Tallinn, Tartu mnt 28 korteriühistu avaldus OÜ Baltiamo vastu 17 604.37 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. veebruari 2021. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinn, Tartu mnt 28 korteriühistu 15. märtsi 2021. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja Tallinn, Tartu mnt 28 korteriühistu esindajad määruskaebuse (registrikood 80307116), lepinguline esindaja Juri menetlemisel Kononov Puudutatud isik OÜ Baltiamo (registrikood 10329876), esindaja vandeadvokaat Martin Männik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määruskaebus rahuldada.
2.Tühistada Harju Maakohtu 26. veebruari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-7470 ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinn, Tartu mnt 28 korteriühistu (avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse, milles palus välja mõista OÜ-lt Baltiamo (puudutatud isik) avaldaja kasuks võlgnevuse summas 9468.67 eurot. 8. novembril 2020. a esitas avaldaja avalduse nõude suurendamiseks ning 30. novembril 2020. a esitas avaldaja avalduse tervikteksti paludes puudutatud isikult välja mõista 17 604.37 eurot.
2.15. juuni 2020. a menetlusdokumendis palus puudutatud isik kohtul kontrollida avaldaja esindaja esindusõigust. Avaldaja esindaja ei ole vastavalt MTÜS § 19 lg 1 p-le 4 esitanud kohtule avaldaja üldkoosoleku otsust, kus ta oleks määratud avaldaja esindajaks.
3.Avaldaja leidis, et puudutatud isiku viide MTÜS § 19 lg 1 p-le 4 ei ole asjakohane, kuna näeb ette juhatuse liikmetega tehingu sõlmimise või nende vastu õigusvaidluse pidamise otsustamise juhul üldkoosoleku poolt esindaja määramise. Antud juhul andsid juhatuse liikmed oma pädevuse piirides volituse lepingulisele esindajale Juri Kononovile vajaliku avalduse koostamiseks ja ühistu kohtus esindamiseks. 30. novembri 2020. a avalduses selgitas avaldaja, et avaldaja lepingulise esindaja esindusõigus tuleneb 19. mai 2020. a volikirjast, mille väljastasid talle avaldaja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed LM ja PM.
4.18. detsembri 2020. a menetlusdokumendis leidis puudutatud isik, et erinevalt avaldaja seisukohast ei piiritle MTÜS § 19 lg 1 p 4 õigusvaidluse pidamise otsustamist vaid juhtumiga, kui õigusvaidlust soovitakse pidada juhatuse liikmetega, vaid nõuab üldkoosoleku poolt esindaja määramist iga õigusvaidluse pidamise korral. Avaldaja esindusõigus ei saa tuleneda avaldaja poolt viidatud juhatuse liikmete poolt antud volikirjast, kuivõrd KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p 4 on erinorm võrreldes avaldaja viidatud KrtS § 24 lg-ga 1. Avaldaja esindusõigus ei saa tuleneda ka avaldaja poolt viidatud põhikirja punktist 6.23., kuivõrd KrtS § 17 lg 2 kohaselt, kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Avaldaja puudutatud isiku seisukohaga ei nõustunud ning vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus jättis 26. veebruari 2021. a määrusega avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu 17 604.37 euro saamiseks läbi vaatamata, jättis menetluskulud avaldaja kanda ning otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
6.Kohus jättis avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel, sest avaldaja ei tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kohus asus seisukohale, et avaldaja esindusõigus ei saa tuleneda 19. mai 2020. a volikirjast ega korteriühistu põhikirjast. Vastavalt KrtS § 20 lg-le 1 kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule mh MTÜS § 19 lg 1 p 4, mis sätestab mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse kuuluvad ülesanded, mille hulgas on ka õigusvaidluse pidamise otsustamine. KrtS § 24 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse korteriühistu juhatusele mh MTÜS § 27, mille kuuenda lõike kohaselt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada mittetulundusühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja määramise eraldi üldkoosolek. Tulenevalt KrtS § 17 lg-st 2, kui põhikiri on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.
7.Kohus leidis, et korteriühistu põhikirja punkti 6.23 alapunkt 7 on vastuolus KrtS § 20 lg-s 1 viidatud MTÜS § 19 lg 1 p-ga 4, sest seadus ei võimalda õigusvaidluse pidamise otsustamist anda korteriühistu juhatuse pädevusse. KrtS § 20 lg-s 1 viidatud MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub õigusvaidluse pidamise otsustamine ning vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine üldkoosoleku pädevusse.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 26. veebruari 2021. a määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning saata tsiviilasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
9.Määruskaebuse esitaja jäi enda maakohtus väljendatud seisukoha juurde, et MTÜS § 19 lg 1 p 4 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sest puudutatud isik on avaldaja lihtliige, mitte juhatuse liige või muu põhikirjaga ettenähtud organi liige MTÜS § 31 mõttes ning volitused lepingulisele esindajale vajaliku avalduse kohtusse koostamiseks ja ühistu kohtus esindamiseks ei pea tingimata andma ühistu üldkoosolek. Lisaks ei nõustunud avaldaja ka kohtu seisukohaga, et korteriühistu põhikirja punkti 6.23 alapunkt 7 on vastuolus seadusega.
10.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik jäi enda maakohtus väljendatud seisukoha juurde ning selgitas tuginedes Riigikohtu praktikale, et MTÜS § 19 lg 1 p 4 eesmärgiks on kaitsta mittetulundusühingut selle esindajate omavolilise tegevuse eest ning tagada, et mittetulundusühing osaleks menetluses üksnes üldkoosoleku otsuse alusel ning et mittetulundusühingu esindaja esindusõigus sisaldaks nii üldiseid juriidilise isiku esindaja volitusi tulenevalt TsÜS §-st 34 ja MTÜS § 27 lg-st 1 kui ka täiendava üldkoosoleku otsuse olemasolu, millega konkreetselt seda juhatuse liiget volitatakse esindama mittetulundusühingut kohtuvaidluses tulenevalt MTÜS § 19 lg 1 p-st 4. Ilma üldkoosoleku otsuseta ei saa juhatuse liiget pidada volitatud isikuks TsMS § 217 lg 4 ja TsÜS § 34 lg 4 mõistes, kuna MTÜS § 19 lg 1 p 4 ja § 27 lg 6 on TsÜS § 34 ja TsMS § 222 suhtes juhatuse liikme esindusõigust sätestavateks erinormideks.
11.7. mail 2021. a esitas avaldaja seisukoha, milles leidis, et puudutatud isiku viidatud Riigikohtu lahend ei ole asjakohane. Lisaks esitas avaldaja üldkoosoleku otsuse, millega korteriühistu liikmed otsustasid kinnitada juhatuse otsuse pöörduda puudutatud isiku vastu kohtusse selleks juhatuse poolt ühistu nimel juristile Juri Kononovile esindusõiguse andmise ja kiitsid heaks nimetatud esindaja poolt tsiviilasjas nr 2-20-7470 tehtud menetlustoimingud. Avaldaja palus kõnealuse tõendi võtta tsiviilasja juurde.
12.Puudutatud isik esitas 6. detsembril 2021. a vastuse kohtunõudele, milles jäi enda varasema seisukoha juurde ning märkis avaldaja üldkoosoleku otsuse kohta, et sellest ei tulene mistahes õiguslikke tagajärgi selles esinevate puuduste tõttu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ning saata asi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
14.Maakohus jättis avaldaja avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel, sest avaldaja ei tõendanud oma esindusõiguse olemasolu vastavalt MTÜS § 19 lg 1 p-le 4. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga järgmistel põhjendustel.
15.MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse mh juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Ringkonnakohus selgitab, et MTÜS § 19 lg 1 p 4
alusel on vajalik üldkoosoleku otsusega esindaja määramine juhul, kui õigusvaidlust peetakse mittetulundusühingu juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega. Nimetatud sättes on muu põhikirjaga ettenähtud organi liikme puhul tegemist MTÜS §-s 31 sätestatud muu organiga ehk organiga, kes määratakse teatud tehingute tegemiseks lisaks juhatusele ning mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas. Muu põhikirjas ettenähtud organi puhul ei ole tegemist üldkoosolekuga ning seega ei kohaldu MTÜS § 19 lg 1 p 4 juhul, kui õigusvaidlust peetakse mittetulundusühingu liikmega.
16.Käesolevas vaidluses on korteriühistu esitanud avalduse korteriühistu liikme vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Niisiis on tegemist õigusvaidlusega, kus puudutatud isikuks on korteriühistu liige. Seega ei ole KrtS § 20 lg 1 viite kaudu põhimõtteliselt asjakohane MTÜS § 19 lg 1 p 4 käesoleval juhul kohaldatav, sest puudutatud isik ei ole korteriühistu juhatuse ega muu põhikirjaga ettenähtud organi liige. Ka muul alusel pole korteriomanikuga õigusvaidluse pidamiseks vajalik korteriomanike otsus. Puudutatud isiku viidatud Riigikohtu 15. veebruari 2011. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-10 ei ole kolleegiumi hinnangul asjakohane, sest nimetatud lahendis oli mittetulundusühing esitanud nõude ühingu juhatuse liikme vastu.
17.Kuivõrd avaldaja lepinguline esindaja esitas koos 22. mai 2020. a avaldusega maakohtule avaldaja seaduslike esindajate poolt allkirjastatud volikirja, mis kehtib tähtajatult, ei olnud maakohtul avalduse läbi vaatamata jätmiseks alust.
18.Eelnevast tulenevalt ei võta kohus tsiviilasja materjalide hulka TsMS § 238 lg 1 p 1 ja 2 alusel avaldaja 7. mail 2021. a esitatud üldkoosoleku otsust, kuivõrd avaldaja on tõendanud esindajate volitust volikirjaga ning üldkoosoleku otsuse esitamise vajadus puudub.
19.Ülalmärgitud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja tagasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
20.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.