2-21-10991/6 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada otsus kätte pooltele. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on M.V. (hageja) hagi D.L. (kostja I) ja A.L. (kostja II) vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise, kasutuseeliste hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kosja I sõlmisid XX.XX.XXXX üürilepingu nr XXX-XXX, mille alusel andis hageja talle kuuluva korteriomandi aadressiga XXX kostjale I üürile, ning XX.XX.XXXX üürilepingu lisa 5, millega loeti kostja II kaasüürnikuks. Hageja andis korteri otsese valduse XX.XX.XXXX kostjale I üle. Lepingu punkti 4 järgi kohustus kostja I tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks üüri 399 eurot ning kõrvalkulud vastavalt esitatud arvetele hiljemalt 5 päeva jooksul peale arve esitamist. Kuna kostja rikkus üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust, ütles hageja üürilepingu üles. Kostjad ei ole pärast üürilepingu lõppemist korteri valdust vabastanud ning on korterit vallanud alates 01.07.2021 ilma hageja nõusolekuta, maksmata seejuures hagejale korteri kasutamise eest üüri või muud tasu. 02.11.2021 esitas hageja kohtule avalduse, mille kohaselt loobub korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudest, kuna hageja sai 27.10.2021 korteri valduse endale.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna hageja on loobunud hagist kostjate vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes, lõpetab kohus asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes menetluse loobumisega. Kohtule teadaolevalt elasid kostjad kuni korteri valduse vabastamiseni aadressil XXX – dokumentide kostjatele kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna kostjad ei viibinud kohal. Dokumendid on kostjatele saadetud ka kohtule teadaolevatel e-posti aadressidel (XXX, XXX). TsMS § 3141 lg 1, lg 3 p 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale I 01.10.2021 kätte toimetatuks saatmisega. Teises samal ajal kohtu menetluses olnud ajas nr XXX on kostja I 01.09.2021 e-posti aadressi XXX kasutades edastanud kohtule kättesaamise kinnituse. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale II 19.10.2021 avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa. Hageja palub kostjatelt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud kasutuseelised kokku summas 154,44 eurot, tulevikus saadavad kasutuseelised alates hagi esitamisest (13.07.2021) kuni korteriomandi valduse hagejale üleandmiseni 399 eurot kuus ning viivise põhinõudelt summas 146,77 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades et hageja sai 27.10.2021 korteri valduse endale, on alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutunud kasutuseelise hüvitis summas 1377,2 eurot – hüvitis juuli 19 päeva eest 244,55 eurot (399 : 31 x 19), augusti ja septembri eest 798 eurot (399 x 2), oktoobri 26 päeva eest 334,65 eurot (399 : 31 x 26). Arvestades et kostjad vabastasid korteri pärast hagi esitamist ning kasutuseeliste hüvitamise ja viivise nõudes hagi rahuldamist, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 5, § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjatelt välja mõista riigilõivu 750 eurot ja lepingulise esindaja kulu 120 eurot (tunnihind 120 eurot, sh käibemaks, ajakulu seoses hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega 1 tund). Kohus leiab, et hageja taotletud menetluskulud summas 870 eurot tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista – hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses ning hageja lepingulise esindaja tunnitasu ning ajakulu on põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb lepingulise esindaja kulud hüvitada koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik