Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.11.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-9453
Tsiviilasi
Q Finants OÜ (likvideerimisel) hagi Luxury Park OÜ, Eraarendus Grupp OÜ, Pride Invest OÜ ja X vastu Luxury Park OÜ osaniku ning 04.06.2019 otsuste kehtivuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.veebruari 2021.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
14 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Q Finants OÜ 12.aprilli 2021.a apellatsioonkaebus (täpsustatud 06.mail 2021.a)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Q Finants OÜ (likvideerimisel) (registrikood 12936286, aadress Linda tn 2, Narva linn), seaduslik esindaja juhatuse liikmest likvideerija Y (epost:XXX) Kostja I (vastustaja I): Luxury Park OÜ (registrikood 12517091, aadress A. Weizenbergi tn 10, Tallinn), seaduslik esindaja X Kostja II (vastustaja II): Eraarendus Grupp OÜ (registrikood 12960099, aadress A. Weizenbergi tn 10/2 Tallinn), seaduslik esindaja X Kostja III (vastustaja III): Pride Invest OÜ (registrikood 12961762, aadress A. Weizenbergi tn 10/2 Tallinn), seaduslik esindaja X Kostja IV (vastustaja IV): X (isikukood XXXXXXXXXXX, e-post:XXX)
1(6)
Apellatsioonimenetluses kostjate I-IV lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Isungi toimumine
04.11.2021
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 26.veebruari 2021.a otsus jätta muutmata.
2.Q Finants OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad Q Finants OÜ (likvideerimisel) kanda.
4.Välja mõista Q Finants OÜ-lt (likvideerimisel) solidaarselt Luxury Park OÜ, Eraarendus Grupp OÜ, Pride Invest OÜ ja X kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 540 eurot ning viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kohtutäitur korraldas täiteasjas nr 022/2016/967 kostjale IV kuuluva kostja I osa suhtes enampakkumise. Enampakkumise võitis hageja ning kohtutäitur koostas selle kohta 31.05.2019 enampakkumise akti. Enampakkumise tulemusel omandas hageja kostja I ainuosaluse. Hageja võttis 04.06.2019 kostja I ainuosanikuna vastu otsuse kostja I senise juhatuse tagasi kutsumiseks ja uue juhatuse määramiseks. Kostja I on kostjate II ja III ainuosanik. Kostja I otsustas 04.06.2019 kutsuda tagasi kostjate II ja III juhatuse ning valida uue. Registripidaja ei ole kandeid juhatuse liikmete muutmise kohta teinud. Hagejal on õiguslik huvi tuvastusnõuete esitamiseks, kuna hageja osanikuõiguste teostamine on takistatud. Kostja IV vaidleb hageja omandiõigusele vastu ning takistab äriregistris kannete tegemist. Hageja palub: tuvastada, et hageja on kostja I ainuosanik; tuvastada, et hageja poolt 04.06.2019 vastuvõetud otsus kostja I juhatuse tagasikutsumiseks ja uue juhatuse määramiseks on kehtiv; tuvastada, et kostja I poolt 04.06.2019 vastu võetud otsus kostja II juhatuse tagasikutsumiseks ja uue juhatuse määramiseks on kehtiv; tuvastada, et kostja I poolt 04.06.2019 vastu võetud otsus kostja III juhatuse tagasikutsumiseks ja uue juhatuse määramiseks on kehtiv.
2(6)
Kostjate seisukohad
2.Kostjad hagi õigeks ei võta ning vaidlevad sellele täies ulatuses vastu. Hageja ei omandanud kostja I osa, kohtutäitur tühistas oksjoni akti, millisele otsusele esitatud kaebuse jättis kohus tsiviilasjas 2-19-9990 rahuldamata. Samuti tunnistas kohus tsiviilasjas 2-19-11848 enampakkumise kehtetuks. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Enampakkumise akti alusel (dtl 39-41) 31.05.2019 viidi täiteasjas 022/2016/967 läbi enampakkumine kostja I osa nimiväärtusega 2 500 eurot müümiseks, enampakkumisel tegi parima pakkumise hageja. 03.06.2019 tegi kohtutäitur otsuse, millega tühistas 31.05.2019 enampakkumise akti (dtl 43), kuid nimetatud otsus on kohtulahendiga tühistatud (Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2020 määrus tsiviilasjas 2-199990, dtl 261-270).
4.Harju Maakohtu 03.12.2019 otsusega tsiviilasjas 2-19-11848 (dtl 237-248) on täiteasjas 022/2016/967 toimunud enampakkumine kostja I osa müümiseks tunnistatud kehtetuks, kuna enampakkumisel rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtuotsus on 02.11.2020 jõustunud (ringkonnakohtu otsus dtl 413-423, Riigikohtu menetlusse võtmisest keeldumise määrus dtl 412).
5.Kohus leiab, et kuna täiteasjas 022/2016/967 toimunud enampakkumine on tunnistatud kehtetuks, ei saanud hageja tulenevalt TMS § 98 lg 2 kostja I osa omanikuks 31.05.2019 enampakkumise akti alusel. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tuvastada, et hageja on kostja I (ainu)osanik.
6.Kuna hageja kostja I osanikuks ei saanud, ei saanud hageja kostja I osanikuna ka kehtivaid otsuseid vastu võtta, sh otsustada kutsuda tagasi kostja I senine juhatus ning määrata Y kostja I uueks juhatuse liikmeks. Kuna Y kostja I juhatuse liikmeks ei saanud, ei saanud Y kostja I nimel ka võtta vastu otsuseid kostjate II ja III osanikuna. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded 04.06.2019 otsuste (dtl 52, 65, 14) kehtivuse tuvastamiseks.
7.Kuna hagi jääb rahuldamata, tühistab kohus 25.06.2019 ja 23.07.2019 kohtumäärustega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Kuna hagi jääb rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
8.Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
9.26.06.2020 tegi äriregister kostja I kohta omaniku muutmise kande millega kandis hageja kostja I osanikuks. 29.06.2020 tegi äriregister kostja I, II, III registrikaartidele järgmised kanded: 1. kustutas kostja I registrikaardilt juhatuse liikme kostja IV, kandis kostja I registrikaardile juhatuse liikme Y, 2. kustutas kostja II registrikaardilt juhatuse liikme kostja IV, kandis kostja II registrikaardile juhatuse liikme Y, 3. kustutas kostja III registrikaardilt juhatuse liikme kostja IV kandis registrikaardile juhatuse liikme Y.
3(6)
10.29.07.2020 tegi hageja kohtule avalduse selle kohta, et kostja IV vabatahtlikult rahuldas hageja nõuded. Maakohus ei ole arvestanud hagi rahuldamata jätmisel sellega, et peale hagi esitamist on hageja nõuded rahuldatud. Kuna kostja IV on peale hagi esitamist hageja nõudeid rahuldanud, siis tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
11.Hageja märgib, et kohtuotsusega väljamõistetud 50 eurot on tingitud sellest, et hageja taotles hagi tagamist, mille kohus rahuldas. Kostja IV esitas määruskaebuse ja tasus selle eest riigilõivu summas 50 eurot. Määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus rahuldamata. Seega ei ole põhjendatud menetluskulude hageja kanda jätmine. Vastustajate seisukoht
12.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.
15.Asja materjalidest nähtub: -Enampakkumise aktist nähtuvalt (I kd, tlk 8-9) viidi täiteasjas 022/2016/967 31.05.2019 läbi enampakkumine kostjale IV kuuluva kostja I osa nimiväärtusega 2 500 eurot müümiseks, enampakkumisel tegi parima pakkumise ja enampakkumise võitis hageja. -Enampakkumise tulemusel omandas hageja kostja I ainuosaluse. -Hageja võttis 04.06.2019 kostja I ainuosanikuna vastu otsuse kostja I senise juhatuse tagasi kutsumiseks ja uue juhatuse määramiseks (II kd, tlk 49-50). -Kostja I on kostjate II ja III ainuosanik. Kostja I otsustas 04.06.2019 kutsuda tagasi kostjate II ja III juhatuse ning valida uue juhatuse (II kd, tlk 51-54). -03.06.2019 tegi kohtutäitur otsuse, millega tühistas 31.05.2019 enampakkumise akti, kuid nimetatud otsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2020 määrusega tsiviilasjas 2-199990 (I kd, tl 176-181). -03.12.2019 otsusega tsiviilasjas 2-19-11848 tunnistati täiteasjas 022/2016/967 toimunud enampakkumine kostja I osa müümiseks kehtetuks, kuna enampakkumisel rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Otsus jõustus 02.11.2020 Riigikohtu määrusega, millega ei võetud hageja kassatsioonkaebust menetlusse (II kd, tlk 58). -Äriregistri registrikaartide väljavõtete kohaselt (II kd, tlk 78-83) oli kostja I osanikuks
4(6)
perioodil 31.05.2019-01.07.2020 hageja ja juhatuse liikmeks 29.06.2020-10.09.2020 Y. Kostja II ja kostja III osanikuks oli samal ajal kostja I ja kostja II juhatuse liikmeks 29.06.2020-08.09.2020 ning kostja III juhatuse liikmeks 29.06.2020-21.09.2020 Y.
16.Täitemenetluse seadustiku § 98 lg 2 järgi omandit ei teki, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. See kehtib sõltumata sellest, kas enampakkumisel asja ostnud isik teadis eelnimetatud asjaoludest. Kuna enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit, st omandaja kaotab omandi tagasiulatuvalt, siis leidis maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti, et hageja ei saanud kostja I osaniku asemel vastu võtta kehtivaid otsuseid ning seetõttu ei saanud hageja ka kostja I nimel vastu võtta kehtivaid otsuseid kostja II ja kostja III osas. Seda olenemata äriregistri registrikaartidele kantud andmetest.
17.Apellatsioonkaebuses toob hageja esile, et maakohus ei saanud hagi rahuldamata jätta, kuna kostja IV rahuldas hageja nõuded peale hagi esitamist. Ringkonnakohus saab hageja väidetest aru nii, et hageja arvates on kostja IV hagi õigeks võtnud. Esiteks leiab ringkonnakohus, et asjast ei nähtu kostja IV poolt hagi omaksvõtt. Hageja pole apellatsioonkaebuses sellisele asja materjalide juures olevale dokumendile, milles sisalduks omaksvõtt, osutanud. Teiseks osutab ringkonnakohus sellele, et hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet. Hagimenetluses saab iga menetlusosaline käsutada oma menetlusõigusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe kostjale IV ette võimalust hagi rahuldamiseks teise, samas menetluses osaleva kaaskostja suhtes. Seega isegi juhul, kui kostja IV oleks hagi omaksvõttu avaldanud ei laieneks selline omaksvõtt kostjatele I-III.
18.Apellatsioonkaebuses vaidlustas apellant ka maakohtu otsuse temalt kostjate kasuks menetluskulu 50 euro väljamõistmise, kuid ringkonnakohus osutab, et TsMS § 178 lg 2 järgi ei ole apellandil võimalik selle maakohtu otsustuse peale edasi kaevata, sest välja mõistetud menetluskulude suurus on väiksem kui 200 eurot.
19.Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses paluvad vastustajad tühistada määrustega seatud hagi tagamise abinõud. Maakohus on seda juba 26.02.2021 otsusega teinud. Menetluskulude jaotus
20.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kostjad esitasid ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palusid hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 540 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate lepinguline esindaja osutanud kostjatele apellatsioonimenetluses õigusabi tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga)
21.Ringkonnakohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg
5(6)
3 tundi on põhjendatud, lepingulise esindaja tunnitasu määr 180 eurot (käibemaksuga) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik. Kuna kostjad vastasid apellatsioonkaebusele ühiselt, siis on põhjendatud menetluskulud välja mõista hagejalt solidaarselt kostjate kasuks. Seega tuleb apellandilt vastustajate kasuks välja mõista menetluskulud kokku 540 eurot. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostjate taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.