5.Välja mõista Kristi Sikatsilt menetluskuluna Valeri Roosi kasuks 588 eurot (koos käibemaksuga) ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kristi Sikats (hageja) esitas 1. aprillil 2021 hagi Valeri Roosi (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Korteriühistu XXXXXX (edaspidi KÜ) liikmed. Hagejale kuulub korter nr 6 ja kostjale korter nr 2. Kostja rikkus hageja au ja head nime sellega, et edastas KÜ liikmetele e-posti aadressidel
(XXXXXXXXXXXXXX,
XXXXXXXXXXXXXX,
XXXXXXXXXXXXXX,
XXXXXXXXXXXXXX,
XXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXX)
11.veebruaril 2021 järgmise sisuga e-kirja: „Tere! Eriti me midagi juurde ei saanudki. Lootsin väga, et krt6 esitab sel korral korralikke tõendeid, pilte jms nö. sündmuskohalt, mitte järgmisest hommikust. Arvestades eriti, et pole kellelegi saladus, kui katuse läbijooksu loos esitati kindlustusele valeandmeid. Ühistu liikmetel on kõvasti mõtlemisainet, kas ühine vastutus tähendab seda, et vaatan rõdult ja teen pilti alla kukkuvatest purikatest oma auto peale, või hoopiski võtan ka ise midagi ette ja pargin auto eemale. Deja vu, jällegi. lp-ga Valeri krt2“ Kostja avaldas ebaõige faktiväitena: „katuse läbijooksu loos esitati kindlustusele valeandmeid“. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata ning ta põhjustas sellega hagejale mittevaralise kahju. Kostja pani hagejat end halvasti ja alandatult tundma, kujundas tema mainet ebakohasel viisil ning rikkus meeleolu. Hageja palub kohustada kostjat kolme tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest avaldama KÜ liikmetele (e-posti aadressidele XXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXX,
XXXXXXXXXXXXXX,
XXXXXXXXXXXXXX,
XXXXXXXXXXXXXX,
XXXXXXXXXXXXXX) järgmise teate: „Mina, Valeri Roos, kirjutasin 11.02.2021 Teile kui Korteriühistu XXXXXX liikmetele Kristi Sikatsi kohta ebaõige faktiväite, et Kristi Sikats on katuse läbijooksu loos esitanud kindlustusele valeandmeid. Lükkan siinsega avaldatud ebaõige faktiväite ümber ning avaldan, et nimetatud väide ei vasta tegelikkusele.“ Teade peab olema kuvatud e-kirja sisus (mitte manuses) valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalideta, kirjastiiliga Calibri, tähesuurusega vähemalt 12 ning järgmise tekstiga ning edastatava e-kirja pealkiri peab olema „Ebaõige väite ümber lükkamine seoses kahjujuhtum numbriga 2021000001“.
Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise alates hagi esitamisest kuni väljamõistetud rahalise põhinõude täitmiseni ning varalise kahju hüvitise 480 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et on avaldanud õiged faktiväited ja on selleks kasutanud mitteisikustatud vormi. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kostja sõnum on suunatud tema isiku au ja väärikuse teotamisele. Iga faktiväide, sealhulgas ka ebatäpne või vale faktiväide ei ole automaatselt au ja väärikust teotav. Kostja kirjas nimetatud korter 6 ei saa olla isiklike õiguste rikkumise subjektiks. Kostja e-kiri oli suunatud ja avaldatud väga piiratud isikute ringile (6 korteriühistu liiget/korteriomanikku). Kostja kui ühistu seadusliku esindaja (juhatuse liikme) poolt ühistu liikmete teavitamine ühe ühistu liikme või tema perekonnaliikme kahjunõude menetlemisel tõendite esitamise ja kogumise kvaliteedi kohta, ei saa olla õigusvastane. Kostja vaidleb vastu ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Hageja ei ole tõendanud, et isiklike õiguste väidetav rikkumine põhjustas temal hingelisi üleelamisi ja sellest tekkis tervisekahju, mis oleks aluseks teo õigusvastasuse tuvastamisel ja kahjuhüvitise ning selle ulatuse määramisel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et asjas tuleb esmalt tuvastada, kas kostja e-kirjas öeldut saab pidada VÕS §-i 1047 ja §-i 1046 lõike 1 tähenduses avaldamiseks. Faktiväidete (või väärtushinnangute) avaldamise all mõeldakse nende kolmandatele isikutele teatavaks tegemist (Riigikohtu 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 40). Kostja 11. veebruari 2021 e-kiri puudutab küsimusi, mis seonduvad korteriühistu võimaliku vastutusega hageja ees. Tegemist on piiratud arvuga isikutele (6) saadetud e-kirjaga ning üks adressaatidest on hageja. Sellistes küsimustes e-kirja saatmine korteriühistu liikmelt teistele korteriühistu liikmetele, sh hagejale endale, ei saa olla käsitletav avaldamisena, sest tegemist on korteriühistut puudutavates küsimustes asjassepuutuvate isikutega ning e-kiri on saadetud väga piiratud isikute ringile (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.08.2021 otsus tsiviilasjas nr 2 203741). Kuivõrd tuvastatud ei ole hagi rahuldamise esmast eeldust, ei ole põhjust kontrollida, kas vaidlusalune faktiväide sisaldas ebaõigeid andmeid, kas hagejal on õigus nõuda nende ümberlükkamist ning kas hagejale on tekkinud kahju.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS §-i 1046 ja §-i 1047, kui jõudis järeldusele, et kostja e-kirjas avaldatu ei olnud avaldamine. Lisaks on maakohus rikkunud TsMS §-i 436 lg-t 4, kuna kostja ei vaidlustanud maakohtu menetluses hageja väidet, et kostja e-kirjas väite kirjutamine oli avaldamine VÕS §-i 1047 mõttes. Kostja ei nõustunud, et tema avaldatud faktiväide on ebaõige ning kostja hinnangul ei olnud tema väide hageja au ja väärikust teotav. Maakohus asus hageja ja kostja poolt esile toodud asjaolude pinnalt hindama, kas kostja avaldatud väide oli avaldamine või mitte ning leidis erinevalt hagejast ja kostjast, et
tegu ei ole avaldamisega. Kuigi kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega, ei tohi kohtulahend olla üllatuslik. Asja arutamisel pooltega oleks hageja saanud täpsustada, et üks kirja saaja sai KÜ liikmeks alles 11. juunil 2021. Seega edastas kostja e-kirja laiemale isikute ringile. Kuivõrd maakohus ei tuvastanud hagi rahuldamise esmast eeldust, jättis maakohus kontrollimata ülejäänud hagi rahuldamise eeldused ning nende suhtes seisukoha võtmata.
5.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja leiab, et maakohus ei ole eksinud hagiavalduse nõuete eelduse kontrollimisel. Kostja on kogu menetluse väitel viidanud puudutud isikute ringi piiratusele ja n.ö. avalikkuse puudumisele. Õigusnormi sisu ning õigusliku väite tõlgendamine kuulub vaieldamatult kohtu pädevusse. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Edastatud kirjaga ei ole antud hagejale negatiivset kuvandit ning kiri oli saadetud piiratud isikute ringile. Korteriühistu liikmed ja ka korteriomanikud on õigustatud saama korteriühistu juhtimist puudutavat informatsiooni. Õige faktiväite avaldamine ei ole õigusvastane ning see ei anna alust mitte ühelegi hageja poolt esitatud nõudele. Hageja ei ole tõendanud, et isiklike õiguste väidetav rikkumine põhjustas talle hingelisi üleelamisi ja sellest tekkis tervisekahju. Hageja on kaebuses välja toonud uue asjaolu, et üks kirja adressaat ei ole KÜ liige
11.veebruari 2021 seisuga, ega omanud sel ajal ka korterit. K. Pajussaar on XXXXXXXXX korteris alaliselt elanud ja seda kasutanud aastast 2019 ning tema seotust ühistu ja teiste korteriomanikega tõendab ka tema KÜ juhatuse liikmeks valimine 2021. aastal. Hageja poolt esitatud uus tõend, millega näidatakse, et K. Pajussaar on valitud 11. juunil 2021 KÜ juhatuse liikmeks, tuleb jätta tähelepanuta, kuna see tõendab ainult seda, millal on isik valitud juhatuse liikmeks, mitte asjaolu, et isik ei olnud kuidagi varem KÜ-ga seotud. Nimetatud tõend on hageja poolt esitatud hilinenult. Kui Ringkonnakohus aktsepteerib hageja uut väidet ja võtab tema tõendi vastu, siis taotleb kostja uute tõendite (kinnistusraamatu väljavõte ja 5. juuli 2020 e-kiri) vastuvõtmist. Kostja tõend lükkab ümber hageja väite, et K. Pajussaar oli korteriühistut puudutavates küsimustes asjasse mitte puutuvaks isikuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS §-i 657 lg 1 p-i 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
7.Asja materjalide kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja poolt edastatud e-kiri sisaldas ebaõigeid andmeid, millega tekitati hagejale kahju ning kas e-kirja saatmist saab pidada avaldamiseks. Asjas puudub vaidlus e-kirja sisu ja selle adressaatide osas. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle vastu, et kostja väide e-kirjas „katuse läbijooksu loos esitati kindlustusele valeandmeid“ on faktiväide, mida hageja peab ebaõigeks ja kostja õigeks faktiväiteks. Vaidlust ei ole ka selles, e-kirjas käsitleti üksnes korteriühistu tegevuse ja korteriomanike vaheliste suhetega seonduvat.
8.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus eelmenetlust reguleerivaid norme ja ei arutanud asja ammendavalt. TsMS §-i 5 lg-e 1 kohaselt on hagimenetluses asjaolude kohtule esitamise kohustus ja õigus menetlusosalistel. Hagi menetlemine poolte esitatu põhjal annab kohtumenetluse pooltele võimaluse määrata ja tõendada asjaolusid, mille põhjal teeb kohus otsuse. Kohus ei kogu hagimenetluses tõendeid omaalgatuslikult. Kohtu selgituskohustus on hagimenetluses piiratum,
kui menetlusosalisel on õigusteadmistega esindaja. Hagejal oli advokaadist esindaja hagi esitamisest alates. Maakohus on enne asja kirjaliku menetluse määramist andnud pooltele seisukohtade esitamiseks tähtajad ning võtnud asja juurde esitatud tõendid. Maakohus määras poolte nõusolekul asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kohus andis lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning selgitas, et viimastes seisukohtades ei saa pooled esitada uusi väiteid. Tulenevalt TsMS §-i 436 lg-st 4 ja 7 on kohtul õigus ja ka kohustus, kvalifitseerida hageja nõue sõltumata poolte õiguslikest väidetest. Maakohus on analüüsinud menetlusosaliste poolt esile toodud nõude aluseid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõude lahendamiseks tuli esmalt tuvastada VÕS § 1047 ja § 1046 kohaldamise eeldused ja see ei saanud olla hagejale üllatuslik.
9.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (VÕS § 1046 ja § 1047), kui jõudis järeldusele, et kostja e-kirjas avaldatu ei olnud avaldamine viidatud sätete mõttes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 11. veebruari 2021 e-kirja saatmist ei saa arvestades selle sisu pidada avaldamiseks VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses. Tegemist on kostja kui korteriühistu juhatuse liikme arvamusavaldusega teistele korteriühistu liikmetele/korteriomanikele korteriühistut puudutavas küsimuses. Olukorras, kus maakohus ei tuvastanud hagi rahuldamise esmast eeldust (andmete avaldamine kõrvalistele isikutele), ei pidanud maakohus kontrollima ka vaidlusaluse väite õigsust ja õigusvastasust.
10.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (TsMS § 652 lg 1). Hageja poolt alles apellatsioonimenetluses esitatud väide, et üks 11. veebruari 2021 e-kirja saajatest (K. Pajussaar) ei olnud sel hetkel KÜ liige, tuleb jätta seetõttu tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et hageja uue väitega arvestamine ei mõjutaks maakohtu järelduste õigsust. K. Pajussaar elas kõnealuses kortermajas, seega saab teda pidada asjassepuutuvaks isikuks. Käesolevaks hetkeks on K. Pajussaar korteriühistu juhatuse liige.
11.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lõike 4 alusel rahuldamata poolte taotlused uute tõendite vastuvõtmiseks. Hageja esitatud korteriühistu registrikaart ja kostja esitatud kinnistusraamatu väljavõte sisaldavad infot, mis on kohtule ja menetlusosalistele avalikult kättesaadavad. Hageja poolt esitatud 5. juuli 2020 e-kiri on esitatud hilinenult ja ei ole asja lahendamiseks vajalik.
12.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks ringkonnakohtus õigusabikulud 4,05 h ulatuses hinnaga 140 eurot/h + km, kokku 686 eurot (koos käibemaksuga). Lisandub tõendi esitamise kulu (kinnistusraamatu väljavõte) 1 euro. Hageja leiab, et kohtul tuleb kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus õigusabikulud teiselt poolelt välja üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja kulud on põhjendatud osaliselt, hõlmates mh toiminguid, mille tulemusena kohtule ei ole vastuseid/seisukohti esitatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi 4,05 h, tunnihinnaga 140 eurot (+ km), kokku 686 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja keskmist keerukust ning asjaolu, et apellatsioonkaebuse vastus ei sisalda uusi väiteid, mida kostja ei ole varasemalt esitanud, on kostja põhjendatud ajakulu õigusabile 3 h, hinnaga 140 eurot/h (+ km), kokku 588 eurot (koos km-ga). Kuna ringkonnakohus jätab uue tõendi lisamise taotluse rahuldamata jääb tõendi
esitamisega seotud kulu 1 euro kostja enda kanda. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 588 eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.