G, U, C, Q, W hagi X vastu mittetulundusühingu X 4-5. jaanuari 2021 juhatuse koosoleku otsuse nr 6 kehtetuks tunnistamiseks ja D, N, S, M ja O hagi sama kostja vastu lepingu täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot iga esitatud nõude kohta, kokku 35 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: G (registrikood xxxxxxxx), C (registrikood xxxxxxxx), U (registrikood xxxxxxxx), Q (registrikood xxxxxxxx), W (registrikood xxxxxxxx), D (isikukood xxxxxxxxxxx), N (isikukood xxxxxxxxxxx), S (isikukood xxxxxxxxxxx), M (isikukood xxxxxxxxxxx) ja O (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Kostja: X (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindajad vandeadvokaadid Indrek Leppik ja Kristjan Mägi
Kohtuistungi kuupäev
RESOLUTSIOON:
30.09.2021
1.Rahuldada G, U, C, Q ja W hagid.
2.Tunnistada kehtetuks mittetulundusühingu X 4-5. jaanuari 2021 juhatuse koosolekul vastu võetud otsus nr 6: „Alandada vastavalt X tantsuspordi määrustiku punktile 33.18 kohtunike kategooriad ühe astme võrra järgmistel kohtunikel: S, Y, M, N, D, H, Z, O, J. Nimetatud kohtunikud omavad edaspidi B-kategooriat kuni nad on täitnud TSM punkti
4.Rahuldatud hagidega seotud menetluskulud määrab kohus kostja kanda. Rahuldamata jäetud hagidega seotud menetluskulud määrab kohus hagejate D, N, S, M ja O kanda. Menetluskulud määrab kohus kindlaks poole taotlusel pärast käesoleva tsiviilasja lahendamist.
5.Tühistada Harju Maakohtu 24.03.2021 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise meetmed (määruse resolutsiooni p 2).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Juriidilistest isikutest hagejad esitasid 03.02.2021 hagi X vastu, paludes tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 04-05.01.2021 toimunud juhatuse koosoleku otsus nr 6. Vaidlusaluse otsusega alandati teatud tantsuspordi kohtunike A-kategooria Bkategooriaks (digitoimiku lk [dtl] 9). Otsuse alusena nimetati X tantsuspordi määrustiku (TSM) p-i 33.12 ja sisulise põhjendusena EKR5 kutsetaseme puudumist. Hagejate arvates on otsus meelevaldne ja vastuolus kostja põhikirja ning TSM-ga. 15.03.2021 avaldusega esitasid kostja vastu hagi ka osad vaidlusalusest juhatuse otsusest puudutatud füüsilistest isikutest tantsukohtunikud - S, N, D, O ja M (dtl 96),
kes on seotud juriidilistest isikutest hagejatega (dtl 99). Tantsukohtunikest hagejad käsitlevad enda ja kostja vahelist õigussuhet lepingulisena. Hagejate arvates rikkus kostja vaidlusaluse otsuse tegemisega nende suhtes lepingut ning hagejad paluvad, et kohus kohustaks kostjat lepingut täitma ja võimaldama neil teostada A-kategooria kohtuniku õigusi ja kohustusi. Kohus lahendas kõik eelnimetatud nõuded käesolevas tsiviilasjas.
2.Kostja vaidles hagile vastu. 18.06.2020. a otsustas kostja liikmete üldkoosolek muuta TSM-i. Muuhulgas nähti ette, et A- kategooria taseme kohtunikud peavad omama ka EKR 5 kutsetaset. Eestis tegeleb treeneritele kutsetunnistuste andmisega Eesti Olümpiakomitee (EOK). EOK tegeleb muuhulgas ka kutsestandardi treener, tase 5 (EKR 5) omistamisega. Nimetatud kutsetase antakse treenerile, kes on läbinud vastavad koolitused ning omandanud kutsetaseme andmiseks ning treeneri tööks vajalikud oskused, teadmised ja hoiakud. Kõik kohtunikud, kelle kategooriat vaidlusaluse otsusega muudeti, olid saanud kostja A-kategooria kohtunikeks enne kui jõustus uus kord, mis nägi A-kategooria ühe eeldusena ette ka EKR 5 kutsetaseme omamise. Kostja juhatuse 06.11.2020.a koosolekul otsustati, et enne uut aastat ei hakka kostja juhatus kontrollima uute nõuete täitmist ning et 01.01.2021. a seisuga peavad kõik kohtunikud viima end vastavusse kehtiva määrustikuga. Samuti otsustas kostja juhatus 06.11.2020. a koosolekul selles osas teostada kontrolli ning vajadusel korrigeerida kohtuniku taset. Kostja liikmed, treenerid ega kohtunikud ei ole esitanud kostja juhatusele ühtegi taotlust kostja juhatuse 06.11.2020. a koosolekul määratud tähtaja pikendamiseks ega väljendanud seisukohta, et tähtaeg oleks ebamõistlikult lühike. Seejuures omandasid mitu võistlustantsutreenerit viidatud ajavahemikul EKR 5 kutsetaseme. Kostja juhatus kontrollis 2021. a alguses nõuete täitmist. Selgus, et üheksal kohtunikul oli jäänud EKR 5 kutsetaseme nõue täitmata ning kostja juhatus muutis nende A-kategooria taseme Bkategooria tasemeks (dtl 68). Vaidlustatud otsus ei ole vastuolus seaduse, kostja põhikirja ega TSM-ga. Juriidilisest isikust hagejatel kui kostja liikmetel puudub õigus vaidlusaluse juhatuse otsuse vaidlustamiseks tantsukohtunikest hagejate huvides. Juriidilisest isikutest hagejatel kui kostja liikmetel puudub õigus sekkuda TSM-ga reguleeritud kostja ja tantsukohtunike vahelistesse suhetesse. Tantsukohtunikest hagejate ja kostja vahel puudub leping, mille täitmist saaks nõuda. Isegi siis, kui lepingu olemasolu jaatada, oli kostjal õigus seda ühepoolselt muuta. A-kategooria kohtunikele treeneri kutsetaseme EKR5 nõude kehtestamine oli mõistlik ja põhjendatud. Hagejad on asunud tegutsema uue spordiühingu Eesti Tantsuspordi Ühendus kaudu ja boikoteerivad kostja egiidi all toimuvaid võistlusi, soovides kostja asendamist rahvusvahelises alaliidus (EDSF) selle ühinguga. Tantsukohtunikest hagejatel oli võimalik ennast täiendada ja hankida EKR 5 kutsetase, kuid nad ei ole seda ise soovinud (dtl 382). Hagejate nõue lepingu täitmiseks on esitatud lubamatult ebamäärasena, selliselt ei saa sooritusnõuet hagimenetluses esitada.
3.Kohus tagas hagi 24.03.2021 määrusega, reguleerides vaidlusalust õigussuhet nii, et tantsukohtunikest hagejate osas oleks välistatud nende kategooria alandamine
vaidlusaluse otsuse alusel. Tagamismeede kehtestati tähtajalisena vastavalt iga mõjutatud hageja kohtunikukategooria tähtaja lõpuni (dtl 346).
4.Kohus selgitas poolte seisukohtades esinevaid probleeme 15.02.2021 määruses (dtl 62), 24.03.2021 määruses (dtl 346) ja 26.05.2021 määruses (dtl 430). Muuhulgas selgitas kohus tantsukohtunikest hagejatele, et nende nõue lepingu täitmiseks kohustamiseks on lubatult ebamäärane ning et seda nõuet ei saa esitada neile omistatud kohtunikukategooria kehtivustähtajast pikemana.
5.Kohus vaatas hagid läbi 30.09.2021 istungil (dtl 455). Kohus keeldus andmast hagejatele täiendavat võimalust hagi muutmiseks ega nõustunud hagejate vastuväitega eelmenetluse lõpetamiseks sellel istungil. Pooled said võimaluse täiendavate seisukohtade esitamiseks juba menetluses olevate nõuete aluse ulatuses. Hagejad esitasid oma seisukohtade kokkuvõtte 01.11.2021 avaldusega (dtl 463) ja kostja 08.11.2021 avaldusega (dtl 482).
6.Kohus ei rahuldanud hagejate 01.11.2021 taotlust menetluse peatamiseks seoses kostja 30.10.2021 üldkoosolekuga. Hagejad teatasid kavatsusest vaidlustada selle koosoleku otsuseid, kuid otsuste sisu kohtule ei avaldatud (dtl 480). Kostja vaidles taotlusele vastu (dtl 486).
Otsuse põhjendused
7.Kohus leiab, et juriidilistest isikutest hagejate hagid kostja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Tantsukohtunikest hagejate hagid jätab kohus rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
8.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 7 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 järgi võib huvitatud isik kohtus nõuda juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Organi otsus nende sätete tähenduses on ka kostja kui mittetulundusühingu juhatuse vaidlusalune otsus. Kohus leiab, et juriidilisest isikutest hagejatel on õigustatud huvi vaidlusaluse otsuse vaidlustamiseks. Tegemist on kostja liikmetega (kostja 19.05.2021 avalduse p 2.2, dtl 12). Mittetulundusühingu liikmel on eelduslikult alati huvi selle vastu, et ühingu juhatuse otsused oleksid kooskõlas seaduse ja põhikirjaga.
9.Tantsukohtunikest hagejatele omistati kohtuniku A-kategooria ajavahemikus märts 2018 kuni jaanuar 2020 (kostja juhatuse otsuste protokollid paiknevad dtl 162, 202, 243, 245 ja 271). Kategooriad omistati tähtajaliselt. Sle omistatud kategooria kehtivuse tähtpäev oli 20.03.2021, Nl 28.03.2021, Ml 4.05.2021, Ol 1.01.2022 ja Dl 1.01.2023. Nende asjaolude üle pole vaidlust (vt 24.03.2021 kohtumääruse p 12 ja 26.05.2021 kohtumäärus). Nimetatud hagejate kohtunikukategooria alandati vaidlusaluse otsusega
tasemelt A tasemele B põhjusel, et hagejatel puudus treeneri kutsetase EKR 5 (kostja 12.02.2021 avalduse p 8, dtl 68).
10.TSM-i kehtiva redaktsiooni kehtestas kostja üldkoosolek 2020.a juunis. Uue määrustiku p-ga 33.12.4 seoti kohtuniku kategooria tõstmine B-kategoorialt A-kategooriale tingimusega, et kohtunik on omandanud EKR 5 võistlustantsu treeneri taseme (dtl 38. Vt kostja 23.03.2021 avalduse p 38, dtl 282. Hagejatele kohtunikukategooria omistamise ajal vastav säte TSM-s puudus – kostja 12.02.2021 avalduse p 8). Grammatilise tõlgenduse kohaselt reguleerib see säte kohtuniku kategooria muutmist ega sea uusi nõudeid juba omistatud kategooria edasikestmiseks. Viide TSM-i kõnealusele punktile kaevatava otsuse alusena on seega ebaõige. Samal põhjusel ei saa enne TSM-i kõnealuse muudatuse jõustumist kategooria saanud kohtuniku osas väita, et ta ei täida TSM-i p 33.12.4 tingimusi, mistõttu tantsukohtunikest hagejate kohtunikukategooria alandamist ei saanud otsustada vaidlusaluses otsuses nimetatud TSM-i p 33.18 alusel. Kohtunikukategooria säilimist reguleerib TSM-i p 33.16, mis treenerikategooria omamise nõuet ei käsitle.
11.Eespool (p 10) selgitatust tulenevalt on vaidlusalune otsus vastuolus TSM-ga. Juhatuse otsustusõigus on allutatud üldkoosoleku poolt kehtestatud piirangutele (MTÜS § 18 lg 1 ja § 27 lg 3). TSM on kehtestatud üldkoosoleku otsusega ja selle kehtestamine ongi üldkoosoleku ainupädevuses (kostja põhikirja p 40.9, dtl 19). Seega on vaidlusalune otsus vastuolus seaduse ja kostja põhikirjaga, mistõttu kohus tunnistab selle kehtetuks.
12.Õigluse aspektist peab kohus vajalikuks märkida veel järgmist. Kostja pole esitanud mõistlikke selgitusi vaidluses kesksel kohal oleva otsustuse kohta siduda A-kategooria tantsukohtuniku staatus treeneri kutsetasemega (EKR 5) nii, et see mõjutab juba isikutele omistatud kohtuniku kategooriat. Kohus selgitas kostjale korduvalt põhjenduste esitamata jätmise probleemsust (24.03.2021 määruse p 10, dtl 349; 26.05.2021 määrus, dtl 430). Vastav muudatus tehti TSM-s juba juunis 2020, kuid kostja otsustas seda rakendama hakata alates käesolevast aastast (kostja 23.03.2021 avalduse p 38 ja 40, dtl 282). Kui rakendamisega sai oodata pool aastat, võis juba omistatud kohtunikukategooriate alandamine olla üldse ebavajalik. Igal juhul järeldub kostja seisukohtadest diskretsiooni teostamine. Diskretsiooni teostamine ilma, et seda oleks võimalik kontrollitavalt õigustada, tähendab meelevaldset otsustust, mille tegemine pole kooskõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1). Kostja õigustas tantsukohtuniku ja -treeneri pädevuste sidumist tantsuspordi arendamise ja selles tegutsevate isikute oskuste parandamise programmiliste eesmärkidega (19.05.2021 lk 23-24). Kostja põhjendused, et spordialaliit peab saama kiirelt reageerida valdkonnas toimuvatele muutustele ja muutma vastavalt spordialal kehtivaid reegleid (käesoleval juhul TSM-i kui tantsuspordi ainsat reeglistikku - kostja 19.05.2021 vastuse lk 20 ja 21, dtl 393), ei ole vaidlusaluse juhtumiga seostatud. Kostja ei ole väitnud ega selgitanud erakorraliste asjaolude ilmnemist, mis võisid õigustada tantsukohtunikele treeneri kutsetaseme omandamise nõude kehtestamist pärast seda kui neile juba oli
omistatud 3-aastase kehtivusajaga kohtunikukategooria. Ehk seda, mis õigustas kostja ja tantsukohtunikest hagejate vahelise lepingulaadse õigussuhte ühepoolset muutmist. Ei saa välistada, et näiteks spordialal kehtivate rahvusvaheliste reeglite muutmise tõttu võiks selliseid õigustusi esineda, kuid käesolevas menetluses neid esitatud pole.
13.Tantsukohtunikest hagejate nõue lepingu täitmiseks kohustamiseks on lubamatult ebamäärane. Sisuliselt on hagejad taotlenud, et kohus paneks kostjatele sisustamata soorituskohustuse. Sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita. Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Selline peab järelikult olema ka rahuldamiskõlbuliku hagi eseme (hageja nõude) sõnastus. Vastasel korral ei ole hagi esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus selgitas seda hagejatele korduvalt (24.03.2021 määruse p 8, dtl 349; 26.05.2021 määrus, dtl 430). Ühtlasi pööras kohus hagejate tähelepanu, et lepingu alusel ei saa esitada nõudeid lepingu tähtaega ületavalt. Hagejate S, N ja M kohtunikukategooria kehtivusaeg ja seega ka väidetav lepinguline suhe kosjaga on käesoleva otsuse tegemise ajaks juba lõppenud (vt p 9 eespool) ja nende hagide alus seega ära langenud. Hagejad teatasid hagi eseme muutmise kaalumisest alles 30.09.2021 kohtuistungil (dtl 456). Selline käitumine on vastuolus menetlusõiguste heauskse kasutamise nõudega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku [TsMS] § 200 lg 1 ja 2). Nimetatud olukorras on hagejate tuginemine kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistele (hagejate 01.11.2021 avalduse p 14jj, dtl 466) asjakohatu. Praktika kujundamise suunistele tuginedes ei saa õigustada seadusega menetlusosalisele pandud kohustuste rikkumist. Seejuures on hagejad käitunud ise kõnealuseid suuniseid rikkuvalt (p 1 - kohustus teha kohtuga koostööd menetluse tõhususe tagamiseks, https://advokatuur.ee/est/advokatuur/oigusaktid/kohtumenetluse-parima-praktikaedendamise-suunised). Kohtu hinnangul ei oleks hagi muutmise lubamiseks käesoleval juhul esinenud TsMS § 376 lg-s 2 ettenähtud alust. Kostja ei olnud hagi muutmisega nõus (kostja 08.11.2021 avalduse p 9, dtl 485). Seega jätab kohus lepingu täitmisele suunatud hagid rahuldamata.
14.Juhindudes TsMS § 162 lg 1, määrab kohus juriidilistest isikutest hagejate nõuetega seotud menetluskulud kostja kanda. Rahuldamata jäävate nõuetega seotud menetluskulud määrab kohus sama sätte alusel füüsilistest isikutest hagejate kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus vajadusel kindlaks pärast asja lahendamist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Kohus selgitab alljärgnevalt, et menetluskulude kohene kindlaksmääramine ei ole esitatud andmete põhjal võimalik ning et käesoleva otsuse jõustumise korral pole menetlusosalistel ilmselt mõistlik menetluskulude kindlaksmääramist taotleda. Juriidilistest isikutest hagejate hagid rahuldatakse, tantsukohtunikest hagejate hagid jäävad rahuldamata. Hagejate soovil lahendas kohus kõik hagid ühes menetluses.
Hagejatel on olnud menetluses ühised lepingulised esindajad ja nende menetluskulude nimekiri on esitatud kohtule kõigi hagejate ja kõigi esitatud nõuete osas ühtsena, eristamata hagejate ja nõuete kaupa tehtud toimingutega seotud kulutusi (hagejate 08.11.2021 avaldus, dtl 496). Eristada on võimalik ainult kulutusi riigilõivu tasumisele. Kostja menetluskuludeks on valdavas enamuses lepingulise esindaja kulud (kostja 08.11.2021 avaldus, dtl 488) ja ka neid kulusid pole esitatu alusel võimalik hagide kaupa eristada. Hagejate kulutused lepingulise esindaja õigusabile on kokku 17 010 eurot, kostjal 18 156,8 eurot. Seega võib eeldada, et rahuldatavate nõuetega seotud hagejate menetluskulud on võrdsed rahuldamata jäävate nõuetega seotud kostja menetluskuludega. Kui menetluskulude suurust kindlaks ei määrata, saavad hagejad omavahelistes suhetes siiski lahendada kulude jaotumise nii, nagu soovivad.
15.Hagi rahuldamata jätmisel peab kohus tühistama hagi tagamise (TsMS § 386 lg 4). Tagamist oli kohaldatud ainult lepingu täitmise nõuete osas (24.03.2021 määruse p 14). Hageja M osas on kohaldatud hagi tagamise abinõu juba kaotanud kehtivuse tähtaja möödumise tõttu (24.03.2021 määruse resolutsiooni p 3). Hagejate O ja D osas on hagi tagamine hetkel jätkuvalt jõus ja tuleb seega tühistada. Teiste hagejate osas hagi tagatud pole.
16.Iga esitatud nõude hagihind on 3500 eurot (25.03.2021 määrus, dtl 334).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud kompromissimäärusega nr 2-21-1731.
Tallinna
Ringkonnakohtu
08.12.2023.
a
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.