell 23.03 avaldatud kommentaar: /.../ on ühing, mille nimi on P, mis on vastutav selle häbematuse eest. Esimees ei ole muidugi P tegevdirektor XX aga naine, kes muuseas rääkis raadios varem kevadel, ta nimi on II /.../; 5) 12. mail 2015 kell 21.11 avaldatud kommentaar: „/.../ Ma olen lihtsalt niiii kurdi vihane ja ärritatud! Varsti sõidan läbi kõik selle firmaga seotud aadressid ja taon uksele rauast kaikaga.“; 6) 19. mail 2015 kl 11.12 avaldatud kommentaar: „/.../Paneme soola ümbrikusse ehk arvavad et tegu on Antraxiga, see on kiire surmav mürk – saadame postiga.“; 7) 6. detsembril 2015 kell 15.02 avaldatud kommentaar: „/.../ I on ilmselgelt II, kes EEE omanik ja samuti tegev ühingus Y OÜ. Võimalik, et ühing pandi kinni, kuivõrd neil ei olnud õigust võlgade täitmist teostada Rootsis, äri on alati olnud illegaalne.“; 8) 18. märtsil 2016 kl 06.05 avaldatud kommentaar: „Y omanik on II. EEE omanikud on II ja ET. /.../ Nende tegevused on illegaalsed /..../.“; 9) 11. märtsil 2015 kell 22.10 avaldatud kommentaar : „Loov naine see II, kõigepealt loob ühingu Y siis üritab inimesi maksma hirmutada /.../“.
5.Hageja loobus 2. mai 2017. a menetlusdokumendis kommentaaride 1–3 eemaldamise nõudest ja 30. juuni 2017. a menetlusdokumendis kommentaari 6 eemaldamise nõudest, sest kostja oli pärast hagi esitamist need eemaldanud.
6.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja Y OÜ osanik ja juhatuse liige, kelle elu- ja töökoht on Eestis. Osaühing peab avalikku andmebaasi www.XXX.se, kuhu äriühingud saavad lisaks äriregistri andmetele tasu eest lisada muud ühingut puudutavat teavet ning olla kasutajatele paremini leitavad. Analoogset teenust pakub Eestis www.KKK.ee. Kostja on Rootsi kaubanduskoda, mis teenindab kogu kaubandus- ja tööstussektorit. Kostja peab oma veebilehel www.YYY.se nn musta nimekirja. Kostja lisas 25. juulil 2014 oma kodulehel hoiatuslisti koos järgmise teatega: „Hoiatuslist hoiatab võltsarvete, häbematu müügitegevusega ühingute ja pakkumuste või postituste eest, mida võib eksitavalt tõlgendada. Isegi kui mõni nimi ei ole nimekirjas, ei saa automaatselt garanteerida, et äri on aus. Ole alati valvel!“. Kostja kirjeldas hagejale kuuluvat osaühingut oma kodulehel järgmiselt: „Y.se saadab välja blankette vale infoga ja nad tahavad, et inimesed neid täidaks. Blankett jätab mulje nagu oleks tegu lihtsa aadressi muudatusega, kuid sellest saab leping. Väikeses kirjas kirjutatakse, et inimene seob end tellimusega. Arveid väljastavad ja makseid saavad mitmed erinevad vahendusfirmad“. Kostja avaldas oma lehel soovituse, kuidas pakkumisele vastata, tuues selle kohta näiteid. Avaldatud teadet sai kostja veebilehel kommenteerida. 18. augusti 2015. a seisuga oli lisatud 995 kommentaari ja 5. detsembri 2016. a seisuga 1500 kommentaari. Kommentaarides sisalduvad üleskutsed vägivallale, need teotavad hageja au ega vasta tõele. Mh ähvardati saata osaühingule ja hagejale valget pulbrit ning otsida üles ettevõttega seotud inimesed ja asuda raudkangiga nende ustele koputama. 23. aprillil 2015 saadetigi osaühingu XXX postkasti kiri,
2-15-14492 mis sisaldas valget pulbrit ja ähvardavat teadet: „Sina ebatõsine lits II (46 aastane hoor) koos oma kaastöötajatega Y-s põled põrgus“. Enne kui päästeamet kehtestas karantiini ja tehti ekspertiis, nägi hageja, kuidas tema tütar maitses kogemata ümbrikust pulbrit. Alates sellest ajast kannavad kõik osaühingu töötajad kindaid. Hageja nõudis kostjalt nii tema enda avaldatud teate kui ka kommentaaride eemaldamist, kuid kostja keeldus. Kommentaarid põhjustavad hagejale kannatusi, ärevust, meeleolulangust, pidevat hirmutunnet jms negatiivseid tundeid. Hagejal tuli taluda iroonilisi pilkeid äripartneritelt ja isikutelt, kellega ta sotsiaalselt lävis. Alates ajast, kui pulbriga täidetud ümbriku avas hageja tütar, ei ole hageja suutnud enam tööl keskenduda ja kannatab pideva hirmutunde käes. Kostja tegevuse ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos – kui kostja ei oleks ebaõiget infot avaldanud, ähvardavate kommentaaride kirjutamisele õhutanud või vähemalt kohe kustutanud ähvardavad kommentaarid, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kostja ei ole kommentaare ära kustutanud ka pärast kolmekordset meeldetuletust ning kommentaarides kirjeldatud ähvarduse teoks tegemist, s.t reaalse pulbriga ümbriku saatmist. Nii mittevaralise kahju hüvitamise kui ka kommentaaride eemaldamise nõuded alluvad Eesti kohtule ning vaidlus tuleb lahendada Eesti õiguse järgi, sest hageja hingelised üleelamised saabusid hageja koduriigis, kus on hageja elu- ja töökoht. Sõltumata sellest, kas asjas tuleb kohaldada Rootsi või Eesti õigust, tuleb vaidlust lahendades arvestada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklitega 8, 10 ja 17 ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga ning hagejale kahju hüvitada, sest kostja portaalis avaldati otseseid ähvardusi ja üleskutseid vägivallale, mida kostja ei eemaldanud viivitamatult omal algatusel ega ka koos ülejäänud au teotavate väidetega mõistliku aja jooksul pärast neist teada saamist. Kostja vastutab hooletu portaalipidajana oma tegevuse eest. Samuti vastutab kostja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta (e-kaubanduse direktiiv) artikkel 14 järgi. Kui Rootsi ei ole direktiivis sätestatut oma õigusesse üle võtnud, on direktiiv otsekohalduv. Hageja ei ole 5. detsembri 2016. a menetlusdokumendis muutnud hagi. 29. septembri 2015. a hagiavalduses palusid hageja ja osaühing kohustada kostjat kommentaare eemaldama ning
5.detsembri 2016. a menetlusdokumendis täpsustas (kitsendas) hageja algses hagis esitatud nõuet ja palus eemaldada üksnes teda puudutavad kommentaarid. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta kommentaaride eemaldamise nõude menetlusse võtmata või rahuldamata ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Kommentaaride eemaldamise nõue tuleb jätta menetlusse võtmata, sest hageja muutis hagi nõude juurde lisamisega, mis ei ole lubatud. Algses hagiavalduses oli sõnaselgelt kirjas, et kommentaaride eemaldamise nõude esitas osaühing. Hagi muutmine ei aita kaasa asja kiiremale lahendamisele, sest hetkel ei ole selge, kas kommentaaride eemaldamise nõue allub üldse Eesti kohtule. Alternatiivelt tuleb kommentaaride eemaldamise nõue jätta rahuldamata. Kostja ei vastuta hagejale ebameeldiva kirja saatmisega väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju eest, sest kostja ei olnud kirja saatmisega seotud. Puudub kostja õigusvastane tegu ja põhjuslik seos. Kostja ei saa vastutada kolmanda isiku saadetud kirja eest. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, et kostja oleks saanud kirja saatmist ära hoida. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Osaühingu töötajad väitsid uurimisasutusele, et nad ei tundnud saadetud
2-15-14492 kirjade tõttu hirmu ega võtnud kirju tõsiselt. Uurimisasutus jättis kriminaalmenetluse algatamata. Kostja ei avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Kostja avaldas oma veebilehel osaühingu kohta hoiatuse, sest mitmed äriühingud pidasid osaühingu saadetud ankeete ametlikuks äriregistri andmete uuendamise palveks ning sõlmisid ankeeti täites tahtmatult osaühinguga lepingu, mille alusel väljastas osaühing neile arved. Kostja sai ca 4000 kaebust. Osaühingu nimi (Y (eesti keeles: ettevõtteinfo)) oli sarnane äriregistri nimele (B). Samuti olid osaühingu ankeedid ja arved äriregistri omadega äravahetamiseni sarnased. Osaühingu nime alla oli kirjutatud „digitaalne register“. Info teenuse maksumuse ja tingimuste kohta sisaldus pakkumuse lõpus, mis muutis tõenäoliseks selle, et kirja adressaadid seda ei märganud. Kostja kui Rootsi kaubandus- ja tööstuskoda peab teavitama Rootsi ettevõtjaid võimalikest ebaausatest ja eksitavatest äriühingutest. Kuna kostja avaldas õiguspärast teavet, ei vastuta kostja kolmandate isikute võimalike õigusvastaste tegude eest. Kostja hoiatuse õiguspärasust kinnitavad Rootsi politsei ja äriregistri hoiatused osaühingule eksitava äritegevuse eest. Kostja veebilehel avaldatud kommentaarid on isikute arvamused ja seotud nende isiklike kogemustega ega riku osaühingu või hageja õigusi. Kommentaarid, mille sisu võiks käsitada tõsise ähvardusena, on kostja oma veebilehelt eemaldanud. Osaühingu kohta avaldatud andmed ei saa rikkuda hageja õigusi. Vaidlus tuleb lahendada rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 50 ja § 53 lg 1 järgi Rootsi õiguse alusel, sest tegu pandi toime rootsi keeles Rootsi veebilehel ning tagajärg saabus Rootsis (seal võis jääda isikutele hagejast halb mulje). Hagi seos Eestiga on olematu. Kostja on käitunud kooskõlas Rootsi õigusega. Rootsi õiguse järgi, mida kinnitavad kostja esitatud väljavõtted seadustest ja kohtupraktikast ning Rootsi advokaatide arvamus, ei ole alust mittevaralise kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Rootsi kahjuhüvitisseaduse kohaselt vastutab isik mittevaralise kahju eest üksnes juhul, kui ta on pannud toime Rootsi karistusseadustikus (Rootsi KarS) sätestatud süüteo (tõsine solvang, laim, õigusvastane ähvardus) ning sellise süüteo ja sellega põhjustatud mittevaralise kahju eest saab vastutada üksnes füüsiline isik. Isegi kui kostja vastutaks juriidilise isikuna, ei ole praegusel juhul täidetud vastutuse aluseks olevate sätete koosseis. Hagi rahuldamiseks ei anna alust Euroopa Kohtu praktika ega e-kaubanduse direktiiv, sest see ei ole otsekohalduv. Ka Eesti õiguse kohaselt ei saaks kostja veebilehel informatsiooni avaldamine kvalifitseeruda ebaõigete andmete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamiseks, sest väited puudutasid peamiselt osaühingut, mitte hagejat isiklikult, hagejat puudutavad faktiväited olid tõesed ja väärtushinnangud põhjendatud ning kõik kommentaarid, mille sisu võis teoreetiliselt lugeda ähvardavaks või muul viisil sobimatuks, on kostja mõistliku aja jooksul eemaldanud. Kostjat ei saa pidada avaldajaks, sest tal ei ole uudisteportaali pidaja ning ta puudub igasugune majanduslik huvi kommentaaride avaldamise vastu. Kostja pole pannud toime sellist tegu, mis tooks kaasa tema vastutuse. Kommentaarid, mis on endiselt kostja veebilehel avaldatud, ei sisalda hageja au teotavaid andmeid. Isegi kui kostja peaks vastutama, tuleks kahjuhüvitist vähendada 0 euroni, sest hageja õigused on piisavalt tagatud kommentaaride eemaldamise ja kohtu poolt rikkumise fakti tuvastamisega. Arvestades kommentaaride laadi, nende kiiret eemaldamist ja asjaolu, et kostja ei saa kommentaariumi pidamise eest tulu, ei ole hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Samuti tuleb arvestada, et kostja on eemaldas kõik ähvardust sisaldavad või muul viisil
2-15-14492 õigusvastased kommentaarid, samuti seda, et hageja ei ole enne kohtusse pöördumist esitanud kostjale nõudeid kommentaaride eemaldamiseks (üksnes osaühing nõudis valimatult kõigi kommentaaride eemaldamist). Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohus võttis 21. augusti 2017. a otsusega vastu hageja loobumise kommentaaride 1–3 ja 6 eemaldamiseks ning lõpetas selles osas menetluse. Ülejäänud kommentaaride eemaldamise nõuded jättis maakohus menetlusse võtmata. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 22 491 eurot 4 senti ja sellest seadusjärgse viivise kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
9.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: - kostja on Rootsi kaubandus- ja tööstuskoda, kes peab oma kodulehel hoiatusnimekirja ettevõtetest, kelle tegevus ei ole laitmatu; - hageja on Eestis registreeritud ja Rootsi klientidele teenust pakkuva osaühingu osanik ja juhatuse liige; - kostja lisas 25. juulil 2014 osaühingu oma hoiatusnimekirja koos selgituse ja soovitustega; - osaühingu kohta avaldatud teavet said soovijad kostja veebilehel kommenteerida ja selle kohta avaldati hulgaliselt rootsikeelseid kommentaare; - 23. aprillil 2015 saabus osaühingu XXX asuvasse postkasti kiri, mis sisaldas valget pulbrit ja ähvardavat teadet sisuga; „Sina ebatõsine lits II (46 aastane hoor) koos oma kaastöötajatega Y-s põled põrgus“. Kirja saatjat ei ole tuvastatud. Päästeamet selgitas välja, et ümbrik sisaldas küpsetuspulbrit.
10.Maakohus võttis 8. aprilli 2016. a määrusega hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse, kuid pärast seda täiendas hageja oma nõudeid, ja palus kohustada kostjat eemaldama oma veebilehelt hageja osundatud üheksa kommentaari. Kuna hageja loobus kommentaaride 1–3 ja 6 eemaldamise nõudest, tuleb loobumine vastu võtta ja selles osas menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 alusel lõpetada. Ülejäänud nõuded tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel menetlusse võtmata, sest hageja on 5. detsembri 2016. a menetlusdokumendis oma nõuet lubamatult muutnud. Kostja vaidles nõude muutmisele vastu ja kohus ei anna hagejale TsMS § 376 lg 2 alusel nõusolekut täiendada hagi kommentaaride eemaldamise nõuetega, sest ei aitaks lahendada vaidlust kiiremini ega säästlikumalt, sest kohus peaks asja menetluse peatama kuni Euroopa Kohtult eelotsustuse saamiseni. Riigikohus eraldas praegusesse menetlusse üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning kommentaaride eemaldamise nõude kohtualluvuse küsimus ei ole selge. Õige ei ole hageja arusaam, et ta kitsendas algset haginõuet TsMS § 376 lg 4 p 2 tähenduses, sest kommentaaride eemaldamise nõude esitas osaühing, mitte hageja. Hageja on esitanud täiesti uue nõude. Hageja ei ole põhistanud, miks ta ei esitanud kohe hagis kommentaaride eemaldamise nõuet, ning ükski kommentaar ei ole avaldatud pärast hagi menetlusse võtmist. Seega ei esine asjaolusid, mis tinginuks hagi täiendamist pärast selle menetlusse võtmist. Samuti ei allu kommentaaride eemaldamise nõue Eesti kohtule. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1215/2012 (Brüssel I määrus) art 7 p 2 kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Tegemist võib olla nii kahju tekkimise kui ka kahju põhjustanud sündmuse kohaga. Samas ei tulene
2-15-14492 Brüssel I määrusest, et hagejal oleks õigus pöörduda hagiga oma elukoha kohtusse juhul, kui ta nõuab teises liikmesriigis asuvalt kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist või kommentaaride eemaldamist. Kuna Brüssel I selgesõnaliselt sellist kohtusse pöördumise õigust hagejale ei anna, ning seni kuni Euroopa Kohus ei ole andnud määrusele teistsugust tõlgendust, puudub maakohtul alus lugeda Eesti kohut pädevaks kohtuks.
11.Hageja mittevaralise kahju nõue tuleb lahendada Rootsi õiguse alusel. Kuna hageja esitas kostja vastu isiklike õiguste rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõude, ei reguleeri hageja nõudele kohalduvat õigust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 864/2007 (Rooma II), sest selle artikkel 1 (2) g järgi jäävad määruse reguleerimisalast jäetakse välja lepinguvälised võlasuhted, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isiklike õiguse rikkumisest. REÕS § 50 lg-te 1 ja 2, samuti § 53 järgi tuleb asjas kohaldada Rootsi õigust. Kostja veebilehel avaldati kommentaarid Rootsis ja rootsi keeles. Ka kahjulik tagajärg saabus Rootsis. Kahjuliku tagajärje saabumise kohta ei saa automaatselt samastada kannatanu elu- ja töökohaga. Eluliselt ei ole usutav, et hageja Eestis elavad ja eesti keelt rääkivad äripartnerid ja tuttavad tegid iroonilisi pilkeid olukorras, kus kostja veebilehel avaldatud materjal ei olnud eesti keeles Eestis avalikult kättesaadav. Hageja väitis, et ta sai kirju, kus on keelduti tasu maksmast, kuid tasu tuli maksta osaühingule, mitte hagejale. Hageja on ise menetluses väitnud, et tema majandustegevus oli suunatud Rootsi turule ja Rootsi klientidele. Seega, kui avaldatud kommentaarid on mõjutanud hageja mainet, on see toimunud Rootsis. Arvestades asjaolu, et nõue tuleneb veebilehel avaldatud kommentaaridest ja seda, et kostja sai kommentaare avaldades järgida Rootsis kehtivat õigust ega pidanud arvestama mistahes muu riigi õigusega, kus kommentaarid Interneti vahendusel kättesaadavad on, vaidlus ka kõige tugevamalt seotud Rootsi õigusega. EIÕK ei reguleeri rahvusvahelises eraõiguses kohaldatava õiguse küsimust ega seda, kuidas peaksid Internetis veebilehtede omanikud kannatanutele kahju hüvitisi tasuma. Hageja viited e-kaubanduse direktiivile ja Euroopa Kohtu lahendile nr C-26/62, ei anna hagejale õigust nõuda direktiivile tuginedes kahjuhüvitist, kui hüvitise väljamaksmiseks Rootsi õiguses alus puudub. Direktiivist ei tulene liikmesriikide kodanikele otseseid õigusi ega kohustusi ning selle artikkel 14 ei näe ette riigile kohustust tagada liikmesriikide kodanikele kahjunõuete hüvitamist infoühiskonna teenuse osutamisel teabe talletaja poolt. Hageja ei saa direktiivile tuginedes nõuda, et Rootsi kahju hüvitamist reguleerivad õigusaktid oleksid sama sisuga nagu Eestis.
12.Rootsi õiguse alusel ei saa hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet rahuldada, sest nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Kostja esitas asjas Rootsi õiguse kohta Advokatbyrån 1901 AB õigusliku arvamuse, mille on koostanud Rootsi Advokatuuri liikmed. Kohtul ei ole alust kahelda arvamuste pädevuses. Hageja ei ole toonud esile ühtegi konkreetset väidet ega asjaolu, mis viitaksid sellele, et õiguslikud arvamused ei ole õiged. Arvamuse koostajad on vastanud küsimustele, millist õigust tuleks hageja esitatud nõuetele kohaldada, millised eeldused peavad Rootsi õiguse järgi olema täidetud hageja mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks ning laimava informatsiooni eemaldamise nõude rahuldamiseks. Arvamuse kohaselt ei ole Rootsi isikuandmete kaitse seadus vaidluse lahendamisel asjakohane. Seaduse kohaselt ei ole hageja isikuandmete töötlemine käsitatav tema isikuõiguste rikkumisena, sest andmed on seotud hageja äritegevusega ja nende andmete iseloom ei ole rangelt isiklik. Samuti ei ole isikuandmed ebaõiged, laimavad ega solvavad. Kahju hüvitise seaduse 2. peatüki p 3 kohaselt saab isik nõuda isiklike kannatuste eest mittevaralise kahju hüvitamist, kui need tekkisid kuriteo
2-15-14492 tulemusel. Kuriteo saab Rootsi õiguse kohaselt toime panna vaid füüsiline isik. Kostja on juriidiline isik. Laimava informatsiooni ja ähvarduste avaldamine on kuriteod, kui need on avaldatud füüsiliste isikute poolt. Laimamine on Rootsi KarS 5. ptk p 1 järgi kuritegu, kui isikule osutatakse kui kurjategijale või laiduväärset elu elavale isikule või esitatakse muul moel informatsiooni, mille eesmärgiks on põhjustada isikule teiste lugupidamatust. Ähvardusega on Rootsi KarS 4. ptk p 5 järgi tegu siis, kui isikut, kes tõstab relva teise vastu või muul moel ähvardab toime panna kuriteo sellisel viisil, et ähvarduse iseloom kutsub ähvardatud isikus esile tõsist hirmu enda või kellelgi teise ohutuse või omandi pärast. Kostja veebilehel sisalduvad kommentaarid ei ole käsitatavad laimu ega õigusvastase ähvardusena. Rootsi õigus ei näe ette sõnaselget kohustust eemaldada laimavaid või ähvardavaid kommentaare veebilehelt. Täiendava õigusliku arvamuse kohaselt Rootsi elektroonilise teadete tahvli seaduse (Rootsi ETTS) § 5 järgi on teadete tahvli tarnija kohustatud eemaldama sõnumi, kui on ilmne, et sõnumi sisu vastab karistusseadustikus loetletud kuritegude koosseisudele (mässule õhutamine, rahvusliku grupi vastu suunatud agitatsioon, lapspornograafia, õigusvastase vägivalla kujutamine või autoriõiguste rikkumine). Hageja viidatud kommentaarid nimetatud tunnustele ei vasta. Hageja väited selle kohta, millise konkreetse teoga põhjustas kostja talle mittevaralist kahju, on menetluse käigus muutunud. Algses hagiavalduses väitis hageja, et talle tekitatud mittevaraline kahju, sh hirmutunne, meeleolulangus ja negatiivsed emotsioonid, olid tingitud kirjast, mis sisaldas valget pulbrit koos ähvardusega. Menetluse käigus möönis hageja, et kostja ei ole talle seda kirja saatnud. Politsei- ja Piirivalveameti 29. juuli 2015. a määruse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta kohaselt tõi osaühingu töötaja postkastist kirja, mis oli saadetud Rootsist ja sisaldas rootsikeelset ähvardust: „Sina ebatõsine lits II (46 aastane hoor) koos oma kaastöötajatega Y-s põled põrgus“ ja pulbrit. Hageja tütar GG, kes töötas ettevõttes assistendina, maitses pulbrit eksituse tõttu. Pärast Päästeameti kontrolli selgus, et kiri sisaldas küpsetuspulbrit. Määruse koostamisel leidis Politsei- ja Piirivalveamet, et ähvardust KarS § 120 mõistes ei ole toime pandud, kuna keegi ei võtnud ähvardust tõsiselt. Hageja ütlustest järeldati, et ta oli pigem mures tütre tervise pärast, kuid ei kartnud ähvardust. Seega ei ole kirja saatmine kostjale etteheidetav ning tegemist ei olnud ka tõsiselt võetava ähvardusega. Menetluse käigus asus hageja lisaks väitma, et kostja sekkus tema eraellu, kui võimaldas avaldada hageja suhtes ähvardusi ja vägivallaüleskutseid sisaldavaid kommentaare ega eemaldanud neid, sh sai kommentaarides kirjeldatud ähvardus teoks. Kostja veebilehel ei ole avaldatud selliseid kommentaare, mida oleks kostja pidanud Rootsi õiguse järgi eemaldama või mille avaldamise tõttu oleks hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtule esitatud õigusaktidest ja õiguslikest arvamustest nähtub, et Rootsi õiguse kohaselt eeldab hageja nõude rahuldamine kuriteo toimepanemist ning kuriteo saab toime panna füüsiline isik. Kostja on juriidiline isik ning ükski hageja esiletoodud kommentaaridest ei täida kuriteo koosseisu (ei sisalda õigusvastast ähvardust ega laimu): -
kostja veebilehele postitati 11. septembril 2014 kell 18:18 kommentaar 1: „R Tere, ka mina sain Y-lt „pakkumise“ ja minu meelest kõlas see kahtlaselt, vaatasin siit järele ja nägin, et minu aimdused pidasidki paika. Mõtlesin siis nüüd, et kiusaks neid ja saadaks vastuseümbriku tagasi koos natukese jahuga, et nad hakkaksid kartma, et see on antraksipulber:)“. Samal päeval postitati kell 18:25 kommentaar 2: „R Sain ka selle kirja, tulin siia vaatama, väga hea, et see võimalus on olemas. Mõtlen, et kas teha samamoodi nagu R“. Lisaks postitati kell 18:26 kommentaar 3: „R võib-olla peaks hankima päris antraksipulbrit.“ – Üheski avaldatud kommentaaris ei ole märgitud hagejat ega tehtud tema isiku suhtes ähvardusi. Kommentaari avaldajad on soovinud kasutada osaühingu
2-15-14492 saadetud vastuse ümbrikku, mis tähendab, et vastus oleks saadetud osaühingu Rootsi aadressile, mitte hagejale Eestisse. Kavatsust saata kellelegi jahu ega mõtisklust hankida päris antrakspulbrit, ei saa pidada tõsiseltvõetavaks ähvarduseks. Isegi juhul, kui tegemist oleks ähvardusega, ei saa selle eest vastutada kostja kui juriidiline isik. Kostja eemaldas need kommentaarid 15. juunil 2015; -
kostja veebilehele postitati 9. aprillil 2015 kell 23:03 kommentaar 4: „CCC avaldas 20.03.2015 kaks väga head postitust koos linkide ja selgitustega, millest tuleb päris selgesti välja, et selle pettuse taga on ettevõte nimega P. Juhtfiguur ei ole loomulikult P tegevdirektor YY, vaid keegi naisterahvas, kes muide varem kevadel raadios sõna võttis, tema nimi on II. Seal on veel keegi SS, aga tema arvatavasti ei teagi, et ta mingis juhatuses on. Eestis on veel keegi, kõik on kirjas varasemates postitustes.“ – Kommentaaris ei ole väidetud, et hageja oleks isiklikult pannud toime mõne kuriteo või elaks laiduväärsel viisil. Kommentaari eesmärgiks ei ole olnud tekitada halvakspanu hageja suhtes. Ühtegi ähvardust hageja aadressil kommentaarist ei nähtu. Kostja kõrvaldas postitusest viited hageja nimele;
-
kostja veebilehele postitati 12. mail 2015 kell 21:11 kommentaar 5: „OP AAAARRGGG!!! Sain ka petta!!! Keset kolimist tuli see ümbrik kõigi paberite ja aadressimuudatuste seas ja loomulikult arvasin, et see oli aadressimuudatus Rootsi äriregistriametile...! AGA EI... Kavatsen vaidlustada ja asun jahtima neid idioote, kes selle räpase asja taga on!!! Võib-olla rumal, aga ma olen lihtsalt nii pagana vihane! Täna ajasin taga arvete esitamisega tegeleva L AB aadresse, nimesid ja telefoninumbreid! Kujutage ette minu imestust, kui ÜKSKI selle firma telefoninumber „ei toimi“ Ettevõtte omanikega (XX ja YY) ei saa samuti ühendust, ei telefoni ega meili teel ega FBs, kus neil on kontod... Ma olen lihtsalt nii pagana vihane ja närvis! Varsti istun autosse, sõidan kõigi asjaga seotud ettevõtete leitud aadressid läbi ja koputan raudkangiga uksele!“ – kommentaaris ei ole kordagi viidatud hagejale kui füüsilisele isikule ega Y OÜ-le. Kommentaarist ei nähtu, kellelt täpselt kommentaator kirja sai ning keda ta otsima hakkab või keda ta on nimetanud „idioodiks“. Kommentaarist ei saa järeldada hageja otsimist või tema „idioodiks“ nimetamist. Hageja asemel on kommenteerija viidanud hoopis L AB-le ning sellega seotud isikutele. Kommentaaris ei ole avaldatud, et hageja oleks toime pannud kuriteo või elaks laiduväärset elu, samuti ei ole avaldatud hageja suhtes ühtegi ähvardust. Kostja eemaldas kommentaari hiljemalt 10. veebruaril 2016;
-
kostja veebilehel postitati 19. mail 2015 kell 11:12 kommentaar 6: „SS mina sain eile neilt kuradi parasiitidelt sellise kirja. Logo peaaegu täpselt sama, mis Rootsi haigekassal, nad tahavad – see on punases kirjas! – et „Palun tagastage esimesel võimalusel, kasutage lisatud vastuseümbrikku, postikulu on tasutud“ (nii lahke), ja siis VÄIKESTE numbritega paaris kohas kirjas, et tasu on 4795 aastas... jne. Nüüd tõmban kirja puruks, kallan ümbrikusse soola lootes, et nad peavad seda antraksiks – mis on kiirelt surmav mürk – ja panen selle posti. Adressaat on: Y, XXX. Kas siin teegi teab, kes see M on??“ – Kommentaaris ei ole kordagi mainitud hagejat ega ähvardatud talle Eesti aadressil midagi saata. Kõik viited on tehtud Y OÜ Rootsi kontaktandmetega. Tegemist ei olnud õigusvastase ähvardusega, sest kelleski ei saa tekitada tõsist kartust ähvardus saata soola. Kommentaaris ei ole viidatud hagejale, kui kuriteo toime pannud või laiduväärse eluviisiga isikule. Hageja suhtes ei ole avaldatud informatsiooni eesmärgiga kutsuda teistes isikutes esile halvakspanu tema suhtes. Kostja eemaldas kommentaari hiljemalt
9.detsembril 2016;
2-15-14492 -
kostja veebilehele postitati 6. detsembril 2015 kell 15:02 kommentaar 7: „Kui aadressil XXX ei õnnestu ühendust saada, võite proovida Eesti registritesse kantud aadressi. See on OOO. I on nähtavasti II, kes on üks EEE omanikest ja tegutseb ka Y OÜ-s. Võimalik, et ettevõte on tegevuse lõpetanud, kuna neil ei ole Rootsis luba võlgade sissenõudmisega tegeleda, nende tegevus on kogu aeg ebaseaduslik olnud.“ – Kommentaaris ei ole avaldatud, et hageja tegeleb ebaseadusliku tegevusega. Viidatud on EEE OÜ-le, kelle tegevust võlgade sissenõudmisel Rootsis on nimetatud ebaseaduslikuks. Kommentaaris ei ole avaldatud, et hageja on toime pannud kuriteo või et tegemist oli laiduväärse elulaadiga isikuga. Kommentaaris ei ole avaldatud hageja suhtes ühtegi ähvardust. Kommentaaris avaldatud faktiväide vastas tõele, sest äriregistri väljavõtte kohaselt on hageja äriühingu osanik ja juhatuse liige ja OÜ-l EEE ei olnud Rootsi Andmekaitseinspektsiooni luba võlgade sissenõudmiseks. Kommentaaris on antud hinnang EEE OÜ tegevusele, mis oli põhjendatud;
-
kostja veebilehele postitati 18. märtsil 2016 kell 06:05 kommentaar 8: „Yi omanik on II. EEE omanikud on II ja ET. Pange tähele, et EEE OÜ-l ei ole Rootsis andmekaitseinspektsiooni luba Rootsis võlgade sissenõudmisega tegeleda. Nende tegevus on järelikult ebaseaduslik ja seega karistatav kui ka kahjuhüvitise nõudmist õigustav.“ – Sarnaselt eelmise kommentaariga, ei ole ka selles avaldatud, et hageja elulaad on kuritegelik või muul moel laiduväärne. Hageja enda ebaseaduslikule tegevusele ei ole viidatud ja ühtegi ähvardust hageja aadressil kommentaar ei sisalda. Faktiväide vastab tõele ja selles sisalduv hinnang on põhjendatud;
-
kostja veebilehele postitati 11. märtsil 2015 kell 22:10 kommentaar 9: „Olle Loominguline naisterahvas see II, kõigepealt asutab ettevõtte Y ja üritab inimesi sellele maksma hirmutada ja kui üks faktooringufirma loobub, asutab ta koos SB-ga N AB. Seejärel tuleb EEE, mille omanik ta samuti on, ja vaatamata sellele, et vaidlustatud arveid ei tohi inkassosse anda, vaid need asjad tuleb kohtus lahendada, annab ta arved iseendalt iseendale üle. Hea äriidee Vaidlustage, ärge tasuge, esitage Rootsi ja Eesti politseile avaldused.“ – Kuigi kommentaaris on viidatud hageja tegevusele läbi Y OÜ, ei ole kommentaaris avaldatud, et hageja oleks füüsilise isikuna vastavalt Rootsi seadustele toime pannud kuriteo või tema elulaad oleks muul moel kuritegelik või laiduväärne. Kommentaar ei sisalda ühtegi ähvardust hageja aadressil. Hageja on osaühingu juhatuse liige. Osaühing tegutses Rootsis veebilehe kaudu ning saatis Rootsis klientidele pakkumisi. Osaühingu blanketid ja arved olid äriregistri kodulehega äärmiselt sarnased, mistõttu võisid need jätta isikutele eksliku mulje, et pöördujaks on äriregister. Kuigi osaühingu tegevuses ei tuvastatud midagi kuritegelikku, ei vastanud ettevõtte tegevusviis ausatele käitumis- ja äritavadele ning tekitas paljudes inimestes pahameelt. Kommentaari avaldaja ei ole kohtu hinnangul avaldanud hageja ega osaühingu kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja oli osaühingu omanik ja tegevjuht, samuti EEE OÜ osanik ja juhatuse liige. Osaühingu tegevust võis kommentaator neil asjaoludel pidada põhjendatult „maksma hirmutamiseks“.
Hageja nõuet ei saa rahuldada ka Rootsi ETTS § 5 alusel, sest hageja väidetud kommentaarid ei vasta viidatud sättes sisalduvate kuritegude koosseisudele. Seega ei olnud hagejal õigust nõuda kommentaaride eemaldamist ja sellest tulenevalt kostjale nende eemaldamata jätmist ette heita.
2-15-14492 Hageja viited EIK praktikale, sh lahendile DP vs Rootsi, on eksitavad, sest selles asja asjaolud erinesid praeguse asja asjaoludest, sh avaldati laimavaid väiteid, ning kohus ei leidnud, et Rootsi õigussüsteemis oleksid avaldaja õigused jäänud alusetult kaitseta.
13.Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääks rahuldamata ka Eesti õiguse (VÕS § 1046 ja 1047) alusel, sest üheski hageja viidatud kommentaaris ei ole avaldatud hageja au teotavaid väiteid, ebakohaseid väärtushinnanguid ega ebaõigeid andmeid. Kuna infoühiskonna teenuse seadus (InfoTS) ei näe ette teenuse osutaja mittevaralise kahju hüvitamise kohustust ja see tuleneb võlaõigusseadusest, ei ole teenuse osutaja kohustatud kahju hüvitama, kui ei ole täidetud võlaõigusseaduses sätestatud eeldused, sh ka siis, kui ta avaldaja teate alusel avaldatud teavet ei eemaldanud. Lisaks ei ole hageja kostjat enne kohtusse pöördumist teavitanud sellest, et mõned avaldatud kommentaarid sisaldavad tema hinnangul ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. InfoTS § 11 lg 1 kohaselt ei ole teenuse osutajal kohustust jälgida ise teavet, mida ta üksnes edastab või millele juurdepääsu pakub. Seega ei saanud hageja Eesti õiguse alusel eeldada, et kui ta ise teenuse osutajat asjaoludest ei teavita, peab teenuse osutaja omal algatusel avaldatut jälgima ja hagejale ebasobivad kommentaarid kustutama. Kuigi osaühing saatis kostjale 8. juunil 2015 nõudekirja, milles viitas, et kostja veebilehel on avaldatud kommentaare, millest osad sisaldavad ebaõigeid faktiväiteid, vihakõne ja ähvardusi ettevõtte juhatuse liikme kohta, ei viidanud osaühing ühelegi konkreetsele kommentaarile ega selgitatud, milles seisneb kommentaaride ebaõigsus, ega märkinud, et mõni kommentaar rikub hageja isikuõigusi. Kostja ei saanud nõudekirja alusel asuda ise avaldatud kommentaare kontrollima ja omal algatusel tuvastama, kas või millised neist võivad rikkuda hageja õigusi. Rikkumistele ei olnud viidatud ka 14. juuli 2015. a nõudekirjas. Kostja vastas hageja esindaja pöördumisele
16.juunil 2015 ja leidis, et tal on kohustus eemaldada need kommentaarid, mis ei ole kooskõlas Rootsi õigusaktidega. Kostja kinnitas, et ta on esimesed kommentaarid juba kirja saatmise ajal eemaldanud. Kostja märkis, et ta ei eemalda kõiki kommentaare, kuid vaatab avaldatud kommentaarid uuesti üle. 2. mai 2017. a seisuga on avaldatud 1607 kommentaari, millest osad on kõrvaldatud. Hageja ei teinud kohtuväliselt midagi selleks, et teavitada kostjat konkreetsetest hageja hinnangul tema isikuõigusi rikkuvatest kommentaaridest, ega nõudnud ühegi konkreetse kommentaari eemaldamist. Valimatult kõigi kommentaaride eemaldamise nõude esitamiseks ei olnud õigust. Õige ei ole hageja väide, et kommentaaride avaldamisel töödeldi alusetult hageja isikuandmeid. Kommentaarides oli avaldatud üksnes hageja ees- ja perekonnanimi ning need olid avaldatud seoses nende äriühingutega, mida hageja juhtis või mille osanik ta oli. Äriregistrisse kantud andmed ehk äriühingu juhatuse liikmete ja osanike ees- ja perekonnanimed on avalikult kättesaadavad andmed, mille kasutamine on isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg 1, äriseadustiku § 33 ja avaliku teabe seaduse § 43 (8) lg 1 järgi lubatud. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleks jätta ka kostja rikkumise korral VÕS § 134 lg 5 alusel rahuldamata. Arvestades seda, et kostja eemaldas viis kommentaari täielikult ja ühest kommentaarist hageja nime, on kostja on teinud kõik vajaliku selleks, et võimalikku rikkumist heastada. Lisaks ei ole hageja tõendanud mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid.
14.Kuna hagi jääb rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 1 järgi hagimenetluse kulud hageja. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 22 491 eurot
2-15-14492 4 senti ja sellelt viivis alates lahendi jõustumisest kuni kulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
15.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus vääralt, et hageja kommentaaride eemaldamise nõue ei allu Eesti kohtule. Samuti leidis maakohus ekslikult, et hageja muutis kommentaaride eemaldamise nõudeid lisades hagi. Hageja kitsendas oma nõuet ja täpsustas, millised kommentaarid puudutavad füüsilisest isikust hagejat ning milliste kommentaaride eemaldamist soovib hageja. Maakohus tõlgendas vääralt REÕS § 50 lg-t 2 ja järeldas seetõttu ekslikult, et asjas ei kohaldu Eesti õigus. Teo kahjustav tagajärg (hageja kannatused) saabus Eestis, sest hageja elab ja täidab oma töö- ja juhatuse liikme kohustusi Eestis, s.t Eestis on tema huvide kese ja Eestis tekkis talle ka kahju. Kostja on kohustatud ebakohased hageja isikuõigusi rikkuvad kommentaarid eemaldama ja eemaldamata jätmise või hilinenud eemaldamisega tekitatud kahju VÕS §-de 1043, 1046, 1047 ja 1055 alusel hüvitama, kooskõlas EIÕK artikliga 8 ning seda tõlgendava kohtupraktikaga. Kostja vastutab otsest ähvardust ja au teotavaid väiteid sisaldavate kommentaaride eest. Kommentaarid 1–3 ja 5–6 sisaldavad otsest ähvardust, mida kostja ei eemaldanud ca 7 kuu jooksul, kuigi hageja oli kostjat teavitanud. Kommentaarid 4–5 ja 7–9 sisaldavad hageja au teotavaid hinnanguid ja faktiväiteid. Kostja rikkus ka isikuandmete töötlemise nõudeid, sest tal ei olnud õigust avaldada ka hageja isikuandmeid ja seotust osaühinguga. Kuna kommentaarides hirmutati ja alandati hagejat, kuid kostja jättis hageja teavitusest hoolimata kommentaarid õigel ajal eemaldamata, on kostja tegu õigusvastane ja kostja on kahju tekitamises süüdi ja peab hüvitama hagejale mittevaralise kahju. Hüvitist ei saa jätta välja mõistmata, sest kommentaarid olid üleval üle poole aasta ning kostja ei ole vabandanud. Isegi kui lahendada vaidlus Rootsi õiguse järgi, tugines maakohus kitsalt üksnes Rootsi karistusõiguse regulatsioonile ja jättis põhjendamatult kohaldamata EÕIK artiklid 8 ja 10 ning arvestamata EIK praktika. Samuti jättis maakohus vääralt kohaldamata Rootsi ETTS sätted ja e-kaubanduse direktiivi. Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt jättis maakohus kommentaaride eemaldamise nõude õigesti menetlusse võtmata, sest hageja muutis hagi. Kommentaaride eemaldamise nõudeid menetlusse võttes oleks maakohus käitunud vastuolus Riigikohtu juhistega, sest Riigikohus saatis üksnes hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Hagi muutmiseks ei olnud alust ja kommentaaride eemaldamise nõuet ei oleks saanud võtta menetlusse enne, kui Euroopa Kohus ei ole otsustanud, kas selline nõue allub Eesti kohtule.
2-15-14492 Maakohus leidis õigesti, et asjas kohaldub Rootsi õigus, sest nii tegu kui ka tagajärg leidsid aset Rootsis (REÕS § 50) ja kahju hüvitamise kohustus on kõige tugevamalt seotud Rootsi õigusega (REÕS § 53). Maakohus ei eksinud Rootsi õigust kohaldades ning leidis õigesti, et ka EIK praktika ega Euroopa Liidu õigus ei anna alust hagi rahuldada. Rootsi ega Eesti õiguse järgi ei ole alust rahuldada kommentaaride eemaldamise ega mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja kommentaaride eemaldamise nõuded, samuti nende nõuete lahendamist puudutavate menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas tuleb asi saata maakohtule hageja nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.
18.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi hageja palus apellatsioonkaebuse taotlusena tühistada maakohtu otsuse tervikuna, ei ole hageja esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid maakohtu otsusele osas, millega maakohus võttis vastu hageja osalise loobumise kommentaaride eemaldamise nõudest. Sellest järeldab kolleegium, et hageja ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud, mistõttu ei kontrolli kolleegium selles osas maakohtu otsust ja selles osas jääb maakohtu otsus muutmata. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses eelkõige selle üle, kas maakohus keeldus otsuses põhjendatult hageja kommentaaride eemaldamise nõudeid menetlemast ja kas maakohus jättis hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendatult rahuldamata.
19.Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus põhjendamatult hageja kommentaaride eemaldamise nõudeid menetlemast ja tegi seda menetluses põhjendamatult hilja.
19.1.Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et maakohus peab TsMS § 372 lg-te 1 ja 3 järgi lahendama määrusega hagi menetlusse võtmise üldjuhul mõistliku aja jooksul, kuid viivitamata pärast kostjalt seisukoha saamist. Kuna TsMS § 376 lg 3 esimese lause järgi kohaldatakse ka hagi muutmise avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut, tuli maakohtul sellest juhinduda ka hageja 5. detsembri 2016. a menetlusdokumendis sisalduvate nõuete lubatavust hinnates ja otsustada määrusega nõuete menetlusse võtmine mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt viivitamata pärast seda, kui kostja oli nende nõuete menetlemisele vastu vaielnud. Seda ei ole aga maakohus teinud ning on hageja nõuete lubatavuse lahendanud alles
21.augusti 2017. a otsusega, keeldudes hageja kommentaaride eemaldamise nõudeid TsMS § 371 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel menetlemast.
19.2.TsMS § 371 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama või kui hagi ei allu sellele kohtule. Kuna maakohus ei ole oma pädevust TsMS § 11 tähenduses oma otsuse põhjendavas osas kahtluse alla seadnud, järeldab
2-15-14492 kolleegium, et maakohus keeldus kommentaaride eemaldamise nõudeid menetlemast eelkõige seetõttu, et selline vaidlus ei allu Eesti kohtule, st tuleb lahendada mõne teise riigi kohtus. Kolleegium sellega ei nõustu. Riigikohus selgitas praeguses asjas 23. märtsil 2016 tehtud määruse p-s 23, et kui hageja alaline elukoht on Eestis, siis on Eestis ka tema huvide kese ja tema mittevaralise kahju hüvitamise nõue allub Eesti kohtule. Samas võis Riigikohtu määruse resolutsiooni p-st 1.1 järeldada, et Riigikohus küsis kommentaaride eemaldamise nõude kohtualluvust puudutavalt Euroopa Kohtult eelotsustust Brüsseli I määruse artikkel 7 p 2 tõlgenduse kohta sõltumata sellest, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isiku hagiga. Siiski tuleb Riigikohtu lahendi mõistmisel arvestada seda, et Riigikohus ei käsitlenud üldse hageja kommentaaride eemaldamise nõuet, sest sellist nõuet ei olnud esitatud. Pärast Euroopa Kohtult eelotsustuse saamist selgitas aga Riigikohus 21. detsembri 2017. a määruse p-des 15–16, et kui rikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõue allub Eesti kohtule, alluvad ka muud selle rikkumisega seonduvad nõuded Eesti kohtule, sh alluvad nõuded Brüsseli I määruse artikkel 7 p 2 järgi Eesti kohtule nii füüsilise kui ka juriidilise isiku puhul juhul, kui hageja huvide kese on Eestis. Sellest tulenevalt on ekslik maakohtu järeldus, et hageja kommentaaride eemaldamise nõuded ei allu Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule. Seda arvestades ei oleks maakohus saanud keelduda hageja nõudeid TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel menetlemast.
19.3.Kolleegium ei nõustu maakohtuga ka selles, et 5. detsembri menetlusdokumendis muutis hageja TsMS § 376 lg 1 tähenduses hagi.
2016.
a
Hagi muutmiseks saab viidatud sätte järgi pidada üksnes seda, kui hageja muudab kas hagi alust või hagi eset. Praegusel juhul leidis maakohus, et hageja esitas täiendava, uue nõude. Kolleegium nõustub sellega, sest kommentaaride eemaldamise nõude ese ei lange kokku mittevaralise kahju hüvitamise nõude esemega. Samuti on hageja toonud nimetatud menetlusdokumendis esile uued asjaolud (kostja avaldatud hagejat puudutavad kommentaarid), mis on kommentaaride eemaldamise nõuete aluseks. Seega on hageja esitanud menetluses ca 8 kuud pärast mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmist täiesti uued nõuded, mida ei saa pidada hagi muutmiseks. Seejuures ei ole põhjendatud ka hageja käsitus algse haginõude kitsendamisest TsMS § 376 lg 4 p 2 tähenduses. Maakohus leidis õigesti, et algses hagiavalduses esitas kommentaaride eemaldamise nõude üksnes osaühing, mitte hageja, ning hageja esitas 5. detsembril 2016 täiesti uue nõude. Uue nõude menetlemisest keeldumise alust aga tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe. Seega pidi maakohus TsMS § 372 järgi otsustama uue hagi menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning pidades nõudeid omavahel seotuks, saanuks maakohus TsMS § 374 järgi uue kommentaaride eemaldamise hagi liita praeguse mittevaralise kahju hüvitamise hagi menetlusega. Arvestades asjaolu, et mõlemad nõuded olid esitatud hageja isikuõiguste rikkumise kaitseks, ning seda, et maakohus lahendas mittevaralise kahju hüvitamise hagi, tuginedes osaliselt asjaoludele, mille hageja tõi esile ka kommentaaride eemaldamise nõude alusena, olnuks hagide liitmine eesmärgipärane ja lihtsustanuks nende menetlemist.
19.4.Kuna praeguseks on maakohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendanud ja kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendatult hagi selles osas rahuldamata, ei ole hagide liitmine enam võimalik ning kolleegium saadab asja maakohtule tagasi üksnes hageja
2-15-14492 kommentaaride eemaldamise nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Arvestades asjaolu, et maakohus ei ole hageja neid nõudeid lahendanud, ei võta kolleegium seisukohta hageja kommentaaride eemaldamise nõuete põhjendatuse kohta.
20.Edasi vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses selle üle, kas hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudele kohaldub Rootsi või Eesti õigus ning kas hageja nõude rahuldamise eeldused on kummagi õiguse kohaselt täidetud ja hagi tuleks selles osas rahuldada või mitte. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb lahendada Rootsi õiguse järgi ja selle alusel tuleb jätta hagi rahuldamata. Selles osas nõustub kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
20.1.Kolleegium ei nõustu hageja käsitusega, et REÕS § 50 lg 2 järgi tuleks vaidlus lahendada Eesti õiguse järgi. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele kohaldatakse REÕS § 50 lg 1 järgi selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Kui tagajärg ei saabu selles riigis, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus, kohaldatakse REÕS § 50 lg 2 järgi kannatanu nõudel selle riigi õigust, kus saabus selle teo või sündmuse tagajärg. Seega tuleb üldjuhul määrata kohalduv õigus kindlaks selle järgi, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti, ning üksnes juhul, kui kahju peaks saabuma teises riigis, saab kannatanu nõuda teise riigi õiguse kohaldamist. Praegusel juhul väidab hageja, et tal tekkis kahju sellest, et kostja ei eemaldanud oma veebilehel kolmandate isikute avaldatud kommentaare (ja hoiatust osaühingu kohta). Kuna kostja on Rootsi kaubanduskoda, kes tegutseb Rootsis, siis sai kostja teha kahju tekitava teo REÕS § 50 lg 1 tähenduses eeskätt Rootsis. Hageja ei ole sellele ka vastuväiteid esitanud. Hageja väitel on aga kahjulik tagajärg REÕS § 50 lg 2 tähenduses saabunud Eestis, sest hageja huvide kese, sh elu- ja töökoht on Eestis. Kolleegiumi hinnangul ei ole õige hageja käsitus, mille kohaselt tuleb mittevaralise kahju puhul määrata kahjuliku tagajärje saabumise koht alati kahjustatud isiku elu- ja töökoha järgi ja sellest tulenevalt lahendada mittevaralise kahju nõuded alati selle riigi õiguse järgi, kus on kannatanu elu- ja töökoht. Kolleegium märgib, et olukorras, kus kahju on tekitatud veebilehel avaldatud kommentaaridega, ei ole üheselt selge, millises riigis saabub avaldatud kommentaaride kahjulik tagajärg, sest veebileht ja sellel avaldatu on Interneti vahendusel vahetult samaaegselt kättesaadav väga erinevates riikides. Seetõttu võivad nii kahjustatud isik kui ka isikud, kelle silmis saab kahjustatud isiku maine kannatada, asuda väga erinevates riikides. Praegusel juhul on maakohus leidnud, et kahjulik tagajärg (kahju hageja mainele) sai saabuda Rootsis, mitte Eestis. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: kommentaarid avaldati Rootsi kaubanduskoja veebilehel, kommentaarid olid Rootsi keeles (eeldatavasti Rootsi elanike avaldatud), kommentaarides nimetatud hagejale kuuluva osaühingu tegevus oli suunatud Rootsi klientidele ja Rootsi turul teenuse osutamisele. Kuigi hageja elab ja töötab väidetavalt Eestis, ei saa kolleegiumi hinnangul eeltoodud asjaolusid koosmõjus hageja elu- ja töökohaga arvestades tõsikindlalt järeldada, et kahjulik tagajärg saabus Eestis. Pigem viitavad asjaolud sellele, et hoolimata hageja elu- ja töökohast saabus kahjulik tagajärg Rootsis. Samuti ei anna selliseks järelduseks alust asjaolu, et ka Eestis avaldati hageja kohta artikleid. Kui hageja hinnangul on ka Eestis avaldatud artiklitega talle hingelisi kannatusi põhjustatud, siis saab
2-15-14492 hageja esitada vastavad nõuded Eesti avaldajate vastu. Eestis artiklite avaldamine ei saa aga tähendada seda, et kostja peab vastutama Eesti õiguse järgi. Isegi kui asuda seisukohale, et tulenevalt hageja huvide keskmest saabus kahjulik tagajärg Eestis, tuleb arvestada, et REÕS § 53 lg 1 järgi kohaldatakse sellest olenemata teise riigi õigust, kui lepinguväline kohustus on mõne teise riigi õigusega tugevamalt seotud, sh võib tugevam seos tuleneda REÕS § 53 lg 2 p 1 järgi pooltevahelisest õigussuhtest või faktilisest seosest. Asjas esiletoodud asjaolusid arvestades saab kolleegiumi hinnangul igal juhul järeldada, et kahju hüvitamise kohustus on tugevamalt seotud Rootsi õigusega. Maakohus juhtis õigesti tähelepanu sellele, et mh saab arvestada ka seda, et kommentaare avaldades saab avaldaja juhinduda eelkõige sellest, et tema tegevus vastaks tema tegevuskohas kehtivatele õigusnormidele. Seda arvestades leidis maakohus õigesti, et vaidlus tuleb lahendada Rootsi õiguse alusel.
20.2.Põhjendatud ei ole ka hageja väited selle kohta, et Rootsi õiguse alusel vaidlust lahendades oleks EIÕK kohaldades ja EIK praktikat arvestades pidanud kohus hagi rahuldama. Kolleegiumi hinnangul kohaldas maakohus õigesti Rootsi õigust, analüüsis iga väidetavalt kahju tekitanud kommentaari sisu ning asus põhjendatult seisukohale, et ükski hageja esiletoodud kommentaar ei vasta Rootsi kahjuhüvitisseaduse 2. ptk §-s 3 sätestatu kohaselt mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks olevatele Rootsi karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisudele (laim, õigusvastane ähvardus). Seega ei ole maakohus järeldanud, et Rootsi õiguse järgi ei saaks mittevaralist kahju üldse hüvitada, vaid nentinud, et hagis esiletoodud kommentaaride sisu ei ole selline, mis annaks alust mõista Rootsi õiguse järgi kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis, st kommentaarides ei sisaldu laimu ega õigusvastast ähvardust. Seda, et Rootsi õiguse järgi vastutab isik isikuõiguste rikkumise korral mittevaralise kahju eest üksnes juhul, kui ta on toime pannud teatud kuriteo, ning meedias toime pandud kuritegude puhul vastutab sellise kahju eest vastutav toimetaja (mitte juriidiline isik), kinnitab ka erialane kirjandus (vt nt Personality Rights in European Tort Law. G. Brüggemeier, A. Colombi Ciacchi, P. O ́Callaghan (Ed). Cambridge Univerity Press 2010, p 28–30). Kirjanduses on leitud ka seda, et Rootsi õiguses ei pruugi mittevaralise kahju hüvitamise regulatsioon võrreldes teiste riikidega tagada samas mahus EIÕK artiklis 8 sätestatud isiku eraelu puutumatuse kaitset, mistõttu on iseenesest peetud sellistel juhtudel võimalikuks kohaldada EIÕK artiklit 8 ka otse. Siiski ei anna see kolleegiumi hinnangul praegusel juhul alust hagi rahuldada, sest ükski hageja esiletoodud kommentaaridest ei ole käsitatav hagejat isiklikult ähvardava või hageja isikuõigusi muul viisil selliselt rikkuva teona, mis võiks olla mittevaralise kahju hüvitamise aluseks.
20.3.Samuti ei annaks hagi rahuldamiseks alust hageja väited e-kaubanduse direktiivi ja Rootsi ETTS kohaldamata jätmise kohta. Kolleegiumi hinnangul juhtis kostja õigesti tähelepanu sellele, et hageja viidatud Euroopa Kohtu lahendi kohaselt saab direktiivil olla vahetu õigusmõju üksnes eraisiku ja riigi suhtes, kuid sellel ei ole vahetut mõju eraisikute omavahelisele suhtele. Samuti ei saa hageja viidatud e-kaubanduse direktiivi artiklitest 14 ja 18 järeldada, et liikmesriik peab igal juhul tagama
2-15-14492 õiguskaitsevahendina teabe talletaja kohustuse hüvitada igal juhul teabe talletamisest tuleneva mittevaralise kahju. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei saa rahuldada ka Rootsi ETTS § 5 järgi. Viidatud säte reguleerib kommentaaride eemaldamise kohustust, kuid hageja viidatud kommentaarid ei ole sisult sellised, mille eemaldamist saaks ta selle sätte alusel nõuda. Samuti ei tulene sellest seadusest, et kommentaaride eemaldamata jätmise korral peab avaldaja hüvitama mittevaralise kahju. Kahju hüvitamise alused tulenevad siiski Rootsi kahjuhüvitisseadusest.
20.4.Kuna asjas ei saa kohaldada Eesti õigust, ei võta kolleegium seisukohta hageja nende väidete kohta, mis puudutavad hagi rahuldamist Eesti õiguse järgi. Menetluskulud
21.Arvestades ülalmärgitud põhjendusi, keeldus maakohus alusetult hageja kommentaaride eemaldamise nõudeid menetlusse võtmast, kuid jättis põhjendatult rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Sellest tulenevalt rahuldab kolleegium apellatsioonkaebuse osaliselt. Kuna hageja mittevaralise kahju hüvitist puudutavas osas jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad hageja selle nõude menetlemise kulud nii maa- kui ka ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna hageja kommentaaride eemaldamise nõuete osas tühistab kolleegium maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule nende nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks, jätab kolleegium neid nõudeid puudutavate menetluskulude jaotuse vastavalt nende lahendamise tulemusele TsMS § 173 lg 3 II lause järgi maakohtu otsustada.
22.Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2 määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.