(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 22.10.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-8207
Kohtuasi
Y hagi X vastu isikliku kasutusõiguse seadmise, kahju hüvitamise ja edasiulatuva viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.10.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja):Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Kostja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28.10.2025 määrus jätta muutmata.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu menetluses oli Y (hageja) hagi X (kostja vastu). Harju Maakohtu 13.06.2024 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja jäeti menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2024 otsusega jäeti maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata ning maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Riigikohus keeldus 04.08.2025 määrusega kostja kassatsioonkaebust menetlemast ning jättis sellega seotud kulud kostja kanda. Kohtulahendid jõustusid 04.08.2025.
2.Hageja menetluskuludeks on asjas 18.12.2023, 23.02.2024, 20.05.2024 ja 24.01.2025 esitatud menetluskulude nimekirjade järgi: riigilõiv 665 eurot ja lepingulise esindaja kulud 6353,29 eurot (käibemaksuga) kokku töömahuga 30,81 h, tunnihinnaga 170 eurot/h (millele lisandub käibemaks). Hageja menetluskulud on kokku 7018,29 eurot, mille palub hageja kostjalt tema kasuks väljs mõista. Hageja palub määrata, et alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kulud on seotud käesoleva vaidlusega ning et tal puudub võimalus esindajakuludelt tasutud käibemaksu tagasiarvestamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 28.10.2025 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks; määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 7018,29 eurot koos viivisega hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 138 lg-le 1, § 144 p-le 1, § 174 lg-le 4, § 175 lg-le 1, § 177 lg-le 2, § 477 lg-le 5. Kohus leidis, et hageja menetluskulude nimekiri vastab TsMS § 176 lg 1 ja 5 § 174 lg 10 nõuetele ning hageja menetluskuluks olev tasutud riigilõiv 665 eurot on vältimatu kulu.
5.Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: 26.05.2023 hagiavalduse koostamine, töö materjalidega 3h; 30.05.2023 hagiavalduse koostamine 2,5h; 31.05.2023 hagiavalduse täiendamine 1h; 09.10.2023 tutvumine kostja vastusega hagiavaldusele, seisukoha koostamine kostja vastusele 3,5h; 10.10.2023 seisukoha koostamine kostja vastusele 1h; 21.02.2024 kohtuistungiks ettevalmistumine 0,25h; 21.02.2024 kohtuistungil esindamine 0,83h; 21.03.2024 hagi täpsustamine - formaalne, sisuline, seisukoht Elektrilevi OÜ kaasamise kohta menetlusse, seisukoht talumistasu suuruse kohta, nõupidamine kliendiga telefoni teel, tutvumine Leonhard Weiss OÜ poolt esitatud materjalidega (seletuskiri, Tallinna Linna kooskõlastus jm materjal) 3h; 22.03.2024 hagi täpsustamine 1h; 12.07.2024 kostja apellatsioonkaebusega tutvumine 01:45 h; 17.07.2024 vastuse projekti koostamine apellatsioonkaebusele 02:45 h; 22.07.2024 vastuse projekti koostamine ja täiendamine 00:30 h; 23.07.2024 kliendi kommentaaride ja täienduste analüüs, vastuse täiendamine 00:15 h; 24.07.2024 vastuse esitamine 00:15 h; 26.11.2024 kliendi esindamine kohtuistungil 01:15 h; 06.12.2024 Elektrilevi OÜ kinnituse edastamine kostjale 00:15 h; 12.12.2024 telefonivestlus kostja esindajaga 00:10 h; 16.12.2024 kostjale meeldetuletuse saatmine 00:10 h; 16.12.2024 tutvumine kostja kokkuleppe projekti kooskõlastamise tingimustega 00:15 h; 16.12.2024 telefoninõupidamine kliendiga 00:10 h; 17.12.2024 telefonivestlus kostja esindajaga 00:20 h; 18.12.2024 telefonivestlus kostja esindajaga 00:01 h; 18.12.2024 lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe sõlmimine 00:15 h; 19.12.2024 kostja poolt saadetud
2-23-8207 digikonteineriga tutvumine ja seisukoha edastamine kostjale 00:15 h; 29.12.2024 kostja poolt saadetud digikonteiner - kooskõlastus allkirjaga, edastamine kliendile 00:03 h; 08.01.2025 telefonivestlus kostja esindajaga 00:02 h; 13.01.2025 kostja e-kirjale vastamine 00:10 h; 14.01.2025 tööprojekti dokumentatsiooni edastamine kostja esindajale 00:10 h; 14.01.2025 telefonivestlus kostja esindajaga 00:09 h; 15.01.2025 kostja nõuetega tööprojekti dokumentatsiooni täiendamiseks tutvumine, edastamine kliendile 01:00 h; 16.01.2025 telefonivestlus esindajaga 00:17 h; 16.01.2025 kostja esindaja e-kirjaga tutvumine, seisukoha esitamine 00:45 h; 17.01.2025 telefonivestlus kostja esindajaga 00:02 h; 17.01.2025 kostja esindaja e-kirjaga tutvumine, nõupidamine kliendiga, vastuse koostamine 00:45 h; 21.01.2025 ringkonnakohtule täiendavate selgituste ja taotluste koostamine, projekt 01:30 h; 24.01.2025 menetluskulude nimekirja ning selgituste ja taotluste lõplik vormistamine 01:15 h.
6.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik õigusabitoimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tasumääradega. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud 7018,29 euro ulatuses, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
7.Kuna antud juhul on hageja esitanud TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, märkis kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, teha uus kohtumäärus, millega mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 4581,34 eurot ning määratakse kohtulahendi täitmise korrana kindlaks, et kostjal tuleb tasuda hagejale 4581,34 euro suurune menetluskulude hüvitis ühe aasta jooksul või muu kohtu poolt põhjendatuks peetava ajavahemiku jooksul alates menetluskulude kindlaksmääramise kohtumääruse jõustumisest ning kuni ühe aasta või kohtu poolt põhjendatuks peetava muu pikkusega kohtumääruse vabatahtliku täitmise tähtaja möödumiseni ei teki kostjal kohustust tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgset viivist ja hageja ei saa pöörduda kohtumääruse sundtäitmiseks kohtutäituri poole.
9.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud TsMS § 177 lg 1 p 2, § 177 lg 6 esimese lause ning TsMS § 176 lg 8 järgi peale ringkonnakohtu 03.03.2025 kohtuotsuse jõustumist määrama pooltele tähtaja seisukohtade avaldamiseks seonduvalt menetluskulude hüvitise suuruse kindlaks määramisega. Maakohus jättis tähtajad määramata, rikkudes oluliselt TsMS § 177 lg 6 esimest lauset koosmõjus TsMS § 176 lg-ga 8 ja TsMS §-iga 7.
10.Kui maakohus oleks määranud tähtaja, oleks kostja esitanud taotluse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Selle võimaluseta jätmine peaks kaasa tooma määruse tühistamise kogu ulatuses. Määruskaebuse esitaja kui füüsilise isiku jaoks on majanduslikult keeruline ja raske maksta koheselt peale kohtumääruse jõustumist välja menetluskulude hüvitis, riskides sellega, et menetluskulude hüvitise tasumisega viivitusse sattumisel on vastustajal õigus saada seadusjärgset viivist menetluskulude hüvitise tasumata osalt kuni selle ära maksmiseni ja pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks määruskaebuse esitaja suhtes, mis lõpptulemusena võib viia välja selleni, et määruskaebuse esitaja kaotab
2-23-8207 kaasomandi mõttelise osa XXX kinnistust, mis on määruskaebuse esitaja ja poolte ühiste alaealiste laste alaliseks elukohaks.
11.Maakohus on mõistnud määruskaebuse esitajalt vastustaja kasuks välja ka hüvitise vastustaja lepingulise esindaja selliste õigusnõustamise kulude eest, mis ei ole käsitletavad vajalike ega põhjendatud kuludena.
12.Vastustaja vajalike ja põhjendatud menetluskuludena ei ole käsitletavad: a) puuduliku hagiavalduse koostamise ajakulu 3 h ja 30 min ulatuses, b) 21.03.2024 ja 22.03.2024 ajakulu 4 h ulatuses, millega seonduvalt e-toimikus ja digitoimikus mistahes dokumendid puuduvad, c) vastuse apellatsioonkaebusele Tallinna Ringkonnakohtule esitamise ajakulu 15 min ning d) kompromissi sõlmimise üritamisega seonduvalt ajavahemikus 06.12.2024-17.01.2025 tekkinud õigusnõustamise kulud kokku 4 h ulatuses. Seega ei ole käsitletav vajalike ja põhjendatud õigusnõustamise kuludena ajakulu kokku 11 h ja 45 min ulatuses. See tähendab, et vastustaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku on 4581,34 eurot.
13.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostja ei ole kasutanud enda menetlusõigusi, et avaldada seisukohta hageja menetluskulude kohta, kuigi kohtud tähtajad määrasid. Määruskaebuses esitatud käsitlus, et maakohus oleks pidanud kostjale pärast kohtuotsuse jõustumist uuesti tähtaja andma, ei tulene seadusest. Taotlus menetluskulude rahalise suuruse määramise täitmise korra ja tähtaja suhtes on põhjendamatu. Määrus vastab TsMS § 175 lg 1 nõuetele.
14.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et Harju Maakohtu kohtumäärus on selle vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Määruskaebemusest nähtuvalt heidab kostja maakohtule esmalt ette tähtaegade määramata jätmist seoses menetluskulude nimekirjadele vastamisega.
17.Ringkonnakohtu hinnangul see etteheide põhjendatud ei ole. Käesolev asi lahendati nii maa- kui ringkonnakohtus istungimenetluses. TsMS § 176 lg 1 sätestab, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. TsMS § 176 lg 4 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. TsMS § 176 lg 7 kohaselt toimetatakse menetluskulude nimekiri ja tõendid viivitamata vastaspoolele kätte. TsMS § 176 lg 8 kohaselt määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tähtaeg ei või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates.
2-23-8207
18.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt määras maakohus 08.05.2024 määrusega menetlusosalistele tähtajad menetlustoimingute tegemiseks esimese astme menetluses, märkides et eelmenetlus lõppeb 20.05.2024, menetlusosalistel on võimalus esitada kohtule tsiviilasjaga nr 2-23-8207 seotud menetluskulude kindlaksmääramise avaldused hiljemalt 20.05.2024 ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukohad hiljemalt 27.05.2024 (dtl 424). Ringkonnakohtule ei nähtu, et kostja oleks hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas oma seisukohta avaldanud, kuigi talle on kättetoimetamised kohtute infosüsteemist nähtuvalt tehtud vastavalt 13.05.2024 (08.05.2024 määrus) ja 22.05.2024 (hageja 20.05.2024 menetluskulude nimekiri).
19.Tallinna Ringkonnakohus määras 26.11.2024 kohtuistungil kostjale tähtajad menetlustoimingute tegemiseks apellatsioonimenetluses järgnevalt: menetluskulude nimekirja ja lõplike seisukohtade esitamiseko 07.02.2025 ja tähtaja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks 12.02.2025 (dtl 538). Ringkonnakohtule ei nähtu, et kostja oleks hageja 24.01.2025 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osas oma seisukohta avaldanud, kuigi talle on see kohtute infosüsteemi andmetel 28.01.2025 kätte toimetatud.
20.Kulunimekirja ja tõendite kättetoimetamisega tagatakse vastaspoolele võimalus esitada kulude kohta vastuväiteid (RKTKo, 11.02.2015, 3-2-1-147-14, p 22). Arvestades, et kohtud on seda asja põhimenetluse jooksul võimaldanud, ei pidanudki maakohus pooltele enam menetluskulude kindlaksmääramise menetluse raames täiendavaid tähtaegasid määrama. Kuna maakohus ei ole selles osas menetluseõiguse norme rikkunud, puudub seaduslik alus maakohtu määruse tervikuna tühistamiseks.
21.Kostja heidab maakohtule ette ka diskretsioonipiiride ületamist. Kolleegiumi hinnagul ei ole ka see etteheide põhjendatud.
22.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (RKTKm, 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 14). Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm,17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruses kindlaks TsMS § 174 lg 8 järgi hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm, 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Seejuures ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendamatuteks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud maakohtu märgitust suuremas või väiksemas ulatuses (RKTKm, 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).
23.Ringkonnakohus on seisukohal, et alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks puudub. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav, ka on kohus oma otsustust piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid ja keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente (nende sisu ja mahtu) ning seostanud neid õigusabi osutamisega
2-23-8207 kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti asjas esitatud asjaolude ja tõendite hulka ning hagejale õigusabi osutanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), saab õigusabitoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks, pidada igati mõistlikuks ja põhjendatuks ka ringkonnakohtu hinnangul. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus ka väita, et hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ajakulu on maakohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses ülemäärane. Ringkonnakohtule ei ole asja materjalide põhjal nähtav, et hageja lepinguline esindaja oleks õigusabi osutades esitanud asjasse mittepuutuvaid dokumente ja väiteid või tegutsenud põhjendamatuid menetluskulusid tekitavalt. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (RKTKm, 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).
24.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheitega, et maakohus on vääralt lugenud vajalikuks ja põhjendatuks hagiavalduse koostamise kulu 3 h 30 min ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on hagiavalduse mahtu ja sisu arvestades kogu kulunud aeg põhjendatud ja vajalik, arvestades, et hagi esitati 06.06.2023, kuid esimene hagi täpsustus alles 21.08.2023, millise toimingu eest ei ole tasu hüvitamist nõutud.
25.Kolleegium ei nõustu ka väitega, et 21.03.2024 ja 22.03.2024 hagi täpsustamisega seotud kulu 4 h ulatuses on põhjendamatu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on asjas 27.03.2024 registreeritud hageja menetlusdokument nimetusega hagi täpsustamine. Kuigi see on jäänud maakohtu poolt ekslikult kostjale nähtavaks tegemata, millise vea on kõrvaldanud ringkonnakohus määruskaebemenetluses, on maakohus õigesti sellega seotud ajakulu vajalikuks pidanud. Nimelt nähtub tsiviilasja materjalidest, et 08.03.2024 määrusega uuendas maakohus asja menetluse kohtu vea tõttu, leides, et hageja esimene nõue tulnuks lahendada hagita menetluse sätete järgi, mida kohus aga ei teinud. Maakohus määras hagejale tähtaja hagi täpsustamiseks formaalselt ja sisuliselt, samuti seisukoha esitamiseks nii võrguettevõtja kaasamise kui talumistasu osas (dtl 284-285). Tegemist ei olnud hagiavalduse käiguta jätmisega selles esinenud puuduste tõttu. Arvestades eeltoodut ning hageja dokumendi sisu ja mahtu (8 lk), on kulunud aeg põhjendatud ja vajalik.
26.Asjakohatu on määruskaebuse väide, et põhjendamatu on (ringkonnakohtule apellatsioonkaebusele) vastuse esitamise ajakulu 15 min ulatuses, arvestades nii menetlusdokumendi sisu ja mahtu kui ka vajadust see kohtu nõudmisel esitada.
27.Kolleegium ei nõustu ka väitega, et põhjendamatud on kompromissi sõlmimise üritamisega seonduvad õigusnõustamise kulud ajavahemikus 06.12.2024-17.01.2025 kokku 4 h ulatuses, millist lähenemist toetab kostja hinnangul TsMS § 138 lg 3, mille kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise. Ringkonnakohus märgib, et sisuliselt vaidleb kostja menetluskulude jaotuse üle, kuigi praeguses menetlusetapis jaotust enam vaidlustada ei saa. TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuigi kostja on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ringkonnakohtu 05.03.2025 otsuse vaidlustanud, on Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldunud. Kolleegiumil ei ole võimalik eelnimetatud kulusid põhjendamatuteks pidada ka sisuliselt, arvestades et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt suunas ringkonnakohus pooli 26.11.2024 kohtuistungil kompromissile, milleks pooled olid ka valmis (dtl 538) ja läbirääkimisi ka peeti, kuid tulemuseni need ei viinud (dtl 740-741).
2-23-8207
28.Maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire ka osas, milles leidis, et kostjal tuleb hagejale hüvitada seadusjärgne viivis kõigilt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Kolleegium osundab, et TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kolleegium selgitab, et tegemist on võlausaldaja privaatautonoomiaga. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole avalduses ega muus dokumendis taotletud viivise väljamõistmist, ei saa menetluskulusid hüvitama kohustatud poolelt teise poole kasuks viivist välja mõista (RKTKm, 26.01.2011, 3-2-1-152-10, p 17 ja RKTKm, 15.10.2009, 3-2-1-87-09, p 17). Kuigi vastavat taotlust ja selget tahteavaldust viiviste väljamõistmiseks kostjalt hageja maakohtus esitatud menetluskulude nimekirjad ei sisalda (dtl 215, 274, 429), nähtub sellise tahteavalduse olemasolu maakohtule 06.06.2023 esitatud hagiavaldusest (dtl 8) ja üldsõnalisena ka 27.03.2024 hagiavalduse täpsustusest (dtl 289). Ringkonnakohtule on vastav taotlus hageja poolt esitatud nii vastuses apellatsioonkaebusele (dtl 522) kui ka menetluskulude nimekirjaga 24.01.2025 (dtl 611). Taotluste lahendamine
29.Kostja on esitanud ka taotluse kohtumääruse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. TsMS § 445 lg 1 kohaselt on kohtul õigus, kuid mitte kohustus määrata otsuses kindlaks võlgnevuse tasumise kord. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et rahaliste nõuete täitmist saab ajatada ainult erandlikel juhtudel ning need asjaolud tuleb taotluse esitanud poolel kohtule tõendada (TlnRnko, 30.11.2011, 2-1044357, p-d 4 ja 7). Kostja väide, et menetluskulude hüvitise tasumisega viivitusse sattumisel riskib ta sellega, et vastustajal on õigus saada seadusjärgset viivist menetluskulude hüvitise tasumata osalt kuni selle maksmiseni ja pöörduda ka kohtutäituri poole, on arusaamatu, arvestades, et TsMS § 177 lg 4 selgelt niisuguse õiguse kohtumenetluses sätestab ning TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on jõustunud kohtumäärus täitedokumendiks. Väidet, et kohtutäituri poole pöördumine võib viia välja selleni, et määruskaebuse esitaja kaotab kaasomandi mõttelise osa XXX kinnistust, mis on määruskaebuse esitaja ja poolte ühiste alaealiste laste alaliseks elukohaks, ei ole kostja aga tõendanud. Seega tuleb esitatud asjaoludel jätta määruse täitmise kord ja viis kindlaks määramata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
30.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.