Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

kinnistut läbivale teele kehtivad jätkuvalt kitsendused. Üle kümne aasta aga ei ole ikkagi olnud võimalik S. kinnistut läbivat teed pidi liikuda, sest kinnistu omanik G. T. on käitunud avaldaja suhtes agressiivselt, ässitanud talle ja ratsamatka grupile kallale koeri, on vehkinud malakaga rahulike matkajate ja avaldaja suunas jne. Avaldaja vajab õigusabi taastamaks põhiseaduses sätestatud liikumisvabadus rendimaale, kuna see on ainus avalikult teelt rendimaa kinnistuni kulgev tee. Ligipääs on vajalik selleks, et teha kinnistul heina, vaadata üle kariloomi, teha muud hädavajalikku maastikuhooldust, mida naaber praegusel hetkel takistab lahtiste koerte, sõidukite etteparkimise, endapoolse agressiivse ründe ning oma sugulase A. T. käsutamisega ründeks. Avaldaja teatel on ta avalduses märkinud mitu õigusabi liiki, kuna ei tea veel, millise kohtupidamise alla juhtum lõpuks liigitub. Taotluse kohaselt on avaldaja puuduva töövõimega ja puudega isik, kes ei oma asjakohaseid õigusteadmisi ning kelle varaline seisund ei võimalda tal kasutada advokaatide tasulisi teenuseid tavahindade alusel. Eeltoodust tulenevalt taotleb avaldaja riigi õigusabi. Avaldaja märgib, et tal on olemas vandeadvokaadi abi Olavi Järve nõusolek temale riigi õigusabi osutamise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et avaldaja väljaspool kohtumenetlust esitatud taotlus on võimalik menetlusse võtta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 3 ja lg 4 kohaselt on menetlusabi riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise otsuses või määruses kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16. RÕA § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p 3 ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud RÕS § 14 lõikes 2 nimetatud vara. Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt kogutud tõenditega, leiab, et M. L. taotlus riigi õigusabi saamiseks on põhjendatud. Riigi õigusabi taotlusest ja avaldaja majandusliku seisundi teatisest nähtub, et avaldaja näol on tegemist puudega ja puuduva töövõimega isikuga, kelle igakuine sissetulek on ligikaudu 569,69 eurot, koos abikaasaga 1072,68 eurot. Avaldaja igakuised püsikulutused on 1 085,17 eurot, sh krediitkaardi võlg 329,77 eurot. Avalduse kohaselt avaldajal hoiuseid pole ja kogu 1072,68 eurot kulub kuu jooksul ära. Kohus kontrollis kinnistusregistri andmete alusel, et avaldajale kuulub kinnistu asukohaga xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Liiklusregistri andmetel kuuluvad avaldajale 1984. aasta traktor numbrimärgiga xxxxxx, 2003. a sõiduauto xxxxxxxxxxxxxx 1994. aasta sõiduauto xxxxxxxxxxxxxx. Äriregistrist nähtub, et avaldaja on mittetulundusühing K. K. J. (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liige. Avaldajal ei ole

teadaolevalt muud registreeritavat ega väärtuslikku vara, mille realiseerimisest või kasutusse andmisest saadavat tulu oleks võimalik käesoleval ajal õigusabi eest tasumiseks kasutada. Võttes arvesse nii avaldaja sissetulekut, millele seadus võimaldaks pöörata sissenõuet, kui ka tema vältimatuid püsikulutusi, hindab kohus, et M. L. ei ole oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline tasuma asjatundliku õigusteenuse eest ning seega esineb RÕS § 6 lg 1 järgi alus temale riigi õigusabi andmiseks. TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel hinnatakse menetlusabi taotluse lahendamisel ka menetluses osalemise perspektiivikust. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Vaatamata sellele, et taotleja majanduslik olukord ei võimalda tal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, rahuldab kohus taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt ja annab riigi õigusabi isiku õigusnõustamisena. Kohus on seisukohal, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi esialgu õigusnõustamisena, mille käigus selgitab advokaat välja, millised on taotleja võimalused probleemi lahendamiseks ning milline on asja perspektiiv. Riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud § 17 lg 2 ettenähtud juhul. Õigusnõustamise eesmärk on välja selgitada nõude/nõuete olemasolu, võimalikud lahendused, kohtusse pöördumise alused ja perspektiivikus. Seejärel, arvestades RÕS § 17 sätestatut, on võimalik jätkata riigiõigusabi andmiste eelduste olemasolul taotlejale õigusabi andmist isiku esindamiseks kas tsiviilasja või väärteoasja kohtueelses menetluses ja kohtus, ning vajalike õigusdokumentide koostamisel. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Kohus ei tuvastanud muid RÕS § 7 lg-s 1 loetletud asjaolusid, mis on aluseks riigi õigusabi andmisest keeldumisel. Kuna avaldajal endal puuduvad juriidilised teadmised, võivad avaldaja huvid ilma professionaalse õigusabita jääda kaitseta. Seega tuleb M. L. anda riigi õigusabi tema õigusnõustamiseks. Kohus leiab, et arvestades avaldaja majanduslikku seisundit, on põhjendatud anda talle riigi õigusabi RÕS § 8 p 1 alusel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Vastavalt RÕS § 18 lg-le 1 nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi advokatuur. Nõusoleku antud asjas M. L. riigi õigusabi osutamise kohta on andnud vandeadvokaadi abi Olavi Järve. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.