Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab ka, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja hageja nõue Viru Maakohtule on esitatud A. N. (hageja) hagi K. K. (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxx. Hagiavaldusest ja hagi täiendusest nähtub, et Narva kohtutäitur A. K. algatas 31.01.2021 hageja suhtes täitemenetluse nr xxxx, täitedokumendiks on Harju Maakohtu 10.06.2013 otsus tsiviilasjas xxxx. Kohtutäitur arestis ka hageja sissetuleku summas 15 820.00 eurot. Kohtutäitur arvutab võla suurust alates 04.02.2013, jättes arvestamata hageja poolt nimetatud täitedokumendi täitmiseks varem tasutud summasid ja muid asjaolusid. Nimelt oli varasemalt sama täitedokumendi alusel kohtutäituri A. K. menetluses täitemenetlus nr xxxx. Täitemenetluse nr xxxx käigus täitis hageja elatise maksmise kohustuse nõuetekohaselt seisuga 31.05.2017, mida kinnitavad järgnevad tõendid: hageja ja kostja seadusliku esindaja G. V. vahel 16.04.2017 sõlmitud kokkulepe, G. V. 15.05.2017 avaldus ning kohtutäituri A. K. 30.05.2017 otsus xxxx täitemenetluse lõpetamise kohta. Alates kohtuotsuse tegemisest kuni 2017 aasta maini oli hagejal elatise võlgnevus summas 1 946.00 eurot. Elatise võlgnevuse summa (1 946.00 eurot) oli märgitud hageja ning G. V. vahelises 16.04.2017 kokkuleppes ning selle maksis ära hageja ema. Nimetatud summa tasumisega täitis hageja kõik elatise maksmise kohustused kuni 2017 aasta maini, võlgnevust ei jäänud. Täitemenetluse nr xxxx algatamisel ei arvestanud aga kohtutäitur, et täitemenetluse nr xxxx käigus sai hageja elatise maksmise kohustus täielikult täidetud kuni 2017 aasta maini. Seega elatise võlgnevuse sundtäitmine ajavahemiku 02.04.2013 - 31.05.2017 eest, summas 8 000.00 eurot (50 kuud * 160.00 eurot) põhjustab selle, et hagejalt nõutakse elatist topelt. Täitemenetluses nr xxxx tuleks seega elatise võlgnevuse suurust arvestada alates 01.06.2017. Hageja on ka xxxx sündinud alaealise poja isa, keda tuleb samuti ülal pidada. Hagejal ei ole vallasega kinnisvara, mille arvelt saaks tasuda kohtutäituri määratud elatise võlga. Hageja ainsaks sissetulekuks on töötasu summas 292.00 eurot kuus. Hageja palub seega tunnistada lubamatuks Harju Maakohtu 10.06.2013 otsuse tsiviilasjas xxxx alusel algatatud sundtäitmine täitemenetluses nr xxxx osaliselt, s.o elatise ajavahemiku 02.04.2013 31.05.2017 eest summas 8 000.00 eurot sissenõudmise osas. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja ei ole aastaid lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Kokkuleppe sõlmimisel 2017 aastal said läbi räägitud teatud nõudmised nii kirjalikult kui ka suuliselt, mida hageja ei ole aga täiel määral täitnud. Seda tõendab ka tema enda poolt esitatud kontoväljavõte. Poolte kokkuleppele vastavalt pidi hageja tasuma kostjale 3 000.00 eurot, kuid teostas vaid makse summas 1 500.00 eurot. Võlgnevuse faktiline summa kohtutäituri juures oli sel ajal 9 447.28 eurot. Poolte kokkuleppes oli osutatud, et G. V. jätab endale õiguse elatise sissenõude taasesitamiseks juhul, kui nõuded ei ole täidetud või on täidetud poolikult. Edaspidi ei püüdnud aga hageja enam nõudeid täita. Seoses sellega, et hageja valetades viis kostja eksiteele ning ei omanud soovi toetada oma last, oli kostja seaduslik esindaja sunnitud uuesti

pöörduma kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäiturile uuesti avaldust esitades, oli võlgnevuselt maha arvestatud hageja poolt kostjale tasutud summa, s.o 1 500.00 eurot. Hageja on aastaid töötanud xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx xxxx ning saanud töö eest palka, kuid võlga kustutada pole üritanud ega tahtnud. Arusaamatu on ka, kuidas hageja teenides töötasu summas 292.00 eurot, üürib xxxx korterit, maksab arveid, omab autot ning käib xxxx ja xxxx. Tänaseks alates 2021 aasta jaanuarist on hageja tasunud lapsele elatist kokku summas 285.98 eurot. 03.11.2021 kohtuistungil selgitas kostja seaduslik esindaja, et hageja on tasunud oma ema kaudu elatise võlgnevusest 1 500.00 eurot ning andis lubaduse, et aasta lõpuni maksab veel 500.00 eurot, mida ta aga ei teinud. Enne kokkuleppe sõlmimist 2017 aastal, pöördus hageja kostja seadusliku esindaja poole palvega, kuna soovis, et oleksid vabastatud arestist hageja kontod ja et ta saaks neid kasutada ning töötada välismaal. Hageja poolt tasutud summast maksti 554.00 eurot kohtutäituri tasu ning 200.00 eurot elatisabi katteks. Lisaks andis hageja kostjale sularahas ca 300.00 eurot. Hageja täiendavad seisukohad Põhjendamatud on väited, et hageja ei täitnud 2017 aasta mais kostja seadusliku esindaja ja hageja vahel sõlmitud kokkulepet. Hageja ema maksis kostjale 1 500.00 eurot ning 1 500.00 eurot anti kostja seaduslikule esindajale sularahas. Põhjendamatud on ka kostja väited, et hageja ei kavatse oma alaealist last ülal pidada. 15.05.2017 avalduses avaldas kostja seaduslik esindaja et „käesolevaga keeldun mina elatise nõudest. Käesolevaga teatan, et ma ei vaja enam elatisabi maksmist ja palun maksmine peatada alates 15.05.2017“. Nimetatud avaldus on üheselt mõistetav ning sellel ei ole kahemõttelist tõlgendust. Sellele avaldusele tuginedes arvas hageja, et lapse vajadused on rahuldatud ning alates 2017 aasta maist ei vaja enam tema tütar rahalist abi. Niipea, kui kostja seaduslik esindaja esitas 2021 aasta jaanuaris avalduse kohtutäiturile, asus hageja koheselt täitma elatise maksmise kohustust. Seda tõendavad maksekorraldused kogusummas 285.98 eurot. Samas on maksekorraldustes märgitud vaid summad, mida kohtutäitur lapsele üle kandis ning jäetud märkimata summad, mida kohtutäitur pidas kinni kohtutäituri töö eest tasumiseks. 03.11.2021 kohtuistungil teatas hageja, et konto väljavõttest ja kostja seadusliku esindaja kirjast on näha, et mitte kõiki summasid ei makstud läbi kohtutäituri, vaid need läksid otse kostjale. Kohtutäituri poolt esitatud dokumendis ei kajastu tegelik olukord. Maksed tehti otse kostja arvele ja kostja sai maksed kätte. Ei ole teada, kuidas kostja saadud raha jagas, kuna tema kui sissenõudja ei pidanud kohtutäiturile tasu maksma. Ka väidetavalt tasumata 500.00 eurot oli kostjale makstud enne tähtaega, s.o 29.05.2017. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled kohtuistungil ära ning uurinud asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt

seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Puudub vaidlus, et 10.06.2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas xxxx on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 02.04.2012 - 01.04.2013 eest summas 1 785.00 eurot ning alates 02.04.2013 summas 160.00 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni 23.01.2023. Nimetatud otsusest nähtub, et elatis tuleb tasuda kostja arveldusarvele Xxxx, selgitusega „elatis lapsele“ (tlk 11-12). Puudub vaidlus ka, et nimetatud lahend oli varasemalt täitmisel täitemenetluses nr xxxx, kohtutäitur on sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse lõpetanud 30.05.2017 (tlk 24). Ei ole vaidlust, et kostja on 29.01.2021 esitanud kohtutäiturile taas avalduse 10.06.2013 tagaseljaotsuse tsiviilasjas xxxx alusel täitemenetluse nr xxxx algatamiseks, elatise võlgnevuse suuruseks seisuga 02.04.2013 - 25.01.2021 on märgitud 15 500.00 eurot (tlk 41-42). Pooled ei vaidle, et hageja ei ole kostjale pärast täitemenetlusese nr xxxx lõpetamist kuni täitemenetluse xxxx algatamiseni elatist tasunud. Hageja on aga seisukohal, et täitemenetluse nr xxxx algatamisel ei arvestanud kohtutäitur, et täitemenetluse nr xxxx käigus sai hageja elatise maksmise kohustus täielikult täidetud kuni 2017 aasta maini. Seega elatise võlgnevuse sundtäitmine ajavahemiku 02.04.2013 - 31.05.2017 eest, summas 8 000.00 eurot (50 kuud * 160.00 eurot) põhjustab selle, et hagejalt nõutakse elatist topelt. Täitemenetluses nr xxxx tuleks elatise võlgnevuse suurust arvestada alates 01.06.2017. Hageja palub seega tunnistada lubamatuks Harju Maakohtu 10.06.2013 otsuse tsiviilasjas xxxx alusel algatatud sundtäitmine täitemenetluses nr xxxx osaliselt, s.o elatise ajavahemiku 02.04.2013 - 31.05.2017 eest summas 8 000.00 eurot sissenõudmise osas. Kostja teatas aga, et hageja on varasemalt tasunud oma ema kontolt elatist vaid summas 1 500.00 eurot, nimetatud summaga on ka täitemenetluse nr xxxx algatamisel arvestatud. Lisaks teatas kostja 03.11.2021 kohtuistungil, et sai hagejalt sularahas veel ca 300.00 eurot. Poolte vahel on seega vaidlus selles, kas seisuga 02.04.2013 - 31.05.2017 puudub hagejal kostja ees elatise võlgnevus, s.o kas selle ajavahemiku eest tuleb sundtäitmine lubamatuks tunnistada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus ning et seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Hageja tuginebki sellele, et pärast lahendi tegemist ning enne täitemenetluse nr xxxx algatamist, on ta täitemenetluse xxxx käigus täitnud lapse elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt seisuga 02.04.2013 - 31.05.2017, summas 8 000.00 eurot. See on hageja hinnangul tõendatud tema ja kostja

seadusliku esindaja G. V. vahel 16.04.2017 sõlmitud kokkuleppega, G. V. 15.05.2017 avaldusega ning kohtutäituri A. K. 30.05.2017 otsusega xxxx täitemenetluse lõpetamise kohta. Kohus siinkohal aga hagejaga ei nõustu. Kohtule tõendina esitatud hageja ja kostja seadusliku esindaja sõlmitud kokkuleppest nähtub, et hageja kohustub maksma kostja seaduslikule esindajale elatisraha summas 2 500.00 eurot hiljemalt 31.05.2017. Summa sisaldab elatist summas 1 946.00 eurot. Kohtutäituri tasu menetluse lõpetamise eest on summas 554.00 eurot. Nimetatud kokkuleppest nähtub ka, et kostja seaduslik esindaja kohustub ühe nädala jooksul pärast hagejalt 1 000.00 euro suuruse raha saamist, tegema kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Ülejäänud summa makstakse hiljemalt 31.05.2017. Raha summas 2 500.00 eurot kantakse A. N. (hageja ema) kontolt kostja kontole, selgitusega „elatisraha“. Poolte kokkuleppel kannab hageja täiendavalt kostja kontole 500.00 uueks aastaks, s.o 31.12.2017 (tlk 17, 18). Puudub vaidlus, et täitemenetluse nr xxxx lõpetamise põhjuseks on olnud sisenõudja 15.05.2017 avaldus (tlk 19, 21). Kostja seaduslik esindaja on kohtule teatanud, et enne poolte kokkuleppe sõlmimist 2017 aastal, pöördus hageja tema poole palvega, kuna soovis, et oleksid vabastatud arestist tema kontod ja et ta saaks neid kasutada ning töötada välismaal. Kohus peab seda eluliselt usutavaks. Täitemenetluse nr xxxx lõpetamise 30.05.2017 otsusest (tlk 24) nähtub, et 01.04.2017 seisuga on hageja kogunenud elatise võlgnevus 9 447.28 eurot, lisaks lapsele elatisabi väljamakse summas 100.00 eurot. Seega vaatama sellele, et poolte kokkulepe sisaldas ka elatist summas 1 946.00 eurot, on hageja elatise võlgnevuseks olnud täitemenetluse nr xxxx ajal siiski 9 447.28 eurot (01.04.2017 seisuga), mitte 1 946.00 eurot, nagu väidab hageja. Kohus selgitab, et kohtutäituri seaduse § 41 lg 2 kohasel, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Alusetud on seega hageja väited, et kostja sissenõudjana ei pidanud täitemenetluse nr xxxx lõpetamisel täituri tasusid maksma. Ka täitemenetluse nr xxxx lõpetamise otsusest nähtub, et sissenõudja on tasunud 16.05.2017 kohtutäiturile menetluse alustamise tasu (209.87 eurot) ja pool menetluse põhitasust (345.00 eurot), arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, hageja on aga tasunud sissenõudjale märtsikuu eest väljamakstud elatisabi 100.00 eurot (tlk 24). Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et hageja ema A. N. tasus 18.04.2017 hageja eest kostjale elatist summas 1 000.00 eurot ja 29.05.2017 elatist summas 500.00 eurot, s.o kokku 1 500.00 eurot (tlk 57). Tõendina esitatud kostja seadusliku esindaja 16.05.2017 kinnituskirjast nähtub, et ta sai hagejalt 1 500.00 eurot, millest 554.87 eurot tasuti 16.05.2017 kohtutäiturile. Ülejäänud summa, s.o 500.00 eurot, kohustub hageja tasuma kostja arveldusarvele vastavalt varasemalt sõlmitud kokkuleppele (tlk 58, 92). 03.11.2021 kohtuistungil teatas aga hageja, et 500.00 eurot tasuti kostjale enne tähtaega, s.o juba 29.05.2017. Nimetatud tõendeid koosmõjus hinnates, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohal, et hageja (ka ema kaudu) tasus kostjale seisuga 29.05.2017 elatist kokku summas 3 000.00 eurot (s.o 18.04.2017 tasus hageja ema 1 000.00 eurot, kostja 16.05.2017 kinnituse järgi sai ta hagejalt 1 500.00 eurot, 29.05.2017 tasus hageja ema veel 500.00 eurot), millest 554.87 eurot tasuti kostja seadusliku esindaja poolt kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks. Elatise katteks on seega hageja poolt kostjale seisuga 29.05.2017 tasutud 2 445.13 eurot. Lisaks on kostja omaks võtnud, et hageja on temale sularahas

andnud ca 300.00 eurot. Kokku on seega hageja tasunud kostjale elatist 2 745.13 eurot. Alusetud ning tõendamata on seega hageja väited, et seisuga 31.05.2017 hagejal kostja ees elatise võlgnevus puudub, elatise võlgnevuseks on tõenditest nähtuvalt olnud 9 447.28 eurot (01.04.2017 seisuga), millest tasuti vaid 2 745.13 eurot. Seoses kostja seadusliku esindaja poolt 15.05.2017 kohtutäiturile avalduses täitemenetluse nr xxxx lõpetamiseks märgituga (s.o „käesolevaga keeldun mina elatise nõudest. Käesolevaga teatan, et ma ei vaja enam elatisabi maksmist ja palun maksmine peatada alates 15.05.2017“) ning hageja poolt kohtule avaldatuga, et sellele tuginedes arvas ta, et lapse vajadused on rahuldatud ning et alates 2017 aasta maist ei vaja enam tütar tema rahalist abi, märgib kohus järgmist. Esiteks on nimetatud avaldus esitatud täiturile menetluse lõpetamiseks vastavalt hageja ja kostja seadusliku esindaja sõlmitud kokkuleppele ning teiseks ei ole lapsevanemal alaealise lapse elatisest loobuda võimalik. Kohus selgitab, kostjal on hagejast lahus elava alaealise lapsena hageja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kohus selgitab ka, et PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Hagejal on seega seadusest tulenev kohustus kostjale elatist maksta. Seega isegi juhul, kui ka mistahes kokkulepe elatise mittemaksmise kohta kostja vanemate vahel oli, on see õigustühine, kostjal on igal juhul õigus nõuda hagejalt elatise saamist. Lisaks on hageja kohtule teatanud, et juhul, kui kostja vajadused ei oleks rahuldatud, oleks tema seaduslik esindaja esitanud elatise nõude sundtäitmiseks juba varem. Ka siinkohal kohus hagejaga ei nõustu. Kohus osutab, et eelduslikult täidavad vanemad oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kuivõrd kohtutäituri poole nõude sundkorras täitmiseks pöördumine on õigustatud isiku jaoks viimane abinõu, siis on põhjendamatu seostada sellega viivitamist lapsel vajaduste kaetusega. Täitemenetluse algatamiseks avalduse esitamata jätmine ei vabasta lapsevanemat ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kohus leiab ka, et hageja kostja vanemana pidi olema teadlik, et tema alaealine laps vajab ülalpidamist ning kohusetundlik lapsevanem saanuks oma kohustust täita vabatahtlikult.

Kostja on kohtule teatanud, et täitemenetluse nr xxxx algatamisel on kohtutäitur arvestanud hageja poolt tasutud elatisega summas 1 500.00 eurot. Kohus on tuvastanud, et hageja tasus kostjale täitemenetluse nr xxxx lõpetamisel (või koheselt pärast lõpetamist) elatist summas kokku 2 745.13 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd täitemenetluses nr xxxx nõutakse elatist summas 160.00 eurot kuus alates 02.04.2013 (s.o 25.01.2021 seisuga 94 kuud * 160.00 eurot = 15 040.00 eurot), et ole kohtutäitur siiski hageja poolt tasutud summadega ega ka 1 500.00 euroga arvestanud. Kohus on seega eelnevast tulenevalt kokkuvõtvalt seisukohal, et sundtäitmine täitemenetluses nr xxxx tuleb lubamatuks tunnistada summas 2 745.13 eurot, s.o hageja poolt osaliselt tasutud elatise võlgnevuse osas. Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ning seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus ei nõudnud ka kostja poolt esitatud venekeelsete tõendite eestikeelseid tõlkeid (tlk 109-122), kuivõrd ka need käesoleva asja lahendamisel kohtu hinnangul tähtsust ei oma (s.o hageja ja kostja seadusliku esindaja vaheline kirjavahetus enne täitemenetluse nr xxxx algatamist, millest nähtub, et hageja ei soovi kostjale elatist tasuda). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud (TsMS § 162 lg 2). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Hageja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja leidis, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu samas, et kostjal oleks lepingulise esindaja kulusid tekkinud. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd kostjalt ka osaline hageja kulude väljamõistmine oleks vaidluse asjaolusid arvestades kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.