2-21-7886/13 - Pankrotiõigus - Hagi nõude tunnustamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue OÜ 100M2 esitas 17.05.2021 Harju Maakohtule hagi pankrotihaldur Toomas Saarma vastu nõude tunnustamiseks OÜ Smarteco Baltic (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 27.11.2020 määrusega välja OÜ Smarteco Baltic (edaspidi võlgnik) pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Toomas Saarma. 25.01.2021 esitas hageja võlausaldajana pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada hageja nõuet võlgniku vastu summas 24 666,72 eurot. 23.04.2021 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur hageja nõudele täies ulatuses vastuväite. Hageja leiab, et pankrotihalduri poolt esitatud vastuväide hageja nõudele on esitatud põhjendamatult ning on seisukohal, et tema nõue kuulub võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele PankrS § 153 lõike 1 punktis 2 sätestatud rahuldamisjärku kuuluva nõudena. Võlgnik ja V. Z. sõlmisid 27.03.2019 notariaalse osaühingu PharmaEstica Manufacturing OÜ (registrikood 10264929) osa müügilepingu. Müügilepingu punkti 3.2. kohaselt kohustus võlgnik täitma kõik enne 27.03.2019 müügilepingu sõlmimist tekkinud ja enda poolt või kohtus tunnustatud PharmaEstica Manufacturing OÜ kohustused. Võlgnik jättis nimetatud kohustuse osaliselt täitmata. 18.02.2019 sõlmisid hageja ja PharmaEstica Manufacturing OÜ kokkuleppe, mille punkti 2. kohaselt oli PharmaEstica Manufacturing OÜ kohustus tasuda hiljemalt 31.03.2019 hageja arveldusarvele võlgnevus kogusummas 110 000 eurot. 18.02.2019 kokkuleppe aluseks on 22.09.2010 laenuleping, 11.04.2011 laenuleping ning 08.01.2019 nõude loovutamise leping, millega võlgnik loovutas hagejale viidatud laenulepingute alusel väljastatud laenude nõudeõiguse PharmaEstica Manufacturing OÜ vastu. 27.03.2019 leppisid pooled kokku, et antud võlgnevuse hageja ees tasub võlgnik 27.03.2019 sõlmitud müügilepingu punkti 3.2. kohaselt. Perioodil 03.06.2019 - 19.08.2019 tasus võlgnik hagejale kaheksa osamakset kogusummas 90 000 eurot, kuid kohustus hageja ees summas 20 000 eurot jäi võlgniku poolt täitmata. Võlgnik ei ole käesoleva hetkeni võlgnevust tasunud, millest tulenevalt on hageja hinnangul hagejal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmisena 20 000 euro suuruse võlgnevuse ja viiviste 4666,72 euro tasumist. Kokku on hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses kokku 24 666,72 eurot. 03.08.2021 seisukohas leiab hageja, et võlgnikul tuli kohustus täita hagejale ning võlgnik asus ka seda tegema, tasudes 90 000 eurot. Notari kontole jäetud ostuhinna osa jääk on 0 eurot, kuivõrd raha oli läinud PharmaEstica Manufacturing OÜ kohustuse täitmiseks vastavalt müügilepingule. Täiendavalt on hageja seisukohal, et nõude loovutus ei pea olema tasuline ning samuti ei sätesta võlaõigusseadus, et tasuta nõude loovutamine oleks hea usu põhimõtte vastane. Kostja aegumise vastuväite osas märgib hageja, et 15.02.2017 sõlmiti lisa 2, mille alusel nimetatud laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise lõpptähtaega pikendati kuni 31.12.2021, fikseeriti laenusumma saldot summas 2 640 299,77 eurot ning tehti maksegraafik.

Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa olla müügilepingu punti 3.2 alusel nõuet võlgniku vastu. Müügilepingu punkti 3.2. alapunkti 3.2.4 kohaselt võõrandaja (OÜ Smarteco Baltic) kohustub täitma kõik enne müügilepingu sõlmimist tekkinud PharmaEstica Manufacturing OÜ kohustused, millised on tunnustatud kohtus ning mida ei ole võimalik enam edasi vaidlustada ning kui võõrandaja ei täida eelnimetatud kohustust tekib omandajal (V. Z.) samas summas nõue võõrandaja vastu. Kostja märgib, et üks ja sama nõue ei saa kuuluda samaaegselt mitmele isikule korraga, v.a juhul kui tegemist on kas osa-, ühis- või solidaarvõlausaldajatega. Halduri hinnangul ei ole hageja ja V. Z. osa-, ühis- või solidaarvõlausaldajad. Müügilepingu punktis 3.2.4 on sõnaselgelt kirjas, et kui võlgnik ei täida enne müügilepingu sõlmimist tekkinud PharmaEstica Manufacturing OÜ kohustused, millised on tunnustatud kohtus, siis läheb vastav nõudeõigus üle V. Z.ile. Seega kui eeldada hageja poolt esitatud nõude olemasolu (millega haldur ei nõustu), siis saab see nõue kuuluda V. Z.ile, mitte hagejale. Kostja toob täiendavalt esile, et müügilepingu punkti 3.2. alapunktis 3.2.5. on kokku lepitud, et juhul, kui võõrandaja mingeid eelnimetatud rahalisi nõudeid ei täida kümne (10) päeva jooksul nõude saamisest arvates, on omandajal ja/või Osaühingul õigus pöörduda käesoleva lepingu tõestanud notari poole ning nõuda eelnimetatud summade maksmist notari poolt nõude esitajale käesolevas lepingu punktis kolm uks kaks (3.1.2) nimetatud, notari kontole jäetud ostuhinna osast. Seega on müügilepingu pooled kokku leppinud, et müügilepingu punktis 3.2.4 kokkulepitud võlgniku kohustuste täitmine toimub notari kontole hoiustatud summade arvelt. Ka see asjaolu välistab hageja väidetava nõude Smarteco Baltic OÜ (pankrotis) vastu. Haldur osundab ka sellele, et hagiavalduse lisaks 7 olevast nõude loovutamise lepingust nähtub, et hageja on nõude PharmaEstica Manufacturing OÜ vastu, mille täitmist hageja Smarteco Baltic OÜ-lt (pankrotis) nõuab, omandanud Smarteco Baltic OÜ-lt (pankrotis) endalt. Nõude loovutamise lepingust ei nähtu, et hageja oleks kohustatud loovutatud nõude eest tasu maksma. Seega on hageja saanud Smarteco Baltic OÜ-lt (pankrotis) nõude PharmaEstica Manufacturing OÜ vastu tasuta ning leiab, et Smarteco Baltic OÜ-lt (pankrotis) peaks tasuma tasuta loovutuse eest tasuma veel 24 666,72 eurot. Selline käitumine on hea usu põhimõtte vastane. Seega kui eeldada hageja poolt esitatud nõude olemasolu ja selle kuuluvust hagejale (millega haldur ei nõustu), tuleb hageja nõude jätta tunnustamata, kuna see on hea usu põhimõtte vastane. Kostja osundab ka sellele, et 18.02.2019 kokkuleppes viidatakse nõude alusena laenulepingutele 22.09.2010 ning 11.04.2011. Nimetatud laenulepingutest nähtub, et OÜ Smarteco Baltic (pankrotis) on andnud OÜ-le Vitale XD (hilisema ärinimega PharmaEstica Manufacturing OÜ) laenu kokku 6 000 000 eurot. Laenulepingu lisast nähtub seegi, et laenude tagastamise tähtaeg saabus 31.12.2015. Seega oli 18.02.2019 kokkuleppe sõlmimisel juba laenulepingutest tulenev nõue aegunud. Nõude aegumist ei mõjuta ka see, et hageja ja võlgnik on 18.02.2019 kokkuleppes kokku leppinud, et nõue tasutakse hiljemalt 31.03.2019. Samuti ei mõjuta nõude aegumist ka hageja poolt hagiavalduse punktis 2.2 esitatud paljasõnaline väide, et 27.03.2019 leppisid pooled kokku, et antud võlgnevuse hageja ees (mis muutub sissenõutavaks 31.03.2019) tasub võlgnik 27.03.2019 sõlmitud müügilepingu punkti

lisanud sinna väljendi /.../ ja enda poolt/.../, kuigi tegelikkuses müügilepingu punkti 3.2.4 sõnastuses sellist väljendit ei ole. Kostja märgib, et müügilepingu punkti 3.2.4 alusel kohustus võlgnik täitma kõik PharmaEstica Manufacturing OÜ kohustused, millised on tekkinud enne müügilepingu sõlmimist ning on tunnustatud kohtus ning mida ei ole võimalik enam edasi vaidlustada. Hageja nõue eeltoodud tingimustele ei vasta. Hageja nõue on küll tekkinud enne müügilepingu sõlmimist, kuid ei olnud müügilepingu sõlmimise hetkeks (so 27.03.2019) tunnustatud kohtus. Hageja nõude osas ei ole tehtud kohtulahendit (st tunnustatud kohtus) ka pärast müügilepingu sõlmimist. Seega ei saa hagejal olla müügilepingu punkti 3.2.4 alusel nõuet Smarteco Baltic OÜ (pankrotis) vastu. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et omandajaks oli V. Z.. Kostja märgib täiendavalt, et hageja on nõude, mille tunnustamist hageja taotleb, omandanud Smarteco Baltic OÜ-lt (pankrotis) endalt ning seda tasuta, mistõttu hageja nõudmine, et Smarteco Baltic OÜ-lt (pankrotis) peaks tasuma tasuta loovutuse eest veel 24 666,72 eurot, on hea usu põhimõtte vastane käitumine. Seoses hageja kohustusega tasuda nõude loovutuse eest tasu, märgib haldur, et, juhul kui eeldada hageja poolt esitatud nõude olemasolu (millega haldur ei nõustu), siis tulenevalt nõude loovutamise lepingu lisas 2 sätestatust on võlgnikul hageja vastu nõue, summas 4500 eurot. Seega esitab haldur menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kostja hinnangul on 15.02.2017 sõlmitud lisa 2 näol, mille alusel pikendati laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise lõpptähtaega kuni 31.12.2021, fikseeriti laenusumma saldo summas 2 640299,77 eurot ning tehti maksegraafik, tegemist ebausaldusväärse dokumendiga ning tuleb asja lahendamisel jätta tähelepanuta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooltel puudub vaidlus selles, et Harju Maakohus kuulutas 27.11.2020 välja OÜ Smarteco Baltic pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Toomas Saarma (tsiviilasi nr 2-20-12829). Pankrotiseaduse (PankrS) § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele pankrotiseaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta

VÕS § 8 lg 1 alusel on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Hageja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta, et V. Z.ile kuuluv nõudeõigus oleks temale üle läinud. Kohus leiab, et asjaolust, et võlgnik on teinud hagejale makseid kokku summas 90 000 eurot viitega 18.02.2019 võlgnevuse tasumise kokkuleppele märkega PharmaEstica Manufacturing OÜ eest, ei saa teha järeldust selle kohta, et hagejal oleks hagiavalduses märgitud summa osas nõudeõigus võlgniku vastu. Esitatud tõendid nimetatut ei kinnita. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 18.02.2019 kokkulepe on sõlmitud PharmaEstica Manufacturing OÜ (lepingus nimetatud PharmaEstica) ja hageja (lepingus nimetatud võlausaldaja) vahel. Viidatud lepingu p 4 sätestab, et kui kokkuleppe p-s 2 toodud tähtajaks võlausaldajale PharmaEstica võlgnevust ei täideta, on võlausaldajal kõik õigused nõuda võlgnevuse täies osas tasumist ja jätkata võlgnevuse sissenõudmist PharmaEstica ́lt. Seega ei tulene antud lepingust hagejale nõudeõigust võlgniku vaid PharmaEstica Manufacturing OÜ vastu. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eelneva alusel ei ole hageja tõendanud, et võlgnikul oleks hageja ees kohustus, mille täitmiseks hageja PankrS § 106 lg 1 alusel nõude tunnustamise hagi kohtule esitanud on. Kuivõrd hagejal puudub kohtu hinnangul võlgniku vastu nõudeõigus, ei anna kohus hinnangut poolte väidetele ja vastuväidetele laenulepingute võimalikule aegumisele, kuna see ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Hageja on esitanud ka viivise nõude. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kuna hagi jääb põhinõudes rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka kõrvalnõudena esitatud viivise nõue. Hageja esitas 11.11.2021 kohtule taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Taotlusele oli uue tõendina lisatud võlgniku 2017 majandusaasta aruanne. Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata. Pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. Kohus menetleb hilinenult esitatud taotlust TsMS § 331 lg-s 1 alusel üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvatest menetluse lahendamise viibimist või kui menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus lõpetas 10.11.2021 toimunud kohtuistungil tsiviilasja sisulise arutamise. Kohus saab rajada otsuse ainult asja sisulisel läbivaatamisel uuritud tõenditele. Hageja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oleks mõjuv põhjus. Seega on hageja taotlus esitatud hilinemisega. Taotluse rahuldamine tooks kaasa menetluse lahendamise viibimise. Taotlusele lisatud 15.02.2017 lisa 2 laenulepingule 22.09.2010; 11.04.2011 tuleb tagastada hagejale, kuna nimetatu on hageja poolt menetluses varasemalt esitatud. Kohus ei võta asja juurde korduvalt esitatud tõendeid. Seega tuleb ka nimetatu hagejale tagastada.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtul tuleb lähtuvalt TsMS § 175 lg-st 1 kontrollida õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud vastavad asjas esitatud menetlusdokumentidele ja tehtud toimingutele, sh nende sisule ja mahule (12.11.2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt 8 tundi ja 25 minutit ning 22.11.2021 täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt 1,2 tundi). Kohtu hinnangul ei sisalda menetluskulude nimekiri põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Kostja esindaja tunnitasu 100 eurot vastab kohtupraktikale. Kostja esindamiseks tehtud toimingud on asjakohased ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Kuna kostja tegutseb haldurina läbi äriühingu OÜ Haldur, kes kannab menetluskulud ning kes saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, taotleb kostja menetluskulude hüvitamist käibemaksuta summas. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 960 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 960 eurot. TsMS § 177 lg 4 ning hageja taotluse alusel mõistab kohus hagejalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni kostja kasuks. Kostja palub kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvad menetluskulud OÜ Haldur arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is. Kostja taotlus tuleb TsMS § 445 lg 1 alusel rahuldada, kuna menetluskulud on kandnud kostja eest OÜ Haldur, mille kaudu kostja tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik