OÜ Marde Kaubandus hagi Osaühingu GLOBEN HOOLDUS ja Osaühingu GLOBEN METALL vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
62 084,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Marde Kaubandus (registrikood 11004337), esindaja vandeadvokaat U. K. Kostja I: Osaühing GLOBEN HOOLDUS (registrikood 11628368), esindaja juhatuse liige M. I. Kostja II: Osaühing GLOBEN METALL (registrikood 11208672), esindaja vandeadvokaat A. P. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Marde Kaubandus hagi Osaühingu GLOBEN HOOLDUS ja Osaühingu GLOBEN METALL vastu võla väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Marde Kaubandus kanda.
3.Rahuldada Osaühingu GLOBEN METALL taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
4.Mõista OÜ-lt Marde Kaubandus Osaühingu GLOBEN METALL kasuks menetluskulude katteks välja 3450 eurot.
Mõista OÜ-lt Marde Kaubandus Osaühingu GLOBEN METALL kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (3450 eurot) alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ Marde Kaubandus (hageja) esitas 11.12.2019 hagi Osaühingu GLOBEN HOOLDUS (kostja I) ja Osaühingu GLOBEN METALL (kostja II) vastu võlgnevuse 31 042,07 eurot ja viivise 31 042,07 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja (müüja) ja kostja I (ostja) 03.04.2014 kokku müügilepingu üldtingimustes (nn raamleping) erinevate toodete müügiks vastavalt kostja I igakordsetele tellimustele. 10.02.2016 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja II vastutama solidaarselt kostjaga I viimase kohustuste täitmise eest, mis tulenevad raamlepingust. Kostja I jäi 2016. aastal hagejale erinevate kaupade eest võlgu ca 44 000 eurot. Koostöö jätkus, kuid hageja nõudis alati ettemaksu. Hageja müüs 2018. aastal kostjale I kaupa ilma ettemaksuta ca 100 euro eest, mis on jäänud samuti tasumata. Kostja I võlgneb hagi esitamise seisuga hagejale kaupade eest kokku 31 042,07 eurot. Kostja I võlgnevust ei vaidlusta. Raamlepingu p 5.5. alusel nõuab hageja kostjalt viivist 0,1% viivitatud summalt päevas. Viivise kogusumma ületab põhivõlga, mistõttu vähendas hageja viivise nõuet põhivõlani. Kostja II vastutab kostja I kohustuse täitmise eest käenduslepingu alusel.
KOSTJATE SEISUKOHT
2.Kostja I vaidles hagile vastu. Menetluskulud palus kostja I jätta hageja kanda. Kostja I ei ole hagis kirjeldatud ulatuses kaupa ostnud. Saldoteatise alusel ei saa raha nõuda.
3.Kostja II vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja II jätta hageja kanda. Hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Raamlepingust endast rahalisi kohustusi ei teki, need tekivad iga üksiku müügitehingu alusel. Hageja ei ole tõendanud, millal, milliseid kaupu ja millise hinnaga ta kostjale I müüs. Käenduslepingus ei ole käendaja vastutuse piirmäära. Käendaja vastutus ei saa olla piiramatu. Käendusleping on tühine võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 2 ja 6 alusel. Kui käendusleping kehtib, siis VÕS § 145 lg 4 kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Kui kohus on seisukohal, et kostja I on jätnud saadud kauba eest tasumata ja kostjal II on käendusest tulenev kohustus hageja ees, palub kostja II kohaldada aegumist 2016. a nõuetele. Hageja poolt nõutava viivise määr
on ebamõistlikult suur arvestades asjaolu, et hageja ei ole kostjalt II enne kohtusse pöördumist võla tasumist nõudnud. Hageja esitatud arved ei tõenda hageja nõuet kostja I vastu. Enamus arveid on allkirjastamata, teistelt arvetelt ei ole võimalik aru saada, kes ja millal on neid allkirjastanud. Kostja I ega kostja II seaduslikud või volitatud esindajad arvetele alla kirjutanud ei ole. Arve kuupäev ei tähenda arve kättesaamise päeva. Arve allkirjastamine ei tähenda ka kauba kättesaamist. Riigikohus on leidnud, et arve tekstist ei saa teha järeldust, et arve vastuvõtmise kohta antud allkiri oleks hinnatav arvele sisulise nõustumise andmisena (Riigikohtu 17.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p 11). Allkirja andmist arve vastuvõtmise kohta ei saa TsÜS § 68 lg 2 või lg 3 alusel lugeda otseseks ega kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg. Hageja esitatud arve-saatelehed ei vasta müügilepingu üldtingimuste p-s 4.3 kokkulepitule.
MAAKOHTU SEISUKOHT ASJA ESIMESEL LAHENDAMISEL
4.Tartu Maakohus jättis 18.06.2020 otsusega hagi rahuldamata, hageja ja kostja I menetluskulud nende endi kanda ja kostja II menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja esitas maakohtu 18.06.2020 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Tartu Ringkonnakohtu tühistas 11.09.2020 otsusega Tartu Maakohtu 18.06.2020 otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole hageja ja kostja II vahelise 02.02.2016 dateeringuga (allkirjastatud 10.02.2016) käenduslepingu sõlmimisega seotud asjaolusid välja selgitanud. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus ei ole menetluses hinnanud kõiki esitatud tõendeid ega andnud pooltele võimalust oma seisukohtade esitamiseks ning selgitanud tõendamiskoormise jaotust. Ringkonnakohus märkis, et maakohus ei ole hinnanud M. N. kirja.
POOLTE SEISUKOHAD ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
7.Hageja leidis asja uuel läbivaatamisel, et käendusleping on kehtiv. Kostja II sai aru või pidi vähemalt aru saama, et tal tuleb tulevikus tagada hageja nõudeid kostja I vastu, kui viimane jätab saadud kaupade eest tasumata. Hageja on kauba valduse üleandmist tõendanud kohtule esitatud arve-saatelehtedega ja saldokinnitusega. Arve-saatelehe väiksed puudused (eelkõige allkirja andnud isikute nimede väljakirjutamata jätmine) ei muuda kauba tegelikku üleandmist kostjale I olematuks ega vabasta kostjat tasumise kohustusest. Kostja I vastuväidetest ei ole võimalik aru saada, mis ulatuses ta kauba saamist vaidlustab. Kostja I ei ole väitnud, et raamatupidajal M. N. l puudus volitus saldoteatise kinnitamiseks. M. N. vastas 30.01.2019 hageja 18.01.2019 saldoteatisele. Kostja I
seaduslik esindaja M. I. oli mõlemal juhul koopiareas adressaadiks märgitud. Kui M. N. tegutsenuks volituseta, pidanuks M. I. koheselt reageerima ja hagejat teavitama, et saldokinnitus ei kehti.
8.Kostja I vaidleb jätkuvalt hagile vastu. Kostja I ei ole hageja esitatud arveid kätte saanud. Kostja I töötajad/esindajad ei ole arveid vastu võtnud ega neid allkirjastanud. Kostja I ei ole arvetel märgitud kaupa saanud. Arved ei tõenda lepingute ja kokkulepete tegemist ega kaupade saamist. Kostja I vaidleb arvetele vastu nii sisuliselt kui vormiliselt. Kostja I seaduslik esindaja ei ole arveid ega saldoteatist allkirjastanud ega võlga tunnistanud. M. N. ei ole kostja I töötaja. Volikirju kostja I esindamiseks ei ole väljastatud. Saldoteatis on allkirjastamata ega ole tõendina kasutatav. Saldoteatis on vastuolus esitatud arvetega. Hageja ei ole vastuolusid kõrvaldanud. Hageja peab nõudeid tõendama.
9.Kostja II vaidleb jätkuvalt hagile vastu. Kostja I ei ole saldokinnitust koostanud, seda kätte saanud ega kunagi heaks kiitnud. Kostja I ei ole saldokinnituses toodud arveid ega nende arvete alusel kaupa kätte saanud või neid kunagi heaks kiitnud. M. N. ei ole kostja I töötaja ega esindaja. Kostja I esindajaks sai olla üksnes juhatuse liige M. I. . Esindusõiguseta tehtud tehingud on tühised (TsÜS § 128 lg 1 ja § 129 lg 1). Kostja I ei ole kinnitanud hageja nõuet vaikimisi ning TsÜS § 68 lg 4 ei kohaldu. Müügilepingu p-s 14 on pooled kokku leppinud selles, kes võivad olla esindajad ja kuidas seda tuleb tõendada. Teadmata ja tõendamata on, millal ja kellele on kaup ja arved väljastatud. Saldoteatis ei ole tõendina lubatav ega hinnatav, sest saldoteatises märgitud arved (kuupäevad, numbrid ja summad) ei lähe kokku hageja esitatud arvetega ja on vastuolus (II kd, tl 1213). Hageja on 01.07.2019 e-kirjaga nõudnud kostjalt I põhivõlgnevust summas 31 042,07 eurot, millele on hageja lisanud ka 01.07.2019 seisuga müügireskonto, milles on samuti saldokinnitusest erinevad arved kajastatud, samuti ei ole seal nõutud viivist (II kd, tl 15-15 pöördel). Muus osas kordas kostja II oma varasemaid seisukohti.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas kostjate vastu solidaarselt müügilepingujärgse tasu nõude summas 31 042,07 eurot ja viiviste nõude summas 31 042,07 eurot. Pooled ei vaidle, et 03.04.2014 sõlmisid hageja ja kostja I müügilepingu üldtingimuste kokkuleppe (nn raamleping) (I kd, tl 5-7) ning 10.02.2016 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu (I kd, tl 9). Vaidlust pole ka selles, et 03.04.2014 raamleping ei ole iseseisvaks nõude aluseks ning poolte vahel ei olnud sõlmitud jooksva arvega lepingut VÕS § 203 lg 1 tähenduses. Samuti ei ole kumbki pool väitnud, et poolte vahel oleks olnud vastastikku tasaarvestatavad nõuded VÕS § 204 lg 1 tähenduses. Hageja kui müüja nõuded saavad seega tuleneda raamlepingu alusel igakordselt sõlmitud müügilepingutest (raamlepingu p-d 2 ja 3).
11.VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema
võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on müüja müügilepingust tulenevaks põhikohustuseks müüdud asja üleandmise kohustus. Ostja põhikohustusteks on ostuhinna tasumise kohustus ning müüdud asja vastuvõtmise kohustus.
12.Pooled vaidlevad, kas hagejal on saldoteatises (I kd, tl 11-12) märgitud arvete ulatuses kostja I vastu nõue summas 31 042,07 eurot tekkinud ning kas kostja II vastutab kostjaga I solidaarselt nimetatud nõuete eest tulenevalt 10.02.2016 käenduslepingust. Kuivõrd hageja nõuab müügilepingujärgset tasu, tuleb hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta on oma kohustuse täitnud. Ringkonnakohus on selgitanud, et alles siis, kui hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostjale I saadetud arved ning nende väljastamise korda kohtule selgitanud ning kui menetluses leiab tõendamist, et saldoteatisele vastuse saatnud isik on kostja I esindaja, pöördub tõendamiskoormis ümber ning kostjal tuleb oma vastuväiteid hageja nõudele tõendada. Alljärgnevalt hindab kohus, kas M. N. l oli volitus saldoteatist kinnitada, mis sai olla saldoteatise ja selle kinnitamise eesmärk ning kas see saab olla nõude aluseks.
13.Hageja esitas nõude tõendamiseks ka M. N. 30.01.2019 e-kirjaga saadetud kinnituse „SALDO-OK“ (I kd, tl 13). Kostjad on mõlemad avaldanud, et saldoteatise kinnituse „SALDO-OK“ saatnud M. N. ei ole kostja I töötaja. Hageja ei ole ka vastupidist tõendanud, kuid on möönnud, et tegemist võib olla (raamatupidamise) teenusepakkujaga. Kostja I on küll väitnud, et üksnes tema võis kostjat I esindada, kuid kohtu hinnangul on hageja esitatud kirjavahetustega (I kd, tl 13, II kd, tl 36) tõendatud, et kostja I aktsepteeris ning talus M. N. poolt kostja I esindamist, kuivõrd hageja kirjad olid saadetud ühtlasi nii M. N. le kui ka kostja I juhatuse liikmele (XXX) ning M. N. saatis e-kirja nii hagejale kui kostja I juhatuse liikmele. Usutavad ei ole kostja I paljasõnalised väited, et tema ei ole neid kirju saanud. Kostja I ei ole väitnud ega tõendanud, et tema eposti aadress ei oleks olnud XXX. Samuti oli M. N. l sama domeeninimega e-posti aadress (XXX) nagu kostja I juhatuse liikmel. Seega kinnitavad hageja tõendid, et M. N. l oli taluvusvolitus kostjat I esindada vähemalt mingis ulatuses. Samas tuleb hinnata, milline oli taluvusvolituse ulatus ning kas see hõlmas saldoteatise või võla olemasolu kinnitamist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja I ja hageja tavapärase praktika kohaselt kinnitas (või koostas) M. N. saldoteatisi. Vastupidi, hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, et kostja I juhatuse liige allkirjastas saldoteatisi isiklikult (II kd, tl 35-36 pöördel). Hageja on küll esitanud viidatud saldoteatised eesmärgiga tõendada, et saldoteatiste kinnitamine oli poolte vahel tavapärane praktika, ei ole siiski tõendatud, et saldoteatise eesmärk oli eraldiseisva nõudealuse loomine ning kostja I oleks saldoteatise kinnitamise järgselt saldoteatises märgitud summasid tasunud. Ka müügilepingu üldtingimuste kokkuleppes ei ole lepingupooled näinud ette saldoteatise koostamist. Lisaks kattub alates arvest nr 1006781 kostja I juhatuse liikme allkirjaga kinnitatud 31.12.2016 saldoteatise võlgnevusperiood osaliselt käesoleva hagi aluseks oleva saldoteatise võlgnevusperioodiga, mis viitab, et tegemist oli pidevalt uuendatava ja muutuva dokumendiga.
Tõendeid kogumis hinnates võib järeldada, et saldoteatise saatmise ja kinnitamise eesmärk sai kõige enam olla iga perioodi tagant võlgnetava summa kokkuvõtmine ning mitte iseseisva nõude aluse loomine (VÕS § 30). Sellele viitab nii pooltevaheline raamleping (p-d 2-3 ja 10) kui ka arved-saatelehed, millele on märgitud, et arve loetakse ostu-müügilepinguks, mis jõustub alates poolte allkirjastamise hetkest ja millega allakirjutanud pooled aktsepteerivad arvel olevaid tingimusi. Seega isegi, kui M. N. l oli taluvusvolituse alusel õigus saldoteatisi kinnitada, ei olnud selle eesmärgiks eraldiseisva nõude aluse loomine. Eelnevat järeldust ei muuda asjaolu, kas vaidlusaluse saldoteatise koostas hageja või kostja I. Järelikult saab saldoteatises märgitud summas olla hagejal kostja I vastu nõue üksnes siis, kui hageja tõendab, et sellises ulatuses on müügilepingud sõlmitud (raamlepingu p-d 2 ja 3) ning kaup kostjale I üle antud.
14.Järgmisena hindab kohus kauba üleandmise ning arvete-saatelehtedega seonduvat. Raamlepingu p 4.1 kohaselt lepitakse toodete üleandmise koht ja aeg (tarnetähtpäev) poolte vahel eraldi kokku. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel kohustub müüja täitma ostja tellimuse laotoodete osas ühe tööpäeva jooksul ja tellimustoodete osas kahe tööpäeva jooksul arvates ostja tellimuse kinnitamisest. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel antakse toodete valdus ostjale üle müüja kaupluses asukohaga XXX. Kokkuleppe puudumisel toodete transpordi osas ei ole müüja kohustatud teostama toodete äravedu oma territooriumilt. Hageja avaldas 01.04.2021 menetlusdokumendis, et kauba üleandmine-vastuvõtmine toimus valdavalt kostja I asukohas aadressil XXX. Raamlepingu p 4.3 kohaselt toimub toodete valduse üleandmine ostjale igakordse saatelehe allkirjastamisega, mis üldjuhul sisaldab toodete nimetust, kogust, ostja esindajana tooted vastu võtnud isiku ees- ja perekonnanime, allkirja ja toodete vastuvõtmise kuupäeva. Seega pole lepingu sõnastust arvestades välistatud, et poolte tavapärane praktika võis kujuneda teisiti. Kostjad vaidlevad vastu arve-saatelehtede õigsusele ning asjaolule, kas need on allkirjastanud kostja I või tema esindaja. Samuti, kas kostja I on saldoteatises märgitud summade eest kaupu kätte saanud. Kauba üleandmise riski kannab kauba müüja. Seega kuivõrd kostjad on vaidlustanud kostja I töötaja/esindaja allkirja ehtsuse kauba kättetoimetamisel, tuli hagejal tõendada, et arve-saatelehed (millel on allkirjad) on andnud kostja I esindaja. Maakohus andis vastavalt ringkonnakohtu juhistele 08.01.2021 kirjaga hagejale võimaluse selgitada arve-saatelehtede vastuolu saldoteatisega. Kohus nõustub kostja I välja toodud vastuoludega saldoteatise ja arve-saatelehtede vahel (II kd, tl 12-13, saldokinnitus, millel on kollasega märgitud arved, mida ei ole tõenditena esitatud). Samuti esitas kostja II hageja müügireskonto (II kd, tl 15-15 pöördel), mille hageja saatis kostjale I meeldetuletusena arve tasumise kohta, milles võlgnevuse summa on sama saldoteatises toodud võlgnevusega, kuid mille arve numbrid ja summad on erinevad saldoteatise omast. Hageja möönis, et arve-saatelehtedel esineb puudusi, eelkõige allkirja andnud isikute nimed on jäänud välja kirjutamata, kuid leiab, et see ei muuda kaubaüleandmist kostjale I olematuks. Kostjad on asja uuel läbivaatamisel maakohtus vaielnud selgelt vastu kauba kostja I poolt kättesaamisele. Hageja on selgitanud, et juhul, kui kostjad asuvad kauba kättesaamist eitama, on hagejal võimalik esitada kostja I
tellimused, kostja I pearaamatu ning tunnistajana üle kuulata isikud, kes kauba üleandmise juures viibisid. Samas ei ole hageja esitanud kauba kättesaamise kinnitamiseks muid tõendeid, kui kuus kostja I tellimust neile vastava arve-saatelehega (II kd, tl 39-44 pöördel). Kohtu hinnangul ei kinnita aga need tõendid, et kostja I on tellitud kauba kätte saanud. Hageja ei ole ka tõendanud, et arve-saatelehtedel oleks kostja I või tema esindajate allkirjad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud väidetavalt tellitud kauba kostjale I üleandmist ning seega müügilepingust tuleneva tasunõude tekkimist. Järelikult ei ole hagejal ka viivisenõuet. Kuivõrd tõendatud ei ole hageja nõue kostja I vastu, ei saa olla hagejal nõuet ka kostja II vastu isegi siis, kui käendusleping peaks olema kehtiv. Nõude tõendamatuse tõttu ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) tulenevalt vajalikuks hinnata käenduslepingu kehtivust. Eelnevalt nimetatud põhjendustel jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.
15.Hagiavalduse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kassatsioonkaebusega seotud menetluskulud jäid Riigikohtu 14.12.2020 määrusega kostja II kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kostjal I ei olnud menetluses lepingulist esindajat ning ta ei ole esitanud kaebusi ega tasunud riigilõivu. Seega puuduvad kostjal I kindlaksmääratavad menetluskulud. Järelikult tuleb kindlaks määrata üksnes kostja II esindajakulud maa- ja ringkonnakohtus. Riigilõivu kostja II maa- ja ringkonnakohtumenetluses tasunud ei ole.
16.Kostjat II esindas menetluses vandeadvokaat tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ületa kostja II lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kostja II kokkuvõtliku menetluskulu nimekirja (II kd, tl 50-52) kohaselt osutas esindaja kostjale II õigusabi kokku 35 h 30 min, summas 5325 eurot, s.o: -
21.02.2020 tutvumine hagi ja selle lisadega, õigusliku positsiooni kooskõlastamine kliendiga, hagile vastuse projekti koostamine, kirjavahetus kliendiga (7 h);
-
20.03.2020 tutvumine hageja 13.03.2020 seisukoha ning selle lisadega, nende õiguslik analüüs, kliendiga õigusliku positsiooni kooskõlastamine, vastuse projekti koostamine ning kooskõlastamine kliendiga, vastuse allkirjastamine ning kohtule ja hageja esindajale edastamine (2 h 30 min);
-
26.05.2020 ettevalmistus istungiks ning kliendi esindamine 26.05.2020 istungil (3 h);
-
14.07.2020 tutvumine hageja 02.07.2020 apellatsioonkaebusega ning selle õiguslik analüüs, vastuse projekti koostamine kaebusele ning kirjavahetus kliendiga (7 h);
-
14.01.2021 tutvumine 08.01.2021 kohtunõudega ja selle õiguslik analüüs, nõupidamine kliendiga seoses kohtunõude täitmisega (1 h);
-
22.01.2021 Tartu Maakohtu kohtunõudele vastuse projekti koostamine, selle kooskõlastamine kliendiga, selle allkirjastamine ning kohtule edastamine (3 h 45 min);
-
23.03.2021 ettevalmistus istungiks ning kliendi esindamine 23.03.2021 istungil (2 h 15 min);
-
20.04.2021 vastuse koostamine hageja 01.04.2021 menetlusdokumendile, selle allkirjastamine ning kohtule edastamine (45 min);
-
31.08.2021 menetluskulude nimekirja koostamine (15 min).
Kostja II menetluskulude nimekirjas on ka 09.10.2020 kassatsioonkaebuse koostamise alla kuulunud toimingud ja ajakulu (8 h), kuid kuivõrd sellega seotud kulud jäid kostja II enda kanda, hindab kohus kostja II menetluskulusid selle võrra väiksemas ulatuses. Seega oli kostja II esindaja ajakulu menetluskulude nimekirja kohaselt maa- ja ringkonnakohtu menetluses kokku 27 h 30 min.
17.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohtu hinnangul on asja keerukust ja mahukust arvestades kostja II menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Näiteks kestsid asjas toimunud kohtuistungid 1 h 13 min ja 45 min ning kostja II väidetav ajakulu on istungiteks valmistumise ja osalemise peale kokku vastavalt 3 h ja 2 h 15 min, mis on kohtu hinnangul üleliigne. Samuti on kohtu hinnangul põhjendamatu ajakulu hagivastuse koostamiseks 7 h arvestades hagiavalduse konkreetsust ja lühidust ning asjaolu, et kostja II ei esitanud hagivastusega tõendeid. Suuresti on ajakulu paisutanud iga menetlusdokumendi kliendiga kooskõlastamine, kuid kohtu arvates ei pea selle eest vastutama täies ulatuses vastaspool. Ka maakohtu otsuse mahtu ning apellatsioonkaebuse sisu arvestades ei ole kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud 7 h. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et kostja II ajakulu maa- ja ringkonnakohtu menetluses on põhjendatud 23 h ulatuses, s.o summas 3450 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele kostja II taotlus mõista hagejalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Kohtuotsus osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2022 a otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.