Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Sevest OÜ ja A M vastu põhivõlgnevuse 1837,08 euro, intressi 141,17 euro, müügikulu 120,50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 985,92 euro, sissenõudmiskulu 35 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3703,86 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: C K (XXX) Kostja I: Sevest OÜ (registrikood: 12839506; Metsa tn 20-21, Riisipere alevik, Saue vald, Harju maakond, 76202; telefon: +37256212918; e-post: [email protected]) Kostja II (kostja I seaduslik esindaja): A M (isikukood: xxx; xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada AS-i PlusPlus Capital, Sevest OÜ ja A M vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1.Kostjad tasuvad solidaarselt hageja PlusPlus Capital AS arveldusarvele xxx Swedbank, viitenumbriga xxx, põhivõlgnevuse 1837,08 eurot, intressid 141,17 eurot, müügikulu 120,50 eurot, viivised 300 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, riigilõivu 1⁄2 määras summas 162,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 200 eurot, kõik kokku 2796,25 eurot järgmise maksegraafiku järgi: Makse tähtaeg
1.2.Kompromissis käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda.
1.3.Kui Kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 16% aastas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos punktis 1.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 1837,08 euro ulatuseni.
2.Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, st 162,50 eurot PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr xxx (Swedbank).
3.Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-119552 menetlus.
4.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Sevest OÜ ja A M vastu põhivõlgnevuse 1837,08 euro, intressi 141,17 euro, müügikulu 120,50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 985,92 euro, sissenõudmiskulu 35 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.
2.24.11.2021.a esitasid pooled kompromissi. Pooled palusid Harju Maakohtul kinnitada kompromiss kirjalikus menetluses kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-21-119552 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga.
2-21-119552 Hageja palus tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust hageja PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr xxx (Swedbank).
3.Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada, tsiviilasjas menetlus lõpetada ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust hagejale tagastada. Kohtumääruse põhjendused
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
5.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6.Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
8.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Ülejäänud kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda
9.Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 325 eurot. Hageja palus tagastada tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. . TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud
2-21-119552 isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 162,50 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr xxx (Swedbank).
10.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. Seega käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.