Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel   

01.12.2021 sõlmitud liitumislepingu nr XXX telekommunikatsiooniteenuse “Ulme Basic 15” osutamiseks telefoninumbrile XXX; 08.12.2021 sõlmitud liitumislepingu nr XXX telekommunikatsiooniteenuse “Suhtleja” osutamiseks telefoninumbrile XXX; 23.11.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr XXX seadme Apple AirPods (3rd generation) Lightning juhtmega laadimiskarp ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli 209 eurot (tasumise periood oli 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 8,708 eurot).

Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Kostjal on tasumata võlgnevus lepingute ja arvete alusel mobiilsete teenuste ja järelmaksu osamaksetest tulenevalt. Mobiilsete teenuste eest võlgneb kostja arve nr 2041096815 alusel 42,04 eurot, arve nr 2041512978 alusel 37,96 eurot, arve nr 2041779784 alusel 20,36 eurot, arve nr 2042176085 alusel 15,65 eurot. Järelmaksu osamaksete puhul võlgneb kostja arve nr 2041096815 alusel 8,71 eurot, arve nr 2041512978 alusel 8,71 eurot, arve nr 2041779784 alusel 8,71 eurot, arve nr 2042176085 alusel 174,17 eurot. Hageja saatis kostjale 20.03.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 27.03.2024. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingud üles 28.03.2024. Hageja palub kostjalt mõista välja põhivõlgnevus summas 316,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 100,13 eurot Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse avaliku e-toimiku kaudu nähtavaks ja kätte toimetatavaks alates 19.08.2025, kuid kostja pole dokumente avaliku etoimiku või kättetoimetamisportaalis vahendusel avanud. Kohus saatis menetlusdokumendid ka 2

kostja e-posti aadressile XXX. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte väljaande Ametlikud Teadaande kaudu 13.09.2025. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt 29.09.2025, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem ei ole kosja vastanud. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ning õigusabikulu summas 338 eurot. Lisaks taotleb hageja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot. Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on märkinud tunnitasuks 169 eurot, mis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur, kuna hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 19.12.2024 määruses tsiviilasjas nr 2-23-7969 (p 10) märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ning vastab juristi tavapärasele tasumäärale. Lisaks leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Seega eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele ja kohtusse esitamisele lugeda 1 tund tunnihinnaga 140 eurot. 3

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 300 (140+20+140) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 300 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.