Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.V.R. (hageja) esitas 21.09.2021. a Tartu Maakohtule hagi K.R. ja L.L. (kostjad) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjad V.R. lapsed. V.R. ilt on Tartu Ringkonnakohtu 23.04.2021. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx välja mõistetud igakuine elatis 262 eurot kummalegi lapsele. Pärast 23.04.2021. a kohtuotsuse tegemist asus L.L. elama V.R. juurde ning V.R. on alates sellest ajast kandnud kõik L.L. ülalpidamiseks vajalikud kulud. Tekkis olukord, kus üks laps elas ühe vanemaga ning teine laps teise vanemaga ning kumbki vanem kandis temaga koos elava lapse ülalpidamiskulud. L.L. esitas 03.06.2021.a kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks, täitedokumendiks Tartu Ringkonnakohtu 23.04.2021. a kohtuotsus ja nõude sisuks elatis 262 eurot kuus kummalegi lapsele. Kohtutäitur Oleg Sirotin algatas täiteasja nr xxx/xxxx/xxx. Hageja pangakonto on arestitud ja täitemenetluse käigus võetakse hageja pangakontolt maha kogu raha, mis ületab seaduses sätestatud mittearestitava summa. Hageja küll täidab vahetult ühe lapse ülalpidamiskohustust, kuid täiendavalt nõutakse täitemenetluses elatist mõlemale lapsele. Hageja leiab, et sellises olukorras on täitemenetlus lubamatu. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
2.Kostjad teatasid 15.11.2021. a vastuses hagile, et võtavad hagi õigeks ja palusid rahuldada hagi kostjate õigeksvõtul põhineva otsusega. Ka märkisid kostjad, et ei ole nõus menetluskulude jätmisega kostjate kanda, sest kostjad ei ole oma tegevusega andnud põhjust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. L.L. esitas hagi L.L. vastu elatise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr x-xx-xxxx). Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxtegi L.L. ettepaneku lõpetada tsiviilasi selliselt, et L.L. ei pea täitma elatise maksmise kohustust. Seoses sellise ettepanekuga tegid kostjad käesolevas tsiviilasjas hagejale ettepaneku lõpetada tsiviilasi selliselt, et hageja ei pea tasuma elatist L.L. le (kuivõrd laps elab isa juures) ning elatist K.R. ile seni, kuni K.R. saab täisealiseks. Ka olid kostjad valmis täitemenetluse lõpetama, kuigi K.R. suhtes oli täitemenetlus põhjendatud, ehk sisuliselt hagi õigeks võtma. Asjades esitati ettepanekud mõttega lahendada mõlemad tsiviilasjad kokkulepetega selliselt, et kumbki vanem ei peaks teise vanema juures elavale lapsele tasuma elatist seni, kuni L.L. saab täisealiseks. Pärast seda peaks aga hageja asuma taaskord täitma enese kohtuotsusest tulenevat kohustust K.R. suhtes, kes elab emaga. Hageja vastas kostjate kompromissettepanekule selgitusega, et ei ole nõus täitekulude ja menetluskulude jätmisega hageja kanda. Kostjad esitasid uue ettepaneku, millega pakkusid välja samasisulise kompromissi sõlmimist selliselt, et täitekulud jäävad küll kostjate kanda, ent menetluskulud siiski poolte endi kanda. Kostjad olid seisukohal, et igal juhul oli põhjendatud täitemenetluse algatamine K.R. suhtes,
kuivõrd K.R. elab emaga ning L.L. oli esitanud elatisenõude L.L. vastu. Pärast seda jõudsid L.L. ja L.L. tsiviilasjas x-xx-xxxx kompromissile, mille sisuks oli lugeda V.R. ülalpidamiskohustus K.R. osas vahemikus 1. mai 2021 kuni 21. mai 2022 täidetuks summas X eurot ning L.L. ülalpidamiskohustus L.L. osas vahemikus 1. mai 2021 kuni 21. mai 2022 täidetuks summas X eurot. Tehtud kompromissmääruse tagajärg on sisuliselt täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx toimuva sundtäitmise lubamatuks muutumine mõlema lapse suhtes. Sellegipoolest ei olnud hageja nõus ka käesolevat menetlust kompromissiga lõpetama, kuivõrd ei olnud nõus menetluskulude jätmisega poolte endi kanda. Kostjate hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda põhjusel, et kostjad võtsid hagi menetluse algstaadiumis õigeks, K.R. osas täitemenetluse algatamine oli tegelikult põhjendatud ning hageja ei teinud midagi, et tekkinud olukorda kohtuväliselt lahendada. Seega pole kostjad andnud enda käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kui kohus siiski leiab, et pole põhjendatud jätta menetluskulusid hageja kanda, tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kuivõrd kostjad on võtnud hageja nõude õigeks, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
4.Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus
5.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
6.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
7.Kostjad on seisukohal, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, sest kostjad on hagi kohe õigeks võtnud. Kohus sellega ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjad proovinud asja lahendada esmalt kompromissiga, seda on kinnitanud ka hageja esindaja kohtule 21.10.2021. a e-kirjas. Alles kompromissläbirääkimiste ebaõnnestumisel on kostjad hagi õigeks võtnud. Seega ei ole kostjad hagi õigeks võtnud kohe TsMS § 168 lg 6 mõttes ning on menetluskulusid tegelikkuses oma käitumisega hoopiski suurendanud.
8.Vaidluse on tekitanud hageja ja kostjate seadusliku esindaja omavahelised erimeelsused. Asjaoludest nähtuvalt elab üks kostja hageja (isa) juures ja teine oma ema juures ning on vastavalt kummagi vahetul ülalpidamisel. Kuivõrd kostjateks on praegusel juhul
alaealised lapsed ning hagejaks kostjate isa, oleks kohtu hinnangul ebaõiglane jätta menetluskulud alaealiste laste kanda, kel puudub endal vara, mille arvelt tasuda hageja õigusabikulusid. Kohus jätab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
9.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.