lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-17177/4

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-17177/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1457
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 1896/2006Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006, 12. detsember 2006 , millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlusC-144/12C-245/14

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
UNITED STREAM OÜ12380232(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Piirmets ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 21.08.2026, Tallinn Kohtuasja number

2-25-17177

Kohtuasi

UNITED STREAM OÜ hagi X-i lubamatuks tunnistamiseks 034/2025/2201

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.10.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

UNITED STREAM OÜ määruskaebus

Taotluse esitaja ja liik

UNITED STREAM OÜ 19.08.2026 hagi tagamise taotlus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja UNITED STREAM OÜ (registrikood 12380232), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov

vastu sundtäitmise täiteasjas nr

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 15.10.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhjendusi.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud UNITED STREAM OÜ menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale, v.a resolutsiooni p 1, võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-14026/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-26-14672/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-26-7274/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.UNITED STREAM OÜ (hageja) esitas 14.10.2025 Harju Maakohtule X-i (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 034/2025/2201 lubamatuks. Ühes hagiga esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palus peatada täitemenetluse kuni menetluses tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on täitedokumendiks Poola Vabariigi Regiona Court in Lublin 09.04.2021 otsus tsiviilasjas nr IXGNc30/21 (Euroopa maksekäsk). Hageja esitas maksekäsule 02.08.2021 vastuväite. Kuna hageja esitas vastuväite, pidi vaidlus jätkuma Poola Vabariigi pädevas kohtus tsiviilkohtumenetluse korras, kuid hagejale teadaolevalt ei vaadatud vaidlust pädevas kohtus läbi. Poola Vabariigi kohus lükkas 22.07.2022 hageja vastuväite ilma põhjendusteta tagasi. Poola Vabariigi kohus ei ole vaidluse asjaolusid uurinud ega andnud faktiliste asjaolude kohta õiguslikku hinnangut. Hageja ei ole kostjalt kaupa tellinud ja kostja ei ole tõendanud, et hageja sai kauba kätte.
1.2.Hageja palub tunnistada Euroopa maksekäsu täitmiseks alustatud sundtäitmise täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel lubamatuks. Kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (vt RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p-d 10–11). Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus jättis 15.10.2025 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ning tagamise taotluse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, märkides, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagi õiguslikult perspektiivitu, sest hagiavalduses ei ole esitatud asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks hagi TMS § 221 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldada. Kohtulahendi sundtäitmise puhul on TMS § 221 lg 2 järgi lubatud tugineda üksnes asjaoludele, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 15.1; RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 10). Erandina saab tugineda asjaoludele, mida ei olnud objektiivsetel põhjustel menetluslikult võimalik kohtumenetluses tõhusalt maksma panna (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 11). Siinsel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Hageja oli Poola Vabariigi kohtus toimuvast menetlusest teadlik ja tal oli võimalik panna oma vastuväited maksma selliselt, et kohus võtaks selle kohta seisukoha, samuti vaidlustada maksekäsk. Seetõttu ei saa hageja enam esitada nõudele vastuväiteid.
2.2.Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jääb hagi tagamise taotlus rahuldamata.
2.3.Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda.

Määruskaebus ja hagi tagamise taotlus

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja menetluse alustamiseks maakohtule. Määruskaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hagejal oli võimalus panna oma vastuväited Poola Vabariigi kohtu menetluses maksma. Hageja esitas 02.08.2021 vastuväite, mille Poola Vabariigi kohus lükkas 22.07.2022 tagasi. Hagejat ei kutsutud istungile. Hageja sai lahendist teada 2024 detsembris ja esitas 12.12.2024 Poola Vabariigi kohtule taotluse, milles vaidles 09.04.2021 maksekäsule vastu. Hagejale ei ole teada, et Poola Vabariigi kohus oleks alustanud selle alusel menetlust. Seega on hagejal õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses oma vastuväited.
4.Hageja esitas 19.08.2026 hagi tagamise taotluse, milles palus kuni siinses menetluses tehtava lahendi jõustumiseni peatada täitemenetluse või keelata kohtutäituril hagejalt sundtäitmise tulemusel laekunud ning edaspidi laekuva raha kandmise sissenõudjale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb kohtumääruse põhjendusi.
6.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õigusliku perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata, kuid tegi seda ekslikel kaalutlustel, jättes tähelepanuta, et siinses asjas oli hagiavalduse kohaselt täitedokumendiks Euroopa maksekäsk.
6.1.Euroopa maksekäsumenetlust ja maksekäsu täitmist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2006 määrus (EÜ) nr 1896/2006, millega loodi Euroopa maksekäsumenetlus (määrus nr 1896/2006). Määruse art 1 järgi on Euroopa maksekäsumenetlus loodud selleks, et lihtsustada ja kiirendada menetlust ning vähendada menetluskulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral ning lubada Euroopa maksekäskude vaba ringlust kõikjal liikmesriikides, kehtestades miinimumstandardid, mille järgimine võimaldab maksekäsu täitmise liikmesriigis vältida mis tahes ebavajalikke vahemenetlusi enne maksekäsu tunnustamist ja täitmist. Kui isik esitab kohtule Euroopa maksekäsu avalduse, annab kohus määruse nr 1896/2006 art 12 kohaselt pärast avalduse nõuetele vastavuse kontrollimist välja Euroopa maksekäsu, milles teatatakse kostjale, et tal on võimalik maksta nõude esitajale maksekäsus osutatud summa või keelduda maksekäsu täitmisest, esitades päritoluriigi kohtusse määruse art 16 alusel vastuväide 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest. Samuti teavitatakse kostjat, et juhul, kui ta ei esita vastuväidet, muutub maksekäsk täidetavaks. Kostja vastuväite esitamise võimaluse eesmärk on kompenseerida asjaolu, et määrusega nr 1896/2006 kehtestatud süsteem ei näe ette kostja osalemist Euroopa maksekäsumenetluses, kuid kostja saab Euroopa maksekäsule pärast selle väljaandmist vastu vaielda (vt ka C-245/14, p 28; C-144/12, p 30). Kui tähtaja jooksul ei ole vastuväidet päritoluriigi kohtule esitatud, tunnistab kohus väljaantud Euroopa maksekäsu määruse nr 1896/2006 art 18 lg 1 järgi täidetavaks.

Kui kostja esitab tähtaegselt vastuväite, jätkub üldjuhul menetlus määruse nr 1896/2006 art 17 lg 1 järgi kohtus. Lisaks on kostjal erandlikel asjaoludel määruse nr 1896/2006 art 20 järgi õigus taotleda ka pärast vastuväite esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritolu liikmesriigi pädevas kohtus. Määruse preambuli p 25 kohaselt ei peaks läbivaatamine erandjuhtudel tähendama, et kostjale antakse veelkord võimalus nõude vaidlustamiseks, selle käigus tuleks nõude sisu hinnata üksnes sellises ulatuses, mis tuleneb kostja poolt teatavaks tehtud erandlikest asjaoludest. Kui päritolu liikmesriigi kohus lükkab kostja avalduse tagasi, jääb Euroopa maksekäsk määruse nr 1896/2006 art 20 viimase lause järgi jõusse. Täidetavaks muutunud Euroopa maksekäsku täidetakse määruse nr 1896/2006 art 21 lg 1 järgi samadel tingimustel kui täidetavaks muutunud otsust, mis on välja antud maksekäsu täitmise liikmesriigis. Määruse preambuli p 27 kohaselt tuleks liikmesriigi kohtu välja antud täidetavaks muutunud Euroopa maksekäsku selle täitmise eesmärgil vaadelda kui maksekäsku, mis on välja antud liikmesriigi poolt, kus selle täitmist taotletakse. Vastastikune usaldus õigusemõistmisse liikmesriikides õigustab ühe liikmesriigi kohtu antavat hinnangut, et kõik Euroopa maksekäsu väljastamise tingimused on täidetud, mis võimaldab maksekäsu täitmist kõikides teistes liikmesriikides ilma menetluse miinimumstandardite nõuetekohase rakendamise kohtuliku läbivaatuseta liikmesriigis, kus maksekäsk täidetakse. Määruse nr 1896/2006 art 22 näeb miinimumstandardina ette, et selle lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel võib maksekäsu täitmise liikmesriigi kohus kostja avalduse alusel keelduda maksekäsu täitmisest, kuid lg 3 järgi ei või maksekäsu täitmise liikmesriigis Euroopa maksekäsku sisuliselt läbi vaadata.

6.2.Eeltoodut arvestades ei saa Eesti kohus (maksekäsu täitmise liikmesriigi kohus) vaadata Poola Vabariigi kohtu (päritolu liikmesriigi kohtu) väljaantud maksekäsku sisuliselt läbi, sh kontrollida maksekäsumenetluse õiguspärasust ega arvestada hageja sisulisi vastuväiteid Euroopa maksekäsus sisalduvate nõuete kohta. Eesti kohus peab usaldama Poola Vabariigi kohtu antud hinnangut sellele, et Euroopa maksekäsu väljaandmise tingimused olid täidetud ja hageja vastuväite tagasilükkamine ning ühes sellega hageja sisuliste vastuväidetega arvestamata jätmine oli põhjendatud. Seega ei saa Eesti kohus ka juhul, kui eeldada hagiavalduses esitatud asjaolude õigsust, vaadata maksekäsku hageja sisuliste vastuväidete alusel uuesti läbi ja teha lahendit, mis takistaks selle täitmist. TsMS § 490 1 lg 4 järgi kohaldatakse võlgniku õiguskaitsevahenditele Eesti täitemenetluse kohta sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd määruses nr 1896/2006 ei ole ette nähtud teisiti.
6.3.Neil kaalutlustel on hagiavaldus õiguslikult perspektiivitu ning ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata.
7.Kuna hagiavaldus on õiguslikult perspektiivitu, ei ole ringkonnakohtul alust ka hagi tagada. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, sh kui hagi on õiguslikult perspektiivikas (vt nt RKTKm 14.12.2021, 2-21-6284, p 11.1).
8.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetluse menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Menetluses ei ole teisi menetlusosalisi, kelle võiks olla tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
9.Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab siinsel juhul TsMS § 372 lg 5 järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse. Määruse peale, millega ringkonnakohus jätab hagi tagamise taotluse rahuldama, ei saa TsMS § 390 lg 1 esimese lause järgi esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotust saab TsMS §

178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-26-2037/20Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10612/42Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium