Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Osaühing DELIVER (registrikood 10692275), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 10.11.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.X taotlus tõendite kogumiseks jätta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 08.03.2021 otsus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Osaühingu DELIVER apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2021 hagi tagamise määrus jätta kehtima. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-20-11008 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing DELIVER (hageja) esitas 30.07.2020 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahjuhüvitise 178 275 eurot. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadu 178 275 eurot. Juhul, kui kohus rahuldab hagi ühel eelviidatud alustest, palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 17 521,79 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt 13.12.2018 sõlmisid kostja ja DeliverStock OÜ osaühingu osa müügilepingu, mille tulemusena sai hageja ainuosanikuks DeliverStock OÜ. Kostja jäi hageja juhatuse liikmeks kuni 07.05.2019. Alates 07.05.2019 on hagejal uus juhatuse liige Q. Hageja tegevuse revideerimise käigus selgus, et olles hageja juhatuse liige, võttis kostja perioodil 01.01.2015–28.02.2018 hageja kontolt välja sularaha kokku 178 275 eurot, s.o 2015. aastal 60 050 eurot, 2016. aastal 55 085 eurot, 2017. aastal 54 340 eurot ja jaanuar–veebruar 2018 8800 eurot. Kostja ei tagastanud raha hagejale ega kasutanud seda äriühingu huvides. Hageja väidab, et sularaha võttis välja kostja, kes oli hageja pangakaartide nr 5590775741935292 ja nr 5590775750819593 kasutaja ja kellel oli pangakaartide kasutamise ainuõigus.
3.AS SEB Pank esitatud väljavõttega sularaha sissemaksete kohta on tõendatud asjaolu, et kostja pani sularaha osaliselt enda isiklikule kontole. Hageja tehtud võrdlustabelist nähtub, et kostja võtab hageja kontolt sularaha ja kas samal päeval või lähipäevadel paneb sularaha enda kontole (kokku 52 510 eurot). Suuremas osas ühtivad nii kuupäevad kui isegi sularahaautomaatide asukohad.
4.22.05.2020 esitas hageja kostjale nõudekirja, kus palus tagastada 178 275 eurot või esitada omapoolsed seletused ning tõendid raha kasutamise kohta hiljemalt 27.05.2020 kell 17.00. Kostja nõudekirjale ei reageerinud. Kostja ei ole üle andnud hagejale raamatupidamist ja selle kohta käib vaidlus tsiviilasjas nr 2-20-2715. Arvestades, et hagejale ei ole esitatud hageja kassadokumente, siis ei ole hageja saanud kontrollida rahade kasutamist hageja majandustegevuses.
5.Seega rikkus kostja hageja juhatuse liikmena oma juhatuse liikme kohustusi sellega, et võttis äriühingu pangakontolt välja sularaha ja omastas selle. Hagejale tekkis otsene varaline kahju. Esineb ka põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel. Hagejal ei oleks kahju tekkinud, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ja ei oleks võtnud hageja pangakontolt alusetult ja põhjendamatult välja 178 275 eurot. Hagejal on kostja vastu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue (äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-d 1 ja 2). Kostja võttis sularaha ka enne 2015, kokku u 500 000 eurot, kuid lähtudes ÄS § 187 lg-st 3 esitab hageja oma nõude 5-aastase perioodi eest.
6.Alternatiivselt esitas hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Kuivõrd sularaha väljavõtmiste kohta puuduvad mistahes raamatupidamisdokumendid, sh kassa dokumendid,
2-20-11008 puudus hagejal kohustus kostjale tasuda 178 275 eurot. Kostja on seega hagejalt saanud alusetult 178 275 eurot, mille hageja alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuab.
7.Kostja ei ole alates 07.05.2019 hageja juhatuse liige, mis tähendab, et ta pidi andma hagejale vara (sularaha) üle hiljemalt 07.05.2019. Seega saab VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda viivist alates 07.05.2019. Viivis kuni hagi esitamiseni on 17 521,79 eurot. 13.08.2020 täpsustas hageja, et ei soovi kostjalt välja nõuda edasiulatuvat viivist. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Hagejale ei ole varalist kahju tekkinud. Väidetava rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kostja ei vastuta kohustuste rikkumise eest, s.t ta on järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit.
10.Kostja müüs hageja osa 2556 euro eest kehtetu müügilepingu alusel. Leping sõlmiti kostja eksimuse mõjul ja seetõttu on kostja poolt tühistatud. Vaidlus lepingu kehtivuse üle käib tsiviilasjas nr 2-20-38. Ükski mõistlik isik ei oleks 2556 euro eest müünud osaühingut, millel on tema vastu rahaline nõue 178 275 eurot.
11.Kostja vaidleb vastu väitele, et kostja hageja juhatuse liikmena võttis perioodil 01.01.2015– 28.02.2018 hageja kontolt välja sularaha 178 275 eurot. Asjaolu, et pangakaart oli vormistatud kostja nimele, ei tähenda seda, et kõik toimingud pangakaardiga tegi kostja. Asjaolu, et raha oli hageja pangakontol, ei tähenda automaatselt seda, et tegemist oleks olnud hageja varaga.
12.Kostja kasutas hageja raha alati ainult hageja huvides. Ettevõttel oli sularahakassa, millest muuhulgas tasuti töötajatele töötasu ja hüvitati kulusid. Sularahaga täideti muu hulgas hageja rahalisi kohustusi kostja ees, mis tulenesid nendevahelistest lepingutest. Nii näiteks laenas kostja hagejale raha Suur-Sõjamäe põik 9 kinnistu ostmiseks. Hageja pidi kostjale raha tagastama. Kostja ei mäleta täpselt kinnistu ostmiseks laenatud summat ja tehingute üksikasju. Sularahas arveldati ka lepingupartneritega. Kõik need sularahatehingud olid raamatupidamises nõuetekohaselt dokumenteeritud. Vastavad dokumendid ja lepingud asuvad hageja raamatupidamises.
13.Alates 01.02.2004 kuni 31.03.2019 töötas hageja raamatupidajana W, kes tegeles ettevõtte raamatupidamise vormistamisega ja arhiveerimisega. Hageja tegevuses osales aktiivselt kostja endine elukaaslane Z, kes oli hageja raamatupidaja vahetu juht. Tema andis raamatupidajale tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist. Kostja usaldas Z ja volitas teda hageja finantsasjade ajamiseks, s.t Z oli faktiliselt hageja juht. Z tegeles kõikide lepingute, arvete jms koostamise, kontrollimise ja dokumenteerimisega. Kõik ettevõtte dokumendid ja lepingud olid Z valduses. Augustis või septembris 2019 viis Z kogu ettevõtte dokumentatsiooni kontorist välja. See toimus raamatupidaja W nähes. Kuivõrd hageja praegune juhatuse liige D ja tegelik kasusaaja F on Z-ga seotud isikud (s.o vastavalt tema elukaaslane ja ema), siis raamatupidamine on nende valduses. Eeltoodut kinnitab hageja endise raamatupidaja W 21.04.2020 kinnituskiri.
14.Vaidlusalusel perioodil oli hageja ainuosanik kostja, kes kinnitab 13.12.2018 kinnituskirjas, et kontrollis kõiki juhatuse tehtud tehinguid, veendus nende vastavuses hageja huvidele, oli nende tehingute tegemisega nõus, kiitis need heaks ja loobus seoses nendega mistahes nõuetest juhatuse liikme vastu. Hageja osanik on nõuetest kostja vastu loobunud ja seega on juhatuse liikme vastutus välistatud.
2-20-11008
15.Hageja nõue on osaliselt aegunud. Hageja nõude aluseks on tehingud, mis olid tehtud enam kui viis aastat enne hagi esitamist.
16.Hageja endise raamatupidaja W 13.11.2020 kinnituskiri tõendab, et ajavahemikul 01.01.2015–28.02.2018: • tasus hageja Image Management OÜ ja hageja vaheliste laenulepingute järgi Image Management OÜ-le sularahas kokku 154 245 eurot, millest hageja andis Image Management OÜ-le laenu 141 880 eurot ja tagastas Image Management OÜ-lt võetud laenu 12 365 eurot. • maksti hageja sularahakassast töötajate töötasu kokku 17 332,21 eurot. • kanti hageja pangakontole sularahakassast 12 020 eurot järgmiselt: 2015. aastal 620 eurot, 2016. aastal 6800 eurot, 2017. aastal 4600 eurot.
17.Muud sularaha ei ole hagejal olnud. Kui hageja väidab, et oli olemas mingi muu sularaha ja eeltoodud maksed olid tehtud selle rahaga, siis hageja peab seda ka tõendama.
18.Kostja isiklikule pangakontole tehtud sularaha sissemaksetel puudub seos hageja pangakontodelt võetud sularahaga. Summad ja kuupäevad ei ühti. Asjaolust, et kostja kontole oli kantud ca 52 000 eurot, ei järeldu, et tegemist on sama rahaga, mis hagejast välja võeti. Muu hulgas tegi kostja 2015–2018 sularaha sissemakseid enda kontole oma pojalt A-lt saadud raha arvel, kuna poeg elab koos kostjaga ja hüvitab sularahas kostjale korteriga seotud kulusid ja toidukulusid.
19.12.12.2018, s.o vahetult enne seda, kui kostja müüs hageja osa DeliverStock OÜ-le, toimus kõikide hageja nõuete loovutamine kostjale (suuline leping). Seega läksid hageja nõuded kostjale üle ja isegi, kui hagejal oleks olnud nõue kostja vastu, siis see on kokkulangemisega lõppenud VÕS § 186 p 3 järgi.
20.29.01.2021 menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Tehingute tegemise ajal oli kostja hageja ainuosanik. Seega kõik hageja eeldatavad õigused kuulusid samuti kostjale. Kuivõrd ainuosanik oli tehingutega nõus, siis nendega oli nõus ka äriühing. Kostja kui ainuosanik ja juhatuse liige võis ettevõte raha mis tahes viisil käsutada. Seega tehingutega ei saanud kahjustada ainuosaniku ja äriühingu õigusi.
21.Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tehingutega oleksid kahjustatud võlausaldajate huvid või, et võlausaldajad ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Hageja ise ei või esitada nõudeid oletatavate võlausaldajate õiguste kaitseks. Võlausaldajate õiguste kaitseks võivad esitada nõudeid ainult võlausaldajad ise. Seda antud juhul tehtud ei ole.
22.29.01.2021 seisukoha täienduse kohaselt on osaühingu juhatuse liige osaühinguga käsundilaadses õigussuhtes. Hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolu, et ainuosanik ei oleks konkreetses situatsioonis kõiki asjaolusid arvesse võttes igal juhul selliste tehingute tegemiseks nõusolekut andnud. Maakohtu otsus
23.Maakohus jättis 08.03.2021 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1600 eurot.
2-20-11008
24.Maakohtu tuvastatud asjaolude kohaselt heidab hageja kostjale ette oma juhatuse liikme kohustuste rikkumist ning hageja vara omastamist ajal, mil kostja oli hageja ainuomanik ja samaaegselt ka juhatuse liige.
25.Arvestades asjaolu, et juhatuse liikme õigussuhe osaühinguga on olemuselt tehinguline, nõustus kohus kostjaga, et juhatuse liikme vastutust ette nägevad seadusesätted on mõeldud kaitsma eelkõige neid osanikke, kelle heaks juhatuse liige vastaval perioodil töötas. Juhatuse liikme vastutus osaühingu ees saab tekkida üldjuhul üksnes eeldusel, et juhatuse liige rikub oma lojaalsuskohustust n-ö tehingu teise poole ehk vastaval perioodil osaühingu osanikuks olnud isiku või isikute suhtes.
26.Kohus asus seisukohale, et isiklike huvide eelistamine osaühingu huvidele ei ole üldjuhul aktuaalne olukorras, kus osaühingu juhatuse liige on ühtlasi osaühingu ainuosanik. Sellisel juhul ei ole võimalik juhatuse liikmelt eeldada kahestumist, kus isiku n-ö üks mina osaühingu osanikuna heidaks samaaegselt tema juhatuse liikmena tegutsevale n-ö teisele minale ette lojaalsuskohustuse rikkumist.
27.Eelnevat arvestades nõustus kohus kostjaga, et kostja tegutses talle etteheidetaval hageja vara omastamise perioodil 01.01.2015–28.02.2018 hageja juhatuse liikmena vastavalt tema enda kui ainuosaniku otsustele, mistõttu ei ole kostjale etteheidetav lojaalsuskohustuse rikkumine sellesama osaühingu suhtes.
28.Kohtule on esitatud ka kostja kui hageja ainuosaniku 13.12.2018 kinnitus, et kostja kui juhatuse liige ei ole osaühingule kahju tekitanud, kõik hageja tehtud sularahatehingud olid osanikuga kooskõlastatud ning hagejal ei ole mistahes nõudeid kostja vastu. Kostja sõnul ei ole dokumendi originaali säilinud. Samas esitas kostja kohtule samasisulise 21.12.2020 kinnituse, mille kohaselt kostja kui hageja ainuosanik ei omanud 13.12.2018 nõudeid kostja vastu ja vabastas kostja vastutusest. Kohus nõustus kostjaga, et kuivõrd tegemist on kostja enda kinnitusega, siis selle õigsust ja selles sisalduvate tahteavalduste kehtivust võib kostja igal ajal kinnitada. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul põhjust jätta arvestamata või arvata tõendite hulgast välja kostja kui hageja ainuosaniku 13.12.2018 kinnitust ega ka 21.12.2020 kinnitust. 21.12.2020 kinnitus on kostja tahteavalduse väljendus. Kinnitus on digitaalselt allkirjastatud ja kohtul puudub alus selle õigsuses kahelda.
29.Kohus leidis, et ainuosanikust juhatuse liikmele ei saa olla etteheidetav juhatuse liikme kohustuste rikkumine sellesama osaühingu suhtes. Kogu äriühingu vara kuulus lõppkokkuvõttes kostjale kui ainuosanikule. ÄS § 187 lg 2 mõtteks ei ole anda äriühingu uutele omanikele nõudeõigust (kasutades selleks äriühingut kui õiguslikku fiktsiooni) äriühingu endise juhatuse liikme vastu, kes konkreetsel ajahetkel tegutses täielikult kooskõlas äriühingu ainuomaniku tahtega. Hageja läbi oma uue osaniku ei saa juhatuse liikme vastutuse kontekstis ümber hinnata neid otsuseid ja toiminguid, mis on toimunud eelmise ainuosaniku ajal ning tema poolt heaks kiidetud. Kohus nõustus kostjaga, et kuivõrd ainuosanik oli vaidlusaluste tehingutega nõus ja kiitis need heaks, siis tuleb lugeda, et nendega oli nõus ka hageja. Seega vaidlusaluste osaühingu nõusolekul tehtud tehingutega ei saanud juhatuse liige kahjustada sellesama osaühingu õigusi. Kohus leidis, et osaühingu ja osaühingu juhatuse liikme vahelises suhtes tuleb eeldada, et tegutsedes vastavalt ainuomaniku soovile on juhatuse liige oma lojaalsuskohustust osaühingu suhtes täitnud.
30.Kostja märkis õigesti, et kuivõrd käesolevas asjas ei ole hagi esitatud võlausaldaja poolt, siis ÄS § 187 lg 5 kohaldamiseks puudub alus. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tehingutega oleksid kahjustatud võlausaldajate huvid või et võlausaldajad ei saa oma nõudeid
2-20-11008 rahuldada osaühingu vara arvel. Kohus nõustus kostjaga, et hageja ise ei või esitada nõudeid oletatavate võlausaldajate õiguste kaitseks. Võlausaldajate õiguste kaitseks võivad esitada nõudeid ainult võlausaldajad ise, kuid seda antud juhul tehtud ei ole.
31.Kohtu tuvastatud asjaolude kohaselt müüs kostja DeliverStock OÜ-le talle kuuluva hageja osa, mis moodustas 100% hageja osakapitalist, hinnaga 2556 eurot. Kohus nõustus kostjaga, et selline müügihind ei eelda märkimisväärsete nõudeõiguste võõrandatavale osaühingule kuulumist. Hageja osa müügilepingust nähtub, et DeliverStock OÜ kinnitas kostjale kuulunud hageja osa ostjana, et on tutvunud müüja poolt ostjale esitatud ühingut puudutava dokumentatsiooniga ning teab, tuginedes nimetatud dokumentatsioonile ja müüja poolt lepingus antud kinnitustele, ühingu majanduslikku olukorda. Samuti oli DeliverStock OÜ hageja osa ostjana teadlik hagejale tehtud kustutamishoiatusest seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega. Nimetatud asjaolusid ja osa ostuhinda 2556 eurot arvestades nõustus kohus kostjaga, et ükski mõistlik isik ei oleks 2556 euro eest müünud osaühingut, millel on tema vastu väidetav rahaline nõue 178 275 eurot. Kostja märkis õigesti, et hageja nõue kostja vastu on vastuolus hea usu põhimõttega, sest selle tulemusel võiks tekkida äärmiselt ebaõiglane olukord, kus 2556 euro eest hageja osa ostnud uus omanik saaks n-ö pealekauba hageja nõude kostja vastu summas 178 275 eurot. Selline olukord ei saanud olla kostjale enda osalust müües ettenähtav ja sellise ilmselgelt ebaõiglase olukorra teke ei saa olla juhatuse liikme vastutuse eesmärgiks.
32.Kohus ei pidanud võimalikuks rahuldada ka hageja alternatiivset alusetu rikastumise nõuet. Hageja ei tugine sellele, nagu oleks hageja ekslikult arvanud, et tal on kostja suhtes rahalised kohustused. Hageja heidab kostjale ette oma kohustuste rikkumist. Seetõttu ei ole hageja esile toonud selliseid asjaolusid, mille põhjal oleks põhjust kaaluda alusetu rikastumise sätete kohaldamist. Lisaks leidis kohus, et kohtu eelnevalt tuvastatud asjaolud ja seisukohad on asjakohased ka hageja alternatiivnõude osas ning ainuosaniku tahte kohaselt tegutsenud kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud.
33.Kuna hageja põhinõue on alusetu, siis ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue. Apellatsioonkaebus
34.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
35.Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust ja jättis tuvastamata vaidluse lahendamiseks keskse tähendusega asjaolud. Maakohus ei tuvastanud, et kostja väljavõetud sularaha oli kasutatud äriühingu huvides. Maakohus on otsusega proovinud õigustada kostja õigusvastast tegevust, kuid hagi läbivaatamine sellisel viisil ei ole põhjendatud. Kohtu ülesanne on esmalt otsida hagi rahuldamise eeldusi, mitte vastupidi.
36.Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas asjaolu, et kostja oli äriühingu ainuomanik ja juhatuse liige, saab õigustada kostja tegevust. Kostja oleks pidanud sularaha tagastama hagejale koheselt, kui ta oli tagasi kutsutud juhatuse liikme ametikohalt. Hageja rõhutab, et kostja ei suutnud esitada ühtegi veenvat tõendit, et raha oli kulutatud äriühingu huvides. Ekslik on maakohtu seisukoht, et sularaha omastamiseks ei vajanud kostja õiguslikku alust ja äriühingu vara sularaha näol omastamiseks on piisanud vaid sellest, et kostja oli äriühingu omanik.
2-20-11008
37.Kuigi on õige maakohtu seisukoht, et juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega, ei ole maakohus tuvastanud, et kostja tõendas, et ta on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus asus arusaamatult seisukohale, et kostjale ei saa ette heita sularaha ehk äriühingu vara omastamist perioodil, kui kostja oli äriühingu omanik ja juhatuse liige. Maakohtu seisukoht on vastuolus kohtupraktikaga ja kehtiva seadusandlusega.
38.Maakohtu seisukoht, et juhatuse liikme vastutust ettenägevad seaduse sätted on mõeldud kaitsma eelkõige neid osanikke, kelle heaks juhatuse liige vastaval perioodil töötas, ei ole selge. Arusaamatuks jääb, millistele seaduse sätetele viidati. Samuti ei ole maakohus märkinud, millised seadused sätestavad juhatuse liikme vastutuse vaid juhul, kui äriühingu omanik ja juhatuse liige on erinevad isikud, või milline seadus sätestab, et uutel omanikel puudub nõudeõigus endise juhatuse liikme vastu.
39.Kui äriühingule on kahju tekitatud, siis ei saa kahju tekitamist õigustada asjaoluga, et uute omanike huvid ei olnud rikutud. Olukorras, kus osaühingu juhatuse liige on ühtlasi ka ainuosanik, ei saa juhatuse liige ilma igasuguse põhjuseta võtta äriühingu kontolt raha ja kasutada raha enda isiklikes huvides. Otsusest ei ole võimalik aru saada, milliseid huve (nii isiklike kui äriühingu) maakohus silmas pidas.
40.Maakohus leidis, et kostja tegutses hageja juhatuse liikmena vastavalt tema enda kui ainuosaniku otsustele. Maakohus ei viidanud, millised ainuosaniku otsused ja millised tõendid andsid maakohtule alust tuvastada ainuosaniku otsused, mis õigustasid sularaha väljavõtmise ja omastamise olukorras, kus kostja ei esitanud tõendeid, et sularaha oli kasutatud äriühingu huvides.
41.Kummaline on maakohtu seisukoht kostja 13.12.2018 kinnituse osas. Hageja vaidlustas kinnituse ehtsuse. Hageja juhib tähelepanu, et 13.12.2018 kinnituse originaali kostja kohtule ei esitanud, kuigi maakohus teda selleks kohustas. Maakohus oleks pidanud selles olukorras jätma arvestamata 13.12.2018 kinnituse, kuid selle asemel eelistas maakohus anda kostjale võimaluse seadustada see hilisema kinnitusega. Hageja ei nõustu maakohtuga, et 21.12.2020 kinnituses sisalduva tahteavalduse õigsuses puudub alus kahelda. Ei ole võimalik, et kahju tekitanud isik kiidab tagantjärele heaks enda poolse kahju tekitamise ja pääseb kahju hüvitamisest olukorras, kus kahju on tekitatud, ja seda vaid põhjusel, et kahju tekitaja ise kiidab heaks oma tegevuse.
42.Puudub vaidlus selles, et kostja võttis raha äriühingu kontolt. Samuti ei ole vaidlust selles, et osa rahast oli koheselt makstud kostja isiklikule kontole. Mõlemad asjaolud on tõendatud pangakonto väljavõttega. Kostja ei ole esitanud ühtegi veenvat seletust või alusdokumenti, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et raha oli kulutatud sihipäraselt ja äriühingu huvides.
43.Maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-52-14 ei ole korrektne. Kui puudub kuritegu karistusseadustiku (KarS) mõttes, siis ei tähenda see, et puudub ka vastutus ÄS järgi. Kui kriminaalkolleegium ei leidnud kuriteo koosseisu, ei tähenda see, et on välistatud juhatuse liikme vastutus ÄS § 187 järgi.
44.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 6 kohaselt ei saa juriidilise isiku vara kuuluda teistele isikutele. Seega maakohtu väide, et äriühingu vara kuulus väidetavalt konkreetsel hetkel kostjale, on ekslik.
45.Selge ei ole maakohtu seisukoht, et ÄS § 187 lg 2 mõtteks ei ole anda äriühingu uutele omanikele nõudeõigust äriühingu endise juhatuse liikme vastu, kes konkreetsel ajahetkel
2-20-11008 tegutses täielikult kooskõlas äriühingu ainuomaniku tahtega. Maakohus ei ole tuvastanud, milline tahe oli äriühingu omanikul. Kui äriühingu omanikul oli tahe omastada äriühingu vara ilma igasuguse aluseta ning ilma ühegi raamatupidamisdokumendita, siis ei pea kohus seda soodustama. Kui kohus tuvastab, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane ja raha oli kasutatud äriühingu huvides, siis on võimalik rääkida kostja vastutusest vabastamisest. Maakohus vaid viitas kostja abstraktsele tahteavaldusele, mis on jäänud tuvastamata.
46.Maakohus ei selgitanud järeldust, et kostja tegutses vastavalt ainuomaniku soovile. Otsuses ei ole põhjendatud, mis oli kostja soov ja kas see oli õiguspärane või mitte.
47.Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et AS SEB Pank esitatud väljavõttega sularaha sissemaksete kohta on tõendatud asjaolu, et kostja pani hagejalt võetud sularaha osaliselt ilma seadusliku aluseta koheselt enda isiklikule pangakontole.
48.Hageja nõude aluseks on ÄS § 187 lg 2. Ebaselgeks jääb maakohtu seisukoht, et kuivõrd hagi ei ole esitatud võlausaldaja poolt, siis ÄS § 187 lg 5 kohaldamiseks puudub alus.
49.Ekslik on kohtu seisukoht, et hageja osa müügihind ei eelda märkimisväärsete nõudeõiguste võõrandatavale osaühingule kuulumist. Antud juhul oli tegemist äri jagamisega, kuid kostja tegutses äri jagamisel pahatahtlikult. Kostja ja hageja juhatuse liige D on äripartnerid, kes tegutsesid hageja kaudu ja kes nüüd tegutsevad Silv Hooldus OÜ kaudu. Hagejale jääb ebaselgeks, miks maakohus eiras asjaolu, et uued omanikud ei teadnud sellest, et osaühingus on kassajääk. Kostja kinnitused osa müügilepingus ei vasta tõele.
50.Hagejal on võlad kolmandate isikute ees. Hageja pidi tasuma võlad raha arvelt, mis pidi laekuma kinnistu müügist. Hageja esitas kinnistu ostja vastu hagi võla väljamõistmiseks. Sellest lähtuvalt on alusetud maakohtu etteheited, et ükski mõistlik isik ei oleks 2556 euro eest müünud osaühingut, millel on tema vastu väidetav rahaline nõue 178 275 eurot, kuna tegemist on äri jagamisega ja hageja uued omanikud omandasid võlgades äriühingu. Seega oli müügihind mõistlik, kuna selles on kajastatud tegelik olukord müügi hetkel. Hageja toonitab, et ei teadnud sellest, et kostja oli tekitanud äriühingule kahju sularaha omastamise kaudu suuruses vähemalt 178 275 eurot. Vastustaja seisukoht
51.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
52.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb seoses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumisega TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ja saata tsiviilasi uueks menetlemiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse alternatiivne taotlus kuulub rahuldamisele.
53.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole poolte vahel apellatsioonimenetluses vaidlust järgmistes asjaoludes, mille maakohus on tuvastanud: •
kostja oli hageja juhatuse liige 26.01.2001–07.05.2019;
2-20-11008 •
kostja oli hageja ainuosanik 16.10.2014–13.12.2018 ja 13.12.2018 müüs ta hageja osa DeliverStock OÜ-le;
•
ajavahemikul 01.01.2015–28.02.2018 võeti hageja pangakaarti kasutades hageja kontolt sularahas välja 178 275 eurot.
54.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 178 275 eurot või alternatiivselt sama summa alusetu rikastumisena. Hageja leiab, et kostja tekitas talle kahju, kuna ei ole sularahana hageja kontolt väljavõetud raha hageja huvides kasutanud. Kostja vaidles hagile vastu mh väites, et hageja ainuosanik oli kostja, kes kiitis kõik tehingud heaks ja loobus mistahes nõuetest juhatuse liikme vastu ning kostja kui ainuosanik ja juhatuse liige võis osaühingu raha mis tahes viisil käsutada, mistõttu hageja õigused ei saanud kahjustatud olla. Maakohus nõustus vaidlustatud otsuses kostja vastuväidetega.
55.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõude võimalik õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Äriühingu juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus ja olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Ringkonnakohus märgib, et kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (Riigikohtu 04.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 32-1-33-10, p 10; 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11).
56.Õige on maakohtu järeldus, et juhatuse liikme vastutuse eesmärgiks on kaitsta eelkõige osanikke, kuid ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et olukorras, kus juhatuse liige on ka äriühingu ainuosanik, ei ole osaühingu huvide kahjustammine juhatuse liikme poolt üldjuhul võimalik.
57.Juriidilise isiku juhtorgani liikme tsiviilõiguslik vastutus seondub tema poolt sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega juriidilise isiku ees ja juriidilisele isikule, mitte selle osanikule, kahju tekitamisega. AÕS § 6 lg 2 teise lause järgi juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Seega ainuüksi asjaolu, et kostja oli väidetava kahju tekkimise ajal hageja ainuosanik, ei välista hageja nõude rahuldamist, kuna ainuosanik ja osaühing ei ole samastatavad. Maakohtu sellekohane järeldus on ebaõige. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu tõlgendusega TsÜS §-le 661, mille kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. TsÜS §-st 661 ei tulene, et kostja ainuosanikuks olemise ajal oli hageja majandusüksus, mille kaudu kostja tegutses, ja kogu hageja vara kuulus kostjale, kes võis seda käsutada. Ringkonnakohus leiab, et äriühingu ainuosanik ei ole AÕS § 6 järgi samastatav äriühinguga. Maakohtu viidatud Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-14, mille p-s 14 leidis Riigikohus, et osaühingu ainuosaniku süüditunnistamine osaühingu vara omastamises ei ole võimalik, ei anna alust järeldada, et osaühingu ainuomanikust juhatuse liikme vastu ei ole võimalik esitada kahju hüvitamise nõuet ÄS § 187 lg 2 järgi. Riigikohus on eelviidatud kriminaalkolleegiumi lahendis analüüsinud KarS § 201 tähenduses vara käsutust osaühingu ainuosanikust juhatuse liikme puhul ja leidnud, et sellisel juhul on äriühingu osanik olnud vara käsutusega nõus. Ringkonnakohtu arvates ei saa eeltoodut kanda üksüheselt praeguse vaidluse
2-20-11008 aluseks olevatele asjaoludele. Karistusõigusliku vastutuse puudumine ei välista isiku vastutust tsiviilõiguslikul alusel. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt tehingu tegemist, vaid tegemist on kahju hüvitamise nõudega, kus väidetavalt ei ole kostja tagastanud hagejale kuuluvat raha ega tõendanud selle kasutamist hageja huvides. See, et ajal, kui kostja oli hageja ainuosanik, ei ole kostja pidanud vajalikuks raha tagastada ega nõudnud iseendalt kahju hüvitamist, ei tähenda, et hageja ei saaks kostja vastu kahju hüvitamise nõuet esitada.
58.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et ainuosanikust juhatuse liikme puhul tuleb eeldada, et tehingute tegemiseks oli olemas ainuosaniku nõusolek. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses tuvastanud, milliseid tehinguid on kostja teinud. Raha pangaautomaadist väljavõtmine ei ole tehing, vaid tegemist võib olla tehingu täitmisega. Riigikohus on leidnud, et see, kui äriühingu juhatuse liige kannab ühingu kontolt enda kontole raha, ilma et ta sooviks sellega õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahet väljendada, on sooritus (teise isiku eesmärgistatud rikastamine) (21.04.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-3478, p 15). Samas on õige, et juhatuse liikme vastutus osaühingule oma kohususte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eest võib olla välistatud juhul, kui tehinguks või soorituseks oli õigustus, nt kuna juhatuse liige on tegutsenud vastavalt kõrgemal seisva organi õiguspärasele otsusele (TsÜS § 37 lg 1), või osaühing avaldab või on avaldanud tahet juhatuse liikme vastutus välistada või nõudest juhatuse liikme vastu loobuda. Ringkonnakohtu arvates saab vastutuse kahju tekitamise eest välistada üldreeglina juhul, kui on tuvastatud, et vastutuse realiseerumise eeldused on täidetud. Maakohtu otsusest kahju hüvitamise eelduste tuvastamist ei nähtu.
59.Vaatamata eeltoodule analüüsib ringkonnakohus maakohtu järeldust kostja vastutuse välistamise kohta. TsÜS § 37 lg 1 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Seega olukorras, kus maakohus leidis, et kostja tegutses vastavalt ainuosaniku otsustele (tema nõusolekul), pidi maakohus lisaks vastavate osaniku otsuste olemasolu tuvastamisele hindama ka osaniku otsuse õiguspärasust, mida maakohus ei ole teinud. Osaniku otsus on õiguspärane, kui see vastab sisuliselt ja vormiliselt seadusest tulenevatele nõuetele ja selle vastuvõtmisel on järgitud seaduse ja põhikirja nõudeid. Sisulised nõuded osaniku otsustele tulenevad mh TsÜS §-st 32 ja §-st 86. Õiguskirjanduses on leitud, et kõrgemalseisva organi sisulise otsuse õiguspärasuses võib kahelda, kui see lubab juhtorgani liikmele käitumist, mis võimaldab juriidilisele isikule kahju tekitamist ulatuses, mis ilmselt ületab vastavast käitumisest juriidilisele isikule tekkivat võimalikku tulu (vt Varul, P. jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2010, § 37, p 3.5.1).Juhul, kui osaniku otsused, mille alusel kostja väidetavalt hageja pangakontolt raha välja võttis ja seda kasutas, ei ole õiguspärased, kostja vastutusest ei vabane.
60.Kohtule on esitatud koopia kostja 13.12.2018 kinnitusest, millega ainuosanik kinnitas, et kostja juhatuse liikmena ei ole kohustusi rikkunud ega osaühingule kahju tekitanud, kõik kostja poolt sularahaga tehtud tehingud olid osaühingu huvides ja ainuosaniku poolt kooskõlastatud, kõik tehingud olid raamatupidamises dokumenteeritud ja raamatupidamine oli korraldatud kohaselt ning hagejal ei ole mingeid nõudeid kostja vastu ja kostja vabastatakse kohustustest ja vastutusest (I kd, tl 122). 21.12.2020 digiallkirjaga kinnitusega kinnitas kostja 13.12.2018 vormistatud otsuses avaldatut (I kd, tl 157–158).
61.Hageja vaidlustas 13.12.2018 ainuosaniku otsuse ehtsuse, väites, et dokument on vormistatud hiljem. Kuigi kohus kohustas 10.12.2020 määrusega (I kd, tl 148–151) kostjat esitama 13.12.2018 dokumendi originaali, kostja seda ei teinud, põhjendades esitamata jätmist
2-20-11008 sellega, et tal pole originaali säilinud. Maakohus ei ole eraldi menetlusdokumendis ega kohtuistungil TsMS § 273 lg 5 järgi otsustanud esitatud ärakirja tõendamisjõudu, kuid vaidlustatud otsusest on arusaadav, et kohus on pidanud 13.12.2018 dokumendi ärakirja tõendamisjõuliseks. Samas ei selgu otsusest põhjendusi, milliseid asjaolusid arvestades kohus sellele järeldusele jõudis. Apellant on apellatsioonkaebuses 13.12.2018 dokumendi ehtsuse vaidlustanud ja palunud jätta selle tõendite hulgast välja. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab tsiviilasja uueks menetlemiseks maakohtule, siis tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel otsustada, milline on esitatud ärakirja tõendamisjõud, ja seda põhjendada. Ringkonnakohus märgib, et dokumentaalse tõendina on käsitatavad nii algdokumendid kui ärakirjad (TsMS § 272 lg 1 ja § 273 lg 1). Samas peab pool algdokumendi asemel ärakirja esitamisel olema valmis kohtu nõudmisel TsMS § 273 lg 5 alusel kohtusse toimetama algdokumendi, et kohtul oleks võimalik veenduda ärakirja õigsuses. Kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja (TsMS § 277 lg 4). Sama on sätestatud TsMS § 238 lg-s 5, mille kohaselt võib tõendi jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus peab oma järeldust tõendi usaldusväärsuse kohta põhjendama.
62.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et äriühingu osanik saab TsÜS § 37 lg 1 teises lauses sätestatud otsustuse vastutusest vabastamise kohta teha ajal, kui ta on äriühingu osanik. Pärast osa võõrandamist ei saa endine osanik enam võtta vastu otsuseid ega neid kinnitada. TsÜS § 67 lg 1 mõttes saab otsusest kui tehingust rääkida ainult siis, kui selle on vastu võtnud vastuvõtmiseks õigustatud isik, see tähendab 13.12.2018 otsuse sai teha ainult hageja osanik. Pärast 13.12.2018 kostja poolt vastuvõetud otsuse puhul ei ole tegemist hageja osaniku otsusega ja sellel puudub õiguslik mõju. Kuna kostja võõrandas osa 13.12.2018, siis on oluline tuvastada, millal otsus vastu võeti. Maakohus otsuse tegemise aega vaatamata hageja väidetele välja selgitanud ei ole. Ringkonnakohtu arvates on tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, mida ei ole võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul tuvastada, kas 13.12.2018 dokumendis sisalduv otsustus on osaniku otsus. Kuna kostja 21.12.2020 kinnitus 13.12.2018 otsuse kehtivuse ja kostja vastutusest vabastamise kohta on tehtud pärast kostja poolt hageja osa võõrandamist, siis pole see käsitatav ainuosaniku otsusena ja sellel puudub õiguslik mõju. Maakohtu vastupidine järeldus ei ole õige.
63.Juhul, kui maakohus uuel asja menetlemisel tuvastab, et hageja ainuosaniku otsus oli tehtud ajal, kui kostja oli hageja osanik, peab maakohtus hageja vastuväidete põhjal hindama, kas otsus oli õiguspärane ja kehtiv.
63.1.Osaniku otsus on õiguspärane, kui see vastab sisuliselt ja vormiliselt seadusest tulenevatele nõuetele ja selle vastuvõtmisel on järgitud seaduse ja põhikirja nõudeid. Kohtule esitatud 13.12.2018 ainuosaniku otsus on kirjalikus vormis (ÄS § 177 lg 2).
63.2.TsÜS § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seega peab osaühingu osanik tegutsema viisil, kus ta teeb otsuseid ühingu huvides ja vara kaitseks. Ka Riigikohus on selgitanud, et osanik on hea usu põhimõttest tulenevalt kohustatud suhtes osaühinguga panustama osaühingu juhtimisse ja mitte kahjustama osaühingu huve (vt Riigikohtu 17.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16764, p 12; 29.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 21). TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine mh siis, kui see on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Osaühingu puhul
2-20-11008 täpsustab seda sätet ÄS § 1771 lg 1, mille esimese lause kohaselt osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Ringkonnakohus leiab, et küsitav võib olla sellise ainuosaniku otsuse vastavus headele kommetele TsÜS § 86 tähenduses, millega kiidetakse tagantjärgi heaks sama isiku tegevus juhatuse liikmena, millega on rikutud juhatuse liikme kohustusi ja tekitatud sellega äriühingule kahju. Seda eelkõige juhul, kui äriühingul oli võlausaldajate ees kohustusi, mille täitmist sellise otsuse tegemine takistab. Selline otsus kahjustab osaühingut ja potentsiaalselt ka selle võlausaldajaid, tuues kaasa isiklikku kasu otsuse teinud isikule.
63.3.TsÜS § 38 lg 2 teise lause kohaselt saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. ÄS § 1771 lg 2 järgi võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Hageja on 03.12.2020 menetlusdokumendis mh väitnud, et kostja 13.12.2018 otsus on koostatud eesmärgiga vältida hagejale kahju hüvitamist (I kd, tl 131–134). Seega on hageja väitnud, et tegemist on otsustusega, mis kahjustab äriühingu varalist huvi. Kolleegium leiab, et osaniku otsuse tühisusele saab tugineda ka vastuväite esitamisega kostja vastuväitele . Maakohus eeltoodud väidet ja 13.12.2018 otsuse kehtivust eelmenetluses pooltega ei arutanud ega otsuses ei käsitlenud. Seega juhul, kui kohus tuvastab asja uuel lahendamisel, et 13.12.2018 otsus on tehtud, tuleb kohtul lahendada hageja vastuväide.
64.Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt tuvastada, kas kostja rikkus hageja pangakontolt sularaha välja võttes ja seda kasutades juhatuse liikme kohustusi, tekitas sellega hagejale varalist kahju ning vastutab selle eest ÄS § 187 lg 2 ja TsÜS § 37 lg 1 järgi, sh kas ta tegutses vastavalt osaniku otsustele ning kas tegemist oli õiguspäraste otsustega. Kui maakohus tuvastab, et juhatuse liikme vastutuse eeldused on täidetud, tuleb maakohtul hinnata, kas kostja hageja osanikuna võttis 13.12.2018 vastu otsuse juhatuse liikme vastutusest vabastamise kohta, ja juhul, kui võttis, siis tuleb hageja vastuväidete põhjal tuvastada, kas 13.12.2018 otsus on kehtiv.
65.Kolleegium märgib, et ÄS § 188 lg 1 kehtestab ka osaniku vastutuse osaühingu ees, nähes ette, et osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest, v.a lõikes 2 sätestatud juhtudel. Kuna osanikul on osaühinguga seadusjärgne võlasuhe, võib sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumine tuua kaasa osaniku vastutuse VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 31.03.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-17-10, p 31). Arvestades hageja väiteid selle kohta, et kostja ainuosanikuna vastu võetud otsused on osaühingut kahjustanud, võib hageja nõue olla alternatiivselt kvalifitseeritav ka osaniku kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel arutada pooltega ka nõude sel viisil kvalifitseerimist. Lisaks, kuna hageja väitel puudus kostjal juhatuse liikmena hageja pangakontolt sularaha väljavõtmiseks õigustus ja kostja on raha võtnud vähemalt osaliselt endale, võib hageja nõue olla kvalifitseeritav ka alusetu rikastumise sätete alusel. Riigikohus on selgitanud, et see, kui hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist juhatuse liikme kohustuste rikkumisele tuginedes, ei välista seda, et samal elusündmusel põhinevad nõuet ei võiks rahuldada ka rikastumisõiguse sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1 või VÕS § 1037 lg 1). Alusetust rikastumisest tulenev nõue ei ole välistatud põhjusel, et poolte vahel eksisteeris käsundilaadne õigussuhe, kui sellest ei tulene
2-20-11008 soorituse (nt hageja pangakontolt kostja kontole raha ülekandmine) saamise õigust (vt Riigikohtu 21.04.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-3478, p 15). Seega ei nõustu kolleegium maakohtu järeldusega, et hageja esile toodud asjaolud ei anna alust kaaluda alusetu rikastumise sätete kohaldamist. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul hageja nõuet uuesti hinnata ka sel alusel.
66.Kostja on maakohtu menetluses esitanud väite, et ta on täitnud juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, ja soovis esitada ka oma väiteid tõendavad tõendid. Kuna tõendeid ei ole väidetavalt kostja valduses, siis soovis ta kohtult tõendite kogumist. Maakohus jättis taotluse 10.12.2020 otsusega rahuldamata. Kostja esitas vastuses apellatsioonkaebusele tingimusliku taotluse, milles palub tõendid, mille kogumisest maakohus keeldus, koguda ringkonnakohtul juhul, kui ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistab. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna ringkonnakohus asja sisuliselt ei lahenda, vaid saadab selle uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostjal on võimalik taotlus tõendite kogumiseks esitada maakohtule, kes vaidlustatud otsuse tühistamise ja praeguses otsuses esitatud põhjenduste valguses peaks kostja taotlust uuesti sisuliselt hindama.
67.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tsiviilasja menetlemisel jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392), mis on toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise viisil, kus on olulises ulatuses tuvastamata vaidluse lahendamisel määrava tähtsusega asjaolud. Eeltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik teha asjas uut otsust.
68.Ringkonnakohus tagas 04.05.2021 määrusega hagi ja seadis kostja kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi. Seoses otsuse tühistamise ja asja saatmisega maakohtule uueks läbivaatamiseks jätab ringkonnakohus hagi tagamise määruse kehtima. Hageja on apellatsioonimenetluses tasunud hagi tagamise tagatise 10 000 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 391 lg 2 järgi tagastatakse hagi tagamise tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool või kolmas isik ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates.
69.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.