(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 17.november 2021.a, Tallinn Kohtuasja number
2-18-132697
Kohtuasi
Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu avaldus BESTBROKER OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.oktoobri 2020.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
BESTBROKER OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja): Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu (täiendav nimi Korteriühistu Kopli 18) (registrikood 80269176, aadress Kopli tn 18, PõhjaTallinna linnaosa, Tallinn 10412, e-post:XXX), seaduslikud esindajad TK ja JA Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): BESTBROKER OÜ (registrikood 11486371, aadress Malmi tn 3/2-18, 10412, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta ja täiendada Harju Maakohtu 07.oktoobri 2020.a määruse resolutsiooni punkti 2 ning märkida, et BESTBROKER OÜ-lt Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu kasuks välja mõistetud võlgnevus 3823,48 eurot sisaldab põhinõuet summas 3348,35 eurot ning kohtumääruse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 475,13 eurot. Muuta ja täiendada Harju Maakohtu 07.oktoobri 2020.a määruse resolutsiooni punkti 3 ning märkida, et VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis on põhivõlgnevuselt 3348,35 eurot välja mõistetud BESTBROKER OÜ-lt Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu kasuks alates 08.oktoobrist 2020.a kuni põhinõude täitmiseni ning täiendada vastavalt ka määruse õiguslikke põhjendusi. Jätta Harju Maakohtu 07.oktoobri 2020.a määrus muus osas muutmata.
2.2.Välja mõista BESTBROKER OÜ-lt Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu kasuks välja võlgnevus 3823,48 eurot (kolm tuhat kaheksasada kakskümmend kolm eurot ja 48 senti), millest põhivõlgnevus moodustab 3348,35 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend kaheksa eurot ja 35 senti) ning sissenõutavaks muutunud viivised kohtumääruse tegemise seisuga 475, 13 eurot (nelisada seitsekümmend viis eurot ja 13 senti).
2.3.Välja mõista BESTBROKER OÜ-lt Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuselt 3348,35 eurot alates 08.oktoobrist 2020.a kuni põhinõude täitmiseni.
2.4.Jätta menetluskulud BESTBROKER OÜ kanda.
2.5.Välja mõista BESTBROKER OÜ-lt Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu kasuks välja menetluskulu 50 eurot.
2.6.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
3.Rahuldada BESTBROKER OÜ määruskaebuse osaliselt.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus BESTBROKER OÜ kanda. Jätta Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu (avaldaja) esitas 06.detsembril 2018.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse BESTBROKER OÜ-lt (võlgnik/puudutatud isik) 1880,36 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 18.detsembril 2018.a võlgnikule makseettepaneku, millele BESTBROKER OÜ esitas 14.märtsil 2019.a vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 22.märtsi 2019.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude puudutatud isiku vastu 1880,36 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 05.aprillil 2019.a avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 2619,69 eurot; jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning lahendis märkida, et avaldaja kasuks väljamõistetud summalt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Avalduse kohaselt on avaldaja kantud korteriühistute registrisse 27.mail 2008.a ja haldab ning majandab korteriomanditeks jagatud kinnisasja Tallinnas aadressil Kopli 18 // Malmi 3
2-18-132697 (edaspidi kinnistu). Korteriühistus on avalduse esitamise seisuga 33 liiget. Kinnistul asub kokku 4 maja aadressidega: Kopli tn 18 (12 korteriomandit), Malmi tn 3/1 (5 korteriomandit), Malmi tn 3/2 (4 korteriomandit) ja Malmi tn 3/3 (12 korteriomandit), kuid Malmi tn 3/3 maja on elamiskõlbmatu. Oma ülesandeid täites vahendab avaldaja korteriomanikele, sh puudutatud isikule, kommunaalteenuseid ning kogub sellega seoses korteriomanikelt makseid, esitades neile majandamiskulude arveid, milledel on välja toodud erinevad kululiigid, nendega seotud rahalised kohustused, arve maksetähtaeg ja viivise määr. Arved sisaldavad järgmisi majandamiskulusid: Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) liikmemaks, küte, prügi, raamatupidamine, automatiseeritud tuletõrjesüsteemi (ATS) hooldus, vesi ja kanalisatsioon, lisaks osa arvetel katlahooldus. Maksete määramisel on korteriühistu lähtunud mh 2017.a. ja 2018.a. majanduskavadest, millest nähtuvad korteriomanike kohustused seoses kütte, prügiveo, raamatupidamise, vee- ja kanalisatsiooni ning ATS ja katla hooldusega.
4.Puudutatud isik omab majas Malmi 3/1 korteriomandit nr 16 üldpinnaga 115,50 m2 ning on korteriomanikuna kinnistusraamatusse kantud 17.juulil 2016.a, kuid ei ole alates sellest ajast ühtegi avaldaja poolt esitatud majandamiskulude arvet tasunud. Avalduse esitamise seisuga 05.aprill 2019.a (korrigeerituna 24.oktoober 2019.a) võlgnes puudutatud isik avaldajale 2560,12 eurot (põhivõlg 2153,82 eurot+viivis 406,30 eurot). Võlgnevus puudutab arvete perioodi 01.september 2016.a (august) kuni 01.märts 2019.a (veebruar), millelt on arvutatud ka viivist.
5.Võttes arvesse, et puudutatud isik ei ole peale avaldaja poolt kohtusse avalduse esitamist tarbitud teenuste eest jätkuvalt maksnud, suurendas avaldaja 24.oktoobri 2019.a avaldusega arvete perioodi 01.aprill 2019.a (märts)-01.oktoober 2019.a (september) osas põhinõuet 1111,77 euro võrra ja viivisenõuet 25,50 euro võrra kogusummani 3697,40 (põhivõlgnevus 3265,59 eurot+viivis 431,80 eurot). Avaldaja suurendas 22.mai 2020.a avaldusega arvete perioodi 01.november 2019.a (oktoober)-01.aprill 2020.a (märts) osas põhinõuet 955,08 euro võrra ja viivist 18,43 euro võrra kogusummani 4670,90 (põhivõlgnevus 4220,67 eurot+viivis 450,23 eurot).
6.Avaldaja ei nõustunud puudutatud isiku vastuväidetega avaldaja nõudele ning vaidles puudutatud isiku tasaarvestusavaldustele vastu. Juhul kui puudutatud isiku arvates on tal avaldaja nõuete vastu tasaarvestatav nõue, oli tal võimalik esitada vastav tasaarvestusavaldus juba varem, kuna puudutatud isiku juhatuse liige RP on samaaegselt nii OÜ MALMI KOLM kui ka OÜ RCH Haldus juhatuse liige. Tasaarvestused ei ole kehtivad, kuna on põhjendamatud ja tõendamata, lisaks aegunud. OÜ RCH Haldus on väidetavate OÜ MALMI KOLM teenuste eest korteriomanikelt vastavad tasu juba saanud. OÜ MALMI KOLM ja OÜ RCH Haldus ei ole teenuste osutamisega ajanud korteriühistu asja. Samuti ei ole avaldaja OÜ MALMI KOLM ja OÜ RCH Haldus tegevust heaks kiitnud, see ei ole vastanud avaldaja huvile ega tegelikule tahtele, samuti puudub avaldajal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus ja oluline avalik huvi. Puudutatud isiku seisukoht
7.Puudutatud isik vaidles avaldaja nõuetele ja väidetele vastu ning põhjendas avaldaja arvete mittetasumist sellega, et korteriühistusse kuuluvad korteriomanikud ei ole tasunud oma võlgnevusi puudutatud isikuga seotud äriühingule OÜ MALMI KOLM, mis vahendas enne avaldajat/korteriühistut korteriomanikele kommunaalteenuseid ja esitas neile majandamiskulude arveid. ka oli puudutatud isik seisukohal, et avaldaja arved seoses prügiveo, vee- ja kanalisatsiooni, EKÜL liikmemaksu ja kütte eest tasumisega, samuti Toruabi OÜ arvest tulenev nõue, on põhjendamatud.
2-18-132697
8.Prügi äraveo kulude osas leidis puudutatud isik, et nõuded on arvutatud valel alusel, millest tulenevalt on temale esitatud arved suuremad, kui olema peaksid. Avaldaja väide, et korteriühistu juhatus peab korterites elavate inimeste üle arvestust, on tõendamata. Lisaks on tegelikkuses võimatu sellist arvestust pidada, kuna korteriomanikele kuulub mitmeid kortereid, mis on välja üüritud Airbnb-s, mis tähendab pidevat elanike arvu muutust. Näiteks avaldaja juhatuse liikme Airbnb kaudu väljaüüritavasse korterisse mahub 7 isikut, kuid prügikulu arvestatakse vaid 2 elaniku kohta. Avaldaja käitub vastuolus hea usu põhimõttega, jagades avaldajale arvele prügiteenust, mida puudutatud isik ei tarbi, sest tal on oma prügikonteiner, mille olemasolu on avaldaja aktsepteerinud. Praktikas on prügiteenusest vabastatud need avaldaja liikmed, kellel on oma prügikonteiner. Kuna avaldajal tegelikkuses puudub arvestus elanike üle, siis on kõik prügiteenuse esitatud arved vastuolus põhikirja ja kodukorraga.
9.Avaldajal puudub õigus oma nõuet suurendada, kuna iga majandamiskulu on iseseisev nõue, mis põhineb eraldiseisval faktilisel asjaolul. Juhul kui nõuet suurendatakse, on see käsitletav hagi muutmisena, mis eeldab puudutatud isiku nõusolekut, mida viimane ei anna.
10.Puudutatud isik esitas 10.märtsil 2020.a ja 06.juulil 2020.a avaldaja nõude suhtes tingimuslikud (menetluslikud) tasaarvestusavaldused, mida palus arvestada juhul, kui avaldaja nõuded on kohtu hinnangul põhjendatud.
11.10.märtsi 2020.a tasaarvestusavalduse kohaselt on puudutatud isikul avaldaja vastu nõue summas 3703,30 eurot, mille puudutatud isik omandas samal päeval sõlmitud nõuete loovutamise lepinguga OÜ-lt MALMI KOLM. Nimetatud nõuded avaldaja vastu on tekkinud järgmistest asjaoludest: OÜ MALMI KOLM täitis avaldaja eest KÜS § 2 lg st1 ja § 151 lg-st 1 tulenevad kohustused ja sõlmis teenuslepingud, millega kolmandad isikud osutasid avaldaja liikmetele teenuseid, mis kätkesid endas avaldaja liikmetele üldelektri, kütte ja sooja vee ja ning ATS toimimise. Üldelektriteenuse osas elamutes aadressiga Malmi 3/1 ja Malmi 3/2 esitas Eesti Energia AS ajavahemiku 01.aprill 2016.a-31.jaanuar 2017.a kohta OÜ-le MALMI KOLM 14 arvet kogusummas 436,21 eurot. Arved on tasunud tähtaegselt OÜ RCH Haldus poolt ja avaldaja pole neid kulutusi hüvitanud. Kütte ja sooja vee osutamise teenuse osas elamutes aadressiga Malmi 3/1 ja Malmi 3/2 esitas AS Eesti Gaas ajavahemiku 01.aprill 2016.a-31.märts 2017.a kohta OÜ-le MALMI KOLM 12 arvet kogusummas 3117,09 eurot. Arved on tasunud OÜ RCH Haldus ja avaldaja pole kulutusi hüvitanud. ATS hooldusteenuse osas elamutes aadressiga Malmi 3/1 ja Malmi 3/2 esitas Onetor Hooldus OÜ ajavahemiku 01.aprill 2016.a31.august 2016.a kohta OÜ-le MALMI KOLM 5 arvet kogusummas 150 eurot. Arved on tasunud OÜ RCH Haldus ja avaldaja pole kulutusi hüvitanud.
12.Puudutatud isiku 06.juuli 2020.a tasaarvestusavalduse kohaselt on tal avaldaja vastu täiendavalt OÜ MALMI KOLM poolt loovutatud nõue summas 1373,22 eurot, mis on tekkinud asjaoludest, et OÜ MALMI KOLM täitis avaldaja eest KÜS § 2 lg-st 1 ja § 151 lg-st 1 tulenevad kohustused ja sõlmis teenuslepingud, millega kolmandad isikud osutasid avaldaja liikmetele teenuseid, mis kätkesid endas avaldaja liikmetele jäätmete äraveo ja üldelektri tagamise. Ajavahemiku 01.veebruar 2017.a-01.oktoober 2019.a eest esitas Eesti Energia AS nimetatud elamutes tarbitud teenuste eest OÜ-le MALMI KOLM 61 arvet, mis on tasutud tähtaegselt OÜ RCH Haldus poolt ja mida avaldaja pole viimasele hüvitanud. Ajavahemiku 01.aprill 2016.a30.september 2017.a eest on Tallinna Jäätmekeskus esitanud arved kogusummas 418,76 eurot, mis on tasutud OÜ RCH Haldus poolt ja milliseid kulutusi pole avaldaja hüvitanud.
13.Puudutatud isik leidis, et talle oma nõuded loovutanud OÜ MALMI KOLM on alates 2011.a. ajanud käsundita asjaajanana (VÕS § 1018 jj) avaldaja asja, st asja, mis oli tegelikult
2-18-132697 avaldaja seadusjärgseks kohustuseks (KÜS § 2 lg 1 ja 151 lg 1) ning, et avaldaja vastuväited tasaarvestusavaldustele on põhjendamatud. Maakohtu määrus ja põhjendused
14.Harju Maakohus rahuldas 07.oktoobri 2020.a määrusega avalduse osaliselt ning mõistis BESTBROKER OÜ-lt Tallinn, Kopli tn 18//Malmi tn 3 korteriühistu kasuks välja võlgnevuse 3823,48 eurot; viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuselt 3348,35 eurot kuni selle täitmiseni; jättis menetluskulud BESTBROKER OÜ kanda ning mõistis BESTBROKER OÜ-lt Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu kasuks välja menetluskulu 50 eurot.
15.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tugines KÜS § lg 1 esimesele lausele, § 7 lg-le 4, § 13 lg-le 4, § 151 lg-le 1, KOS § 8 lgle 1 ning § 13 lg-le 1, KrtS § 12 lg-tele 1 ja 2, § 17 lg-tele 1 ja 2, § 34 lg-tele 1 ja 2, § 40 lg-tele 1-3, § 41 lg-tele 1-3 ja 5, § 42 lg-le 1, VÕS § 108 lg-le 1, § 200 lg-le 4, § 1018 lg-tele 1 ja 2, § 1026 lg-tele 1 ja 2 ning TsMS §-le 367.
16.Kohus märkis, et prügi (jäätmete) äraveo teenuste osas ei ole avaldaja ja puudutatud isiku vahel vaidlust, et vastavate kulude arvestusel lähtutakse kodukorra p 2.17 ja kehtiva põhikirja p 4.2.7.5 alusel korteris elavate inimeste arvust. Prügi äravedu ja konteinerite renti on nõuet käsitleval perioodil korteriühistule osutanud Tallinna Jäätmekeskus ja Ragn-Sells AS (arved dtl 384-446, 774-795). Avaldaja on prügikulude jaotamise arvestamisel lähtunud eeldusest, et puudutatud isiku korteris nr 16 elab 2 inimest. Puudutatud isik leidis, et nõuded on arvutatud valel alusel, kuna korterites elavate isikute arv pole avaldaja juhatusele tegelikult teada. Ka on tegelikkuses võimatu sellist arvestust pidada, kuna korteriühistus on mitmeid kortereid, mis on välja üüritud Airbnb-s, mis tähendab pidevat elanike arvu muutust ja millises korteris võib elada rohkem, näiteks kuni 7 inimest (reklaam dtl 546-547). Lisaks tulnuks avaldajal puudutatud isik prügiveo kulude arvestusest välja jätta, kuna tal on oma prügikonteiner.
17.Kohus leidis, et korteriühistul pole reaalselt võimalik saada muid andmeid korterites tegelikult elavate isikute arvu kohta teisiti kui korteriomanikelt endilt. Lähtudes hea usu põhimõttest tulnuks puudutatud isikul, juhul kui ta leidis, et avaldaja andmed puudutatud isiku enda või teiste korterite elanike kohta puuduvad või on ebaõiged, esitada omapoolselt õiged andmed. Puudutatud isiku arvamus, et avaldajal on elanike arvu kohta ebaõiged andmed või et õigeid andmeid polegi võimalik saada, teda oma korteri kohta õigete andmete andmisest ei vabasta. Kohus võttis arvesse, et kuigi prügikulude jaotust võib rakendada ka teisiti kui elanike arvu järgi – näiteks proportsionaalselt vastavalt korteriomandite reaalosade osatähtsusele - on käesoleval juhul korteriomanikud otsustanud põhikirja kohaselt arvestada prügikulusid elanike arvu alusel ja sellest tuleb prügikulude jaotamisel lähtuda. Kohtu hinnangul ei vabasta puudutatud isikut prügikulude kandmises osalemisest ka asjaolu, et tal on olnud tellitud/ kasutada oma prügikonteiner. Kohus võttis arvesse, et prügi äraveo teenuse puhul on tegemist kuluga, mida on iga korteri osas keeruline määrata/mõõta, mistõttu üheks võimaluseks kulude jaotamisel on nö. tinglikult solidaarne vastutus vastavalt elanike arvule, st sõltumata sellest, kas ja kuipalju iga korter reaalselt vastavat teenust kasutab. Vastupidisel juhul peaks lubama igal korteriomanikul tellida oma prügikonteineri, mis 33 liikmega ühistu puhul ei ole ilmselt mõistlik lahendus või on seda võimalik aktsepteerida ainult erandlikel asjaoludel korteriühistu ja korteriomaniku kokkuleppel, mis puudutatud isiku puhul puudub. Seega kohus leidis, et puudutatud isiku vastuväited prügikulude jaotamise osas ei ole arvesse võetavad. Puudutatud isiku väite, et tal puudub alates 08.maist 2020.a ligipääs ühistu prügikonteinerile (kirjavahetus dtl 985-987, 998-1002) jättis kohus tähelepanuta, kuna avaldaja nõue piirdub märtsiga 2020.
2-18-132697
18.Avaldaja viivisenõude osas 450,23 eurot (seisuga 22.mai 2020.a) leidis kohus, et kuivõrd avaldaja arved/nõuded on olnud põhivõlgnevuse osas osaliselt põhjendamatud, tuleb viivis ümber arvutada. Viivise arvutamisel lähtus kohus perioodi osas kuni 31.detsember 2017.a viivisemäärast 0,07 % päevas ja alates 01.jaanuar 2018.a VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on taotlenud arvestada võlgnevuselt viivist kuni täitmiseni. Kohtu arvutuste kohaselt (vt www.viivisekalkulaator.ee) moodustab seisuga 07.oktoober 2020.a viivis 2016.a. arvetelt summa 22,78 eurot (5,96+4,48+4,3+4,11+3,93), viivis 2017.a. arvetelt summa 105,26 eurot (3,76+3,57+3,39+3,2+3,02+2,83+2,65+2,47+3,21+22,31+27,72+27,13), viivis 2018.a. arvetelt summa 202,59 eurot (28,11+33,03+28,75+24,68+21,98+12,53+9,04+6,75+ 6,73+6,79+11,61+13,48), viivis 2019.a, arvetelt summas 127,60 eurot (17,79+19,13+16,92+ 15,64+11,9+8,53+11,94+6,17+3+3,63+6,25+6,7) ja viivis 2020.a. arvetelt summa 16,90 eurot (6,48+5,53+4,89) s.o kokku 475,13 eurot. Seega moodustab puudutatud isiku võlgnevuse 07.oktoobri 2020.a seisuga summa 3823,48 eurot (3348,35 + 475,13).
19.Puudutatud isiku esitatud menetluslike tasaarvestusavalduste kogusummas 5076,52 eurot osas nõustus kohus avaldajaga, et tema vastuväited puudutatud isiku tasaarvestusavaldustele välistavad nende maksmapaneku avaldaja nõude suhtes (VÕS § 200 lg 4). Kohus leidis sarnaselt avaldajaga, et OÜ MALMI KOLM tegutsemist Malmi 3 elamute suhtes lepingute sõlmimisel ei saa käsitleda ehtsa käsundita asjaajamisena (VÕS § 1018 lg 1) või võõra asja eksliku ajamisena enda huvides (VÕS § 1026 lg 1), vaid see vastab võõra asja lubamatule (teadlikule) ajamisele enda huvides (VÕS § 1026 lg 2). Kohus leidis, et OÜ-l MALMI KOLM puudus asjaajamisel mingiski osas (lisaks endas huvides tegutsemisele) tahe avaldajat soodustada (VÕS § 1018 lg 2), vaid vastupidi – eirates korteriühistut kui seaduslikku korteriomanike huvide esindajat korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühisel majandamisel ja ühiste huvide esindamisel, on OÜ MALMI KOLM üritanud korteriühistu tegevust igakülgselt takistada, sõlmides vastavad lepingud ainult nende elamute suhtes (Malmi 3), kus asuvad temaga läbi juhatuse liikme (RP) seotud korteriomanike korterid (nr 15-18) ja sundides teisi Malmi 3 korteriomanikke (nr 13, 14, 19, 20, 34) tarbima teenuseid ainult OÜ-ga MALMI KOLM sõlmitud lepingute alusel ning takistades avaldajal kogu kinnistu suhtes vastavaid teenuslepinguid sõlmimast ja kõiki korteriomanikke vastavaid teenuseid tarbimast. Riigikohtu lahendist 3-2-1-111-04 tulenevalt (p 19) võib majas, mille majandamiseks on loodud korteriühistu, sõlmida lepingud KÜS § 2 lg-st 1 tulenevalt korteriomanike huvide esindajana omal nimel korteriühistu. Kohtu hinnangul on paljasõnalised puudutatud isiku väited, et OÜ MALMI KOLM sõlmis lepingud teenusepakkujatega seetõttu, et avaldaja ise ei olnud võimeline neid kohustusi täitma, tagamaks korteriühistu liikmetele eluks vajalike teenuste (kütte, sooja vee, üldelektri ja automaatse tuletõrjesüsteemi) toimimine. Nii ei nähtu puudutatud isiku poolt viidatud Malmi 3 korteriomanike kirjast avaldajale mitte see, et viimane pole taganud AS-ga Eesti Gaas sõlmitud lepingu alusel kütte ja sooja vee olemasolu, vaid vastupidi - see, et Malmi 3 korterite 13, 14, 19, 20 ja 34 omanikud (st need korteriomanikud, kes pole seotud RP poolt juhitavate äriühingutega) pole rahul OÜ MALMI KOLM ja RP tegevusega Malmi 3 elamute haldamisel ja soovivad kommunaalteenuste eest tasumist korteriühistule; et korteriühistu võtaks üle AS-ga Eesti Gaas Malmi 3 suhtes sõlmitud gaasi-teenuste lepingu; et korteriomanikel oleks ligipääs gaasikatlale, üldvee ja üldelektri mõõdikutele, mida OÜ MALMI KOLM esindaja RP ei ole seni olnud nõus võimaldama; et saaks kasutada prügi ladestamiseks korteriühistu poolt tellitud konteinereid; panna aluse remondifondile Malmi 3 maja remondi - ja hoolduskulude eest tasumiseks; tellida koristusteenust korteriühistu kaudu eelnevalt kokkulepitud hinnakirja alusel; kasutada Malmi 3 ühisruume vastavalt kehtivale kasutuskorrale; ühiskasutatavate ruumide/ väravate võtmeid, mille RP on omavoliliselt ilma ühistu loata lukustanud (dtl 716). Puudutatud isiku viite puhul avaldaja ja OÜ MALMI KOLM vahelisele 2016.a. allkirjastamata kokkuleppele, st kokkuleppe
2-18-132697 projektile (dtl 722-723) võttis kohus üheltpoolt arvesse avaldaja selgitust, et kinnistul rahu ja normaalse elu juurde pöördumise huvides oli avaldaja valmis kaaluma OÜ-ga MALMI KOLM kokkuleppe saavutamiseks erinevaid võimalusi, kuid vastavat kokkulepet ei sõlmitud, teiselt poolt aga seda, et sellest dokumendist nähtuvalt oli avaldajal sõlmitud AS-ga Tallinna Vesi leping kogu Kopli 18/Malmi 3 kinnistu veevarustuse tagamiseks, kuid sellegipoolest soovis OÜ MALMI KOLM Malmi 3 majade haldajana ise osutada Malmi 3 elanikele veeteenust.
20.Et OÜ MALMI KOLM kui mingil hetkel (2016.a. suvel) Kopli 18/Malmi 3 kinnistul 16 korteri omanik soovis korteriühistut eirates pidada ennast Malmi 3 elamute ainuhaldajaks ega soovinud teha korteriühistuga koostööd, võimaldamaks Malmi 3 korteriomanikel kasutada korteriühistu poolt vahendatavaid teenuseid ja korteriühistul OÜ MALMI KOLM poolt teenusepakkujatega sõlmitud lepinguid üle võtta, nähtub korteriühistu avaldusest AS-le Eesti Gaas gaasilepingu ülevõtmiseks (dtl 741), AS Elektrilevi vastusest avaldaja pöördumisele (dtl 797), avaldaja kirjast Konkrentsiametile (dtl 789-799), Konkurentsiameti vastusest ja kirjast avaldajale (dtl 801-810). Nimetatust nähtuvalt takistas AS-l Eesti Gaas avaldajaga Malmi 3 elamute suhtes lepingut sõlmimast asjaolu, et OÜ MALMI KOLM keeldus omapoolselt lepingu lõpetamisest ja ähvardas lepingu ühepoolsel lõpetamisel pöörduda kohtusse. Lõpuks õnnestus korteriühistul sõlmida 01.oktoobril 2017.a leping AS-Eesti Gaas ainult seetõttu, et AS Gaasivõrgud ütles OÜ-ga MALMI KOLM sõlmitud lepingu üles ja seda oli sunnitud tegema ka AS Eesti Gaas (dtl 718-721). Ka Elektrilevi oli valmis Malmi 3 elamute suhtes lepinguid sõlmima, kuid alles pärast OÜ MALMI KOLM poolt sõlmitud lepingute ülesütlemist, mida aga OÜ MALMI KOLM pole teinud. Kohus võttis samuti arvesse, et oma õiguste kaitseks OÜ MALMI KOLM ja RP-ga seotud äriühingute tegevuse ja omavoli vastu Malmi 3 elamute haldamisel olid avaldaja ja Malmi 3 korteriomanikud sunnitud pöörduma hagivaldusega kohtusse (dtl 811-826) ja Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas 2-17-5201 tulenevalt tunnistati OÜ MALMI KOLM tegevus kinnistul õigusvastaseks (dtl 828-842). Et Malmi 3 korteriomanikud (v.a. RP-ga seotud korteriomanikud) ei soovinud OÜ-ga MALMI KOLM tegemist teha ning avaldaja ei ole OÜ MALMI KOLM tegevust heaks kiitnud nähtub ka sellest, et vaatamata Malmi 3 osas lepingute puudumisele võimaldas avaldaja Malmi 3 korteriomanikel tasuda gaasi ja elektri eest teenusepakkujatele avaldaja kaudu (arved dtl 662-681). Puudutatud isiku väite suhtes, et avaldaja jättis vajalikud teenuslepingud sõlmimata, võttis kohus arvesse, et avaldaja on sõlminud Tallinna Keskkonnaametiga jäätmeveolepingu 07.märtsil 2012.a (jäätmeveoleping dtl 1212-1213) ega pole OÜ MALMI KOLM poolt sõlmitud jäätmeveolepingut heaks kiitnud (avaldaja kiri Keskkonnaametile dtl 1214).
21.Eeltoodu alusel leidis kohus, et OÜ MALMI KOLM tegevus ei kvalifitseeru selliseks õigustatud käsundita asjaajamiseks (VÕS § 1018), mis oleks andnud talle kui asjaajajale nõuda korteriühistult kui soodustatud isikult kulutuste hüvitamist (VÕS § 1023). Kohus leidis, et avaldaja ei ole OÜ MALMI KOLM ja OÜ RCH Haldus tegevust heaks kiitnud ning et OÜ MALMI KOLM asjaajamisele asumine ei vastanud avaldaja huvile ja tegelikule tahtele avaldaja huvi ja tahe on olnud ise oma asja ajada. Samuti ei saanud avaldajal olla seadusest tulenevalt ülalpidamiskohustust ja OÜ MALMI KOLM poolt ühel kinnistul teenuste osutamine on kitsalt kinnistu kaasomanike huvi, mitte oluline avalik huvi. Käsundita asjaajamise mõte ei ole suruda isikule peale soovimatuid teenuseid ja kohustada selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (RKTKm 3-2-1-44-11 p 33). Sellest tulenevalt leidis kohus, et OÜ-l MALMI KOLM ja OÜ-l RCH Haldus puudub kehtiv nõue, mida puudutatud isikule loovutada ja mida viimane on soovinud avaldaja nõudega tasaarvestada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-93-06 selgitanud, et VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kohus leidis, et avaldaja vastuväited puudutatud isikule loovutatud nõuete suhtes, mida puudutatud isik
2-18-132697 soovib avaldaja nõudega tasaarvestada, välistavad tasaarvestuse kehtivuse. Kohus leidis, et seega võlgneb puudutatud isik avaldajale käesoleva määruse tegemise seisuga 3823,48 eurot (põhinõue 3348,35 eurot ja viivis 475,13 eurot), millise summa kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistis. TsMS § 367 korras mõistis kohus võlgnevuselt avaldaja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuselt 3823,48 eurot.
22.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leidis kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda. Määruskaebus
23.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles vaidlustas maakohtu määruse osaliselt ning palub: tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1-3 ning teha nende osas uus otsustus, millega jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata; tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 4 ja 5 ning teha nende osas uus otsustus, millega jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda; jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
24.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus eksinud nii materiaalõigus- kui ka menetlusõigusnormide kohaldamisel. Põhjendused pole osaliselt jälgitavad ja seostatud tuvastatud asjaoludega, on vastuolulised ning kohtu järeldused ei rajane asjas esitatud tõenditele.
25.Kohtumääruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele, sest ei ole täidetavad muu lahendi tekstita. Ebaselge on viivise väljamõistmise ulatus, kuivõrd määratlemata on ajahetked, millise päeva seisuga on välja mõistetud põhivõlgnevus koos viivisega ning millisest päevast tuleb arvestada viivist põhivõlgnevuselt.
26.Kohus on ekslikult jätnud kohaldamata hagita asjas kohalduva uurimispõhimõtte ja jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning samas asetanud vastustaja tõendamiskoormuse puudutatud isikule, seejuures selgitamiskohustust rikkudes, mille tulemina on kohtumäärus puudutatud isikule ka üllatuslik.
27.Puudutatud isik esitas 20.detsembril 2019.a vastuväite avaldaja prügiveoteenuse nõudele, kuna avaldajal puudub igakuine ülevaade sellest, palju on ühes korteriomandis elanikke, millest tulenevalt puuduvad avaldajal ka alusandmed selleks, et jaotada prügiveoteenuse maksumust oma liikmete vahel. Nimelt näeb avaldaja põhikirja p 4.2.7.5 ette, et teenuse eest tasutakse vastavalt teenusepakkuja esitatud arvele jagatuna korteris elavate inimeste arvuga. Avaldaja väitis paljasõnaliselt, et tal on ülevaade elanike arvust olemas, kuid vastavaid tõendeid ei esitanud. Avaldaja oleks pidanud oma nõude aluseks oleva arvestuse kohtule esitama, et kohus saaks hinnata, kas tasu prügiveoteenuse eest on avaldaja liikmete vahel põhikirjakohaselt jagatud. Lisaks tõendas puudutatud isik, et avaldaja juhatuse liikme korteriomandis võib viibida korraga kuni 7 inimest ööpäevas. Kohus jättis puudutatud isiku sellekohased vastuväited arvestamata ja esitatud tõendid sisuliselt hindamata, rahuldades põhjendamatult avaldaja nõude prügiveoteenuse maksete osas. Lisaks on asjas oluline, et avaldaja on ise aktsepteerinud puudutatud isiku prügikonteinerit, mistõttu on ebaõiglane, et puudutatud isik peab ebaõige/puuduliku arvestuse alusel tasuma nii avaldajale ning lisaks tellitud eraldi enda kasutuses oleva prügikonteineri eest, seda enam olukorras, prügiveoteenuse maksmisest on vabastatud teine avaldaja liige, kes peab samas toitlustusasutust ja omab enda prügikonteinerit.
2-18-132697 Eeltoodud minetuste tõttu tuleb kohtumäärus tühistada avaldaja rahuldatud prügiveoteenuse nõudes.
28.Kohus eksis materiaalõiguse normi kohaldamisel, mis viis asja ebaõige lahendamiseni puudutatud isiku tasaarvestusavalduses kajastuva nõude olemasolu tuvastamisel. Ekslik on käsitlus, et juhul, kui isikul puudus tahe soodustada teist isikut ning tema tegevus vastab võõra asja lubamatule ajamisele enda huvides VÕS § 1026 lg 2 kohaselt, siis ei tule asjaajajale tehtud kulutusi hüvitada. VÕS § 1026 lõige 2 näeb ette, et sellises olukorras tuleb asjaajajale hüvitada temale asjaajamise käigus tehtud kulutused vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Seega jättis kohus alusetult kohaldamata õigusnormi, mis annab MALMI KOLM OÜ-le õiguse nõuda avaldajalt kulutuste hüvitamist.
29.Kohus tuvastas valesti asjaolu, et MALMI KOLM OÜ takistas avaldaja tegevust, sõlmides vastavad lepingud ainult nende elamute suhtes (s.o Malmi 3), kus asusid temaga läbi juhatuse liikme seotud korteriomanike korterid (15-18), ning sundis teisi Malmi 3 korteriomanikke (13, 14, 19, 20,34) tarbima teenuseid ainult MALMI KOLM OÜ-ga sõlmitud lepingute alusel. Nimelt oli antud olukorra tinginud asjaolu, et ajal, mil MALMI KOLM OÜ sõlmis lepingud teenuste osutamiseks vaid Malmi 3 aadressiga elamutes, avaldaja ise Malmi 3 elamuid ei hallanud. Avaldaja eesmärk oli vaid Kopli 18 aadressil asuva elamu ja selles asuvate korteriomandite majandamine ning avaldaja selliselt ka tegutses.
30.Käsundita asjaajamise ning avaldaja ja tema liikmete tahte määratlemisel on kohus valesti hinnanud tõendeid ning kohtumäärus on selles osas ka vastuoluline. Nimelt esitas teiste seas avaldaja 2017.aastal ise nõude kohtusse keelata MALMI KOLM OÜ-l katkestada üldelektri ja sooja veega varustamine, milles väljendus nii avaldaja kui ka tema liikmete tahe MALMI KOLM OÜ-lt nimetatud teenuseid saada. Asjasse puutumatu on kohtumääruses avaldatud seisukoht teenuslepingute aspektist selles, et tsiviilasjas 2-17-5201 tunnistas kohus MALMI KOLM OÜ tegevuse kinnistul õigusvastaseks, kuivõrd nimetatud asjas ei lahendanud kohus sisuliselt teenuslepingutega seotud küsimusi. Selles osas on kohtulahend ka vastuoluline, kuna ühest küljest on kohus tuvastanud, et avaldaja ja tema liikmete sooviks ei olnud saada MALMI KOLM OÜ vahendatavaid teenuseid – üldelektrit ja gaasiga soojendatavat vett, samas aga tugines kohus tsiviilasjas 2-17-5201 tehtud otsusele kui tõendile, millest nähtub üheselt, et avaldaja ja tema liikmed esitasid MALMI KOLM OÜ vastu nõude tagada sooja vee ning elektriga varustamise jätkamiseks. On üheselt ilmne, et käesoleval juhul avaldaja ja tema liikmed neid teenuseid saada soovisid, kuna esitasid ise vastava nõude kohtusse. Puudutatud isik palub ringkonnakohtul teha asjas uus otsustus ning tasaarvestuse tulemusena lugeda avaldaja nõuded lõppenuteks.
31.Ebaõiglane oli avaldaja rahuldatud nõude ulatust silmas pidades jätta puudutatud isiku kanda menetluskulud ulatuses, milles kohus avaldaja nõudeid ei rahuldanud. Lahendis puuduvad selle kohta sisulised põhjendused. Avaldaja põhinõudest summas 4220,67 eurot rahuldas kohus vaid 3348,35 eurot ning kuna pea neljandik nõudest jäi rahuldamata, oleks õiglane sellise nõude osalise rahuldamise korral jätta neljandik puudutatud isiku menetluskuludest avaldaja kanda. Menetlusosaliste seisukohad
32.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Õige ei ole väide, et avaldajal puudub igakuine ülevaade sellest, palju on ühes korteriomandis elanikke. Avaldaja on kohtumenetluses korduvalt kinnitanud, et korteriomanikud on esitanud korteris elavate isikute arvu ja avaldaja peab selles osas arvestust. Maakohus on õigesti leidnud, et kui puudutatud isik on esitanud
2-18-132697 väite, et avaldaja arvestus korteris elavate inimeste kohta ei ole õige, oleks pidanud puudutatud isik ise esitama tema arvates õiged andmed. Esitatud väited prügiteenuse kohta on eksitavad. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et avaldaja juhatuse liikme korteris võib viibida või on viibinud korraga 7 inimest. Avaldaja juhatuse liige kinnitab, et korteris on viibinud ka teatud hetkedel rohkem kui 7 inimest (nt sünnipäeval), kuid see ei oma asjas mingit tähtsust. Avaldaja põhikirjaga on kehtestatud üldine kord, mille järgi käib prügiarvestus korteris alaliselt elavate isikute järgi ja sellest ka avaldaja lähtub. Puudutatud isik esitas kohtule üksnes teatud hetke väljavõtte Airbnb portaalist, mis aga ei näita seda, kui pikal perioodil ja mitu inimest avaldaja juhatuse liikme korteris viibis. Eksitav on puudutatud isiku väide, et avaldaja on aktsepteerinud puudutatud isiku prügikonteinerit. Avaldaja on korduvalt nõudnud puudutatud isiku prügikonteineri äraviimist, kuid seda tulutult. Puudutatud isikul on pidevalt olnud võimalus kasutada avaldaja prügikonteinerit ja sellest tulenevalt puudub mis tahes vajadus eraldi prügikonteineriks. OÜ MALMI KOLM ei ole kunagi ajanud avaldaja asja. Sellest tulenevalt on ka loovutatud nõue kunstlik. OÜ MALMI KOLM on kinnistul Kopli 18/Malmi 3, Tallinn tegutsenud pahatahtlikult ja õigusvastaselt. Ei ole mõeldav ja õiguslikult korrektne käsitleda ühe isiku poolt teise isiku asjaajamisena sunniviisiliselt ning teise isiku tahte vastaselt tegevuste pealesurumist ja teenuste sunniviisilist pakkumist. Ekslik on puudutatud isiku väide, et avaldaja eesmärk oli vaid Kopli 18 aadressil asuva elamu majandamine. Avaldaja asutamisprotokollist nähtub, et sellele on alla kirjutanud kõik kinnistu Kopli 18/Malmi 3, Tallinn korteriomanikud (mitte üksnes Kopli 18 maja elanikud). Avaldaja eesmärgi küsimust on käsitletud ka tsiviilasjas nr 2-16-15491 ja selles tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 30.septembri 2020.a kohtuotsuses, milles kohus leidis, et avaldaja eesmärk saab olla üksnes majandada kõiki kinnistul asuvaid maju, mitte aga kinnistul asuvat ühte maja, mis õiguslikult ei ole võimalik. Menetluse edasine käik
33.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumääruse resolutsiooni punkte 2 ja 3 ning põhjendusi tuleb muuta ja täiendada osas, milles kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 3823,48 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuselt 3348,35 eurot vastavalt käesoleva määruse põhjendustele (p-d 38-39). Muus osas on vaidlustatud kohtumäärus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse ülejäänud osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
35.Määruskaebusmenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohus on teinud seadusliku ja põhjendatud otsustuse, rahuldades avaldaja avalduse osaliselt. Määruskaebuse esitaja hinnangul tuleb maakohtu määrus selle vaidlustatud osas tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ning erinevate menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ning jätta avaldus rahuldamata. Avaldaja hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja väidetud minetused maakohtule
2-18-132697 ette heidetavad. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule osaliselt põhjendatud.
36.Õige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 ei ole täidetavad ilma määruse muu osata. Selles osas ei vasta vaidlustatud kohtumäärus TsMS § 442 lg 5 teises lauses sätestatule, mille kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohtupraktikas on sedastatud, et kohus peab, juhul kui ta rahuldab haginõude, TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi otsuse resolutsiooni formuleerima selliselt, et otsus oleks üheselt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kui otsuse täitmiseks on vajalik läbi viia täitemenetlus, peab ka täitur olema võimeline kohtuotsuse resolutsioonist aru saama (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.oktoobri 2010.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-10, p 14).
37.Praegusel juhul ei ole vaidlustatud kohtumääruse resolutsiooni punktist 2 arusaadav, et puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistetud võlgnevuse kogusumma 3823,48 eurot sisaldab nii põhinõuet 3348,35 eurot kui määruse tegemise seisuga põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 475,13 eurot, nagu nähtub määruse põhjenduste punktist 25. Lisaks eeltoodule ei ole vaidlustatud kohtumääruse resolutsiooni punktist 3 arusaadav, millisest kuupäevast alates on puudutatud isik kohustatud avaldajale tasuma temalt avaldaja kasuks väljamõistetud põhivõlgnevuselt 3348,25 eurot edasiulatuvaid viiviseid vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatusele. Selles osas on puudulik ka vaidlustatud määruse põhjendav osa. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist siiski nõnda oluliste menetlusõiguse normide rikkumisega, mis tingiks vaidlustatud määruse tühistamise ja asja maakohtule tagasi saatmise uueks lahendamiseks, kuna kirjeldatud eksimused saab ringkonnakohus parandada määruskaebusmenetluses.
38.Vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2 tuleb viia vastavusse määruse põhjendustega, millest tulenevalt tuleb seda muuta ja täiendada ning märkida, et puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud võlgnevusest 3823,48 eurot moodustab põhivõlgnevus 3348,35 eurot ning kohtumääruse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 475,13 eurot.
39.TsMS § 367 teise lause järgi võib viivist nõuda eelkõige selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nii on avaldaja ka oma nõude tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõnastanud. Arvestades eeltoodut, tuleb täiendada vaidlustatud määruse põhjendusi, samuti muuta ja täiendada määruse resolutsiooni punkti 3 ning märkida, et puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlgnevuselt 3348,35 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivised on välja mõistetud alates 08.oktoobrist 2020.a kuni põhinõude täitmiseni.
40.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule ette heidetavad uurimispõhimõtte kohaldamata ja oluliste asjaolude välja selgitamata jätmine, samuti tõendamiskoormuse vale jagamine või üllatusliku kohtulahendi koostamine. Maakohus on oma otsustust jälgitavalt ja selgelt põhjendanud ning rajanud selle asjas esitatud tõenditele. Maakohtule ei ole ka ette heidetavad lahendi vastuolulisus, tõendite vale hindamine või asjaolude vale tuvastamine, mida ringkonnakohus põhjendab alljärgnevalt.
41.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus 13.augusti 2019.a ärakuulamisel menetlusosalistele selgitanud nii nende õigusi kui seda, et vaatab avalduse läbi hagita menetluse korras ja hagita menetluse korda. Puudutatud isikut on maakohtu menetluses esindanud kaks
2-18-132697 kvalifitseeritud lepingulist esindajat. Seega on puudutatud isikule eelduslikult olnud teada mh see, et kõik oma väited tuli põhistada. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuigi hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.detsembri 2017.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 14).
42.Eeltoodust tulenevalt on seonduvalt prügikulude jaotamisega õige maakohtu osutus, et juhul kui puudutatud isik leidis, et avaldaja andmed korterite elanike (arvu) kohta on ebaõiged või puuduvad, tulnuks tal endal esitada õiged andmed. Tuginemine väitele, et osa korteriomandeid on väljaüüritud Airnb kaudu, mis puudutatud isiku järelduste kohaselt tähendab pidevat elanike arvu muutust ja mõnes korteris võib elada rohkem (nt kuni 7 inimest), ei põhista iseenesest veel seda, et avaldaja arvestuskäigu alused (üldine korteriomandites elavate inimeste hulk) seoses prügi äraveo teenusega on olnud ekslikud. Selleks tulnuks puudutatud isikul esitada andmed, kui suur on temale teadaolevalt korteriomandites elavate isikute arv. Puudutatud isik ei ole seda õnnestunult teinud. Sealhulgas ei ole nimetatud võimalust kasutatud ka määruskaebusmenetluses, kuigi TsMS § 662 lg 4 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Puudutatud isik ei ole tuginenud ka väidetele, et temale kuuluva korteriomandi kasutamisega seoses prügi vaidlusalusel perioodil ei tekkinudki või tekkis seda avaldaja arvestatust (2 inimest) vähem.
43.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas oluline, et avaldaja on 13.augusti 2019.a ärakuulamisel selgitanud, et ta pole vastu, kui puudutatud isik soovib hoovis pidada oma prügikonteinerit, kuivõrd protokollist ei nähtu, et avaldaja oleks nõustunud sellega, et puudutatud isik prügi äraveo teenuse eest tasu ei maksa. Avaldaja on pelgalt nentinud valmidust taluda hoovis veel üht konteinerit, kuigi neid on juba niigi 5 tükki ja avaldaja huviks ei ole pidada hoovis prügikonteinerite ladu. Ka ei taga määruskaebuse edukust väide, et prügiveoteenuse maksmisest on vabastatud avaldaja liige, kes peab toitlustusasutust ja omab enda prügikonteinerit, kuna avaldaja põhikirja p 4.2.7.5 kohaselt tasutakse teenuse eest vastavalt teenusepakkuja esitatud arvele jagatuna korteris elavate inimeste arvuga. Avaldaja on 13.augusti 2019.a ärakuulamisel mh selgitanud, et korteriomandis tegutseb toitlustusasutus (seega elanikke pole), mistõttu on sellel oma prügikonteiner ning see on ühisest prügikulude kandmisest välja arvatud. Ringkonnakohtu hinnangul võib see olla mõistlik, arvestades, et eelduslikult tekib sellise korteriomandi kasutuse puhul ka rohkem prügijäätmeid, mille äraveo kulude ühiselt kõigis korteriomandites elavate isikute kanda jätmine oleks nende suhtes ilmselt ebaõiglane.
44.Maakohus on asjas esitatud tõendite põhjal õigesti tuvastanud asjaolu, et MALMI KOLM OÜ takistas avaldaja tegevust ning sundis teisi Malmi 3 korteriomanikke tarbima teenuseid ainult MALMI KOLM OÜ-ga sõlmitud lepingute alusel. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu poolt arvesse võetud tõendeid ümber hinnata ning teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Selleks ei anna põhjust ka määruskaebuses esitatud väide, nagu olnuks avaldaja eesmärgiks olnud vaid Kopli 18 aadressil asuva elamu ja selles asuvate korteriomandite majandamine, arvestades, et määruskaebuse esitaja ei ole ümber lükanud avaldaja esitatud ja põhistatud väiteid, et 16.aprilli 2008.a asutamisprotokoll on allkirjastatud kõigi kinnistu Kopli 18/Malmi 3 Tallinn korteriomanike poolt ning tsiviilasjas nr 2-16-15491 asusid kohtud seoses
2-18-132697 avaldaja eesmärgiga seisukohale, et olenemata sellest, mitu maja ühel kinnistul asub, sai ühel kinnisasjal asuvate korteriomandite majandamiseks asutada ühe korteriühistu.
45.Maakohus ei ole ka eksinud käsundita asjaajamise ning avaldaja ja tema liikmete tahte määratlemisel asjas esitatud ja tsiviilasjas nr 2-17-5201 tehtud kohtuotsuse kui tõendi hindamisel ega teinud vastuolulist kohtumäärust. Nimetatud kohtuasja tingis kohtuotsuse kirjeldavast osast nähtuvalt see, et RP rikkus isiklikult ja/või oma äriühingute (Asderty OÜ, MALMI KOLM OÜ) kaudu süstemaatiliselt hagejate õigusi, sh takistas hagejaid kaasomandis olevaid ruume vallata ja kasutada, paigaldas hagejatega kooskõlastamata elamu fassaadile ja kaasomandis keldriruumidesse valveseadmeid, lülitas välja Malmi 3/2 elamus sooja vee, lülitas Malmi 3/1 elamus välja üldelektri, samuti piiras hageja I (käesoleva asja avaldaja) põhikirjaliste ülesannete täitmist. Kohtuotsuse resolutsioonist nähtuvalt keelas Harju Maakohus mh MALMI KOLM OÜ-l Malmi 3/1 Tallinn asuvas elamus üldelektriga varustamise katkestamise ja Malmi 3/2-19 Tallinn, Malmi 3/2-20 Tallinn ja Malmi 3/2-34 Tallinn korteriomandite sooja veega varustamise katkestamise, kuna tõendamist ei leidnud, et hagejate ning MALMI KOLM OÜ vahel oleks sõlmitud leping või esineks muid asjaolusid, millest tuleneks hagejatele kohustus esitatud arvete tasumiseks. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud mõne VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 või lg-s 2 sätestatud eelduse olemasolu. Ka ei ole hagejad avaldanud, et kiidavad MALMI KOLM OÜ asjaajamise heaks. Vastupidi, hagejad on selgelt esile toonud, et MALMI KOLM OÜ-d ei ole majandajaks määratud, nad ei ole MALMI KOLM OÜ-ga sõlminud mistahes teenuse osutamise lepinguid, mille alusel oleks elamute haldamine tema ülesandeks antud, majandamisega tegeleb 27.mail 2008.a asutatud ühistu. Kohtuotsusest ei nähtu sedagi, et MALMI KOLM OÜ-l oleks olnud tahe tegutseda hagejate kasuks. Eeltoodust tulenevalt on ekslik määruskaebuse esitaja seisukoht, nagu saaks oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist ning tsiviilasjas nr 2-17-5201 esitatud nõuet teenuste katkestamise keelamiseks võrdsustada sooviga saada teenust ja tunnustada MALMI KOLM OÜ-d kui majandajat ning käsundita asjaajajat. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohtupraktika kohaselt on VÕS § 1018 lg 1 pdes 1-3 sätestatule mittevastava teenuse osutamist peetud õigustamatuks ja pahauskseks (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.juuni 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 33).
46.Maakohtule ei ole ette heidetav ka materiaalõiguse väär kohaldamine. Määruskaebuse esitaja viidatud VÕS § 1026 lg 2 näeb ette, et kui keegi ajab võõraid asju nagu enda omi, kuigi ta teab, et ta ei ole selleks õigustatud, või peab seda teadma, kohaldatakse käesoleva seaduse § 1022 lõigetes 1 ja 5 ning § 1024 lõikes 1 sätestatut. Kui soodustatu esitab asjaajaja vastu käesoleva seaduse § 1022 lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumisest tuleneva nõude või § 1022 lõikes 5 või § 1024 lõikes 1 nimetatud nõude, võib asjaajaja nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Eeltoodust tuleneb, et selleks, et õigustamatult teise isiku asju ajanud isik saaks esitada asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise nõude alusetu rikastumise sätete järgi, peab olema soodustatu eelnevalt esitanud asjaajaja vastu VÕS § 1022 lg-s 1 või § 1022 lg-s või § 1025 lg-s 1 nimetatud nõude. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt avaldaja puudutatud isikule ühtki nimetatud nõuetest esitanud ei ole. Seega puudus maakohtul seaduslik alus VÕS § 1026 lg 2 kohaldamiseks. Kuivõrd ühegi eelnimetatud nõude esitamine ei ole põhistamist leidnud ka määruskaebusmenetluses, puudub ringkonnakohtul seaduslik alus arvestada puudutatud isiku tasaarvestusavaldustes kajastuvate nõuetega.
47.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule seonduvalt menetluskulude jaotusega. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmisel asjaolule, et rahuldas avaldaja esitatud avalduse osaliselt. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohtule selles osas põhjendamiskohustuse rikkumine ette heidetav. Ka ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire. Arvestades, et TsMS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjade näol tegemist
2-18-132697 hagita asjadega, mis tuleb kohtul lahendada hagita menetluses, lähtus maakohus õigesti TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatust, mille kohaselt juhul, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 2 kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.mai 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 216-5794, p 12). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 02.juuni 2008.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.oktoobri 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14). Võttes arvesse, et maakohus mõistis suurema osa avaldaja nõutud põhivõlast puudutatud isikult avaldaja kasuks välja, puudutatud isiku enamik vastuväiteid osutus põhjendamatuks ning kohtul puudus alus arvestada ka puudutatud isiku poolt esitatud tasaarvestusavaldustega, on maakohus menetluskulud jaotanud igati õiglaselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
48.Kuivõrd puudutatud isiku määruskaebus rahuldatakse vaid osas, mis puudutas ebatäpsusi vaidlustatud määruse resolutsiooni punktides 2 ja 3 ning on ülejäänud osas põhjendamatu, jäävad selle menetlemisega seotud kulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teisest lausest tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades, et avaldaja on teada andnud menetluskulude puudumisest, jäävad menetluskulud kindlaks määramata.
49.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 617 lg-st 2.