Asjaõigus › Omandiasjad

2-20-14806

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, Ab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostjate vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt xxx omanikuks oli kuni 17.08.2014 V G, kes on surnud. Kinnistusraamatu andmetel on V G tänaseni korteriomandi omanik, st kinnistusraamatu omaniku kanne on ebaõige. Korteriomandi pärisid mõttelistes osades N M ja D B. Pärimistunnistus on pärijatele väljastatud. Seega korteriomandil lasuvate kohustuste eest vastutavad kostja 1 ja kostja 2 vastavas osas ühiselt. Kohus võttis hagi 12.10.2020 määrusega menetlusse ja andis kostjate seaduslikule esindajale tähtaja 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostjate esindaja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 29.10.2020. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostjate suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja 2/4

2-20-14806 taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjate seaduslik esindaja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 29.10.2020. Vastuse esitamise tähtajaks oli 13.10.2020. Kostjate seaduslik esindaja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kinnisasja omaniku surma korral läheb kinnisasi üle tema pärijatele. Pärimise korral läheb surnud isiku vara pärijatele üle pärandi avamisest, s.o pärandaja surma päeval (pärimisseaduse (PärS) § 3, 4, 116–119). TsÜS § 6 lg-te 1 ja 2 järgi võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Toimiku materjalide kohaselt on kostjad pärandi vastu võtnud ning neile on väljastatud pärimistunnistus, mille kohaselt on kostjad surnud V. G kogu vara pärijad. Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused (PärS § 130 lg-d 1 ja 3). Hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 76, 100, 101, 108 lg 1 ning korteriomandi-ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1, lg 2 p 1, 2, 3, § 33 ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kostjatele kuulub pärimistunnistuse alusel korteriomand asukohaga xxx. Kostjad ei tasu nõuetekohaselt majandamiskulusid. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus rahuldab hagi kostjate vastu tagaseljaotsusega. Kohus kohustab kostjaid võõrandama neile kuuluva korteriomandi. Lugeda kostjate nõusolek korteriomandi võõrandamiseks antuks kohtuotsusega. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kohus märgib nõude osas asendada kostjate nõusolek korteri võõrandamiseks kohtuotsusega, et kostjatel on kohtuotsusest tulenev kohustus korter võõrandada ning juhul kui korter võõrandatakse täitemenetluse käigus, tehakse omaniku muutmise kanne kinnistusraamatusse enampakkumise akti alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

3/4

2-20-14806 Hageja palub välja mõista menetluskulud kokku 1040 eurot sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja esindaja õigusabikulud kokku 690 eurot (420 eurot+270 eurot). TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse ja määruskaebuse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, peab kohus hagiavalduse koostamise eest põhjendatud ajakuluks 3h, summas 360 eurot. Määruskaebuse koostamise eest peab kohus põhjendatud ajakuluks 1,5h, summas 180 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjatelt välja hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 840 eurot s.h. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, esindaja õigusabikulu 540 eurot (360+180) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse menetluses tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse taotluse alusel menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud. Tagastada Kohtla-Järve linn, Pärna tn 22 korteriühistule määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot, a/a-le xxx Swedbank AS

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.