(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2021.a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-11324
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Tedre tn 27 korteriühistu 20.07.2020.a üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.veebruari 2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Tedre tn 27 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX, e-post:XXX) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Tallinn, Tedre tn 27 korteriühistu (registrikood 80144012, aadress Tedre tn 27-37, 11311 Tallinn), juhatuse asendusliige Y (01.veebruari 2021.a. Harju Maakohtu kohtumääruse tsiviilasi nr 2-20-13553 alusel kuni uue juhatuse liikme määramiseni korteriomanike üldkoosoleku poolt) (epost:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26.veebruari 2021.a määrus tühistada osas, milles maakohus rahuldas avalduse (resolutsiooni punkt 2), tuvastas, et Tallinn, Tedre tn 27 korteriomanike 20.07.2020 üldkoosoleku otsused on tühised (resolutsiooni punkt 3), jättis menetluskulud Tallinn, Tedre tn 27 korteriühistu kanda (resolutsiooni punkt 4) ja mõistis temalt avaldaja X kasuks menetluskuluna välja 100 eurot (resolutsiooni punkt 5) ning teha selle asemel uus määrus, millega jätta X avaldus rahuldamata, maakohtu menetluskulud avaldaja kanda, kuid nende puudumisel kindlaks määramata. Jätta Harju Maakohtu 26.veebruari 2021.a määrus muus osas muutmata.
4.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda.
5.Määrata kindlaks Tallinn, Tedre tn 27 korteriühistu hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista X-lt välja Tallinn, Tedre tn 27 korteriühistu kasuks menetluskuludena 50 eurot (riigilõiv). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 05.augustil 2020.a Harju Maakohtule avalduse, mida täpsustas ja täiendas 10.augustil 2020.a ja 15.oktoobril 2020.a ning milles palus tuvastada Tedre 27 korteriomanike 20.juuli 2020.a üldkoosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja korteriomandi asukohaga Tedre 27-36, Tallinn, ühisomanik. 20.juulil 2020.a toimus korteriomanike üldkoosolek, mille otsused on tühised seoses kokkukutsumise korra rikkumisega. Otsuste tühisus tuleneb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud koosoleku koha muutmisest Terviseameti nõudel vahetult enne koosoleku toimumist. Teates on märgitud üldkoosoleku toimumise kohana endise katlamaja ruum, milles koosoleku pidamise Terviseamet ühistul keelas. Muutunud toimumise kohta ei ole liikmetele uue üldkoosoleku kokkukutsumise teatega teatatud KrtS § 20 lg 7 sätestatud korras vähemalt 7 päeva ette. Koosoleku protokollist nähtub, et koosolek peeti õues. Protokollis ei ole täpsustatud, kus täpselt koosolek toimus (õues on ebamäärane mõiste). Korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse nõudeid (KrtS § 17 lg 1 ja § 20 lg 2 koostoimes). Korteriühistu üldkoosoleku teadet trepikoja teadetahvlil kõigile ühistu liikmetele avalikult teatavaks ei tehtud. Teate avalikult esitamata jätmise tõttu ei ole teada ega võimalik kindlaks teha, kas koosoleku kokkukutsumise teade oli edastatud kõigile liikmetele postkasti panemisega või oli teade edastatud vaid valitud liikmetele (juhatust toetavale siseringile). Avaldaja leidis korteriomandi nr 36 postkastist ühistu liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise teate. Lisaks on jäetud kontrollimata volikirja alusel esindatute esindusõigus.
2-20-11324 Alternatiivselt on otsused kehtetud seoses kvoorumi puudumisega. Üldkoosolek ei olnud osalejate vähese arvu tõttu otsustusvõimeline. KÜ Tedre 27 moodustavad 45 korteriomandi omanikud. KrtS § 17 lg 2 ja § 20 lg-te 1 ja 2 koostoimes on KÜ Tedre 27 korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat kvoorumit. 2) kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. KÜ Tedre 27 põhikirja p 6.5. on tühine vastuolu tõttu Krt § 17 lg-ga 2. MTÜS § 21 lg 1 ei ole KrtS § 20 lg 1 järgi korteriomanike üldkoosolekule kohaldatav, st põhikirjaga ei saa muuta KrtS-ga sätestatud kvooruminõuet. Seega on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 23 korteriomanikku, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Kui põhikirja säte on vastuolus KrtS § 20 lg-tega 1 ja 2, kohaldatakse seaduses sätestatut. Riigikohus on määruses tsiviilasjas nr 2-18-10407 selgitanud üldkoosoleku otsusevõimelisust. Varasemalt on ühistu laenukohustuse võtmise otsus tühistatud kvooruminõude täitmata jätmise tõttu tsiviilasjas nr 206-31458. Puudutatud isiku seisukoht
3.Puudutatud isik (ühistu) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Teised korter 36 ühisomanikud ei toeta avaldust. Koosolek pidi algselt toimuma endises katlamajas, kuid seoses avaldaja kaebusega Terviseametile teatas puudutatud isik koosoleku meeldetuletuses, et koosolek toimub katlamaja ukse juures värskes õhus. Kutsed pandi I ja II trepikotta teadete tahvlile ning III trepikotta postkastidesse, kuna sinna avalikult üles pandud dokumendid tõmmatakse maha. Kutse pandi üles 04.juulil 2020.a ning meeldetuletus, kus oli koosoleku toimumise kohaks katlamaja esine õueosa, veidi hiljem, meeldetuletuse üles panemise täpset kuupäeva puudutatud isiku esindaja ei mäleta. Avaldaja koosolekul ei viibinud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus tegi 26.veebruaril 2020.a määruse, millega luges avaldajale tagastatuks 22.veebruaril 2021.a esitatud taotluse menetluse peatamiseks ja tõendi (resolutsiooni punkt 1), rahuldas avalduse (resolutsiooni punkt 2); tuvastas, et Tallinn, Tedre 27 korteriomanike 20.juuli 2020.a üldkoosoleku otsused on tühised (resolutsiooni punkt 3); jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda (resolutsiooni punkt 4) ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 100 eurot (resolutsiooni punkt 5).
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus KrtS § 15 lg 1 esimesele lausele, § 29 lg-tele 1 ja 2. KrtS § 29 lg 1 järgi kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
6.Puudutatud isiku põhikirja p 6.4 kohaselt korteriühistu üldkoosoleku kutse, kus on kirjas ürituse toimumise kuupäev, kellaaeg, koht ning päevakord tehakse liikmetele teatavaks koosolekukutse paigaldamisega trepikodade teadete tahvlile ja/või iga korteri postkasti vähemalt 15 päeva enne koosolekut. Tulenevalt p 6.4 tuli kutse 20.juuli 2020.a koosolekule seega liikmetele teatavaks teha hiljemalt 04.juulil 2020.a. Nähtuvalt kutsest (dtl 13) oli sellel märgitud, et koosolek toimub endise katlamaja ruumides. Koosoleku protokolli kohaselt toimus koosolek Tedre 27 õues. Puudutatud isiku selgituse kohaselt otsustati koosoleku toimumise kohta muuta seoses avaldaja kaebusega Terviseametile ning uus koht oli märgitud
2-20-11324 meeldetuletuses koosoleku toimumise kohta (meeldetuletus dtl 297). Meeldetuletuse kohaselt toimub üldkoosolek maja juures värskes õhus.
7.Kohus nõustus avaldajaga, et muutes üldkoosoleku toimumise kohta tuleb sellest korteriomanikele teatada samas korras, nagu on ette nähtud koosoleku kokkukutsumise teate saatmisele. Tulenevalt põhikirja p 6.4 tuleb korteriomanikele 15 päeva enne koosolekut teatavaks teha mh üldkoosoleku toimumise koht. Kuna puudutatud isik on välja toonud, et meeldetuletus muudetud koosoleku kohaga pandi üles hilisemal kuupäeval kui 04.juulil 2020.a, ei saanud muudetud kutse teatavaks tegemise ning 20.juuli 2020.a koosoleku toimumise vahele jääda vähemalt 15 päeva. Koosoleku toimumise koht on oluline asjaolu, mis võib mõjutada korteriomaniku otsust koosolekul osalemise kohta. Seetõttu asus kohus seisukohale, et 20.juuli 2020.a korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud ning koosolekul vastu võetud otsused on tulenevalt KrtS § 29 lg 1 tühised. Kohus rahuldas avalduse.
8.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda ning mõistis temalt avaldaja kasuks asja materjalide alusel välja menetluskulu (riigilõivu kulu) summas 100 eurot. Määruskaebus
9.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistatud üldkoosolek uuesti kehtivaks muuta. Koosoleku ainuke otsus oli, et 2019.a majandusaasta aruanne tuleb kinnitada. Kutsel oli koosoleku toimumise kohaks Tedre 27 maja all olev endine katlamaja, aga koosolek toimus selle sama katlamaja välisukse ees värskes õhus. Koosoleku muutusest teavitati liikmeid ainult 3 päeva ette. Juhatus arvas, et kui inimesed on juba suvised plaanid teinud ja otsustanud 20.juulil linnas olla, siis edasilükkamine tekitab ainult pahameelt. Koosoleku koha aadress ei muutunud. Katlamaja juurde toob ainult üks rada ja ei ole võimalik, et ei leita 5 m võrra muutunud uut asukohta üles. Katlamajja sisenemiseks oleks pidanud mööduma inimestest, kes olid juba katlamaja ukse ees. Koosoleku juhataja oli seal juba varakult enne koosoleku algust. Selline rikkumine ei ole koosoleku otsuse tühistamiseks piisavalt oluline. Menetlusosaliste seisukohad
10.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Asukoha muutusest ja Terviseameti kirjast korteriomanikke piisava ette teatamisega ei teavitatud. Korteriomanikud ei pea otsima, kus võiks koosolek toimuda, asukoht peab olema kõigile üheselt mõistetav. Menetluse edasine käik
11.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks tagasi saatmata uue määruse, millega jätab avaldaja avalduse rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
2-20-11324
13.TsMS § 651 lg-st 1 ja § 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, milles maakohus avaldaja avalduse rahuldas. Kaebaja ei ole määrust vaidlustanud osas, milles kohus luges avaldajale tagastatuks 22.veebruaril 2021.a esitatud taotluse menetluse peatamiseks ja tõendi, mistõttu jääb määrus selles osas muutmata.
14.Ringkonnakohus saab kaebusest aru nõnda, et sisuliselt heidab määruskaebuse esitaja maakohtule ette materiaalõiguse normi väära kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub eeltooduga.
15.Korteriühistu organi otsuse kehtetust reguleeriva KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
16.Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul avalduse rahuldamiseks tuvastada, et 20.juuli 2020.a üldkoosoleku (üldkoosolek) otsuste vastuvõtmisel on rikutud kas seaduse või ühistu põhikirja nõudeid.
17.Maakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et üldkoosoleku otsused on tühised tulenevalt selle kokkukutsumise korda reguleerivate põhikirja nõuete rikkumisest ning ühistu oleks pidanud üldkoosoleku toimumise kohta muutes sellest korteriomanikele ette teatama samas korras nagu on ette nähtud koosoleku kokkukutsumise teate saatmisele, so põhikirja punkti 6.4. kohaselt 15 päeva enne koosolekut.
18.Ringkonnakohus nimetatud käsitlusega ei nõustu ning on erinevalt maakohtust seisukohal, et käesoleval juhul üldkoosoleku koht ei muutunud. Sellisele järeldusele võimaldavad asuda asjas esitatud ja kogutud tõendid. Nimelt nähtub Tedre 27 KÜ üldkoosoleku kokkukutsumise teatest, et 20.juulil 2020.a üldkoosolek toimub (meie) endise katlamaja ruumides (tlk 9). Meeldetuletuse kohaselt on 20.juuli 2020.a üldkoosolek plaanitud läbi viia maja juures värskes õhus (tlk 120 pöördel). Protokolli järgi toimus üldkoosolek Tedre 27 õues (tlk 10). Ühistu on selgitanud, et endine katlamaja ruum asub esimese trepikoja all (tlk 121). Seda väidet ei ole avaldaja kordagi vaidlustanud.
19.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ühistu põhikiri ei sätesta, kui täpselt tuleb koosoleku toimumise koht määrata ja sellist sätet ei sisalda ka ükski õigusakt, on ringkonnakohus seisukohal, et sisuliselt toimus üldkoosolek samal aadressil, nagu see algselt ka välja kuulutati, so Tedre 27. Kuivõrd üldkoosoleku toimumise koht oli piisavalt määratletud, ei olnud ühistul sama aadressi piires koosoleku koha muutmisel vajalik järgida ka tavapärast üldkoosolekust ette teatamise 15 päevast tähtaega. Oluline oli siiski ühistu liikmeid katlamaja ruumide asemel koosoleku õues korraldamisest teavitada, mida ühistu meeldetuletusega ka teinud on (tlk 122 pöördel) ja mille tegemise üle asjas vaidlus puudub. Kuivõrd maakohus on vääralt tuvastanud üldkoosoleku otsuste tühisuse põhikirja punkti 6.4. rikkumisega seoses, kuulub vaidlustatud määrus avalduse rahuldamise ja sellega seonduvalt menetluskulusid puudutavas osas tühistamisele.
20.Ringkonnakohus on seisukohal, et avalduse rahuldamine ei ole võimalik ka muudel avaldaja poolt esile toodud asjaoludel ja põhjendustel.
2-20-11324
21.Avaldaja on tuginenud väitele, et üldkoosoleku teadet trepikoja teadetahvlil kõigile ühistu liikmetele avalikult teatavaks ei tehtud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ühistu selle omaks võtnud vaid kolmanda trepikoja osas, selgitades, et I ja II trepikojas pandi kutsed teadete tahvlile, kolmandas trepikojas pannakse pikemat aega kõik kirjalikud teated inimeste postkastidesse, kuna avalikult üles pandud paberid tõmmatakse maha või heal juhul soditakse täis (tlk 121).
22.Ringkonnakohus ei leia ka selles osas üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisi, arvestades, et ühistu põhikirja punkti 6.4. kohaselt tehakse korteriühistu üldkoosoleku kutse, kus on kirjas ürituse toimumise kuupäev, kellaaeg, koht ning päevakord tehakse liikmetele teatavaks koosolekukutse paigaldamisega trepikodade teadete tahvlile ja/või iga korteri postkasti vähemalt 15 päeva enne koosolekut, teade läks ühistu väidete kohaselt üles 04.juulil 2020.a. (tlk 121) ning avaldaja ei ole tuginenud väitele, et tema postkasti pandud kutse jõudis temani hilinenult.
23.Avaldaja väitel jäeti koosoleku läbiviimisel kontrollimata ka volikirja alusel esindatute esindusõigus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud rikkumist tuvastada võimalik. Protokollist nähtuvalt osales koosolekul 13 liiget, kellest 1 oli esindatud volikirja alusel (tlk 10). Kuigi protokollis esineb tõepoolest arusaamatu ja seadusega vastuolus olev lause, et korteriomanikuga koos elaval pereliikmel ei ole volitust vaja, nähtub protokolli lisaks olevast registreerimislehest ning volikirjast, et ühistu on volitatu esindusõigust siiski kontrollinud (tlk 116-117).
24.Avaldaja hinnangul rikuti üldkoosolekul ka kvooruminõuet, mistõttu on otsused alternatiivselt kehtetud. Avaldaja on seisukohal, et ühistu põhikirja punkt 6.5., mis sätestab, et juhul, kui üldkoosolekust on liikmeid teavitatud vastavalt seadustes ja põhikirjas toodud nõuetele, on see otsustusvõimeline sõltumata kohale tulnud liikmete hulgast (tlk 15 pöördel), on vastuolus seadusega.
25.Ringkonnakohus selle tõlgendusega ei nõustu. Nimelt jõustus 01.jaanuaril 2018.a korteriomandi- korteriühistuseadus (KrtS), mille § 20 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tuleneb ringkonnakohtu hinnangul see, et seadusandja on jätnud korteriomanikele võimaluse leppida põhikirjas kokku seaduses sätestatud üldreeglist erinevalt. Ka Riigikohus on nimetatud sätet analoogselt tõlgendanud, asudes seisukohale, et kuna KrtS § 20 lg 2 võimaldab näha põhikirjaga ette seaduses sätestatust erineva kvooruminõude, ei ole selline põhikiri vastuolus seadusega (vt nt Riigikohtu 29.jaanuari 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-10326, p 9).
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kuna praegusel juhul ühistule üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduse või põhikirja nõuete rikkumine ette heidetav ei ole, puudub seaduslik alus avalduse rahuldamiseks kõigi esitatud nõuete osas.
27.Ringkonnakohus märgib, et avaldaja viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-18-10407 ja selles avaldatud seisukohad ei ole praegusel juhul kohaldatavad, arvestades, et kõnealuses asjas oli vaidluse esemeks see, kas ühistu saab korduskoosoleku kvooruminõude kehtestada seadusest sätestatud üldreeglist rangemana. Samuti ei ole kohaldatavad avaldaja poolt viidatud tsiviilasjas nr 2-06-31458 avaldatud ringkonnakohtu seisukohad, arvestades, et selles asjas oli vaidluse all ühistu 07.juuni 2006.a üldkoosoleku otsuste kehtivus, mil KrtS § 20 lg 2 veel ei kehtinud. Eelnevalt käsitlemata muud poolte väited ja vastuväited asja lahendamisel tähtsust ei
2-20-11324 oma, mistõttu tuleb need menetlusökonoomia põhimõtet rakendades käesolevas lahendis käsitlemata jätta.
28.Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb TsMS § 173 lg-st 3 tulenevalt muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
29.Arvestades, et avaldus jääb rahuldamata, on õiglane jätta menetluskulud maakohtu menetluses avaldaja kanda. Puudutatud isik ei ole maakohtu menetluses seoses menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud maakohtu menetluses kindlaks määramata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
31.Puudutatud isik on ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kandnud määruskaebusega seoses riigilõivu kulu summas 50 eurot. Avaldaja ei ole puudutatud isiku menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
32.Riigilõiv on menetluskuluks TsMS §-st 138 tulenevalt ning kuulub TsMS 139 kohaselt tasumisele menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 14 kohaselt tasutakse kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohtute infosüsteemi andmetel on puudutatud isik selle määruskaebuselt tasunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määrata puudutatud isikule hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista avaldajalt tema kasuks välja menetluskuludena 50 eurot (riigilõiv).
33.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 617 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1.
34.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme kohtunik Mati Maksing.