Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Jahindusühistu GUN&SHOT hagi X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. novembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
538,18 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Jahindusühistu GUN&SHOT (registrikood esindajad ringkonnakohtus 80113400), lepinguline esindaja Krista Raudsepp Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26. novembri 2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta X kanda.
4.Välja mõista X-lt ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 399 eurot Jahindusühistu GUN&SHOT kasuks.
X-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Jahindusühistule GUN&SHOT viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Jahindusühistu GUN&SHOT (hageja) esitas 06.02.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult X-lt (kostja) 450,43 euro saamiseks. Kohus tegi 18.02.2019 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 19.02.2019. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 10.04.2019 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 463,35 eurot, sh põhivõlg 410 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 53,35 eurot. Lisaks palus hageja mõista välja viivise 0,05 % päevas põhinõudelt alates 11.04.2019 kuni põhinõude tasumiseni.
3.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on hageja 15.04.2014 üldkoosolekul vastu võetud otsus, millega kinnitati hageja liikme kohustus osaleda ühistusisestel töödel 24 töötundi aastas. Ühe tegemata tunni maksumuseks kehtestati 10 eurot, mis tuleb tasuda hagejale jooksva aasta 20. detsembriks. Tasu võib asendada hagejale toodud materjalide väärtuses, mis tuli eelnevalt kooskõlastada hageja juhatusega. 15.03.2015 üldkoosolekul on vastu võetud otsus, millega kinnitati hageja liikme kohustus osaleda ühistusisestel töödel 20 töötundi aastas alates 2016. a. Ühe tegemata tunni maksumuseks kehtestati 10 eurot, mis tuleb tasuda hagejale jooksva aasta 20. detsembriks. Tasu võib asendada hagejale toodud materjalide väärtuses, mis tuli eelnevalt kooskõlastada hageja juhatusega. Samasuguse kohustuse sätestab hageja kodukorra punkt 3.8. Kostja võlgneb 2017 majandusaastal tegemata 20 tunni eest 200 eurot ja 2018 majandusaastal tegemata 20 tunni eest 200 eurot. 12.03.2016 üldkoosolekul võeti vastu otsus, et iga ühistu liige peab osalema ühisjahil vähemalt 20 korral ja ühisjahilt puudutud iga päeva eest tuleb tasuda 1 eurot, kuna ühistule pandud kohustused (ka suurulukite küttimise osas) jaotuvad võrdselt kõigi liikmete vahel. Kostja ei osalenud 2017/2018 jahihooajal kümnel ühisjahipäeval, mistõttu kohustub ta tasuma 10 eurot. Kokku on hageja põhinõue 410 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt kodukorra punktile 1.4.4 viivisemääraga 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest.
Vastus hagile
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tasunõuded on esitatud 2017. a ja 2018. a eest. Hageja poolt väidetud töötundide tegemise kohustuse aluseks saab pidada üksnes 15.03.2015 üldkoosolekut, kuna 15.03.2014 üldkoosolek puudutas töötunde 2014 ja 2015 aastal. 15.03.2015 üldkoosoleku päevakorras ei olnud punkti töö tegemise kohustuse kohta, mistõttu hageja ei saanud oma esindajale volitust andes selle küsimuse arutamisega arvestada. Rääkida ei saa isiklikku laadi kohustuse tekkimisest, kuna kostja ei osalenud 2015.a üldkoosolekul isiklikult, vaid esindaja kaudu. Kuna 15.03.2015 üldkoosoleku päevakorras ei olnud kohustusliku tööpanuse küsimust, siis rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning 15.03.2015.a üldkoosoleku otsus on tühine. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohtu 26.11.2021 otsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 463,35 eurot ning viivise 0,05% päevas arvestatuna summalt 410 eurot alates 11.04.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1636 eurot ning viivise menetluskuludelt.
6.Hageja on registrist nähtuvalt mittetulundusühing. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4 järgi võib liikmetele panna kohustusi põhikirjas ettenähtud korras. MTÜS § 7 lg 1 p 6 järgi tuleb põhikirjas märkida liikmete kohustused või kord, kuidas neid kohustusi võib kehtestada. Nendest sätetest järeldub, et liikmele võib panna põhikirjas sätestamata kohustusi, kui see toimub põhikirjas ettenähtud korras. Hageja põhikirja kohaselt peab liige täitma temale pandud kohustusi (p 3.13, dtl 50), liikmemaksu kehtestab üldkoosolek (p 3.6 ja 5.3). Hageja üldkoosolek on kehtestanud kodukorra, mille kohaselt liikmemaks koosneb liitumismaksust ja aastamaksust, millest viimase hulgas on ka üldkoosoleku kehtestatavad muud kohustused (p 1.2.2, dtl 34). Rahalise hüvitusega asendatav liikme kohustus teha ühistu kasuks tööd 20 tundi aastas, on nähtud ette kodukorra p-s 3.8 (dtl 37).
7.Hageja liikmete 15.03.2014 üldkoosolekul määrati liikmetele kohustus osaleda ühistusisestel töödel 24 tundi 2014. a ja 2015. a. Iga tegemata tunni asenduseks tuli liikmetel tasuda 10 eurot (p 8, dtl 42). 15.03.2015 üldkoosolekul kehtestati töötundide määraks 20 tundi aastas alates 2016. aastast. Tegemata tunni asendustasu määr jäi muutmata (p 5, dtl 46). Kostja on võtnud omaks, et hääletas osaledes eelnimetatud koosolekutel otsuse tegemise poolt (18.10.2019 istungiprotokoll, dtl 92; 18.10.2021 määruse p 2(1), dtl 187). Hagi põhjendatud aluseks on 2015. a üldkoosoleku otsus, sest see reguleerib perioodi alates 2016. a ehk ka 2017. a ja 2018. a, mille eest nõue on esitatud (kostja omaksvõtt 04.11.2019 avalduse p-s 2.9, dtl 125). Tegemata tundide ja nende asemel tasumisele kuuluva raha arvestuse esitas hageja 12.11.2019 avalduses (p 2.4, dtl 140). Kostja selle arvestuse õigsust ei vaidlustanud (vt ka 18.10.2021 määruse p 2(2)).
8.Kohus on seisukohal, et hageja liikmemaks on seadusele ja põhikirjale vastavalt määratud üldkoosoleku poolt kindlaks sellisena, et osa liikmemaksust on võimalik tasuda raha asemel tööga. Kui liige eelistab tööd mitte teha, saab ta selle asemel maksta liikmemaksu rahas.
Selliselt liikmetele pandud kohustus on kõigile liikmetele ettenähtav ja liikmeid koheldakse ühetaoliselt.
9.Kostja on tuginenud 2015. a üldkoosoleku otsuse p 5 tühisusele põhjendusega, et küsimust ei olnud koosoleku kutses ette teatatud, mistõttu ta ei saanud volituse andmisel näha ette võimalust, et üldkoosolek otsustab vaidlusaluse kohustuse üle (kostja 04.11.2019 avalduse p 2.20, dtl 127). Kohus sellega ei nõustu. Volikirjas ei ole esindaja volitusi hääletamisel kuidagi piiiratud (dtl 109). Üldkoosoleku kutses oli päevakorrapunkti 5 all märgitud „sisekorra muudatused (juhatuse ettepanek)“ (dtl 132) ja selle päevakorrapunkti all vaidlusalune otsustus ka tehti. Kutse kohaselt oli päevakorra loetelu lahtine (p 6 – „muud küsimused...“), mistõttu kostjale oli muude küsimuste arutamise planeeritus teada.
10.Kostja volitatud esindaja üldkoosolekul oli hageja juhatuse liige Q (dtl 109). Kutsest nähtuvalt oli koosolek kutsutud kokku juhatuse poolt (dtl 132). Kostja esindajal ei saanud olla seega mingit teadmatust vaidlusaluse küsimuse arutamise kohta.
11.Koosolekul osales 34 liiget hageja 42 liikmest ja vaidlusalune otsus tehti 33 poolthäälega (dtl 43 ja 46). Isegi kui nõustuda, et otsus väljus etteteatatud päevakorrast, oli selle tegemine kooskõlas MTÜS § 20 1 lg-ga 5, mille kohaselt etteteatamata küsimuse võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Hageja põhikiri ei näe ette teisti (p 5.9, dtl 52). Protokollist nähtuvalt ei olnud keegi osalejatest vastu vaidlusaluse küsimuse arutamisele ja ka otsuse poolt oli rohkem kui 9/10 osalejatest.
12.Kohus leiab, et kostja tuginemine 2015. a üldkoosoleku otsuse tühisusele on käesoleval juhul pahauskne. Päevakorra etteteatamise eesmärk on tagada liikme teadlikkus arutamisele tulevatest küsimustest, et arutamiseks ja otsustamiseks ette valmistuda. Käesoleval juhul osales kostja oma esindaja kaudu koosolekul ja hääletas otsuse tegemise poolt. Heauskse käitumise korral peaks liige protesteerima sellise küsimuse arutamise vastu, mida koosoleku kutses märgitud polnud ja mida liige seetõttu ei pea võimalikuks arutada. Seejuures on kostja käitumine omakasupüüdlikult vastuoluline. Samal koosolekul arutati kostja avaldust tema liikmemaksu vähendamiseks poole võrra seoses ajateenistuses viibimisega ning taotlus otsustati rahuldada (päevakorrapunkt 3, dtl 45). Nimetatud küsimust pole mõistlikult võimalik mahutada ühegi etteteatatud päevakorrapunkti alla. Nimetatud asjaolud kogumis annavad põhjust järelduseks, et kostja tuginemine üldkoosoleku otsuse tühisusele on vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 32 tähenduses ning on võlaõigusseaduse § 6 lg 1 järgi lubamatu.
13.Nõude kohta esitatud arvetes (dtl 48 ja 49) kajastatud tegemata tundide arvu õigsuse on kostja omaks võtnud (vt p 7 eespool).
14.Kohus asus seisukohale, et nõue põhivõla 410 eurot tasumiseks on põhjendatud. Kostja pole vaidlustanud viivisenõude arvestuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid (18.10.2021 määruse p 2(2) ja (3)). Liikmemaksu ja muude maksete tasumisega viivitamise eest on üldkoosoleku otsusega kehtestatud viivisemäär 0,05% õigeaegselt tasumata summalt päevas (kodukorra p 1.4.4, dtl 34). 01.01.2018 arve nr 44 maksetähtpäevaks oli 15.02.2018
(dtl 48) ja 10.12.2018 arve nr 78 maksetähtpäevaks 20.12.2018 (dtl 49). Hageja on nõudnud viivist arvete maksetähtpäevadest alates, kuigi 2017. a eest oleks ta võinud nõuda hüvitust juba alates 20.12.2017. 2015. a otsuse järgi oli tasumise tähtpäev jooksva aasta 20.12 (dtl 47). Seisuga 10.04.2019 on hageja viivisenõude suurus 53,35 eurot (arvestus esitatud dtl 26). Kohus asus seisukohale, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Apellatsioonkaebus
15.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta kõigis kohtuastmetes hageja kanda.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt on vaidlusalune üldkoosoleku otsus tühine. Vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud päevakorra punktina märgitud, et üldkoosolekul hakatakse otsustama liikmete kohustuse üle osaleda ühistusisestel töödel ja tegemata töötundide maksumuse üle. Samuti ei nähtu vaidlusaluse üldkoosoleku protokollist, kas nimetatud küsimuse päevakorda võtmise üle hääletati. Tegemist on olulise üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Tühine üldkoosoleku otsus ei saa tuua kaasa õiguslikke tagajärgi.
17.Maakohus on leidnud, et kuna üldkoosoleku kutses oli päevakorrapunkti 5 all märgitud „sisekorra muudatused (juhatuse ettepanek)“ ja selle päevakorrapunkti all vaidlusalune otsus ka tehti ning kutse kohaselt oli päevakorra loetelu lahtine (p 6 – muud küsimused), siis pidi kostjale olema muude küsimuste arutamine teada. Sellise õigusliku käsitluse kohaselt kaotaks üldkoosoleku kokkukutsumise ja päevakorra regulatsioon ühinguõiguses igasuguse mõtte. Sellel juhul saaks iga kord üldkoosoleku kokkukutsumise kutses päevakorrana kirjutada „muud küsimused“ ning sellega oleks alati kõik küsimused kaetud. Kostja ei osalenud üldkoosolekul isiklikult, vaid esindaja kaudu, mistõttu ei ole Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-117-12 tulenev käsitlus kohaldatav. Kostja ei saanud esindajale volituse andmisel teada, et sellise kohustuse üle hääletama hakatakse. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja vaidles apellatsioonkaebuse vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.MTÜS § 12 lg 4 sätestab, et liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Hageja põhikirja p 3.13 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma liikmele pandud
kohustusi. Põhikirja p 5.3 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste ühistu organite pädevusse. Asja materjalidest nähtuvalt otsustati hageja 15.03.2015 üldkoosolekul, et hageja liige on kohustatud osalema ühistusisestel biotehnilistel töödel 20 tundi majandusaasta jooksul alates 2016. aastast. Ühe tegemata tunni maksumuseks arvestatakse 10 eurot. Tasu võib kooskõlastatult juhatusega asendada toodud materjalidega. Kostja leiab, et otsus on tühine, kuna seda küsimust ei olnud üldkoosoleku päevakorras. Ringkonnakohus ei nõustu, et üldkoosoleku otsus on tühine. Riigikohus on 13.02.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18112 (p 14) selgitanud, et selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik ühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Käesoleval juhul on üldkoosoleku kokkukutsumise teates ühe päevakorrapunktina märgitud „Sisekorra muudatused (juhatuse ettepanek)“. Üldkoosolekul on vaidlusalune otsus vastu võetud päevakorrapunkti „Kodukorra muudatus“ all. Kolleegiumi arvates pidi kostja üldkoosoleku kutsest mõistlikult võttes aru saama, et kodukorra (sisekorra) muudatuste päevakorrapunkti all võidakse otsustada ühistusiseste tööde tegemise kohustusega seonduvat. Kodukorras on ühistusiseste tööde tegemise kohustust reguleeritud. Samuti on 15.03.2014 üldkoosolekul vastu võetud sarnane otsus ühistusiseste tööde tegemise kohta, mida kostja on ka täitnud. Eeltoodust tulenevalt ei saa vaidlusalust 15.03.2015 üldkoosoleku otsust pidada tühiseks.
21.Maakohus leidis, et hageja liikmemaks on kindlaks määratud sellisena, et osa liikmemaksust on võimalik tasuda raha asemel tööga. Ringkonnakohus ei nõustu selles osas maakohtu käsitlusega. Asja materjalidest ei tulene, et ühistusisestel töödel osalemise kohustus või selle asendamine rahaga on osa liikmemaksust. Tegemist on eraldiseisva kohustusega.
22.Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et mittetulundusühing võtab vastu otsuse, et liikmed teevad ise ühingusiseseid töid ning kehtestavad hüvitise maksmise kohustuse, kui töid ei tehta (vt ka Riigikohtu 28.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-12). Viidatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et selline kohustus saab ühingu liikmel tekkida üksnes juhul, kui liige osales üldkoosolekul, kus see otsustati ja nõustus sellise kohustusega (kuigi Riigikohtu lahend puudutab hooneühistut on seda seisukohta võimalik ringkonnakohtu hinnangul kohaldada ka mittetulundusühingu puhul). Vaidlust pole, et käesoleval juhul osales kostja üldkoosolekul oma esindaja kaudu, kes hääletas otsuse tegemise poolt. Kohustuse tekkimiseks ei ole ringkonnakohtu hinnangul tähendust asjaolul, et kostja ei osalenud üldkoosolekul isiklikult, vaid esindaja kaudu. Volituse andmisel ei olnud esindaja esindusõigust piiratud.
23.Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud 2017 majandusaastal ja 2018 majandusaastal töötunde või tasunud selle eest hüvitist (kummagi aasta kohta 200 eurot). Seega on maakohus lõppjärelduses nimetatud osas hagi põhjendatult rahuldanud.
24.Hageja tugines ka asjaolule, et 12.03.2016 üldkoosolekul võeti vastu otsus, et iga ühistu liige peab osalema ühisjahil vähemalt 20 korral ja ühisjahilt puudutud iga päeva eest tuleb
tasuda 1 euro. Hageja märgib, et kuna kostja ei osalenud 2017/2018 jahihooajal kümnel ühisjahipäeval, siis võlgneb ta hagejale 10 eurot. Maakohus on otsuses ka selle summa välja mõistnud, kuid ei ole põhjendustes 12.03.2016 üldkoosoleku otsuse alusel esitatud nõuet käsitlenud. Kolleegium märgib, et kostja ei ole maakohtus nimetatud nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud, sh ei ole kostja väitnud, et otsus on tühine. Asja materjalidest nähtub, et kostja osales isiklikult 12.03.2016 üldkoosolekul. Kostja ei ole väitnud, et ta ei hääletanud otsuse poolt. Samuti ei ole kostja väitnud, et ta osales nendel jahipäevadel, mille eest hageja hüvitist nõuab, või et ta on hüvitise tasunud. Eeltoodust tulenevalt on ka selles osas hagi rahuldamine põhjendatud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Maakohtu poolt kindlaksmääratud hageja menetluskulude suurusele ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 399 eurot. Hageja esindaja toimingud on järgnevad: apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 2,5 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi, kostja menetluskulude nimekirjale vastuse koostamine 0,75 tundi. Esindaja tunnitasu on 95 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Lisaks palus hageja menetluskuludelt välja mõista viivise.
26.Võttes arvesse menetlusdokumentide ja menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus hageja esindaja ajakulu 3,5 tunni ulatuses põhjendatuks. Samuti on põhjendatud hageja esindaja tunnitasu suurus. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 399 eurot ja viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.