Osaühingu Aaspere Agro hagi Osaühingu Andreken ja OÜ FARMI KONSULTATSIOONID vastu ühishüpoteegi kannete kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahendid
Viru Maakohtu 7. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ FARMI KONSULTATSIOONID määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing Aaspere Agro (registrikood 10549075), esindaja vandeadvokaat Rajamäe-Parik Kostja I: Osaühing Andreken (registrikood 11082142), esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Kostja II (määruskaebuse esitaja): OÜ FARMI KONSULTATSIOONID (registrikood 11173904), esindaja vandeadvokaadi abi Piret Rummi Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja I poolel: RAK TEAM OÜ (registrikood 14523776), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 7. juuni 2021. a määrus muutmata.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.Osaühing Aaspere Agro (hageja) esitas 14. juulil 2019 Viru Maakohtule hagi Osaühingu Andreken (kostja I) ja OÜ FARMI KONSULTATSIOONID (kostja II) vastu ühishüpoteegi kannete kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagi kohaselt oli Aimur Ilisson hageja juhatuse liige kuni 12. maini 2017. Ta on kostja II juhatuse liige ja ainuosanik. A. Ilisson tekitas hageja emaettevõtja kontsernile kahju 932 460 eurot 88 senti. Hageja esitas A. Ilissoni ja kostja II vastu 25. juunil 2017 hagi kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-17-7978). Maakohus on 25. mai 2017. a hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7978 seadnud kostja II kinnisasjadele hageja kasuks kohtulikud hüpoteegid. Kostja II ja Lille & Muraka Arendus OÜ (endine ärinimi Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, äriregistrist kustutatud 30. mail 2019) sõlmisid 24. mail 2017 ühishüpoteegi (100 000 eurot) seadmise lepingu, mille alusel kanti kostja II kinnisasjadele asukohas Põdrametsa, Aaspere küla, Haljala vald, Lääne-Virumaa (registriosa nr 2322650); Kuivati tee 3, Veltsi küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa (registriosa nr 2938931); Lille, Paatna küla, Rakvere vald (registriosa nr 3628931); Pargi tn 22-19, Kadrina (registriosa nr 2801131) ja Veltsi tee 13, Veltsi küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa (registriosa nr 3614131) ühishüpoteek Lille & Muraka Arendus OÜ kasuks, mis asub hageja kasuks seatud kohtulikust hüpoteegist järjekohas eespool. Lille & Muraka Arendus OÜ loovutas 4. oktoobril 2018 ühishüpoteegi kostjale I. Kostja I on esitanud kohtutäiturile avalduse kostja II suhtes täitemenetluse algatamiseks kinnisasjale registriosa nr 3628931 seatud hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmiseks. Hageja palub tuvastada kostja II kinnisasjadele seatud ühishüpoteegi kannete kustutamiseks vajaliku nõusoleku andmise kohustuse. Hüpoteegi seadmise asjaõiguslik kokkulepe ning tagatiskokkulepe on tühised vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga (tsiviilseaduse üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1). Hüpoteek seati kostja II ja A. Ilissoni advokaadiga Armand Reinmaaga seotud äriühingu (Lille & Muraka Arendus OÜ) kasuks. A. Ilisson ja kostja II kasutasid advokaati ja temaga seotud äriühinguid varade peitmiseks, koormamiseks ja
tehiolude ebaselguse tekitamiseks eesmärgiga muuta hageja nõue perspektiivituks. Seetõttu on A. Ilissoni ja A. Reinmaa vastu algatatud kriminaalmenetlus. Lisaks on A. Ilissoni kinnisasjad samuti koormatud hüpoteekidega kostja I kasuks. Ka tagatiskokkuleppe sisu määratlematus ja globaalsus viitab sellele, et hüpoteegilepingu sõlmimisel puudus tegelik majanduslik sisu ja põhjendus. Kokkulepe, millega on tagatud kõikvõimalikud tuleviku nõuded, on väga ebatavaline, kui just üheks lepingupooleks ei ole pank või mõni muu finantsasutus, kellega on soov tulevikus täiendavaid tehinguid sõlmida. Kui hüpoteeke seatud ei oleks, oleks hagejal kostja II kinnisasjadel järjekohas eespool olevad hüpoteegid. Seega oleks hagejal võimalus nende kinnisasjade arvel oma nõuete (osaliseks) rahuldamiseks. Järelikult on hagejal õiguslik huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 järgse tuvastushagi esitamiseks. Samuti palub hageja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2019/2207 (täiteasi) lubamatuks täitemenetluse seadustiku § 222 lg 1 alusel, kuna 24. mail 2017 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping on tühine. Seetõttu on hüpoteegikanded ebaõiged ning sissenõudjal (kostjal I) ei ole võlgniku (kostja II) vastu täitedokumenti. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, milles palus arestida kinnisasjade registriosadele nr 2322650, 2801131, 2938931, 3614131 ja 3628931 seatud hüpoteek (ühishüpoteek) ja seada nimetatud hüpoteegikannetele käsutamise keelumärge hageja kasuks, ning peatada täiteasjas menetlus.
2.Maakohus rahuldas 15. juuli 2019. a määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ning peatas täiteasjas menetluse. Määrus jõustus Riigikohtu 9. detsembri 2019. a määrusega.
3.Kostja I loovutas 17. septembril 2020 kostja II kinnisasjadele tema kasuks seatud hüpoteegid RAK TEAM OÜ-le (kolmas isik).
4.Hageja esitas 4. juunil 2021 täiendava hagi tagamise taotluse, milles palus kanda hagi tagamise korras kinnisasjade registriosade nr 2322650, 2801131, 2938931, 3614131 ja 3628931 III jakku järgmise sisuga vastuväide: "Viru Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 219-10546 on kinnistu suhtes käimas vaidlus, milles võlausaldaja nõuab käesoleva kinnistu omaniku, hüpoteegipidaja ja pandipidaja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamist ja nõusoleku asendamist kohtulahendiga selle kohta, et kinnistu IV jao 1. kandega seatud ühishüpoteek summas 100 000 eurot ja seda koormav pant kustutatakse." Ühtlasi palus hageja saata hagi tagamise määrus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ning alles seejärel teistele menetlusosalistele. Taotluse kohaselt on hageja põhistanud, et ühishüpoteegi seadmise ja selle loovutamise eesmärk on olnud lisaks vastutuse vältimisele oma õiguste pahatahtlik käsutamine ning hageja õiguste teostamise takistamine. Kostjate edasise kohtumenetluse takistamise ja vaidlusaluse ühishüpoteegi kande kustutamise ärahoidmiseks on vajalik kanda kinnistusraamatu registriosade III jakku vastuväide. Vastuväite sissekandmine võimaldab tagada hageja õiguspärast huvi teavitada võimalikke uusi kolmandaid õiguste omajaid käesolevast vaidlusest.
Koos hagi tagamise taotlusega esitas hageja taotluse kaasata RAK TEAM OÜ tsiviilasja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja I poolel.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus rahuldas 7. juuni 2021. a määrusega hageja täiendava hagi tagamise taotluse ning määras hagi tagamise korras kanda kinnisasjade registriosade nr 2322650, 2801131, 2938931, 3614131 ja 3628931 III jakku järgmise sisuga vastuväide: "Viru Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-19-10546 on kinnistu suhtes käimas vaidlus, milles OÜ Aaspere Agro (registrikood 10549075) nõuab käesoleva kinnistu omaniku, hüpoteegipidaja ja pandipidaja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamist ja nõusoleku asendamist kohtulahendiga selle kohta, et kinnistu IV jao 1. kandega seatud ühishüpoteek summas 100 000 eurot ja seda koormav pant kustutatakse." Määruse kohaselt võib asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 2 järgi kinnistusraamatusse kanda vastuväite kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude (AÕS § 65) tagamiseks. AÕS § 631 lg 5 alusel võib vastuväite kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise korras ning selleks ei ole nõutav, et vastuväite kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks vastuväitega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. Hagi esitajat kaitseb vastuväite sissekandmise korral AÕS § 561 lg 1. Kohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-17-7978, milles hageja on esitanud A. Ilissoni ja kostja II vastu kahju hüvitamise nõude. Maakohus on 1. märtsi 2021. a otsusega selles asjas hagi osaliselt rahuldanud. Otsus ei ole jõustunud, kuna selle peale on hageja ja A. Ilisson esitanud apellatsioonkaebused. Muuhulgas on A. Ilissonile ja Armand Reinmaale esitatud kuriteokahtlustus. Usutav on, et 24. mai 2017. a ja 17. septembri 2019. a lepingute eesmärk on olnud lisaks vastutuse vältimisele oma õiguste pahatahtlik käsutamine ning hageja õiguste teostamise takistamine. Kostjad ja kolmas isik on väitnud, et täitemenetlust ei toimu ning kostjal I puudub nõudeõigus kostja II vastu hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Samuti ei ole täitemenetluses sissenõudjat asendatud. Samas on pooled 17. septembri 2019. a lepingus kokku leppinud, et omandaja tasub loovutajale 40 000 eurot pärast lepinguesemete 1, 2, 4 ja 5 võõrandamist enampakkumiste kaudu, hüpoteegipidaja pandib pandieseme loovutaja kasuks ning loovutajal (kostjal I) on õigus teostada kõiki pandiesemeks olevast ühishüpoteegist tulenevaid hüpoteegipidaja õigusi (sh õigust hüpoteegi realiseerimiseks). Hüpoteegile pandiõiguse seadmine näitab seda, et kostja I ei soovinud hüpoteegiga kaasnevatest õigustest tegelikult ilma jääda. Seega on 26. septembri 2019. a tehinguga (kostja I poolt ühishüpoteegi loovutamine kolmandale isikule ja sellele enda kasuks pandi seadmine) kostja I püüdnud luua formaalselt olukorra, mis näivalt erineb hagi esitamisel olevast olukorrast, kuid sisulisel ei ole olukord muutunud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Kostja II palub 1. juulil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada.
Määruskaebuse kohaselt on hagi tagamise eeldused täitmata, kuna hagi on perspektiivitu. Kostja II on alates menetluse algusest tuginenud asjaolule, et hagejal puudub õigustatud huvi hagi esitamiseks, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel läbi vaatamata.
Maakohus küll viitas tsiviilasjale nr 2-17-7978, kuid selles asjas tehtud kohtulahend ei ole jõustunud. Lisaks jäi hageja kostja II vastu esitatud nõue rahuldamata. Arusaamatuks jääb, mis põhjusel on maakohus välja toonud, et A. Ilissonile ja A. Reinmaale on esitatud kuriteokahtlustus. Nad ei ole kumbki asjas menetlusosaliseks. Hageja, kostja I ja A. Ilissoni vahel on käesoleva tsiviilasjaga sarnane vaidlus pooleli tsiviilasjas nr 2-20-7123. Maakohus jättis selles asjas hagi 13. aprilli 2021. a määrusega TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, leides, et hagejal ei ole praegusel ajal õiguslikku huvi ühishüpoteegi seadmise kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks ning hagi esitamine ei ole vajalik. On ebatõenäoline, et kohus saaks praeguses asjas jõuda teistsugusele järeldusele.
7.Maakohus kaasas 15. septembri 2021. a määrusega RAK TEAM OÜ menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja I poolel.
8.Kostja I palub määruskaebuse rahuldada ja hagi tagamise määruse tühistada, kuna hagi tagamise eeldused ei ole täidetud.
Kolmas isik nõustub määruskaebuse põhjendustega, leides, et hagi on perspektiivitu.
Hageja seisukohta kostja II määruskaebuse kohta ei esitanud.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
13.Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates ei anna määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning enda järeldusi vaidlustatud määruses nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS §-st 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja nõue ühishüpoteegi kannete kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise kohta on esitatud ebatäpsena – tuvastusnõudena. Hageja nõude puhul on tegemist TsÜS § 68 lg 5 (ja täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1) kohase nõudega kohustada tahteavaldust andma. Tahteavalduste asendamist tuleb Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt hageda sooritushagiga, mitte tuvastushagiga (vt nt Riigikohtu
29.septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-15, p 14; 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-16, p 18; 12. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-17, p 13). Järelikult on määruskaebuses esitatud põhjendused hageja tuvastushuvi puudumise kohta asjakohatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist siiski sedavõrd olulise nõude ebatäpsusega, mis
takistaks asja lahendamist ning tähendaks hagi perspektiivitust, sest senist kohtupraktikat arvestades piisab tahteavalduse asendamiseks ka sellest, et kohus tuvastab tahteavalduse andmise kohustuse (vt ka Riigikohtu 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-16, p 18). Nõude ebatäpsus on TsMS § 3401 lg 1 mõttes kõrvaldatav puudus.
13.2.Ringkonnakohus ei nõustu kostja II määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu ei oleks maakohus vaidlustatud määruses kontrollinud hagi tagamise eeldusena seda, kas hagi on õiguslikult perspektiivikas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavas ulatuses kontrollinud hagis esitatud nõude aluseks olevate asjaolude põhistatust (TsMS § 381 lg 1 pd 1 ja 2 ning lg 2). Hageja väidetud asjaolud on omavahel kooskõlas ning hagis kui ka hagi tagamise taotluses on viidatud asjakohaste tõendite olemasolule. Hageja nõue on hagiavalduse põhjal hagi tagamiseks piisavalt usutav. Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Praeguses asjas ei ole hageja nõuete rahuldamine õiguslikult välistatud.
13.2.1.Ringkonnakohtu arvates on põhjendamatu kostja II väide, nagu puuduks hagejal praegu õiguskaitsevajadus kostja II kinnisasjadele seatud ühishüpoteegi kustutamisele suunatud hagi esitamiseks. Kuigi hageja ei ole viidatud hüpoteegi seadmise aluseks oleva asjaõigusliku kokkuleppe (käsutustehingu) pool, mõjutab see leping ringkonnakohtu hinnangul juba praegu hageja asjaõiguslikku positsiooni, kuna kostja II kinnisasjadele on hageja kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid (I kd, tl-d 94–100). Kuna kohtulik hüpoteek tekib TsMS § 388 lg 3 kolmanda lause järgi kinnistusraamatusse kandmisega, mitte hagi tagamise kohtulahendi täidetavaks muutumise või jõustumisega, ei sõltu hageja asjaõigusliku positsiooni mõju sellest, kas tal on kostja II vastu kohtuliku hüpoteegi realiseerimist võimaldav kohtulahend. Ringkonnakohtu hinnangul mõjutabki asjaõigusleping hageja asjaõiguslikku positsiooni seni, kuni tema kasuks on kostja II kinnisasjadel kohtulikud hüpoteegid. Seega on hagejal tema asjaõiguslikust positsioonist tulenevalt õigus tugineda hüpoteegi seadmise asjaõigusliku kokkuleppe tühisusele juba praegu.
13.2.2.Asjaõigusliku kokkuleppe (käsutustehingu) kehtivust tuleb abstraktsiooniprintsiibist lähtudes hinnata lahutatuna selle aluseks olevast kohustustehingust (TsÜS § 6 lg 4). Kuigi käsutusena on asjaõigusleping reeglina õiguslikult neutraalne ning ei saa seetõttu olla vastuolus heade kommetega ja sel põhjusel tühine, on siiski võimalik ka asjaõiguslepingu vastuolu heade kommetega, kui heade kommete vastane on käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise (vt ka Riigikohtu 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p-d 23, 26–27). Hagis esitatud asjaoludel ei ole hüpoteegi seadmise asjaõigusliku kokkuleppe kehtivuse hindamisel TsÜS § 86 lg 1 kohaldamine õiguslikult välistatud.
13.2.3.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tühistas ringkonnakohus eelmärgitud põhjustel
22.septembri 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-7123 määruskaebuses märgitud maakohtu 13. aprilli 2021. a määruse, millega jäeti hagi selles asjas läbi vaatamata, ning saatis asja tagasi maakohtule läbivaatamiseks.
13.3.Kokkuvõttes ei anna määruskaebuse väited ringkonnakohtu hinnangul seega alust maakohtu määruse tühistamiseks ning hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
14.Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik.
15.Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 ning § 640 lg-st 3 ja §-st 659 (nende koosmõjus) lahendab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.