Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. B. vastu võla 2 000 euro, intressi 638,88 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 163,17 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
2997,05 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood esindajad 11919806), asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel, e-post: [email protected]
Menetluse liik
Kostja: A. B. (isikukood xxxx), elukoht xxxx; viibimiskoht xxxx Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt A. B.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlg 2000 eurot, intressid 638,88 eurot, sissenõudmiskulud summas 35 eurot ja 01.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 163,17 eurot.
3.Välja mõista kostjalt A. B.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt päevas alates 02.04.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid selliselt, et resolutsiooni p 2 väljamõistetud viivis 163,17 eurot ja edaspidine viivis võlalt alates 02.04.2021 ei ületaks kokku rohkem kui 2000 eurot.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud
1.Jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital ja A. B. menetluskulud kostja A. B. kanda.
2.Välja mõista kostjalt A. B.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 695 eurot, millest 275 eurot riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulud.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A. B.l tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt
omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 02.02.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3255,91 euro saamiseks. Kohus tegi 05.02.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle asja lahendamiseks hagimenetluse korras 12.03.2021. Harju Maakohus kohustas hagejat esitama enda nõue hagimenetluse korras.
3.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 01.04.2021 hagi A. B. vastu võla 2 000 euro, intressi 638,88 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 163,17 euro ja lisanduva viivise nõudes.
4.Harju Maakohtu 13.10.2021 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse. Kohus kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 312 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte postiteenuse osutaja vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana.
6.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 13.10.2021 menetlusse võtmise määrus kätte postiteenuse osutaja vahendusel tähitud kirjaga 15.10.2021 Xxxx. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (20 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 04.11.2021.
7.Kostja pole hagile vastust esitanud. Hagi menetlusse võtmise määruses on kostjat hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Samuti on määruses kostjale selgitatud, et sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
8.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
10.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb
kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena (lg 4).
11.Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista asjas tasutud riigilõivu summas 275 eurot ning 420 eurot õigusabikulud.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda hagiavalduse esitamisel kohtusse riigilõivu 275 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv.
13.TsMS § 144 p 1 alusel on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 420 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Samuti leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kohtupraktika kohaselt mõistlik ja põhjendatud.
14.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 695 eurot (riigilõivu summas 275 eurot ning 420 eurot õigusabikulud).
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (695 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.