Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-21-11933 Harju Maakohtu 07.09.2021 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule oma aruande. Aruandes on ta võlgniku kohta esitanud järgmised andmed: võlgniku ärinimi on Damter Invest OÜ (likvideerimisel); osakapitali suuruseks on 2 500 eurot; võlgniku juhatuse liikmed on olnud: V. R. (alates 10.08.2015 kuni 28.08.2019) ja L. Š. (alates 24.09.2014 kuni 10.08.2015). Likvideerija on Indrek Lepsoo (alates 29.01.2021); osanikud: alates 28.07.2015 omab V. R. osa nimiväärtuses 2 500 eurot, mis moodustab 100% osaühingu osakapitalist, ajavahemikus 24.09.2014 kuni 28.07.2015 omas L. A. (Š.) osa nimiväärtuses 2 500 eurot, mis moodustas 100% osaühingu osakapitalist. Damter Invest OÜ kanti äriregistrisse 24.09.2014, võlgnik on asutatud sissemakset tegemata, äriühingu põhitegevusalaks on registrikaardil märgitud andmetel jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted. Ühtegi võlgniku majandustegevust kajastavat majandusaasta aruannet võlgnik äriregistrile esitanud ei ole. Võlgnik kustutati majandusaasta aruannete esitamise kohustuse rikkumise tõttu Tartu Maakohtu registriosakonna määruse Ä 10200374/7 alusel 28.08.2019 registrist. Harju Maakohtu 28.01.2021 kohtumäärusega xxx muu hulgas algatati võlgniku likvideerimismenetlus ja võlgniku likvideerijaks määrati Indrek Lepsoo. Võlgniku likvideerija Indrek Lepsoo saadetud selgituste kohaselt on kõik likvideerijale teadolevad andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta on toodud pankrotiavalduses ja selle lisades. Võlgniku raamatupidamist ei ole kohtu poolt määratud likvideerijale üle antud, likvideerija on seda nõudnud, kuid viimane juhatuse liige ja osanik viibib likvideerijale teadaolevalt vangistuses. Võlgniku likvideerija Indrek Lepsoo pankrotiavaldusest nähtub, et likvideerimismenetluse käigus on välja selgitatud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 22 810 eurot, vara võlgnikul aga puudub. Võlgnikul on likvideerija hinnangul võimalik nõue viimase juhatuse liikme V. R. vastu seoses juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Vastavalt ÄS § 187 lg-le 2 vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 4 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. V. R. ́il puudub aga avalike registrite järgi kinnisvara, osalused äriühingutes ning sotsiaalmaksuga maksustavad sissetulekud ning ta viibib hetkel vanglas. Likvideerija hinnangul ei ole nõude sissenõudmine likvideerimismenetluse käigus tõenäoline, samuti puuduvad rahalised vahendid kohtusse pöördumiseks. Ajutisel pankrotihalduril on võimatu anda täpset hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise kohta, kuna võlgniku poolt pole äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet ning võlgniku endine juhatuse liige ja omanik V. R. ei ole esitanud haldurile PankrS § 22 lg 2 sätestatud ülesannete täitmiseks vajaliku teavet ja dokumente (sh võlgniku vara ja kohustusi kajastavaid raamatupidamise dokumente). Ajutise pankrotihaldurina sedastab, et viimane ülekanne laekus võlgniku nimel ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt avatud arvelduskontole XXX OÜ poolt 07.06.2019 summas 39850.59 eurot ja 09.06.2019 kanti võlgniku arvelduskontolt R. S.le summas 1209 eurot. 17.06.2019 konto jäägiga 0.18 eurot suleti. 28.08.2019 kustutati võlgnik registrist. Seega lõppes võlgniku majandustegevus hiljemalt 2019. a juuni kuus.

2-21-11933

Võlgniku endise juhatuse liikme poolt ajutisele pankrotihaldurile raamatupidamise dokumente (sh varanimekirja) ega kirjalikke selgitusi majandustegevuse kohta esitatud ei ole. Likvideerija Indrek Lepsoo esitatud andmete kohaselt võlgnikul teadaolev likviidne vara puudub. Krediidiasutuste poolt saadetud vastustest ajutisele pankrotihaldurile selgub järgnev: AS SEB Pank vastuse kohaselt omab/omas pangas arvelduskontot number XXXXXXXXXXXX. Arvelduskonto leping lõpetati 17.06.2019 panga algatusel ning lepingu lõpetamisel oli konto jääk 0.18 eurot. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtub, et perioodil 21.09.2017 - 07.06.2019 on arvelduskontole laekunud 516 939.23 eurot. Laekumisetest suurimad on perioodil 15.03.2019 - 31.05.2019 XXX OÜ poolt erinevate arvete tasumine summas 246 739.76 eurot, XXX OÜ põhitegevusalaks on märgitud mootorsõidukite hooldus ja remont, majandusaasta aruandeid ettevõtte poolt esitatud pole; perioodil 15.03.2019 - 07.05.2019 OÜ XXX poolt erinevate arvete tasumine (sh selgitusega siseviimistlus tööd) summas 40 667.63 eurot; OÜ XXX põhitegevusalaks on märgitud hoonehalduse abitegevused majandusaasta aruandeid ettevõtte poolt esitatud pole; perioodil 05.10.2018 - 27.02.2019 erinevate füüsiliste isikute poolt tehtud maksed kogusummas 152864 eurot selgitustega, mis viitavad erinevate remontööde teostamisele; perioodil 07.09.2016 - 17.06.2019 on arvelduskontolt välja kantud 517 017.16 eurot. Suurimad majandustegevusega seotud väljamaksed: muudele füüsilistele isikutele on ülekandeid tehtud summas 149 910.93 eurot selgitusega ehitustööde, remontööd, maalri tööd, maastiku kujundamine. Sularahana on võlgniku pangakontolt välja võetud perioodil 19.01.2018 - 07.06.2019 summas 101 510 eurot, samas on sularaha sissemakseid tehtud kontole perioodil 21.09.2017 03.06.2019 summas 67 657.85 eurot. Selgitusega laen on perioodil 22.01.2018 - 29.05.2019 arvelduskontolt välja makstud 213 921.99 eurot (sh võlgniku endise juhatuse liikme V. R. ́i alaealise poja M. R. arvelduskontodele 206 030.21 eurot ja AS XXX sõlmitud laenulepingu nr xxxxxxx alusel 7891.78 eurot). Selgitusega laen on perioodil 08.02.2018 - 22.05.2019 arvelduskontole laekunud 11 079.59 eurot (sh võlgniku endise juhatuse liikme V. R. ́i alaealise poja M. R. arvelduskontodelt 8607.14 eurot ja XXX OÜ arvelduskontolt 2472.45 eurot). ALG Liising AS, AS BIGBANK, AS Citadele banka Eesti filiaal, SIA Citadele Leasing Eesti filiaal, Coop Pank AS, Coop Finants AS, Coop Liising AS, Holm Bank AS, LHV Pank AS, Luminor Bank AS, Luminor Liising AS, AS SEB Liising, Swedbank Liisingu AS, AS Swedbank, Versobank AS (likvideerimisel), AS Inbank, OP Finance AS, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal ja AS TBB pank vastustest ajutisele pankrotihaldurile tuleneb, et nimetatud krediidiasutustega võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Riiklike registrite poolt saadetud vastustest ajutisele pankrotihaldurile selgub järgnev: Eesti väärtpaberite registripidaja Nasdaq CSD SE Eesti filiaal andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontosid, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Ekinnistusraamatu andmetele võlgniku nimele kinnisvara käesoleval hetkel registreeritud ei ole ning ei ole olnud. Transpordiameti andmetel käesoleval hetkel võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole. Viimase viie aasta jooksul on võlgniku nimele registreeritud järgmised sõidukid: Audi TT Kupee, esmase registreerimisega 2008. a, registrimärk xxxxx, omanikuvahetus registreeritud 29.01.2019, uus omanik xxx OÜ, sõiduki eest laekumisi võlgniku SEB Pank arvelduskontole ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud; Mercedes-Benz S 320 CDI 4MATIC, esmase

2-21-11933 registreerimisega 2008. a, registrimärk xxxxxx. Omanikuvahetus registreeritud 28.01.2019, uus omanik xxx OÜ. Sõiduki eest laekumisi võlgniku SEB Pank arvelduskontole ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud; Mercedes-Benz S 320 CDI 4MATIC, esmase registreerimisega 2010. a, registrimärk xxxxxx, omanikuvahetus registreeritud 19.01.2019, uus omanik J. I., sõiduki eest laekumisi võlgniku SEB Pank arvelduskontole ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud. Kuna ajutisele pankrotihaldurile pole üle antud võlgniku majandusseisu kajastavaid raamatupidamise dokumente ega muud dokumentatsiooni ning võlgniku poolt pole äriregistrile esitanud ühtegi maandusaasta aruannet siis ei ole saanud ajutine pankrotihaldur nõuetekohaselt hinnata võlgniku varalist seisu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul likviidne vara mille arvelt pankrotimenetluse kulusid kanda ja võlausaldajate nõudeid rahuldada puudub. Ajutise pankrotihaldurina olen tuvastanud võlgniku pangakontolt mitmeid väljamakseid sh võlgniku endise juhatuse liikme V. R. ́i alaealisele pojale M. R.le antud tagastamata laen kogusummas 197 423.07 eurot ja pangakontodelt väljavõtud tagastamata sularaha kogusummas 33 852.15 eurot. Nimetatud tehingud on tehtud võlgniku lähikondsega ning võlgniku lähikondse alaealise pojaga. Seega esineb võimalus alus laenu tagasinõudmiseks ning muude tehingute võimalikuks tagasivõitmiseks. Seal hulgas esineb alus nõude esitamiseks viimase juhatuse liikme V. R. vastu seoses juhatuse liikme kohustuste rikkumisega (ÄS § 187 lg 2). Siiski arvestades asjaolu, et V. R. ́il puudub aga avalike registrite järgi kinnisvara, osalused äriühingutes ning sotsiaalmaksuga maksustavad sissetulekud ning ta viibib hetkel vanglas on suure tõenäosusega nõuete laekumine V. R. ́ilt ning tema alaealisele pojalt M. R.lt ebatõenäoline. Samuti võib esinda võimalus võlgnikule kuulunud sõidukite müügitehingute tagasivõitmiseks, kuna ajutine pankrotihaldur pole tuvastanud sõiduki eest laekumisi võlgniku SEB Pank arvelduskontole. Võlgniku endise juhatuse liikme poolt pankrotihaldurile raamatupidamise dokumente ega kirjalikke selgitusi majandustegevuse kohta esitatud pole. Võlausaldaja xxx OÜ on ajutist pankrotihaldurit teavitanud, et omab võlgniku vastu nõuet kogusummas 22 810 eurot, mis tuleneb A. A. poolt võlgnikule 30.05.2019 alusetult tehtud maksetest. A. A. on xxx OÜ-le nõude loovutanud 20.04.2020. Likvideerija Indrek Lepsoo esitatud pankrotiavalduse kohaselt omab võlgnik kohustusi xxx OÜ ees summas 22 810 eurot. Riiklike registrite poolt saadetud vastustest ajutisele pankrotihaldurile selgub järgnev: võlgniku suhtes algatatud ja menetluses olevad täitemenetlused puuduvad. Võlgniku suhtes on lõpetatud 2 täitemenetlust, neist mõlemad 2015. a. Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti esitatud vastusest tuleneb, et võlgnikul maksuvõlgnevused puuduvad. Võlgniku poolt on andmed esitamata, kuid ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik omab kohustusi vähemalt summas 22 810 eurot. Ajutine pankrotihaldur toob välja, et on analüüsides võlgniku arvelduskontot tuvastanud järgmise: selgitusega laen on perioodil 22.01.2018 - 29.05.2019 võlgniku SEB Pank arvelduskontolt välja makstud võlgniku endise juhatuse liikme V. R. ́i alaealise poja M. R.i arvelduskontodele 206 030.21 eurot Selgitusega laen on perioodil 08.02.2018 - 22.05.2019 arvelduskontole laekunud võlgniku endise juhatuse liikme V. R. ́i alaealise poja M. R.i arvelduskontodelt 8607.14 eurot. Seega on laekunud võlgniku endise juhatuse liikme V. R. ́i alaealise poja M. R.i arvelduskontodelt tagastatud perioodil 22.01.2018 - 29.05.2019 tagastamata laenu kogusummas 197 423.07 eurot ning võib esinda nõue laenu tagastamiseks sh

2-21-11933 tühise tehingu puhul alusetu rikastumise nõue sh M. R. ́i lähikondsete ning tegelike kasusaajate sh V. R. vastu erinvatel seaduses sätestatud alustel. 29.01.2019, 28.01.2019 ja 19.01.2019 on võlgnik võõrandanud sõidukid Audi TT Kupee, Mercedes-Benz S 320 CDI 4MATIC ja Mercedes-Benz S 320 CDI 4MATIC. Nimetatud tehingud vajavad täpsemat analüüsimist, kuna ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud sõiduki eest laekumisi võlgniku SEB Pank arvelduskontole. Sularahana on võlgniku SEB Pank arvelduskontolt välja võetud perioodil 19.01.2018 07.06.2019 101 510 eurot samas sularaha sissemakseid tehtud kontole perioodil 21.09.2017 03.06.2019 summas 67 657.85 eurot. Nimetatud tehingud ja sularaha kasutus vajavad täpsemat analüüsimist. Kuna ajutisele pankrotihaldurile pole esitatud ühtegi raamatupidamislikku dokumenti siis ei ole saanud ajutine pankrotihaldur analüüsida võlgniku arvelduskontodel kajastatud tehingute sisu. Eeltoodust tulenevalt võib esineda tehingute suhtes tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur ei välista, et vajaliku teabe ja dokumentide sh võlgniku vara ja kohustusi kajastavaid raamatupidamise dokumentide saamisel ja analüüsimisel võivad esineda võimalused vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur on ülesannete täitmise tulemusel tuvastanud, et võlgnik omab kohustusi vähemalt summas 22 810 eurot, samas teadaolev vara mille arvelt pankrotimenetluse kulusid kanda ja võlausaldajate nõudeid rahuldada võlgnikul puudub. Ajutisel pankrotihalduril on raske hinnata maksejõuetuse põhjuseid ja maksejõuetuse tekkimise aega, kuna ajutine pankrotihaldur ei ole saanud tutvuda ühegi võlgniku raamatupidamisdokumendiga. Seega saab ajutine haldur anda hinnangu võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja maksejõuetuse tekkimise aja kohta teabe ja dokumentide saamisel ning analüüsimisel. Võlgnik ja võlgniku endine juhatuse liige V. R. ei ole teabenõudele vastanud ega esitanud raamatupidamisdokumente ning viibib vanglas. Võlgniku endine juhatuse liige V. R. on rikkunud PankrS § 22 lg 3, PankrS § 85, PankrS § 85 lg 3 ja PankrS § 87 tulenevaid kohustusi, mistõttu ei ole ajutisel halduril võimalik pädevat ja adekvaatset informatsiooni saada võlgniku majandusseisust. Äriregistri andmetel on võlgniku poolt äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet pole ning kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, siis võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 sätestatud süüteo tunnused. Samuti nähtub võlgniku endise juhatuse liikme V. R. tegevuses laenu andmisel oma alaealisele pojale ja sularaha väljavõtmisel võlgniku arvelduskontodelt KarS § 384 sätestatud süüteo tunnused. Eelnevalt väljatoodu alusel võib ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur leiab, et kohtul tuleb määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võiks menetluse jätkamiseks vajamineva deposiidi suurus olla 3000 eurot. Arvestama peab antud juhul asjaoludega, et halduril tuleb pankrotimenetluse jooksul koostada ja esitada erinevaid nõudeavaldusi ja hagiavaldusi.

2-21-11933 Kohus tegi 21.10.2021 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Damter Invest OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku likvideerija esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes avaldanud, et tal ei ole võimalikhinnata nõuetekohaselt võlgniku varalist seisu, kuna talle ei ole üle antud võlgniku majandusseisu kajastavaid raamatupidamise dokumente ega muud dokumentatsiooni, ka ei ole võlgnik esitanud äriregistrile ühegi majandusaasta aruannet. eeltoodust tulenevalt lähtub kohus võlgniku vara ja kohustuse ning maksevõime hindamisel kohtule esitatud andmetest. Võlgnik on omanud arvelduskontot AS-s SEB Pank, kus leping lõpetati 17.06.2019 panga algatusel, lepingu lõpetamisel oli konto jääk 0.18 eurot. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtub, et perioodil 21.09.2017 - 07.06.2019 on arvelduskontole laekunud 516 939.23 eurot. ALG Liising AS, AS BIGBANK, AS Citadele banka Eesti filiaal, SIA Citadele Leasing Eesti filiaal, Coop Pank AS, Coop Finants AS, Coop Liising AS, Holm Bank AS, LHV Pank AS, Luminor Bank AS, Luminor Liising AS, AS SEB Liising, Swedbank Liisingu AS, AS Swedbank, Versobank AS (likvideerimisel), AS Inbank, OP Finance AS, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal ja AS TBB pank vastustest ajutisele pankrotihaldurile tuleneb, et nimetatud krediidiasutustega võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Eesti väärtpaberite registripidaja Nasdaq CSD SE Eesti filiaal andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontosid ega registreeritud ühtegi väärtpaberit. E-kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisvara registreeritud. Transpordiameti andmetel ei ole võlgniku nimele sõidukeid ja

2-21-11933 väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul likviidne vara mille arvelt pankrotimenetluse kulusid kanda ja võlausaldajate nõudeid rahuldada puudub. Eeltoodust tuleneval leiab kohus, et puuduvad andmed selle kohta, et võlgnik omaks vara. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 22 810 eurot. Võlgniku suhtes algatatud ja menetluses olevad täitemenetlused puuduvad. Võlgniku suhtes on 2015. a lõpetatud 2 täitemenetlust. Võlgnikul puuduvad maksuvõlgnevused. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutisel pankrotihalduril puudub ülevaade võlgniku majandustegevusest. Võlgniku endised juhatuse liikmed ei ole likvideerijale ega ajutisele pankrotihaldurile raamatupidamisdokumente esitanud. Äriregistri andmete kohaselt registripidajale majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku ettevõtte tervendamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 22 810 eurot ja vara puudub, siis ületavad võlgniku täitmata kohustused võlgnikule kuuluva vara väärtust olulisel määral ning kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgnik ja võlgniku endine juhatuse liige V. R. ei ole ajutise pankrotihalduri teabenõudele vastanud ega esitanud raamatupidamisdokumente ja viibib vanglas. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku endine juhatuse liige V. R. rikkunud PankrS § 22 lg 3, PankrS § 85, PankrS § 85 lg 3 ja PankrS § 87 tulenevaid kohustusi, mistõttu ei ole ajutisel halduril võimalik pädevat ja adekvaatset informatsiooni saada võlgniku majandusseisust. Äriregistri andmetel on võlgniku poolt äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet pole ning kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, siis võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 sätestatud süüteo tunnused. Samuti nähtub võlgniku endise juhatuse liikme V. R. tegevuses laenu andmisel oma alaealisele pojale ja sularaha väljavõtmisel võlgniku arvelduskontodelt KarS § 384 sätestatud süüteo tunnused. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 mõistes. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, mis seisneb võlgniku juhatuse liikme V. R.i (juhatuse liige alates 10.08.2015 kuni 28.08.2019) poolses hoolsus- ja lojaalsuskohustuse ning raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumises. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et tema teabenõudele ei ole võlgniku juhatuse liige vastanud ja talle ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, samuti ei ole koostatud ja registrile esitatud võlgniku majandusaasta aruandeid. Kohus leiab, et kuna võlgniku raamatupidamine on korraldamata, ei ole võimalik saada informatsiooni võlgniku

2-21-11933 majandustegevuse ja tehtud majandustoimingute kohta, s.h analüüsida võlgniku vara tagasivõitmise- ja nõudmise aluseid ning anda hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjustele. Äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Tulenevalt RpS § 2 lg 2 on võlgnik raamatupidamiskohustuslane, kellel on tulenevalt RpS § 4 p 1 kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. RpS § 3 p 14 kohaselt vastab võlgnik mikroettevõtja tunnustele, s.t on osaühinguks, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot. Kuna võlgniku raamatupidamisdokumente ei ole üle antud ja teabenõudele vastatud, siis tuleb võlgniku puhul lähtuda raamatupidamiskohustuslase minimaalnõuetest ehk mikroettevõttele kohustuslikest nõuetest. RpS § 14 lg 11 kohaselt võib mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik oli kohustatud koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja järgima selle koostamisel seadusest tulenevaid nõudeid. RpS § 15 lg 22 kohaselt on mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. RpS § 18 lg 31 kohaselt peab mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes esitama bilansis vähemalt raamatupidamise seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga tähistatud kirjed. Vastavalt raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemile tuleb mikroettevõtjal kajastada bilansis andmed varade, s.h käibevarade kohta, tuues välja andmed osaühingule kuuluva raha, finantsinvesteeringute, nõuete ja ettemaksete, varude ning bioloogiliste varade kohta. OÜ Damter Invest on jätnud täitmata majandusaasta aruande esitamise kohustuse, äriregistrile ei ole esitatud ühtegi aruannet võlgniku tegutsemisaja majandusaastate kohta. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 6 lg 1 sätestab, et majandustehing raamatupidamise seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. RpS § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. RpS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. KarS § 384 lg-s 1 kohaselt on raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine ja raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust nõuetekohaselt, millest tulenevalt on raskendatud võlgniku varalisest seisundist ülevaate saamine ja nimetatud tegu on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige V. R. toime pannud raske juhtimisvea.

2-21-11933

Samuti on võlgniku juhatuse liige V. R. rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust, kuna vaatamata asjaolule, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks, ei esitanud võlgniku juhatuse liige V. R. pankrotiavaldust ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaja jooksul. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku endine juhatuse liige V. R. ́i on andnud oma alaealisele pojale M. R.le tagastamata laenu kogusummas 197 423.07 eurot ja on pangakontodelt välja võtnud tagastamata sularaha kogusummas 33 852.15 eurot. Nimetatud tehingud on tehtud võlgniku lähikondsega ning võlgniku lähikondse alaealise pojaga, millega võlgniku juhatuse liige on rikkunud lojaalsuskohustust. KarS § 3841 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt võlgniku kohustuste täitmisel ühe võlausaldaja teadvalt teist võlausaldajat kahjustava eelistamise eest, kui võlgniku suutlikkus rahuldada kahjustatud võlausaldajate nõudeid vähenes sellega suurele kahjule vastava summa võrra või enam, karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. KarS § 121 punkti 2 kohaselt on kahju suur, kui see ületab 40 000 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kuna võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning raamatupidamise korraldamise kohustust, siis on alust eeldada, et võlgniku juhatuse liige V. R. on toime pannud KarS § 3841 sätestatud süüteo ja eelistanud kohustuste täitmisel osasid võlausaldajaid teistele. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku pangakontolt on tehtud mitmeid väljamakseid sh võlgniku endise juhatuse liikme V. R. ́i alaealisele pojale M. R.le on antud tagastamata laen kogusummas 197 423.07 eurot ja pangakontodelt väljavõtud tagastamata sularaha kogusummas 33 852.15 eurot. Kuna nimetatud tehingud on tehtud võlgniku lähikondsega ning võlgniku lähikondse alaealise pojaga, siis esineb võimalus alus laenu tagasinõudmiseks ning muude tehingute võimalikuks tagasivõitmiseks. Seal hulgas esineb alus nõude esitamiseks viimase juhatuse liikme V. R. vastu seoses juhatuse liikme kohustuste rikkumisega (ÄS § 187 lg 2). Arvestades asjaolu, et V. R. ́il puudub aga avalike registrite järgi kinnisvara, osalused äriühingutes ning sotsiaalmaksuga maksustavad sissetulekud ja ta viibib hetkel vanglas, siis on suure tõenäosusega nõuete laekumine V. R. ́ilt ning tema alaealisele pojalt M. R.lt ebatõenäoline. Samuti võib esinda võimalus võlgnikule kuulunud sõidukite müügitehingute tagasivõitmiseks, kuna ajutine pankrotihaldur pole tuvastanud sõiduki eest laekumisi võlgniku SEB Pank arvelduskontole. Harju Maakohus tegi 21.10.2021 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta OÜ Damter Invest pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 3 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ Damter Invest vara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et kuna pankrotivaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ Damter Invest pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

2-21-11933

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.