Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud

ASJAOLUD

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja menetluses on AS Kallavere Haigla hagi J. A. vastu võlgnevuse 742,14 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavaldusest tulenevalt on nõude aluseks 01.04.2021 hageja ja kostja vahel sõlmitud Tasuliste hooldusraviteenuste osutamise leping, mille alusel haigla võtab hooldusravile N. P. hageja esitas kostjale 3 arvet (nr. 100832, 101694 ja 101697), kogusummas 722,04 eurot, mille kostja on jätnud tasumata. Hageja poolt

märgitud hooldusravi maksumuseks oli 722,04 eurot, millele lisandus viivis summas 20.10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 742,14 eurot, samuti viivise protsendina põhivõlgnevuselt (722,04 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja hageja menetluskulud summas 617,50 eurot.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 02.11.2021 TsMS § 326 järgi ettenähtud korras (postkasti panekuga). Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1. 19.11.2021 kohtunõudega palus kohus hagejat täpsustada alljärgnevaid asjaolusid: • 01.04.2021 lepingust tuleneval osutab hageja hooldusteenust N. P. hooldamise osas alates 29.03.2021 - millest tulenevalt on 10.02.2021 esitatud arve nr. 100832 perioodi 28.01.2021-29.03.2021 eest, so enne lepingus märgitud hooldusteenuse osutamist? • Hageja on esitanud 26.04.2021 arve nr. 101697 summas 342 eurot. Kohus palub antud nõuet/arvet täpsustada, kuna hageja on hagis märkinud, et hageja ja kostja sõlmisid 01.04.2021 lepingu hooldusraviteenuse osutamiseks N. P.le – nimetatud arvest tulenevalt on aga teenust osutatud R. P. hooldamisega seonduvalt. Hageja ei ole esitanud kohtule R. P. hooldamisega seotud lepingut. Hageja esitas 24.11.2021 kohtule haginõude täpsustuse, jättes haginõudest välja R. P. hooldamisega seotud arve nr. 101967 summas 342 eurot. Ülaltoodust tulenevalt hageja palub kostjalt välja mõista arvetest nr. 100832 ja 101694 tuleneva võlgnevuse kogusummas 390,62 eurot, sh põhivõlgnevuse summas 380,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 10,58 eurot (perioodi 11.05.-2021-14.09.2021 eest), samuti viivise protsendina põhivõlgnevuselt (380,04 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja hageja menetluskulud summas 617,50 eurot, samuti viivise menetluskuludelt VÕS § 311 lg 1 järgi ettenähtud määras. Hageja palub tagastada enammakstud riigilõiv summas 75 eurot. Kuna hageja esitas haginõude täpsustuse, milles vähendas nõuet ning lähtudes asjaolust, et kostja hagile ei vastanud, ei pidanud kohus vajalikuks kostjalt uut seisukohta küsida.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 619 lg 1 kohaselt, käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 390,62 eurot, samuti viivis protsendina põhinõudelt (380,04 eurolt) alates 22.09.2021 (hagi esitamisest) kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub 24.11.2021 hagitäpsustuses välja mõista kostjalt menetluskulud, so tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 617,50 eurot (sh käibemaks) (õigusteenuse tunnihind 130 eurot, toimingud: 15.09.2021 dokumentatsiooniga tutvumine 45 min 97,50 eurot, 15.09.2021 hagiavalduse koostamine 4 x 130= 520 eurot). Hageja palub tagastada enammakstud riigilõiv summas 75 eurot (kuna hageja vähendas haginõuet). Kohus leiab, et riigilõiv summas 100 eurot on põhjendatud menetluskulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et SAK Fond SA on hageja eest 22.09.2020 tasunud hagi esitamiselt riigilõivu summas 175 eurot. 24.11.2021 haginõude täpsustuses palus hageja tagastada enammakstud riigilõiv summas 75 eurot, kuna hagihinnalt 421.02 eurot kuuluks tasumisele riigilõiv summas 100 eurot.

Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja hageja poolt tasutud enammakstud riigilõiv summas 75 eurot kuulub tagastamisele. Riigilõiv kuulub tagastamisele SAK Fond SA (registrikood 10955734) pangaarvele XXXXXXXXXXXX CooP pangas. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 617,50 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga (arvestades sh hagi sisu ja mahtu, hagi on 3 lk), tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab, et antud ajakulu ei ole põhjendatud. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 260 eurot (2 tundi x 130 eurot). Koos riigilõivuga summas 100 eurot on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 360 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 360 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (360 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.