Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
15. november 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-15562
Tsiviilasi
K Z ́i avaldus A T ́e pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlausaldaja K Z (isikukood xxx, elukoht xxx); võlgnik A T (isikukod xxx, elukoht xxx, e-post xxx).
Z ́i avalduse alusel A T ́e pankroti
Edasikaebamise kord Määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
I Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu Võlausaldaja K Z esitas Harju Maakohtule avalduse A T ́e pankroti väljakuulutamiseks.
2-21-15562
Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 14.03.2006 võlakirja, kuid võlgnik ei asunud võlga tasuma. Pärnu Maakohus tegi 01.12.2006 maksekäsu määruse tsiviilasjas nr 2-06-25561, millega kohustati võlgnikku A T ́t tasuma võlausaldajale K Z ́ile 102 888 Eesti krooni (so 6575.74 eurot). Võlgnik ei ole võlga tasunud. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust kohtutäituri teatega, et 30.09.2021 seisuga ei ole võlgnik teinud ühtegi tasumist ei kohtutäiturile ega ka võlausaldajale. Võlausaldaja tugineb pankrotiavalduse põhjendamisel asjaolule, et kohustuse sissenõutavaks muutumisest on möödunud enam kui 30 päeva ja võlgnik ei ole seejärel tasunud võlga enam kui 10 päeva jooksul. Eeltoodu alusel palub võlausaldaja kohtul kuulutada välja A T ́e pankrot. II Võlgniku vastuväited Võlgnik ei tunnista võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust. Võlgniku vastuväite kohaselt käib nõude aluse üle vaidlus Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas tsiviilasja nr 2-21-8447 raames. Võlgnik esitas 26.05.2021 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale avalduse täiteasjas nr 176/2006/4156 täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasjas nr 2-21-8447 pooleli vaidlus sama nõude aegumise osas, mille alusel on esitatud käesoleva tsiviilasjas pankrotiavaldus. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja on tahtlikult kohutule valetanud, jättes tsiviilasjaga nr 2-21-8447 seotud informatsiooni esitamata. Eeltoodust tulenevalt leiab võlgnik, et kuivõrd nõude aegumise osas on vaidlus pooleli tsiviilasjas nr 2-21-8447, tuleb võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks jätta rahuldamata. Võlgnik palub jätta tema vastu esitatud pankrotiavaldus rahuldamata ning jätta ajutine haldur nimetamata. III Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlausaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata ja ajutine pankrotihaldur tuleb jätta nimetamata. 04.10.2021 esitas võlausaldaja K Z Harju Maakohtule avalduse A T ́e pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on A T ́e võlgnevus K Z’i ees kokku 6575.74 eurot. Võlausaldaja palub määrata ajutine pankrotihaldur. Võlgnik ei tunnista võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust. Võlgniku vastuväite kohaselt käib nõude aluse üle vaidlus Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas tsiviilasja nr 2-21-8447 raames. Võlgnik esitas 26.05.2021 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale avalduse
2(4)
2-21-15562 täiteasjas nr 176/2006/4156 täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt leiab võlgnik, et kuivõrd nõude aegumise osas on vaidlus pooleli tsiviilasjas nr 221-8447, tuleb võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja nõude aluseks olev nõue ei ole selge ning võlausaldaja ei ole põhistanud pankrotiavaldust nõuetekohaselt. Pankrotiavalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue Pärnu Maakohtu 01.12.2006 maksekäsu määrusest tsiviilasjas nr 206-25561, millega kohustati võlgnikku A T ́t tasuma võlausaldajale K Z ́ile 102 888 Eesti krooni (so 6575.74 eurot). Võlgniku väidetel on nimetatud nõue aegunud ja selles osas käib käesoleval hetkel vaidlus tsiviilasja nr 2-21-8447 raames. Kohus on kohtute infosüsteemist kontrollinud, et Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-21-8447, milles on A T’e avaldus täiteasjas nr 176/2006/4156 täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu. Seega on poolte vahel pooleli vaidlus pankrotiavalduse aluseks oleva nõude aegumise osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja nõude kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Sisuline vaidlus nõuete olemasolu üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Seega puudub kohtul kohustus hinnata ajutise pankrotihalduri nimetamise menetlusstaadiumis tõendeid sarnaselt nõude sisulise lahendamisega hagimenetluses. Kohtul on nõude põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigus selles osas, kas esitatud tõendid on piisavad veenmaks kohut nõude olemasolust või tuleks kohtu hinnangul koguda asjas täiendavaid tõendeid, mis eeldab asja lahendamist hagimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja nõue ei ole selge, siis tuleb PankrS § 15 lg 3 p 1 tulenevalt jätta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutine pankrotihaldur nimetamata.
IV Menetluskulude jaotus PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetlusosalised ei ole kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel tsiviilasja materjalidest. 04.10.2021 ja 09.10.2021 on võlausaldaja tasunud riigilõivu pankrotiavalduse esitamisel summas 300 eurot. PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Seega tuleb avalduse läbivaatamisega seotud kulud summas 300 eurot jätta võlausaldaja kanda. 26.10.2021 on võlausaldaja tasunud Harju Maakohtu 26.10.2021 määruse alusel kohtu deposiiti ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 2500 eurot. Kohus leiab, et kuna
3(4)
2-21-15562 kohus on leidnud, et asjas tuleb ajutine pankrotihaldur jätta nimetamata, siis kuulub deposiiti makstud summa võlausaldajale tagastamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.