(registrikood 80113400), lepinguline esindaja Krista Raudsepp Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt X’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja GUN&SHOT (registrikood 80113400) kasuks välja 463,35 eurot.
3.Mõista kostjalt X’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja GUN&SHOT (registrikood 80113400) kasuks välja viivis 0,05% päevas arvestatuna summalt 410 eurot alates 11.04.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
Mõista kostjalt X’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja GUN&SHOT (registrikood 80113400) kasuks välja menetluskulude hüvitis 1636 eurot.
6.Mõista kostjalt X’lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja GUN&SHOT (registrikood 80113400) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja nõudis 06.02.2019 avaldusega kostjalt liikmemaksu 410 euro ja viivise väljamõistmist 01.01.2018 esitatud arve nr 44 ja 10.12.2018 esitatud arve nr 78 alusel maksekäsu kiirmenetluses (digitoimiku lk [dtl] 6]. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, kuna kostja esitas nõudele 26.01.2021 vastuväite (dtl 14). Hageja esitas sama nõude hagina 10.04.2019 (dtl 23). Hageja kodukorra ja üldkoosoleku otsuste alusel on liikmetele pandud kohustus teha hageja huvides tööd, mida on võimalik asendada liikmemaksu tasumisega rahas. Hageja tegi tööd ettenähtust vähem, mistõttu temalt nõuti vastavat hüvitust rahas. Hageja nõuab ka viivist kodukorra p 1.4.4 ettenähtud määraga 0,05% päevas alates arvetele märgitud tasumistähtaja möödumisest kuni põhivõla tasumiseni. Kohustuslike töötundide arv on kehtestatud 15.03.2014 ja 15.03.2015 üldkoosolekute otsustega. Kostja osales mõlemal koosolekul ja hääletas otsuste vastuvõtmise poolt. 2015.a otsus oli hõlmatud koosoleku kutses märgitud päevakorrapunktiga 5 (dtl 142).
2.Kohus võttis hagi 02.07.2019 menetlusse ja selgitas, et asja lahendatakse lihtmenetluses (58).
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kohustusi saab MTÜ liikmetele panna ainult põhikirjaga. Üldkoosoleku otsused on vastuolus seaduse ja heade kommetega. Tasunõuded on esitatud aastate 2017 ja 2018 eest, 2014.a otsus puudutas aga ainult aastaid 2014 ja 2015, 2015.a otsus aga ainult aastat 2016. 2015.a üldkoosoleku päevakorras sellist punkti polnud, mistõttu hageja ei saanud oma esindajale volitust andes selle küsimuse arutamisega arvestada.
4.Kohus pidas asjas korraldava istungi 18.10.2019 (dtl 90). Kohus teatas 18.10.2021 määruses kohtukoosseisu muutumisest, kordas lihtmenetlust puudutavaid selgitusi, selgitas asjaolude omaksvõttu ja määras asja lahendamise lõpetamiseks tähtajad (dtl 187). Otsuse põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiiratud kujul vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 444 lg 2).
6.Hageja on registrist nähtuvalt mittetulundusühing. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4 järgi võib liikmetele panna kohustusi põhikirjas ettenähtud korras. § 7 lg 1 p 6 järgi tuleb põhikirjas märkida liikmete kohustused või kord, kuidas neid kohustusi võib kehtestada. Nendest sätetest järeldub selgesti, et liikmele võib panna põhikirjas sätestamata kohustusi kui see toimub põhikirjas ettenähtud korras. Hageja põhikirja kohaselt peab liige täitma temale pandud kohustusi (p 3.13, dtl 50), liikmemaksu kehtestab üldkoosolek (p 3.6 ja 5.3). Hageja üldkoosolek on kehtestanud kodukorra, mille kohaselt liikmemaks koosneb liitumismaksust ja aastamaksust, millest viimase hulgas on ka üldkoosoleku kehtestatavad muud kohustused (p 1.2.2, dtl 34). Rahalise hüvitusega asendatav liikme kohustus teha ühistu kasuks tööd 20 tundi aastas on nähtud ette kodukorra p-s 3.8 (dtl 37).
7.Hageja liikmete 15.03.2011 üldkoosolekul määrati liikmetele kohustus osaleda ühistusisestel töödel 24 tundi aastatel 2014 ja 2015. Iga tegemata tunni asenduseks tuli liikmetel tasuda 10 eurot (p 8, dtl 42). 15.03.2015 üldkoosolekul kehtestati töötundide määraks 20 tundi aastas alates aastast 2016. Tegemata tunni asendustasu määr ja muutmata (p 5, dtl 46). Kostja on võtnud omaks, et hääletas osales eelnimetatud koosolekutel ja hääletas otsuse tegemise poolt (18.10.2019 istungiprotokoll, dtl 92; 18.10.2021 määruse p 2(1), dtl 187). Hagi põhjendatud aluseks on 2015.a üldkoosoleku otsus, sest see reguleerib perioodi alates 2016 ehk ka aastaid 2017 ja 2018, mille eest nõue on esitatud (kostja omaksvõtt 04.11.2019 avalduse p-s 2.9, dtl 125). Tegemata tundide ja nende asemel tasumisele kuuluva raha arvestuse esitas hageja 12.11.2019 avalduses (p 2.4, dtl 140). Kostja selle arvestuse õigsust ei vaidlustanud (vt ka 18.10.2021 määruse p 2(2)).
8.Kohus on seisukohal, et hageja liikmemaks on seadusele ja põhikirjale vastavalt määratud üldkoosoleku poolt kindlaks sellisena, et osa liikmemaksust on võimalik tasuda raha asemel tööga. Kui liige eelistab tööd mitte teha, saab ta selle asemel maksta liikmemaksu rahas. Selliselt liikmetele pandud kohustus on kõigile liikmetele ettenähtav ja liikmeid koheldakse ühetaoliselt. Oma vastuväidetega soovib kostja sisuliselt täita liikmesusest tulenevaid kohustusi teistest liikmetest vähem, ehk ebavõrdset kohtlemist iseenda kasuks.
9.Kostja on tuginenud 2015.a üldkoosoleku otsuse p 5 tühisusele põhjendusega, et küsimust ei olnud koosoleku kutses ette teatatud, mistõttu ta ei saanud volituse andmisel näha ette võimalust, et üldkoosolek otsustab vaidlusaluse kohustuse üle (kostja 04.11.2019 avalduse p 2.20, dtl 127). Kohus sellega ei nõustu. Volikirjas ei ole esindaja volitusi hääletamisel kuidagi piiiratud (dtl 109). Üldkoosoleku kutses oli päevakorrapunkti 5 all märgitud „sisekorra muudatused (juhatuse ettepanek)“ (dtl 132) ja selle päevakorrapunkti all vaidlusalune otsustus ka tehti. Kutse kohaselt oli päevakorra loetelu lahtine (p 6 – „muud küsimused...“), mistõttu kostjale oli muude küsimuste arutamise planeeritus teada. Nimetatu omab tähendust ainult volituse piiramise vajaduse ettenähtavuse küsimuses. Sellise päevakorrapunkti etteteatamine ei õigusta mistahes küsimuste arutamist koosolekul. Kostja volitatud esindaja üldkoosolekul oli hageja juhatuse liige Q (dtl 109). Kutsest nähtuvalt oli koosolek kutsutud kokku juhatuse poolt (dtl 132). Kostja esindajal ei saanud olla seega mingit teadmatust vaidlusaluse küsimuse arutamise kohta. Lähtuda tuleb esindaja, mitte esindatava teadmistest (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 123 lg 1). Koosolekul osales 34 liiget hageja 42 liikmest ja vaidlusalune otsus tehti 33 poolthäälega (dtl 43 ja 46). Isegi kui nõustuda, et otsus väljus etteteatatud päevakorrast, oli selle tegemine kooskõlas MTÜS §20(1) lg-ga 5, mille kohaselt etteteatamata küsimuse võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Hageja põhikiri ei näe ette teisti (p 5.9, dtl 52). Protokollist nähtuvalt ei olnud keegi osalejatest vastu vaidlusaluse küsimuse arutamisele ja ka otsuse poolt oli rohkem kui 9/10 osalejatest.
10.Kohus leiab, et kostja tuginemine 2015.a üldkoosoleku otsuse tühisusele on käesoleval juhul pahauskne. Päevakorra etteteatamise eesmärk on tagada liikme teadlikkus arutamisele tulevatest küsimustest, et arutamiseks ja otsustamiseks ette valmistuda. Käesoleval juhul osales kostja oma esindaja kaudu koosolekul ja hääletas otsuse tegemise poolt. Heauskse käitumise korral peaks liige protesteerima sellise küsimuse arutamise vastu, mida koosoleku kutses märgitud polnud ja mida liige seetõttu ei pea võimalikuks arutada. Seejuures on kostja käitumine omakasupüüdlikult vastuoluline. Samal koosolekul arutati kostja avaldust tema liikmemaksu vähendamiseks poole võrra seoses ajateenistuses viibimisega ning taotlus otsustati rahuldada (päevakorrapunkt 3, dtl 45). Nimetatud küsimust pole mõistlikult võimalik mahutada ühegi etteteatatud päevakorrapunkti alla. Nimetatud asjaolud kogumis annavad põhjust järelduseks, et kostja tuginemine üldkoosoleku otsuse tühisusele on vastuolus hea usu põhimõttega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32 tähenduses ning on võlaõigusseaduse § 6 lg 1 järgi lubamatu.
11.Nõude kohta esitatud arvetes (dtl 48 ja 49) kajastatud tegemata tundide arvu õigsuse on kostja omaks võtnud (vt p 7 eespool).
12.Seega on hageja nõue põhivõla 410 eurot tasumiseks põhjendatud ja kohus mõistab vastava summa kostjalt hageja kasuks välja.
13.Kostja pole vaidlustanud viivisenõude arvestuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid (18.10.2021 määruse p 2(2) ja (3)). Liikmemaksu ja muude maksete tasumisega viivitamise eest on üldkoosoleku otsusega kehtestatud viivisemäär 0,05% õigeaegselt tasumata summalt päevas (kodukorra p 1.4.4, dtl 34). 01.01.2018 arve nr 44 maksetähtpäevaks oli 15.02.2018 (dtl 48) ja 10.12.2018 arve nr 78 maksetähtpäevaks 20.12.2018 (dtl 49). Hageja on nõudnud viivist arvete maksetähtpäevadest alates, kuigi 2017.a eest oleks ta võinud nõuda hüvitust juba alates 20.12.2017. 2015.a otsuse järgi oli tasumise tähtpäev jooksva aasta 20.12 (dtl 47). Seisuga 10.04.2019 on hageja viivisenõude suurus 53,35 eurot (arvestus esitatud dtl 26). Hageja nõuab viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni, mis on kooskõlas TsMS §-ga 367. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab vastavad summad kostjalt välja.
14.Põhivõla ja seisuga 10.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivise katteks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kokku välja 463,35 eurot (410 + 53,35). Alates 11.04.2019 mõistab kohus välja viivise 0,05% päevas arvestatuna põhivõlasummalt 410 eurot kuni põhivõla tasumiseni.
15.Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
16.Hageja on tasunud riigilõivu 125 eurot. Lepingulise esindaja töö eest on nõuab hageja hüvitist 1511 eurot esindaja 13 tunni ja 5 minuti töö eest. Kohaldatud tunnitasumäär oli 95 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks nõuab hageja 20 eurot, millele lisandub käibemaks maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse koostamise eest (dtl 191). Esindaja toimingute üksikasjalik loetelu on esitatud (samas). Hageja pole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kostja enda õigusabikulud käesolevas asjas olid 1850,82 eurot ehk hageja kulutustest suuremad (dtl 195). Kohus võtab seda hageja menetluskulude põhjendatuse hindamisel arvesse. Pole põhjust arvata, et objektiivselt vajalik töömaht hageja huvide esindamiseks käesolevas asjas oli väiksem kostja huvide esindamiseks vajalikust. Kohtu arvates on hageja esitatud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1636 eurot (1511+125).
17.Hageja taotluse (dtl 191) alusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.