Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
19. november 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-10546
Tsiviilasi
Osaühingu Aaspere Agro hagi Osaühingu Andreken ja OÜ FARMI KONSULTATSIOONID vastu ühishüpoteegi kannete kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahendid
Viru Maakohtu 7. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ FARMI KONSULTATSIOONID määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing Aaspere Agro (registrikood 10549075), esindaja vandeadvokaat Rajamäe-Parik Kostja I: Osaühing Andreken (registrikood 11082142), esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Kostja II (määruskaebuse esitaja): OÜ FARMI KONSULTATSIOONID (registrikood 11173904), esindaja vandeadvokaadi abi Piret Rummi Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja I poolel: RAK TEAM OÜ (registrikood 14523776), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 7. juuni 2021. a määrus muutmata.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
tehiolude ebaselguse tekitamiseks eesmärgiga muuta hageja nõue perspektiivituks. Seetõttu on A. Ilissoni ja A. Reinmaa vastu algatatud kriminaalmenetlus. Lisaks on A. Ilissoni kinnisasjad samuti koormatud hüpoteekidega kostja I kasuks. Ka tagatiskokkuleppe sisu määratlematus ja globaalsus viitab sellele, et hüpoteegilepingu sõlmimisel puudus tegelik majanduslik sisu ja põhjendus. Kokkulepe, millega on tagatud kõikvõimalikud tuleviku nõuded, on väga ebatavaline, kui just üheks lepingupooleks ei ole pank või mõni muu finantsasutus, kellega on soov tulevikus täiendavaid tehinguid sõlmida. Kui hüpoteeke seatud ei oleks, oleks hagejal kostja II kinnisasjadel järjekohas eespool olevad hüpoteegid. Seega oleks hagejal võimalus nende kinnisasjade arvel oma nõuete (osaliseks) rahuldamiseks. Järelikult on hagejal õiguslik huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 järgse tuvastushagi esitamiseks. Samuti palub hageja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2019/2207 (täiteasi) lubamatuks täitemenetluse seadustiku § 222 lg 1 alusel, kuna 24. mail 2017 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping on tühine. Seetõttu on hüpoteegikanded ebaõiged ning sissenõudjal (kostjal I) ei ole võlgniku (kostja II) vastu täitedokumenti. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, milles palus arestida kinnisasjade registriosadele nr 2322650, 2801131, 2938931, 3614131 ja 3628931 seatud hüpoteek (ühishüpoteek) ja seada nimetatud hüpoteegikannetele käsutamise keelumärge hageja kasuks, ning peatada täiteasjas menetlus.
Koos hagi tagamise taotlusega esitas hageja taotluse kaasata RAK TEAM OÜ tsiviilasja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja I poolel.
Kostja II palub 1. juulil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada.
Määruskaebuse kohaselt on hagi tagamise eeldused täitmata, kuna hagi on perspektiivitu. Kostja II on alates menetluse algusest tuginenud asjaolule, et hagejal puudub õigustatud huvi hagi esitamiseks, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel läbi vaatamata.
Maakohus küll viitas tsiviilasjale nr 2-17-7978, kuid selles asjas tehtud kohtulahend ei ole jõustunud. Lisaks jäi hageja kostja II vastu esitatud nõue rahuldamata. Arusaamatuks jääb, mis põhjusel on maakohus välja toonud, et A. Ilissonile ja A. Reinmaale on esitatud kuriteokahtlustus. Nad ei ole kumbki asjas menetlusosaliseks. Hageja, kostja I ja A. Ilissoni vahel on käesoleva tsiviilasjaga sarnane vaidlus pooleli tsiviilasjas nr 2-20-7123. Maakohus jättis selles asjas hagi 13. aprilli 2021. a määrusega TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, leides, et hagejal ei ole praegusel ajal õiguslikku huvi ühishüpoteegi seadmise kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks ning hagi esitamine ei ole vajalik. On ebatõenäoline, et kohus saaks praeguses asjas jõuda teistsugusele järeldusele.
Kolmas isik nõustub määruskaebuse põhjendustega, leides, et hagi on perspektiivitu.
Hageja seisukohta kostja II määruskaebuse kohta ei esitanud.
takistaks asja lahendamist ning tähendaks hagi perspektiivitust, sest senist kohtupraktikat arvestades piisab tahteavalduse asendamiseks ka sellest, et kohus tuvastab tahteavalduse andmise kohustuse (vt ka Riigikohtu 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-16, p 18). Nõude ebatäpsus on TsMS § 3401 lg 1 mõttes kõrvaldatav puudus.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.