XX hagi QQ, Q Finants OÜ, Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/967
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.12.2019 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Q Finants OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses kaasapellant I): QQ (isikukood XXXXXXXXX, XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja Carmen Tars (e-post: XXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant): Q Finants OÜ (registrikood 12936286, asukoht Vabriku tn 35b, 10411 Tallinn), seaduslik esindaja EL (e-post: XXX) Kostja III (apellatsioonimenetluses kaasapellant II): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus (e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1(11)
Tsiviilasi nr: 2-19-11848
1.Jätta Harju Maakohtu 03.12.2019 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta Q Finants OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta kostja I menetluskulud ringkonnakohtus Q Finants OÜ kanda, hageja ja kostja III menetluskulud nende endi kanda.
4.Mõista Q Finants OÜ-lt QQ kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 840 eurot.
5.Jätta rahuldamata Q Finants OÜ taotlus menetluse lõpetamiseks.
6.Jätta rahuldamata Q Finants OÜ 16.06.2020 menetlusdokumendis esitatud taotlus sellele lisatud tõendi vastuvõtmiseks.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.XX esitas 07.08.2019 Harju Maakohtule hagi QQ, Q Finants OÜ, Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/967. Hageja taotleb tunnistada täiteasjas nr 022/2016/967 23.05.2019-31.05.2019 kohtutäitur Elin Vilippuse poolt läbiviidud enampakkumine Luxury Park OÜ osa võõrandamiseks kehtetuks.
2.Hagiavalduse kohaselt on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus algatanud võlgniku XX suhtes täiteasja nr 022/2016/967. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Tallinna Ringkonnakohtu 01.12.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-50462 ja sissenõudjate ühiselt esitatud täitmisavaldus. 26.02.2019 koostas kohtutäitur võlgnikule kuuluva äriühingu Luxury Park OÜ (registrikood 12517091) osa nimiväärtusega 2500 eurot arestimisakti, hinnates osa väärtuseks 200 eurot. Hagejale seda kätte ei toimetatud. 09.05.2019 avaldas kohtutäitur Luxury Park OÜ osa enampakkumise kuulutuse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonnas. Hagejale seda ei edastatud. 31.05.2019 koostas kohtutäitur enampakkumise akti, mis edastati ka parima pakkumuse teinud ostjale ehk kostjale II. Hagejale seda kätte ei toimetatud. Veelgi enam, samal päeval ca 16:30 peetud telefonivestluses kinnitas kohtutäituri esindaja H. Toomingas võlgnikule eksitavalt, et oksjonit üldse ei toimunud, kuid see väide oli ebaõige. Võlgnik tasus kogu võlgnevuse koheselt täitemenetlusest teadasaamisel. Kui hageja oleks täitemenetluse kaudu võlgnevuse sissenõudmisest teadnud enne enampakkumist, oleks ta summa juba varem tasunud.
3.03.06.2019 koostas kohtutäitur otsuse, millega tühistas 31.05.2019 enampakkumise akti. Tühistamise aluseks on asjaolu, et enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise tingimusi: kohtutäitur määras valesti osa väärtuse (200 eurot), kuna ei arvestanud sellega, et Luxury Park OÜ-le kuuluvad osalused äriühingutes Eraarendus Grupp OÜ (registrikood 12960099) ja Pride Invest OÜ (registrikood 12961762), kellele omakorda kuuluvad 4 kinnistut. Seega möönis kohtutäitur ise otseselt, et Luxury Park OÜ osa üksnes 200 euro eest enampakkumisele panemisega rikuti enampakkumise olulisi tingimusi.
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-19-11848 Eraarendus Grupp OÜ-le ja Pride Invest OÜ-le kuuluvad kinnistud on ainus kinnisvara, mis võlgniku perele (kaudselt) kuuluvad. Muu hulgas elavad A. Weizenbergi 10/2 nii võlgnik ise kui ka tema pere. Samuti toimub nende kinnistute kaudu pere äritegevus. 28.06.2019 otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata kostja II 03.06.2019 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale enampakkumise akti tühistamisel. Kohtutäitur kinnitas veelkord, et enampakkumisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda.
4.02.07.2019 sai hageja kätte kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-19-9453, millest selgus, et kostja II on väidetavalt ostnud Luxury Park OÜ osa kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel ning taotleb nüüd kohtu kaudu juhatuse liikmete vahetamist. Kostja II nõude rahuldamine eeldaks kohtu poolt enampakkumise kehtivuse tuvastamist. Alles 08.07.2019 edastatud ekirjaga sai hageja kätte enampakkumise aluseks olevad dokumendid. Hageja kinnitusel ei ole talle 31.05.2019 enampakkumise akti ja 03.06.2019 otsust enampakkumise tühistamise otsust varem kätte toimetatud. Samuti ei ole talle varem edastatud arestimisakti, millest nähtub, et Luxury Park OÜ osa väärtuseks hinnati üksnes 200 eurot. Enampakkumine on toimunud tühise arestimise alusel ja kogu täitemenetluse (sh enampakkumise) käigus on oluliselt rikutud nii täitemenetluse üldpõhimõtteid kui ka võlgniku õigusi. Kohtutäitur jättis vara arestimisel tuvastamata Luxury Park OÜ vara koosseisu ja määras seetõttu valesti arestitud vara hinna. Seejärel asus kohtutäitur enampakkumise teel võõrandama Luxury Park OÜ osalust 200 euroga, kuigi selle väärtus on vähemalt 115 000 eurot.
5.Luxury Park OÜ osaluse väärtuse nõuetekohast mittetuvastamist kinnitab asjaolu, et kohtutäitur ei arvestanud järgmiste avalikes registrites kättesaadavate andmetega: 01.11.2015 asutas Luxury Park OÜ kaks tütaräriühingut; 22.12.2015 kanti aadressil A. Weizenbergi tn 10-2, asuva korteriomandi (registriosa 16126401) kinnistusraamatusse omanikuna Pride Invest OÜ; 04.01.2016 kanti Sepama e kinnistu (registriosa 9646302) kinnistusraamatusse omanikuna Eraarendus Grupp OÜ; 11.01.2016 kanti Jaani tn 36 aadressil asuva kinnistu (registriosa 2851131) kinnistusraamatusse omanikuna Eraarendus Grupp OÜ; 10.10.2016 kanti aadressil Narva mnt 19/21/23 asuva korteri nr 26A (registriosa 15930901) kinnistusraamatusse omanikuna Eraarendus Grupp OÜ. Kohtutäitur ei ole 26.02.2019 Luxury Park OÜ osa arestimisakti koostamisel tuvastanud osaluse tegelikku väärtust, jättes tähelepanuta arestimise äriühingu tütarühingutele kuuluvat neli kinnisasja.
6.Kohtutäituri tegevuse tulemusel on võlgnik jäänud proportsioone arvestades „olematu võla“ katteks (s.o ca 1800 eurot) ilma oma kinnisvarast. Enampakkumisele pandud osaühingu tütarühingutele kuuluva kinnisvara kaudu toimus kogu võlgniku majandustegevus ja tegemist on võlgniku pere elukohaga. Nelja kesklinna kinnistu 200 euroga müüki panemine on oluline võlgniku põhiõiguste rikkumine. Täitemenetluse toiminguid teeb kohtutäitur ja täitemenetluse eesmärgiks on rahuldada võlausaldaja nõue võimalikult ökonoomselt ning efektiivselt, tagamaks kõigi täitemenetluses osalejate õiguste kaitse. Muu hulgas on täitemenetluse oluliseks põhimõtteks eesmärk, et võlgniku vara ei võõrandataks olulisel määral alla turuväärtust. Antud juhul on neid enampakkumise läbiviimise tingimusi olulises ulatuses rikutud ja seetõttu tuleb läbiviidud enampakkumine tunnistada kehtetuks. Ka kohtutäitur ise on oma 03.06.2019 otsusega (enampakkumise akti tühistamine) ja 28.06.2019 otsusega (kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmine) kinnitanud, et arestimisel ei ole vara väärtust korrektselt määratud ning seetõttu on täitemenetluse ja ennekõike enampakkumise norme oluliselt rikutud.
7.Kohtutäitur on 28.06.2019 otsuse p-s 3 rõhutanud, et „vaieldamatult on enampakkumise olulisteks tingimusteks enampakkumisest teavitamine, müüdava asja hinnaga seotud
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-19-11848 küsimused, enampakkumisel osalema lubamine jmt. Enampakkumise oluliseks tingimuseks on arestitud vara alghind. Vara hinna määramisel ei tohi kohtutäitur kahjustada võlgniku huve ning tuleb lähtuda vara harilikust väärtusest, turuhinnast. Käesoleval juhul erines aktis määratud hind oluliselt vara turuhinnast, millega rikuti enampakkumise olulist tingimust ja mistõttu on enampakkumine nimetatud tingimusel tühine. Vara arestimise aktis ebamõistlikult madala hinna märkimisel jäeti selgelt arvestamata võlgniku põhiõigustega.“ Lisaks eelnevale ei ole kohtutäitur võlgnikku kõigist neist toimingutest nõuetekohaselt teavitanud ja seega pole võlgnikul olnud võimalik enampakkumise läbiviimist kuidagi takistada. Seetõttu ei ole võlgnikul olnud ka võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kui hagejat oleks täitemenetlusest ja selles toimuvast nõuetekohaselt ja õigeaegselt teavitatud, oleks ta saanud kasutada täitemenetluse osalise õigusi. Vaidlusaluse täitemenetluse läbiviimisel on kohtutäitur rikkunud TMS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustusi, esitades arestimisakti, enampakkumuse teate ja enampakkumuse akti võlgnikule alles pärast seda, kui toimingud olid teostatud ja kostja II asus realiseerima oma väidetavaid õigusi kohtu kaudu (tuvastusnõue tsiviilasjas nr 2-199453).
8.Hageja esitas 05.11.2019 täiendava seisukoha. Hageja leiab, et kohtutäituri toimingud dokumentide kättetoimetamise osas olid formaalsed või fiktiivsed. Kohtutäitur ei pidanud dokumentide kättetoimetamist oluliseks, kuna arvas ekslikult, et müüdava vara väärtus on väike. Samuti oli võlgniku vara hindamine läbi viidud hooletult. Hageja leiab, et kostja III viide Luxury Park OÜ majandusaasta aruannetele ei ole kohane. Vara hindamine peaks olema objektiivne ja seda tuleks teha vahetult müügi ajal, mitte aga põhinedes nelja kuu tagustele aastaaruannetele. Kohtutäitur näitas oma otsuses kostja II kaebuse kohta (mis pärineb 28.06.2019) seda, et kostja II esindaja EL üritas kõigest jõust viia oksjonit läbi võlgniku eest salaja ja palus seda oma kohtutäiturile saadetud kirjas, mis viitab ettekavatsetud ning pahatahtlikule pettusele ebaseadusliku rikastumise eesmärgil. Hageja ei välista, et kostja II murdis sisse hageja postkasti ja kasutas seda samal eesmärgil.
KOSTJA I VASTUVÄITED
9.Kostja I esitas 20.11.2019 vastuse hagiavaldusele. Kostja I hinnangul oli hagi esitamisel 07.08.2019 30 päevane tähtaeg enampakkumise vaidlustamiseks möödunud. Kostja I leiab, et ilmselgelt sai hageja enampakkumise akti kätte hiljemalt 07.06.2019 e-posti aadressi [email protected] vahendusel, kuivõrd seda e-posti aadressi kasutas hageja eranditult oma menetlusdokumentide esitamisel ning kättesaamisel ka tsiviilajas 2-14-50462. Tegemist on selgelt hageja poolt aktiivselt kasutatava e-posti aadressiga, mida hageja kasutab oma igapäevases äritegevuses ning millise on ta märkinud oma äriühingute kontaktaadressiks. Hageja jätab ilmselgelt pahas usus kinnitamata sellele aadressile saadetud dokumentide kättesaamise, mis lähevad vastuollu tema heade kommete vastase ning võlausaldajaid kahjustava eesmärgiga vältida tema vastu esitatud nõuete sundtäitmist. Kostja I palub jätta tema vastu suunatud hagi rahuldamata. Kostjal I puuduvad sisulised seisukohad esitatud hagiavalduse asjaolude osas, samuti hagile esitatud vastuväidete osas, kuivõrd kostjal I puudub igasugune sisuline teadmine hagi aluseks olevatest asjaoludest. Kostja I on käesolevasse menetlusse kaasatud vaid formaalsel eesmärgil. Kostja I palub menetluskulud jaotada õiglaselt.
KOSTJA II VASTUVÄITED
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-19-11848
10.Kostja II esitas 30.08.2019 vastuse hagiavaldusele, milles taotleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtutäitur edastas hagejale täitmisteate. OÜ Luxury Park osa arestimist ei saa lugeda tühiseks TMS § 55 alusel. Kohtutäitur arestis OÜ Luxury Park osa 26.02.2019 ning edastas arestimisakti koheselt ka hagejale. Menetlusdokument tuleb lugeda hagejale kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 2 hiljemalt 04.03.2019. Vallasvara arestimisakt on koostatud nõuetekohaselt. Hagejat on teavitatud tema õigustest, sh kaebamise korrast. Kohtutäituri poolt OÜ-le Luxury Park alghinna määramisel ei ole rikkumist tuvastatud. Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamisel kokkulepet, samuti kui üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asjade hindamisel selle harilikust väärtusest. Kohtutäitur on hinnanud tema teadmiste kohaselt OÜ Luxury Park osa. Kuna vara arestimisakt on hagejale kättetoimetatud, oli hagejal võimalik kasutada TMS 74 lgst 7 tulenevat õigust esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Hageja seda teinud ei ole. Kostja II juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et täiteasjas 022/2016/967 on võlgnik proovinud täitemenetlusest kõrvale hoiduda. Tema ebaõigete väidete kohaselt ei ole ta kolme ja poole aasta jooksul saanud ühtegi menetlusdokumenti, mis on kõik edastatud tema poolt reaalselt kasutatavale e-posti aadressile, millelt hageja ka käesoleval ajal erinevaid taotlusi ja seisukohti edastab. Samal ajal sai hageja OÜ Luxury Park osa müügist teada enampakkumise päeval.
KOSTJA III VASTUVÄITED
11.Kostja III esitas 05.09.2019 vastuse hagiavaldusele, milles võtab hagi omaks ja leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pärast enampakkumise akti koostamist sai kohtutäiturile teatavaks asjaolu, et Luxury Park OÜ-le kuulub kaks tütarühingut, s.o Eraarendus Grupp OÜ ja Pride Invest OÜ. Tütarühingutele kuuluvad kinnistusraamatu andmetel kinnistud registriosa numbritega 2851131, 9646302, 15930901 ja 16126401, millede eeldatav väärtus on oluliselt kõrgem, kui Luxury Park OÜ osa hinnaks määratud 200 eurot. Kohtutäituri tühistas sellel põhjusel enampakkumise oma 03.06.2019 otsusega. Tütarühingute osad või nende varade väärtus ei olnud kajastatud Luxury Park OÜ aastaaruannetes. Kohtutäituri vaidleb vastu hagi nendele põhjendustele nagu ei oleks hagejat olulisel määral teavitatud täitemenetlusega seonduvast. Vastupidi, kohtutäitur on teavitanud hagejat täitemenetlusest mitmetel erinevatel viisidel. Kohtutäitur esitas kohtule 23.02.2016 täitmisteate kättetoimetamise akti ja selle lisa. Järgnevate menetlusdokumentide kättetoimetamisel lähtus kohtutäitur võlgniku teavitamisel TMS § 10 lg-st 2 ja TsMS § 3141 lg-st 2.
12.29.03.2016 edastas kohtutäituri tehniline assistent täiteasjas hageja e-posti aadressile arestimisaktide koopiad keelumärgete seadmiseks, millele hageja vastas. 14.02.2019 teavitas kohtutäitur hagejat kavatsusest asuda vara arestima. Kiri jõudis hageja postkasti, kuid meiliprogrammi kirja saatmisel tehtud märkele kinnitada kirja kättesaamist adressaat ei reageerinud. Kirjas palus kohtutäitur teatada seisukoht Luxury Park OÜ arestimishinna osas. Kirjas oli märge, et kohtutäitur loeb kirja kätte toimetatuks TsMS § 3141 lg 2 korras. Hageja Luxury Park OÜ osa hinna osas arvamust ei avaldanud. 26.02.2019 toimetas kohtutäitur hagejale kätte arestimisakti e-posti teel. Kiri jõudis hageja postkasti, kuid meiliprogrammi kirja saatmisel tehtud märkele kinnitada kirja kättesaamist adressaat ei reageerinud. Kirjas oli märge, et kohtutäitur loeb kirja kätte toimetatuks TsMS § 3141 lg 2 korras. 26.04.2019 jättis postiljon arestimise akti hageja postkasti, pärast seda kui oli kahel päeval proovinud edutult akti hagejale isiklikult kätte toimetada. Hageja Luxury Park OÜ osa alghinda ei vaidlustanud. 09.05.2019 teavitas kohtutäitur hagejat enampakkumise ajast. Kiri jõudis hageja postkasti,
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-19-11848 kuid meiliprogrammi kirja saatmisel tehtud märkele kinnitada kirja kättesaamist adressaat ei reageerinud. Kirjas oli märge, et kohtutäitur loeb kirja kätte toimetatuks TsMS § 3141 lg 2 korras. 07.06.2019 toimetas kohtutäitur hagejale e-kirjaga kätte enampakkumise akti. Kirjas ei olnud märget, et kohtutäitur loeb kirja kätte toimetatuks TsMS § 3141 lg 2 korras.
13.Kostja III esitas 11.11.2019 täiendava seisukoha. Kohtutäitur vaidleb vastu väitele, et kohtutäitur on läbi viinud vara hindamise hooletult (süüliselt). Osade väärtuse hindamisel lähtus kohtutäitur hageja äriühingu Luxury Park OÜ aastaaruandest. Kostja III esitas Luxury Park OÜ 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande, kus ei ole mainitud ettevõtte finantsinvesteeringuid või investeeringuid tütar- ja sidusettevõtjatesse (osalusi). Pride Invest OÜ puhul on hageja olnud teadlik kinnisvarainvesteeringute kirjendamise kohustusest. Esialgselt allkirjastasid juhatuse liikmed CC ja XX Pride Invest 2018. aasta aruande vastavalt 27.05.2019 ja 30.05.2019. Aruandes ei olnud kinnisvarainvesteeringuid märgitud. Samas 29.06.2019 on juhatuse liige CC allkirjastanud uue aastaaruande, milles ettevõte märgib kinnisvarainvesteeringuid summas 39 000 eurot. Mõlemad aruanded on esitatud äriregistrile. Vara arestimine toimus 26.02.2019 ja enampakkumine 31.05.2019. Seega, saades teada, et kohtutäitur mittetäielike aruannete tõttu pannud vara enampakkumisele liiga madala alghinnaga, on püüdnud hageja aastaaruannet parandada ja hakanud tagantjärele ettevõtte kinnisvarainvesteeringuid kirjendama. Hageja on teadlik sellest, et kinnisvarainvesteeringud tuleb ettevõtte aastaaruandesse märkida.
14.Aastaaruanne on avalik dokument ja sellega on võimalus tutvuda kolmandatel isikutel, sealhulgas kohtutäituril. Kui hageja esitas puuduliku aastaaruande, ei olnud kohtutäituril võimalik saada objektiivset informatsiooni Luxury Park OÜ osade väärtuse kohta. Eraarendus Grupp OÜ puhul 2018. aruandes ei ole kinnisvarainvesteeringuid kirjendatud tänini. Kui hageja rikub oma andmete avaldamist kohustust, siis ei saa kohtutäiturile ette heita süülist käitumist, sest kohtutäitur ei saa lähtuda andmetest, mida hageja ei ole avaldanud. Hageja on hagiavalduse lisas 8 avaldanud kinnistusraamatu väljavõtted, et Eraarendus Grupp on kinnistud omandanud juba 18.12.2015, 07.01.2016, 28.09.2016 ja Pride Invest on korteri omandanud juba 18.12.2015. Hagi lisas nr 7 on hageja avaldanud, et Luxury Invest omandas Pride Invest OÜ ja Eraarendus Grupp OÜ osaluse juba 12.09.2016. Kuna osalused on omandatud ja kinnistud on hageja oma ettevõtetele võõrandanud juba aastaid tagasi, siis on ümber lükatud hageja väide, et nelja kuu tagune aastaaruanne ei ole ettevõtte väärtuse hindamisel kohane allikas. Hageja eksitas avalikkust, kui ei kirjendanud ettevõtete aastaaruannetes vara, kuigi see oli olemas.
MAAKOHTU OTSUS
15.Maakohus rahuldas hagi, menetluskulud jättis poolte kanda. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas esitatud tõendeid, mis kinnitaksid hagejale enampakkumise akti kättetoimetamist enne 08.07.2019 ning seega ei ole kohtul alust jätta hagi läbi vaatamata. Samuti ei ole kohtul alust jätta hagi menetlustähtaja rikkumise tõttu rahuldamata, sest kohus ei tuvastanud käesolevas asjas hagejapoolset menetlustähtaja rikkumist enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel. Seega jätab kohus rahuldamata 25.10.2019 kostja II vastuväite kohtu tegevusele, milles kostja II esitas korduva taotluse jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi menetlustähtaja rikkumise tõttu rahuldamata.
16.Hagiavalduses leidis hageja esindaja, et enampakkumisel 200 euroga müüdud Luxury Park OÜ osaluse väärtus oli vähemalt 115 000 eurot, kohtuistungil väitis hageja, et Luxury Park OÜ osa väärtus on umbes 400 000 eurot (II kd, tl 17). Kohtutäitur on hinnanud Luxury Park OÜ-le läbi tütarühingute kuuluva kinnisvara väärtuseks hinnanguliselt 285 000 eurot (vt I kd,
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-19-11848 tl 24). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole vajalik kindlaks teha enampakkumisel müüdud Luxury Park OÜ osaluse täpset väärtust. Käesoleva asja õigeks lahendamiseks on tähtis vaidlustamata fakt, et kohtutäituri poolt oli määratud Luxury Park OÜ osa hinnaks ekslikult 200 eurot, mis on oluliselt madalam antud osa turuväärtusest.
17.Kohus nõustub eeltoodud asjaolusid arvestades hagejaga, et Luxury Park OÜ osa üksnes 200 euro eest enampakkumisele panemisega rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Seejuures on kostja III kohtutäitur käesolevas asjas hagi õigeks võtnud (vt I kd, tl 108; II kd, tl 17 pöördel). Kohus nõustub samuti kohtutäituriga selles, et vaieldamatult on enampakkumise olulisteks tingimusteks enampakkumisest teavitamine ja müüdava asja hinnaga seotud küsimused, sh on enampakkumise oluliseks tingimuseks arestitud vara alghind.
18.Kohtu hinnangul on hageja õigustatult osundanud sellele, et hea usu põhimõttest tulenevalt ei saa pidada vastuvõetavaks, kui hageja kaotaks kohtutäituri eksimuse tõttu äriühingu osaluse 200 euro eest, kui see on tegelikult väärt sadu kordi rohkem. Selles kontekstis ei saa kohtu hinnangul heauskseks pidada ka kostja II käitumist, kes soovib kohtutäituri olulist eksimust ära kasutades saada 200 euro eest tegelikult üle 1000 korra suurema väärtusega vara omanikuks.
19.Käesolevas asjas ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et hageja olnuks enne enampakkumise toimumist teadlik kohtutäituri poolt ekslikult määratud Luxury Park OÜ osa hinnast ja selle vaidlustamise võimalustest. Asjas esitatud tõendite alusel võib järeldada, et hageja ei olnud küll piisavalt hoolikas selleks, et tagada talle kohtutäituri edastatud dokumentide kättesaamist (vt I kd, tl 112-126), kuid teiselt poolt ei saa ka teha kindlat järeldust, et teave Luxury Park OÜ osa hinna ebaõige määramise kohta oleks enne enampakkumise toimumist kindlasti hagejani jõudnud. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Luxury Park OÜ osa üksnes 200 euro eest enampakkumisel rikuti enampakkumise olulisi tingimusi (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 23-26) ning hageja ei ole kaotanud õigust tugineda hagis Luxory Park OÜ hinna ebaõigele määramisele (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 27-29). Kuna kohus tuvastas enampakkumise tingimuste olulise rikkumise, ei ole vajalik hinnata enampakkumise kehtetuks tunnistamise alternatiivseid aluseid, seega ei pea kohus vajalikuks hinnata hageja väidet, et enampakkumine olevat toimunud tühise arestimise alusel. Kohus ei hinda ka muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
20.Kohus leiab, et käesolevas asjas esinevad erandlikud asjaolud, mille tõttu oleks hageja menetluskulude kostjatelt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Nimelt nähtub asjas esitatud tõenditest, et hagi aluseks olnud Luxury Park OÜ osa hinna ebaõige määramine kohtutäituri poolt oli tingitud eelkõige hageja enda tegevusetusest. Asjas esitatud tõendite alusel võib järeldada, et hageja ei olnud piisavalt hoolikas selleks, et tagada talle kohtutäituri edastatud dokumentide kättesaamist. Kohtul ei ole alust kahelda, et kohtutäitur üritas hagejat täitemenetlusest informeerida mitmetel erinevatel viisidel, kuid ometi see hageja tegevuse/tegevusetuse tõttu ei õnnestunud. Kohtuistungil ei suutnud hageja veenvalt selgitada, miks ei olnud kohtutäituril võimalik talle täitemenetlusega seotud dokumente edastada, kuigi kohtutäitur kasutas õiget aadressi.
APELLATSIOONKAEBUS
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-19-11848
21.Kostja II esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
22.On piisavalt tõendatud, et 26.02.2019 e-kirjaga edastas kohtutäitur just nõuetekohase vallasvara arestimisakti. Apellant leiab, et arvestades asjaolu, et käesolevas punktis käsitletud tõendi on esitanud vastutaja, ei vaja apellandi poolt tõendamist, et nõuetekohane vara arestimiseakt oli e-kirjaga kaasas. Veelgi enam selgitas kohtutäitur oma vastuses hagiavaldusele, et 26. veebruaril 2019 kätte toimetas vastutajale just vara arestimisakti.
23.Muuhulgas avaldas kohtutäitur vara arestimise teade ka Ametlikes Teadaannetes 11. aprill
Kohus on valesti tsiviilasjas esitatud tõendeid hinnanud jõudes järelduseni, et käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnik on oma sidevahendi andmed (e-posti aadressi [email protected]) kohtutäiturile avaldanud.
24.Kohtutäitur on oma 05. september 2019 vastuses hagiavaldusele selgitanud, et 29. märtsil 2016 aastal ehk täiteasjas nr 022/2016/967 menetluse alguses edastas e-posti aadressile [email protected] arestimisaktide koopiad, sellele kirjale on vastutaja ka vastanud samalt e-posti aadressilt. Sellega tuleb lugeda vastutaja poolt kohtutäiturile oma e-posti aadressit avaldatuks täitemenetluses nr 022/2016/967. TsMS § 314l lg 2 järgi võib menetlusdokumente kätte toimetada menetlusosalisele saatmisega samas menetluses avaldatud sidevahendi andmeid kasutades. TsMS ega TMS ei näe ette vormi kuidas peab võlgnik oma sidevahendi andmed kohtutäiturile avaldama, oluline on, et täiteasja menetleval kohtutäituril on selge ja puudub kahtlus, et antud e-posti aadress kuulub just võlgnikule ja sellele edastatud teave menetlusosaliseni jõuab. Kohtutäitur on täiendavalt kohtule selgitanud, et suhtles vastutajaga erinevate täitemenetluste raames samal e-posti aadressil. 14. augustil 2015 vastutaja palvel teatas kohtutäitur võlajäägi. Seega puudus kohtutäituril ükskõik milline kahtlus, et e-posti aadress [email protected] kuulub vastutajale.
25.Kohtu järeldus, et peale arestimisakti kättetoimetatuks lugemise on olemas muud eeldused (dokumentiga tutvumine ja/või selle sisust teadlik olla) selleks, et lugeda dokument adressaadi suhtes kehtivaks, selgelt väär ja ei ole kooskõlas kehtiva õigusega.
26.Kokkuvõtlikult leiab apellant, et vara arestimisakt tuleb lugeda vastustajale kättetoimetatuks kolmel viisil: 1. Saatmisega TsMS § 3141 lg 2 ja/või TsMS § 3141 lg 3 järgi ja arestimisakt tuleb lugeda kätte toimetatuks hiljemalt 01. märts 2019, 2. Avalikult TsMS § 317 lg 5 järgi, ja arestimisakt tueb lugeda kätte toimetatuks hiljemalt 26. aprill 2019, 3. Postkasti panekuga TsMS § 326 järgi ja arestimisakt tuleb lugeda kätte toimetatuks 26. aprill 2019.
27.Apellant on selgitanud antud kaebuse p. 3.5, et täiteasja nr 022/2016/967 täitetoimikus on 31. mai 2019 kuupäeval vastutajale saadetud e-kiri millega kaasas on enampakkumisakt. Sellega tuleb lugeda enampakkumisakt vastustajale kätte toimetatuks hiljemalt 04. juuni 2019.
28.TsMS § 223 lg 1 järgi enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seega tuleb lugeda enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise tähtajaks 04. juuli 2019. Vastutaja on esitanud hagi 08. augustil 2019 sellega selgelt ületas hagi esitamise tähtaega.
VASTUSTAJATE SEISUKOHT
29.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-19-11848
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Selleks, et anda hinnang apellandi väitele, et hagiavaldus esitati hilinemisega tuli tuvastada, millal sai hageja enampakkumise akti kätte. Maakohus leidis, et hagi käesolevas asjas esitati tähtaegselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas ja kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis puudub vajadus esitatut pikemalt korrata. Asjaolu, et apellant maakohtu otsuse põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu seisukoht on ebaõige. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile, et 07.06.2019 saatis kohtutäitur hagejale e- kirja koos enampakkumise aktiga, kuid kuna kirjas puudus viide TsMS § 3141 lg-le 2, siis ei saa kirja lugeda hagejale kätte toimetatuks. Vastuseks apellandi väitele, et enampakkumise akt saadeti hagejale 31.05.2019 kirjaga toob ringkonnakohus esile, et täitetoimikust ei nähtu, et täitur saatis 31.05.2019 hagejale kirja. Täitur kinnitas oma 12.05.20202 menetlusdokumendis, et hagejale ei ole täituri poolt 31.05.2019 kirju saadetud. Eeltoodu alusel ei ole hagi esitatud aegumistähtaega ületades.
32.Hagiavalduses palus hageja tunnistada täiteasjas nr 022/2016/967 toimunud Luxury Park OÜ osa enampakkumise kehtetuks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt toimus enampakkumine tühise arestimise alusel ja kogu täitemenetluses, sh enampakkumise käigus on oluliselt rikutud nii täitemenetluse üldpõhimõtteid kui ka võlgniku õigusi.
33.TMS § 223 lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja on asjas esitanud väite, et enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks seetõttu, et arestimine on tühine. Arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1)vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2)võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3)vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
34.Maakohus leidis, et kuna asjas ei ole tõendatud, et täitur saatis hagejale arestimisakti, siis ei saanud hageja hinda vaidlustada ning enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi arestimisakti kätte toimetatuks lugemise kohta tuleb muuta, samas nähtub, et arestimine on tühine ka muude asjaolude tõttu. Asjast nähtub, et täitur proovis 2016.a veebruaris, märtsi alguses täitmisteadet kätte toimetada füüsilisest isikust kättetoimetaja kaudu, kes täitmisteadet hagejale kätte ei toimetanud ning täitmisteade saadeti ka e-posti aadessile, kuid ka selle kättesaamise kohta hageja poolt andmed puuduvad, samuti ei ole täitmisteade saadetud viisil, mis annaks aluse lugeda täitmisteade kättetoimetatuks. Täitmisteate kättetoimetamise akt on täitetoimikus vormistamata, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et täitmisteade jäi hagejale kätte toimetamata. 2016.a märtsis saadeti hagejale keelumärgete koopiate ärakirjad, millele hageja vastas e-posti aadressilt [email protected]. Täitetoimiku järgi oli seega täiturile alates nimetatud ajast hageja meiliaadress teada ning täituril oli võimalik dokumentide kättetoimetamiseks kasutada ka nimetatud aadressi. Seejärel nähtub täitetoimikust, et 3 aasta jooksul ei tehtud ühtegi täitetoimingut ning alles 14.02.2019 saadeti hagejale arestimistoimingu teade ja 26.02.2019 arestimisakt viitega TsMS § 3141 lg-le 2 ning teabega, et kohtutäitur loeb dokumendid kättetoimetatuks koos manustega kolme tööpäeva möödumisel. Hageja poolt kirjade kättetoimetamise kohta kinnitust ei tulnud. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et täituri poolt on arestimisakti
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-19-11848 saatmine hagejale tõendamist leidnud, sest ühtegi teist sama kuupäevaga arestimistoimingut tehtud ei ole ning kirjas viidatud manuse pealkiri ei anna alust asuda seisukohale, et õiget arestimisakti ei saadetud. Siiski leiab ringkonnakohus, et arestimisakti ei saa lugeda nõuetekohaselt kättetoimetatuks arvestades täitemenetluse toimingute ajalist vahet enne arestimisakti saatmist. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.
35.TsMS § 3141 lg 1 kohaselt, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
36.TsMS § 3141 lg 1 puhul on tegemist nn kättetoimetamisfiktsiooniga, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-168-11, p 12). Samas ei tohi TsMS § 3141 lg 1 rakendamine üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda.
37.TsMS § 3141 lg 1 järgi võib menetlusdokumendi saatmisega kätte toimetada juhul, kui:
menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud; kättetoimetamiseks kasutatakse varem kasutatud aadressi või sidevahendi andmeid; saajale saadetakse menetlusdokument või teave menetlusdokumendi kättesaadavaks tegemise kohta; menetlusdokumendi või teabe saatmisest on möödunud kolm tööpäeva.
38.Ringkonnakohus leiab, et formaalselt oli kohtutäituril võimalus TsMS § 3141 lg 1 ja lg 2 kohaldamiseks ning saata menetlusdokument samas täitemenetluses hageja poolt avaldatud elektronpostiaadressile, sest TsMS § 3141 lg 1 järgi on lubatav kasutada varem kasutatud aadressi või sidevahendi andmeid, kuid täitur pidanuks arvestama ka sellega, et kuna täitmisteade oli nõuetekohaselt hagejale edastamata ning ainukesest hageja poolt vastuvõetud dokumendi saatmisest oli möödunud 3 aastat, siis tulnuks täituril kohaldamiseks kasutada eelnevalt teisi võimalusi arestimistoimingu teatamiseks või vähemalt arestimisakti saatmiseks kasutada teisi võimalike dokumendi kättetoimetamise viise. Täitetoimikust nähtuvalt on täitur üritanud arestimisakti kätte toimetada postiteenuse osutaja vahendusel pärast seda, kui e-postile saadetud arestimisakti saatmine jäi vastuseta. Siiski ei ole postiteenuse osutaja järginud täituri poolt määratud tingimusi dokumendi üleandmiseks. Postiteenuse osutajale edastatud teabest menetlusdokumendi väljastusteatel nähtub, et täituri poolt saadetud vallasvara arestimise akt tuleb väljastada selliselt, et II väljastuskatse oleks laupäeval, kuid postitöötaja kirjetest dokumendi väljastamiskatsete kohta nähtub, et katse I teostati 14.04.2019, mis on esmaspäev ja katse II kuupäevaks on märgitud 25 (või 26).04.2019, mis on vastavalt neljapäev ja reede. Seega jäi dokument kohtutäituri määratud viisil hagejale üle andmata, mistõttu ei minetanud hageja õigust käesolevas asjas tugineda hinna ebaõigele määramisele.
39.Samuti tuleb osutada järgnevale.TMS § 84 lg 3 järgi võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Isegi kui hüpoteetiliselt lugeda hagejale TsMS § 3141 lg 2 järgi 09.mail 2019 saadetud enampakkumise kuulutus kättetoimetatuks kolme tööpäeva jooksul, ei teavitatud hagejat enampakkumisest 10 päeva enne enampakkumist, mis algas 23.05.2019.a.
40.Kuivõrd käesolevast asjast nähtub, et hagejale ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud täitmisteadet, rikutud on arestimisakti kättetoimetamise korda, samuti ei ole hagejat
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-19-11848 teavitatud enampakkumise toimumisest 10 päeva enne enampakkumist on maakohtu otsus lõppjärelduses selles, et hagi tuleb rahuldada, põhjendatud.
41.Apellatsioonkaebuses palus apellant lõpetada ka menetlus käesolevas asjas, kuna menetlusse ei ole kaasatud kõiki sissenõudjaid. Ringkonnakohus leiab, et apellandi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kuigi täitetoimikust nähtuvalt esitasid 3 sissenõudjat ühise täitmisavalduse, algatas täitus vaidlustatud täiteasja vaid ühe sissenõudja osas, kes on käesolevasse menetlusse kaasatud. Seega puudub alaus apellandi taotluse rahuldamiseks.
42.16.06.2020 menetlusdokumendis esitas apellant taotluse sellele lisatud tõendi juurdevõtmiseks. Kuna tõend, on esitatud hilinemisega, keeldub ringkonnakohus selle asja materjalide juurdevõtmisest.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
43.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad kostja I menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda.
44.Kostja III menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes lepingulise esindaja kulusid 480 eurot, (teenuse tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta) mille palub apellandilt välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et kostja II menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuigi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Arvestades, et tuvastatud on kostja III poolt täitemenetluses eksimused dokumentide kättetoimetamiseks oleks äärmiselt ebaõiglane, kui apellandil tuleks tasuda kostja III menetluskulud. Hageja palub samuti välja mõista apellandilt menetluskulud, kuid arvestades, et apellatsiooniastmes on enamuse hageja vormistatud vastused, teated, seisukohad esitatud hageja allkirjaga, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et esindaja teenuse kasutamine on tõendamata, ning hageja esindaja esitatud taotlused hagi tagamiseks jäid rahuldamata, siis tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja I on kandnud menetluskulusid 840 eurot (teenuse tunnihind 120 eurot koos käibemaksuga), mille palub, olenevalt asja lahendamise tulemusest välja mõista kas hagejalt või kostjalt II. Ringkonnakohus leiab, et kostja I taotlus menetluskulude hüvitamiseks on põhjendatud. Lepingulise esindaja teenuse osutamise tunnitasu suurus on mõistlik ja on kooskõlas valitseva kohtupraktikaga. Taotleja on esile toonud lepingulise esindaja teenuse osutamise ajalise ulatuse detailselt ning ringkonnakohus leiab, et hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus ei ole ülepaisutatud. Menetluskulude hüvitamise taotlus kostja I osas tuleb rahuldada.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.