lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-5251/10

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-5251/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2691
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.11.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-5251

Tsiviilasi

A. P. hagi Aktsiaselts PlusPlus Capital vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxx

Hagihind

3500 eurot Hageja: A. P. (isikukood: xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Kristiina Saul (e-post: [email protected]) Kostja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806, aadress: Tartu mnt 83-601, Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: Silver Eensaar (e-post: [email protected]) kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxxx lubamatuks. Jätta täiteasjas nr xxxx täitemenetluse kulud kostja kanda. Kohtuotsuse täitmist tagab käesolevas asjas 06.04.2021 seatud hagi tagamise abinõu.

Menetluskulud

1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-21-5251

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.A. P. esitas 05.04.2021 Harju Maakohtule hagi Aktsiaselts PlusPlus Capital vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxx. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille kohus rahuldas 06.04.2021 määrusega. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 07.04.2021 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxxx lubamatuks, jätta kõik täiteasjas nr xxxx täitemenetluse kulud kostja kanda ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud: − Hageja suhtes on algatatud täitemenetlus kohtutäitur K. L. juures täiteasjas nr xxxx. Täitemenetluse algatamise aluseks on 19.07.2019 maksekäsk ts nr xxxx, mis põhineb hageja ja M OÜ vahel 01.11.2017 sõlmitud Laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr xxxx tuleneval nõudel. Nõue on sissenõutavaks muutunud 20.12.2017. − 29.12.2017 esitas hageja avalduse pankroti väljakuulutamiseks. − 09.04.2018 kohtumäärusega ts nr xxxx on kuulutatud välja A. P. pankrot 9. aprillil 2018 kell 14.00. 25.06.2018 avaldas pankrotihaldur ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku teate. − 29.06.2018 loovutas M OÜ Laenulepingust tuleneva nõude kostjale. M OÜ ega kostja ei esitanud pankrotimenetluses oma nõuet, kuigi see oli muutunud sissenõutavaks ega ole esitanud ka taotlust nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. − 06.11.2018 lõpetas Harju Maakohus ts nr xxxx A. P. pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas A. P. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. − 27.05.2019 esitas kostja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse temale loovutatud Laenulepingust tuleneva nõude täitmiseks põhinõudena 1457.95 € ja viivistena 495.63 € saamiseks. 19.07.2019 tegi Pärnu Maakohus ts nr xxxx kohtumääruse maksekäsu ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2003.58 €. Kuna hageja hilines maksettepaneku suhtes ühe päevaga vastuväite esitamisega, siis kohus ei võtnud nimetatud vastuväidet arvesse. − Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja vara arestitud kokku summas 60 eurot. Vastusena kostja hagivastusele, tõi hageja 13.05.2021 välja järgmist: − Käesolevas asjas ei esine mitte kaalutluskoht täitemenetluse peatamiseks, vaid PankrS § 174 lg 1 annab otseselt aluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna võlgadest vabastamise menetluse ajal on keelatud pöörata sissenõue võlgniku varale. − Kostjal on olnud piisavalt võimalusi osaleda pankrotimenetluses ja saada infot võlgadest vabastamise menetluse kohta, kuid on jätnud selle kasutamata. − Hagejal ei ole kohustust teavitada võlausaldajaid võlgadest vabastamise menetlusest. Seadusandlus annab kõikidele võlausaldajata võrdse võimaluse oma nõude kaitsmiseks pankrotimenetluses. − Kohtutäituril oli juba 2019 detsembris info, et hageja suhtes on alustatud võlgadest vabastamise menetlus. Kostjale on olnud teada info hageja pankrotimenetlusest, tegemist on avaliku infoga. − Hagiavalduse rahuldamise korral ei ole kostjal õigust ebaseaduslikul teel saadud hageja varale ning sellisel viisil summad tuleb hagejale viivitamatult tagastada. − Hageja palub kohtul jätta arvestamata kõik kostja väited, mida kostja on esitanud võlgadest vabastamise menetluse läbiviimise õiguspärasuse kohta, kuna nimetatud väited ei puutu käesolevasse menetlusse.

2-21-5251

3.Kostja esitas 29.04.2021 vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et ei võta hagi õigeks ning palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja tõi hagivastuses esile järgmised vastuväited: − Ei kostja ega kohtutäitur ole rikkunud seaduse sätteid. Lohakas on olnud hagejast võlgnik ning tema endine pankrotihaldur, mis on tinginud asjaolu, et täitemenetlus hageja vastu on osaliselt läbi viidud. − Kostjal oli õigus pöörduda pärast pankrotimenetluse lõppemist vastavalt pankrotiseaduse § 167 nõudega hageja suhtes üldises korras. − Kostjal puudus teadmine võlgniku suhtes toimuvast võlgadest vabastamise menetlusest, kuna nimetatud info ei ole kätte saadav ühestki avalikust andmebaasist. − Esineb kaalutluskoht täitemenetluse peatamiseks võlgadest vabastamise menetluses kohtuliku lõpplahendi tegemiseni - kuni selgub, kas kohus võlgniku ka tegelikult võlgadest vabastab. − Kostja ei pea otstarbekaks võlgniku poolt makstud väikeste rahasummade tagastamist, kuna vastavalt seadusele peab võlgnik võlgadest vabastamise menetluse jooksul tasuma oma võlgadest nii palju, kui ta suudab. − Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaoludele, mis tõstatavad tõsiseid kahtlusi, et hagejast võlgnik A. P. kuritarvitab võlgadest vabastamise menetlust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
7.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: − Hageja suhtes on algatatud täitemenetlus kohtutäitur K. L. juures täiteasjas nr xxxx. Täitemenetluse algatamise aluseks on 19.07.2019 maksekäsk ts nr xxxx, mis põhineb hageja ja M OÜ vahel 01.11.2017 sõlmitud Laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr xxxx tuleneval nõudel. Nõue on sissenõutavaks muutunud 20.12.2017. 24.01.2018 esitas M OÜ hagejale Laenulepingust tuleneva nõudeavalduse summas 1337.43 €.

2-21-5251 − 29.12.2017 esitas hageja avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 09.04.2018 kohtumäärusega ts nr xxxx on kuulutatud välja A. P. pankrot 9. aprillil 2018 kell 14:00. 25.06.2018 avaldas pankrotihaldur ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku teate. − 29.06.2018 loovutas M OÜ Laenulepingust tuleneva nõude kostjale. M OÜ ega kostja ei esitanud pankrotimenetluses oma nõuet, kuigi see oli muutunud sissenõutavaks ega ole esitanud ka taotlust nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. − 06.11.2018 lõpetas Harju Maakohus ts nr xxxx A. P. pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas A. P. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. − 27.05.2019 esitas kostja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse temale loovutatud Laenulepingust tuleneva nõude täitmiseks põhinõudena 1457.95 € ja viivistena 495.63 € saamiseks. 19.07.2019 tegi Pärnu Maakohus ts nr xxxx kohtumääruse maksekäsu ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2003.58 €. Kuna hageja hilines maksettepaneku suhtes ühe päevaga vastuväite esitamisega, siis kohus ei võtnud nimetatud vastuväidet arvesse. − Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja vara arestitud kokku summas 60 eurot.

8.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas sundtäitmine täiteasjas nr xxxx tuleb tunnistada lubamatuks lähtuvalt asjaolust, et hageja suhtes on kohus 06.11.2018 algatanud kohustustest vabastamise menetluse ning kostja ei olnud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest teadlik.
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lõike 2 kohaselt on TMS § 221 lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
10.TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TsMS 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Riigikohus 31.01.2008.a tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 tehtud kohtuotsuse punktis 11 leidnud, et TMS § 221 lg 1 alusel esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi näol on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine.
12.Kohtutäitur on algatanud hageja suhtes täitemenetluse Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 19.07.2019 otsuse tsiviilasjas nr xxxx ja sissenõudja PLUSPLUS CAPITAL AS avalduse alusel (tl 5) ehk pärast seda, kui Pärnu Maakohus tegi maksekäsu ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2003,58 eurot. Hageja on menetluses rõhutanud, et ei vaidlusta kohtulahendi aluseks olevaid asjaolusid ega taotle kohtulahendi või selle jõustumise kõrvaldamist (tl 1p). Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et alus, millel hageja vastuväide põhineb (nõude sundtäitmine täitemenetluses olukorras, kus hageja suhtes on käimas kohustustest vabastamise menetlus), on tekkinud pärast kohtulahendi (19.07.2019 maksekäsu) jõustumist. Seega hagejal on õigus esitada TMS § 221 lg 1 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
13.Poolte vahel puudub vaidlus, et 29.12.2017 esitas hageja avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 09.04.2018 kohtumäärusega ts nr xxxx on kuulutatud välja A. P. pankrot 9.

2-21-5251 aprillil 2018 kell 14:00 ning 06.11.2018 lõpetas Harju Maakohus ts nr xxxx A. P. pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas A. P. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

14.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja nõue oli muutunud sissenõutavaks enne pankrotimenetluse algatamist ja pankroti väljakuulutamist. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja ega algne võlausaldaja M OÜ oma nõuet hageja pankrotimenetluses ei esitanud.
15.Pankrotiseaduse (PankrS) § 174 lõike 1 kohaselt ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Antud sätte eesmärk on sarnases õiguslikus positsioonis olevate võlausaldajate võrdne kohtlemine. Võlausaldajate nõuete rahuldamine nii pankrotimenetluses kui ka sellele järgnevas kohustustest vabastamise menetluses peab toimuma ühiselt jaotusettepanekus või võlausaldajate nimekirjas ette nähtud jaotiste alusel. Olenemata asjaolust, et kostja ega algne võlausaldaja M OÜ ei esitanud oma nõuet hageja pankrotimenetluses, ei ole võimalik läbi 19.07.2019 maksekäsu sundtäitmise täitemenetluses anda kostjale eelist võrreldes teiste võlausaldajatega, võimaldades maksekäsust tulenevat nõuet täitemenetluses sisse nõuda.
16.Kostja on menetluses esitanud vastuväite, mille kohaselt ta ei olnud teadlik sellest, et hageja suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus. Hageja on toonud välja, et tal ei ole kohustust teavitada võlausaldajaid võlgadest vabastamise menetlusest ning seadusandlus annab kõikidele võlausaldajata võrdse võimaluse oma nõude kaitsmiseks pankrotimenetluses.
17.Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväide alus, mis võimaldaks kohtul mitte arvestada PankrS § 174 lõikes 1 sätestatud regulatsiooni. Kostja näol on tegemist põhitegevusalana võlgade sissenõudmisega tegeleva juriidilise isikuga. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja, kellele oli Ametlikes Teadaannetes avaldatud info hageja pankrotimenetluse raugemise osas kättesaadav, ei teadnud raugemise õiguslikku tähendust ning võimalikku otsest seost võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kostja ei ole menetluses välja toonud ega tõendanud, et ta on teinud järelepärimisi hageja võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta, mille osas hageja kostjale infot ei andnud. Hageja on esitanud tõendina kohtule ka kirjavahetuse kohtutäituriga 17.12.2019, milles käsitletakse kostja nõude täitemenetluses sissenõudmise õiguspärasust (tl 42). Täiendavalt on esitanud hageja tõendina kohtutäiturile 11.03.2021 esitatud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr xxxx (tl 43-44), kus hageja tõi selgesõnaliselt välja, et kohus algatas 06.11.2018 hageja kohustustest vabastamise menetluse. Seega saab kohus asuda seisukohale, et info hageja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta edastas hageja vähemalt kohtutäiturile.
18.Kohus peab vajalikuks selgitada järgmist: sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi näol on tegemist täitmisõigussuhte kujundamise hagiga, mille eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seetõttu on tsiviilasjas nr xxxx tehtud maksekäsk kui täitedokument kehtiv vaatamata asjaolule, et selle sundtäitmine ei ole tulenevalt PankrS § 174 lg 1 käesoleval ajal ehk kuni hageja kohustustest vabastamise menetluse lõppemiseni võimalik.
19.Kohus juhib poolte tähelepanu ka asjaolule, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on välja toonud, et hagiavalduse esitamise seisuga on hageja vara arestitud kokku summas 60 eurot (tl 1p, tl 5-7). Kostja ei pea otstarbekaks võlgniku poolt makstud väikeste rahasummade tagastamist, kuna vastavalt seadusele peab võlgnik võlgadest vabastamise menetluse jooksul tasuma oma võlgadest nii palju, kui ta suudab.

2-21-5251 PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et esitatud tõenditest nähtub, et kohtutäitur on arestinud 2020.a 60 eurot ja 2021.a 20,31 eurot ehk kokku 80,31 eurot. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb hageja VÕS § 1028 lg 1 kohane nõue rahuldada kostjal tuleb hagejale tagastada täiteasjas nr xxxx hagejalt arestitud summad.

20.Kohus jätab tähelepanuta kostja vastuväited seoses hageja võimaliku kohustustest vabastamise menetluse kuritarvitamisega Kohus ei hinda käesolevas menetluses hageja pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmist. Juhul, kui kostjal esineb põhjendatud kahtlusi, on neid võimalik esitada hageja kohustustest vabastamise menetluses.
21.Eelnevalt esitatut arvesse võttes on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on täidetud TMS § 221 lg-s 1 ja 2 sätestatud eeldused, hagi tuleb rahuldada ja tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxxx. Täitekulude nõue
22.Hageja on esitanud menetluses taotluse jätta kõik täiteasjas nr xxxx täitemenetluse kulud kostja kanda. Kostja ei ole hagivastuses täitekulude osas seisukohta esitanud.
23.TMS § 221 lg 4 sätestab, et hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda.
24.Eelpooltoodust lähtuvalt jätab kohus täiteasjas nr xxxx täitemenetluse kulud kostja kanda.

Hagi tagamine

25.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti ei taotle abinõu tühistamist.
26.Harju Maakohtu 06.04.2021. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetlus täiteasjas nr xxxx kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kohus hagi rahuldab ja hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, tuleb jätta kohtuotsuse täitmist tagama käesolevas asjas 06.04.2021 seatud hagi tagamise abinõu.

Menetluskulud

27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
28.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-21-5251

30.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
31.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
32.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium