Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1(5)

2-21-9109

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank kautsjon summas 175 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.

ASJAOLUD

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS I 23.04.2020 osamaksetega laenulepingu nr L89003552576. Lepingu maksegraafikust nähtub, et laenu põhiosa on 8415,18 eurot, intress 2178,67 eurot ja haldustasu 70,50 eurot. Kostja kohustus krediidisumma tagastama 47 osamaksega. Kuna kostja ei täitnud enda kohustusi tähtaegselt ütles AS I kostjaga sõlmitud lepingu 20.10.2020 üles. AS I loovutas nõude kostja vastu 22.10.2020 AS Aktiva Portfoliole koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjal on võlgnevus alates laenulepingu 3. osamaksest maksetähtpäevaga 20.09.2020. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus põhiosas summas 8263,57 eurot. Kostja ja AS I sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt haldustasu 1,50 eurot. Kostja ei ole perioodil 20.07.2020-20.10.2020 haldustasu tasunud, seega on võlgnevus selle eest 6 eurot. Lepingust tulenevalt lisandub põhisummale intress aastamääraga 10,90%. Pooled on lepingus intressi summaks kokku leppinud 2178,67 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse see osamaksete vahel proportsionaalselt makseperioodi pikkuse järgi. Hageja arvestanud intressi esimesest tasumata osamaksest lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni summas 459,75 eurot järgnevalt:

2-21-9109 Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast s.o 21.10.2020 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 07.06.2021 10,9% aastas, s.o kokku summas 567,10 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 600 eurot ja hageja õigusabikulud 480 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi 18.06.2021 isiklikult kättetoimetatud. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 18.06.2021. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud rahuldada osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 22.10.2020 kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on laenulepingust nr L89003552576 tulenevad nõuded loovutatud AS-le Aktiva Portfolio. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS§ 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja I AS vahel sõlmitud lepingust nr L89003552576, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja on tasunud laenu osaliselt, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevus summas 8263,57 eurot, ja tasumata intress summas 567,10 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid 3(5)

2-21-9109 täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 8263,57 eurolt lepingus kokkulepitud viivisemääraga 10,9% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 21.10.2020 kuni hagi esitamiseni 07.06.2021, kokku summas 567,10 eurot. Kohus on viivisearvestust kontrollinud ja nõustub esitatud arvestusega. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas eurot 1001,42 (567,10 +434,32). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 01.12.2021 viivise põhivõlalt määras 10,90% aastas kuni põhivõla täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 50 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja nõuab kostjale saadetud esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning teise ja kolmanda kirja eest kokku 10 eurot. Kohus tuvastas, et kostja ja AS I vahel sõlmitud laenulepingu nr L89003552576 lisaks oleva Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt on krediidiandjal vastavalt hinnakirjale õigus nõuda võlgnevusega seoses meeldetuletuskirja saatmise teenustasu 5 EUR ning maksete tasumata jätmisel võivad lisanduda täiendavad sissenõudmiskulud. VÕS § 5 kohaselt võib seaduses sätestatud võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lähtuda tuleb poolte vahel kokkulepitud teenustasust ning meeldetuletuskirja saatmise teenustasuks tuleb lugeda 5 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks tasulise meeldetuletuskirja eest välja 15 eurot, s.t 3x5 eurot = 15 eurot. Lisaks sellele nõuab hageja kostjalt muude makseviivitusega tekkinud kulude hüvitamiseks. See hõlmab nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamist telefoni ja e-kirja teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Kohtu hinnangul ei ole kostja nimetatud kulude kandmist piisavalt põhjendanud ega tõendanud. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata sisse nõuda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4(5)

2-21-9109 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 600 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 600 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 480 eurot ei ole põhjendatud. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagi koostamisele ja tõendite kogumisele võis esindajal kuluda 1 tund. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks 120 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 720 eurot (riigilõiv summas 600 eurot ning mõistlikud õigusabi kulud summas 120 eurot). Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.