nende Hageja: ParkIt OÜ (registrikood 12135716; asukoht Lastekodu tn 48, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10144) Kostja: A. A. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PARKIT OÜ hagi A. A.`a vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A. A.`a hageja PARKIT OÜ hagi kasuks põhivõlgnevus 70,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 11,89 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 20.05.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude.
3.Jätta rahuldamata hageja taotlus välja mõista kostjalt kohtueelne menetluskulu 2,00 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Välja mõista kostjalt A. A.`alt hageja PARKIT OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 75 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hageja on esitanud kostja vastu hagi võlgnevuse sissenõudmiseks, kuivõrd kostja on sõiduki xxxx omanik (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja ning sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes.
2.Alljärgnevatel kuupäevadel oli sõiduk xxxx pargitud hageja opereeritavale parkimisalale. 1) Leppetrahv nr 21410005134, koostamise aeg 06.05.2018, Xxxx KÜ parklas, summa 35 eurot. 2) Leppetrahv nr 20440018710, koostamise aeg 01.02.2020, Xxxx KÜ parklas, summa 35 eurot. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes, kuna sõidukil ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Leppetrahvi nõuete esitamise faktiliseks põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk xxxx oli pargitud antud territooriumil Xxxx parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine Xxxx territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvel, mis sisaldab lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlile on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil xxxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Kostja oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxxx kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 70 eurot on kostja poolt jäetud tasumata.
3.Hageja taotleb kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 70 eurot ja sissenõudmiskulude summas 2 eurot nõudes, sissenõutavaks muutunud viivise summas 11,89 eurot ja edasiulatuvat viivist. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.08.06.2021.a seisukohas teavitab kostja, et ajal kui Parkit Xxxx ühistu parklas parkimist haldas, oli nende territooriumiks asfaltkattega korralikult joonitud parkla. Fotodel olev sõiduk ei ole pargitud selles parklas. Ka ei olnud parkimisala algus ja lõpp selgelt ja üheselt kõigile
mõistetavad, sest puudusid parkimisala algust ja lõppu tähistavad märgid. Väide, et parklas oli piisavalt selgitavaid infosilte, ei vasta tõele. Tegemist ei olnud kinnise parklaga, liiklus toimus sel ajal maja eest läbi ja puudus asjakohane informatsioon parkimise kohta. Ainuke infotahvel oli maja külje peal. Parklas endas puudusid parkimist korraldavad märgid (infotahvlid). Sõiduki omanik eeldas, et leppetrahvid esitati ekslikult ja viga märgati neid hiljem läbi vaadates. Tundub ebamõistlik oodata trahvi sissenõudmisega üle kolme aasta kuni töö antud piirkonnas on ammu lõpetatud. Vaatamata ekslikele võlanõudmistele, on kostja elanud terve elu Xxxx ja omab/omas seal parkimise õigust (ja seda lubavat kaarti), mitte ei otsi tasuta parkimise võimalust. Kostja ei saa nõustuda väitega, et tema vastuväidete pärast pidi hageja esitama hagi kohtusse. Sõiduki omaniku andmete saamisel ei teinud hageja ühtki katset omanikku otse teavitada. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetlusse ja seda kiirmenetluse hagi ei saanud kostja õigeks võtta. Seega ei nõustu kostja menetluskulude kandmisega.
5.01.07.2021 seisukohas esitas kostja pilte parklast käesoleval aastal ning selgitas lisaks, et piltidel on näha, et ühtki infotahvlit maja ees pole ja tupiku märki ka mitte. Infotahvel maja otsa (külje) peal täiesti märkamatu ja jääb bussi varju. Maja ette jõudes ei ole näha mingit teavet parkimiskorralduse kohta. Pilt on tehtud aastal 2021, kuid sarnane olukord oli ka Parkit OÜ tegutsemise ajal.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
7.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
8.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja oli sõiduki xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik parkimistrahvide tegemise ajal. Pooled ei vaidle ka selle üle, et parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded on tasumata.
11.Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas parkimisala algus ja lõpp olid piisavalt selgelt arusaadavad ning kas kostja parkis hageja hallataval parkimisalal. Kostja vaidleb ka asjaolu üle, et tema sõiduk ei parkinud Xxxx parklas nimetatud leppetrahvide väljastamise ajal.
12.Oma 21.06.2021.a vastuses hagiavaldusele on kostja selgitanud, et ta oli trahvinõuetes teadlik, kuid arvas, et need on esitatud ekslikult ning tühistatakse hageja omal algatusel. Kostja ei vaidle vastu, et nimetatud aegadel parkis tema auto nimetatud parklas, kuid vaidleb vastu eelkõige sellele, et hageja hallatav parkimisala algus ja lõpp ei olnud selgelt eristatavad ning puudusid infoviidad parkimise korralduse kohta.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui kostja väitis, et tema ei parkinud tegelikult hageja hallataval parkimisalal, vaid mõnel muul alal, siis pidanuks kostja oma väiteid tõendama. Nimetatud selgituskohustust jagas kohus ka oma 27.09.2021.a kohtumääruses. Kostja kohustuseks oli tõendada, et kostja ei parkinud hageja väljastatud parkimistrahvide tegemise ajal hageja hallaaval parkimisalal. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxxx parkis 06.05.2018 ning 01.02.2020.a Xxxx parkimisalale, ehk hageja poolt opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t parkimisõigust kinnitava kaardi nähtavale kohale asetamata jättes (vt dtl 28-43).
14.Hageja on kohtule esitanud eraparkla parkimistingimused (dtl 43) punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse, et sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat käesolevates parkimistingimustes ettenähtud korras. Hageja on nii hagiavalduses kui ka 01.06.2021 seisukohas (dtl 67-76) selgitanud, et infotahvlid parkimistingimuste kohta on paigaldatud parkla sissepääsu juurde mõlemale poole teed. Samuti on Xxxx parklasse ainult 1 sissesõit ning parkla ala on teisest otsast piiratud betoontõkistega, mille paigaldamise otsuse on ühistu 31.03.2016.a otsusega vastu võtnud (dtl 89-91, dtl 119). Parkimine maja esisel alal toimus parkimiskaartide alusel, mille väljastas korteriühistu. Kostja ei ole väitnud, et tal parkimiskaart puuduks. Vastupidiselt selgitab kostja oma hagi vastuses, et on terve elu Xxxx aadressil elanud ning omab õigus seal parkida, mh omab ta ka parkimisõigust tõendavat luba. Seega ei ole eluliselt usutavad kostja väited, et parkimisala piiritlus oli puudulik või talle teadmata. Hageja on kohtule esitanud fotod parkimistingimusi kehtestavatest infotahvlitest (tlk 67-76). Seega pidi kostja Xxxx parklasse sisenemisel infotahvleid parkimistingimustega märkama ning tal oli võimalus parkimistingimustega tutvuda. Asjakohatud on kohtu hinnangul ka kostja väited, et parkimistahvlid jäid parkiva bussi varju. Kohus selgitab, et parklasse sisenemisel on kostja kohustus välja selgitada, millisel parkimisalal ning mis tingimustel ta pargib. Samuti on kohus juba esile toonud, et kostja sõnade kohaselt on kostja terve elu elanud nimetatud aadressil, seega ei saa parkimistahvlite parkiva bussi varju jäämine tekitada kostjas eeldust, et parkimiskorraldus on muutunud. Kostja oli ilmselgelt teadlik, kus asuvad viited parkimisala algusele ja tingimustele, kuna kostja oskas selgelt esile tuua, et viited olid parkiva bussi varjus.
15.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 389, mille kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 sätestab, et kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul on tegemist tasuta kasutamise lepinguga, kuivõrd hageja hallataval parkimisalal võisid parkida üksnes parkimisluba omavad isikud ning parkimisload väljastas korteriühistu üksnes korteriomanikele. Parkimise eest ei pidanud parkijad, sh kostja, hagejale tasu maksma.
16.Eraparkla parkimistingimuste punkti 2 kohaselt peab parkimist lubav dokument (parkimisluba) olema nähtaval kohal armatuurlaual (dtl 43). Seega on õige hageja seisukoht, et kostjale väljastatud parkimisluba iseenesest ei tähenda, et kostjal oli õigus parkida sõidukit Xxxx territooriumil mistahes tingimustel, vaid üksnes juhul, kui parkimisluba on asetatud sõiduki armatuurlauale nähtavale kohale. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditega (dtl 32-41) on tõendatud, et leppetrahvide nr 21410005134 ja 20440018710 tegemisel ei olnud sõiduki riikliku registreerimismärgiga xxxx armatuurlauale asetatud Xxxx territooriumil parkimist lubavat parkimisluba. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega on kostja rikkunud Xxxx territooriumil kehtivat parkimiskorda ning eraparkla parkimistingimuste punkti 2.
17.Eraparkla parkimistingimuste punkti 5 kohaselt kui sõidukijuht eirab käesolevaid tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 43). Seega oli hagejal õigus määrata kostjale parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi ja kostjal oli kohustus see tasuda. Kostja ei ole väitnud, et ta pole leppetrahvinõudeid kätte saanud. Vastupidiselt on kostja selgitanud, et ta arvas, et leppetrahvinõuded on esitatud ekslikult. Asjaolu, et kostja elab nimetatud aadressil, ei anna kostjale automaatset õigust parkida Xxxx parklas. Asjas esitatud tõenditest ning poolte selgitustest ei nähtu, et oleks olemas korteriomanike kokkulepe (KOS § 12 lg 1) või kostja kasuks seatud erikasutusõigus (KrtS § 14 lg 1), mille kohaselt oleks kostjal piiramatu õigus kinnistut oma sõiduki parkimiseks kasutada. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Asjaolu, et kostja unustas lepingutingimuste täitmise, ei vabasta teda lepingu täitmise kohustusest. Hagiavaldusest nähtuvalt on käesoleva nõude aluseks 2 leppetrahvi, mis on kostjale tehtud 06.05.2018 (leppetrahv nr 21410005134) ja 01.02.2020 (leppetrahv nr 20440018710). Asjaolu, et kostja on kahe aastase perioodi vältel saanud kaks leppetrahvi parkimistingimusi rikkudes annab aluse järeldada, et muul ajal pargib kostja nimetatud parklas nõuetekohaselt, kuna kostja on ise selgitanud, et ta elab nimetatud aadressil tänaseni. Seega on eluliselt usutav asjaolu, et kostja on selgelt teadlik parkimise tingimustest Xxxx alal, sh et Xxxx territooriumil parkimiseks tuleb parkimisluba auto armatuurlauale nähtavale kohale jätta.
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue leppetrahvide summas 70 eurot väljamõistmiseks on põhjendatud.
19.Hageja on arvestanud tasumata leppetrahvidelt viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale ning palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise leppetrahv nr 21410005134 eest, viivise periood 21.05.2018 - 19.05.2021, summa 8,38 eurot ning leppetrahv nr 20440018710, viivise periood 16.02.2020 - 19.05.2021, summa 3,51 eur, kokku 11,89 eurot.
20.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja põhinõue on
põhjendatud, siis on hagejal õigus nõuda sissenõutavaks muutunud viivist ning edasiulatuvat viivist. Kohus peab põhjendatuks hageja sissenõutavaks muutunud viivise summat kokku 11,89 ning edasiulatuvat viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
21.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 2 eurot. Hageja on selgitanud, et on seoses kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kandnud kulusid, mis seisnevad Maanteeametilt sõiduki omaniku või kasutaja andmete saamise kuludes, vastavalt 1 euro mõlema leppetrahvi kohta tehtud päringu osas. Kohus leiab, et hageja ei ole päringute tegemist tõendanud, hageja ei ole kohtule esitanud Maanteeameti väljavõtteid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja kohtueelse menetluskulu summas 2 eurot kostjalt välja mõistmata.
22.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja leppetrahvinõue summas 70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 11,89 eurot ning edasiulatuva viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras alates 12.11.2021.a põhivõlgnevuselt (70 eurot) kuni võlgnevuse tasumiseni on põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
24.Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 75 eurot.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
26.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 75 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
27.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.