V.S. avaldus Vesiroos OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Tsiviilasja number
2-21-14002
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlausaldaja V.S. (isikukood XXX ) Võlgnik: Vesiroos OÜ (registrikood 10024852, asukoht XXX); seaduslik esindaja K.P. (isikukood XXX); Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus (OÜ Civilex; e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada V.S. pankrotiavaldus ja välja kuulutada Vesiroos OÜ pankrot 10. novembril 2021 kell 12:00.
2.Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7).
3.Nimetada Vesiroos OÜ pankrotihalduriks Tiia Kalaus (OÜ Civilex; asukoht Soola 3, Tartu; e-post [email protected] , telefon 7407662, XXX).
4.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 01.detsember 2021 kell 10:30 Tartu Maakohtu kohtumaja (asukoht Kalevi 1 Tartu 50092) saalis nr 348. Kohustada võlgniku juhatuse liiget isiklkult koosolekul osalema ning andma võlgniku vande.
5.Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS 33 lg 1).
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1).
7.Jätta meneltuskulud Vesiroos OÜ kanda.
8.Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus töötasuks 2450,46 eurot (s.h käibemaks), mis mõista välja Vesiroos OÜ pankrotivara arvelt OÜ Civilex kasuks.
9.Tühistada pankrotiavalduse tagamise abinõud, mis olid kohaldatud Tartu Maakohtu 28.09.2021 määrusega.
10.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult tetavaks tegemisest.
11.Edastada kohtumääruse ärakiri Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakonnale ([email protected]) ning toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
V.S. esitas 08.09.2021 Tartu Maakohtule avalduse Vesiroos OÜ pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt on töövaidluskomisjoni XX.XX.XXXX otsusega nr XXX rahuldatud V.S. nõue Vesiroos OÜ vastu ja mõistetud välja hüvitis summas 4431 eurot. Võlgniku suhtes toimuvas täitementluses ei ole õnnestunud võlgniku vastu nõuet rahuldada ja täitemenetluses on ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Avaldaja palub võtta pankrotiavaldus menetlusse ja kuulutada välja Vesiroos OÜ pankrot. 28.09.2021 määrusega võttis kohus V.S. pankrotiavalduse Vesiroos OÜ pankroti väljakuulutamiseks meneltusse ja nimetas Vesiroos OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. 28.10.2021 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande ja arvamuse võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE (tl. 24-35)
1.Vesiroos OÜ üldandmed Vesiroos OÜ, registrikood 10024852, juhatuse liige K.P. (isikukood XXX). Osakapitali suurus 20 817 eurot. Osanikud: A.J, osamakse suurus 1698 eurot, Ü.P, osamakse suurus 8502 eurot ja K.P, osamakse suurus 10 617 eurot. Registrijärgne põhitegevusala oli elamute ja mitteelamuhoonete ehitus; lisategevusaladeks: muude ehitusmaterjalide ja – tarvete jaemüük, jaemüük spetsialiseerimata kauplustes ning enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus. Kohtumenetluses oli võlgniku avaldus saneerimismenetluse algatamiseks. Septembris 2021 jättis Riigikohus võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmata ning seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2021 määrus, millega saneerimiskava ei kinnitatud. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2018. a eest. Majandustegevus ühingus on käesoleval ajal lõppenud.
2.Võlgniku vara
2.1.Kinnisvara: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on võlgniku nimele registreeritud järgmised kinnisasjad:
2.1.1.Kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Kinnistu suuruseks on 16950 m2 ning Vesiroos OÜ on omanikuna registrisse kantud 10.01.2000.a. Tegemist on 100% ärimaaga. Kinnistusraamatu III jaos on isiklik kasutusõigus osaühing XXX (registrikood XXX) kasuks. Samas jaos on kehtiv keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks M.O. (registrikood XXX) kasuks. Kinnistusraamatu IV jakku on kantud kehtivad hüpoteegid 2., 3., ja 4. järjekohal AS SEB Pank (end. Ühispank) kasuks kokku summas 426 602,42 eurot; 5. järjekohal on kohtulik hüpoteek C.O. (registrikood XXX) kasuks summas 11 238,93 eurot; 6.järjekohal on kohtulik hüpoteek E.G.O. (registrikood XXX) kasuks summas 41 766,61 eurot; 7.järjekohal on kohtulik hüpoteek M.O. (registrikood XXX) kasuks summas 26 280,84 eurot.
Kokku on kinnisasi koormatud hüpoteekidega summas 505 888,80 eurot. Ehitusregistri kohaselt on katastriüksusel XXX alljärgnevad ehitised: 1-korruseline tootmishoone/kauplus ladu (ehitusalune pind 1427 m2); 2-korruseline olmehoone (ehitusalune pind 320 m2); Gaasikeevitushoone (ehitusalune pind 15 m2). Kinnistule on tellitud kinnisvara eksperthinnang novembris 2017 kinnistu väärtuseks oli hinnatud 426 000 eurot.
2.1.2.XXX asub võlgnikule kuuluv XXX mõttelist osa kinnistust ja reaalosa mitteeluruum nr XXX, suurusega 65,50 m2. Tegemist on XXX keskuses asuva elumajaga, mille esimesel korrusel asub võlgnikule kuuluv mitteeluruum, kus tegutses ehitusmaterjalide kauplus. Võlgnik on kinnisasja omandanud 2006.aastal. Kinnistusraamatu III jaos on kehtiv keelumärge kinnisasja käsutamiseks M.O. kasuks. Kinnistusraamatu IV jaos on kehtivad hüpoteegid: 1. järjekohal summas 37 800 eurot AS SEB Pank kasuks; 2. järjekohal kohtulik hüpoteek summas 30 000 eurot C.O. kasuks ja 3. järjekohal kohtulik hüpoteek summas 41 766,61 eurot E.G.O. kasuks. Kokku hüpoteeke summas 109 566,61 eurot. Võlgniku kinnitusel on kinnisasja vääruseks ca 40 000 eurot. Eeltoodule tuginedes hindab ajutine haldur kinnisvara väärtuseks ca 466 000 eurot.
2.2.Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid:
2.2.1.Sõidukid Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registrisse kantud alljärgnevad sõidukid: - Kaubik FORD Transit/Tourneo Connect (v.l. 2011), reg.märk XXX; - Kaubik Peugeot Boxer (v.l. 2011), reg.märk XXX; - Kaubik Peugeot Partner (v.l. 2006), reg.märk XXX; - Madel Fiat Ducato (v.l. 2007), reg.märk XXX; - Kaubik Citroen Berlingo (v.l. 2012), reg.märk XXX; - Kaubik FORD Transit XXX VAN (v.l. 2005), reg.märk XXX; - Kaubik Citroen Berlingo (v.l. 2013), reg.märk XXX; - Madel haagis (v.l. 2005), reg.märk XXX; - Madel haagis (v.l. 2007), reg. märk XXX; - Madel haagis RESPO (v.l. 2007), reg. märk XXX. Kõikide eeltoodud sõidukite olemasolu on ajutine haldur tuvastanud võlgniku valduses. Registrisse on kantud käsutamise keelumärked erinevate kohtutäiturite poolt. Kaubik VW Transporter Kasten (v.l. 2005), reg. märk XXX on võlgniku poolt välja renditud K.O. -le (rk XXX). Renditasu on 50 eurot kuus (lisandub käibemaks) ja renditasu sisaldab liikluskindlustust. Rendileping on sõlmitud tähtajaga 2 aastat (eelduslik lõpp 30.06.2022). Registris on omaniku nimel kaks sõidukit (Citroen Berlingo (XXX), Mazda (XXX)), mida reaalselt ei ole säilinud. Juhatuse liikme kinnitusel pole neid juba viimased 5-6 aastat reaalselt ühingul olnud, need on eelduslikult utiiliks viidud, kuid jäänud registrist kustutamata. Kõik registris olevad sõidukid on koormatud registerpandiga K.E.A. (registrikood XXX) kasuks. Registerpant on seatud 28.11.2019.a. Olemasolevad sõidukid on ajutise halduri hinnangul suhteliselt amortiseerunud. Kuna on pikemat aega seisnud, siis puuduvad enamusel kehtivad ülevaatused ja liikluskindlustused. Bilansiline väärtus 2019.a. lõpuga oli võlgniku poolt hinnatud ca 20 885 eurot. Ajutise halduri hinnangul võib sõidukite koguväärtus olla ca 20 000 eurot.
2.2.2.Muu vallasvara (käibevara, põhivara): Ajutine haldur ei ole muud registervara tuvastanud. Võlgnik esitas ajutisele haldurile Vesiroos OÜ raamatupidamise aruandena 31.12.2019.a. seisuga bilansi. Nimetatud aruande kohaselt oli võlgnikul laojäägina (müügiks ostetud kaubad) väärtusega 105 539 eurot. Käesoleval ajal on ajutise halduri hinnangul võimalik laojäägina kajastada võlgniku poolt ostetud AERMEC kliimaseadmeid. Visuaalsel ülevaatusel on nimetatud seadmete arv ca 20-30 tükki. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt kasutatakse neid seadmeid tänapäeval suhteliselt vähe ning nende prognoositavat väärtust on seega hetkel raske hinnata. Samuti tuleb seadmed üle kontrollida nende komplektsuse osas, sest osaliselt kasutati seadmeid kas ümbervahetamiseks või ka varuosadena. Lähtudes eeltoodust, vajab nimetatud seadmete osakaal vara koosseisuna täpsustamist. Muu võlgniku laohoones ja -platsil olev vallasvara ei ole müügiväärtusega. Tegemist on võlgniku poolt ehitusobjektidelt tagasitoodud materjaliga või seadmetega. Pigem tuleb need nõuetekohaselt utiliseerida (nt. mitmesugused värvid). Ehitusobjektidel kasutatud käsitööriistad on amortiseerunud ning neid pole säilinud. Ajutine haldur on vara ülevaatamise käigus tuvastanud, et olmehoone teisel korrusel asusid kontori- ja olmeruumid. Need on möbleeritud, kuid iseseisvat väärtust müügiobjektina ilmselt ei oma ning kinnisasja müügi korral on need tervikvara koosseisu arvatavad. Sama on kontoritehnikaga, mis eelduslikult küll töötab, kuid paari aastase seismise tulemusena on oma väärtust kaotanud ning uue töötsükli alguses vajavad uuendamist. Kokkuvõtvalt ajutine haldur ei näe käesoleval ajal omaette väärtust vallasvaral ning seadmete osas selgub nende võimalik väärtus täpsemal ülevaatamisel.
2.2.3.Rahalised vahendid: SEB Pank andmetel omab võlgnik: - kontot nr XXX, mille saldo on 0,00 eurot. Kontol allkirjaõiguslikud isikud puuduvad; - kontot nr XXX, mille saldo on 0,00 eurot. Kontol allkirjaõiguslikud isikud puuduvad; - kogumiskonto nr XXX on suletud panga algatusel 29.09.2021.a. Swedbank kinnitusel on võlgnikul konto nr XXX, mille jääk on 4,34 eurot. Allkirjaõiguslik isik oli juhatuse liige K.P. Ajutine haldur analüüsis võlgniku kontodel teostatud tehinguid 2019-2021 perioodil. Analüüsi käigus on tuvastatud, et võlgniku majandustegevuses kasutati nimetatud perioodil SEB kontot ...XXX ja Swedbank kontot. 2019.a. aastal on võlgnikul olnud rohkesti ehitustööde eest tasumisi ning laekunud rahalised vahendid on võlgniku poolt tasutud arvete alusel hankijatele, töötajate töötasudeks, Maksu-ja Tolliametile, SEB Liising osamakseteks. Antud perioodil haldur ei tuvastanud sularaha väljavõtmist ega ka muid selgituseta väljamakseid seotud isikutele. Konto juurde deebetkaartide avamist ei ole tuvastatud. Ajutise halduri hinnangul pangakontol tehingute osakaal töö eest laekuvate summade osas vähenes alates 2019.a. lõpuperioodist ja sama trend jätkus 2020.aastal. Võlgnik on kontodel tehtavate tehingute põhjal tegevust jätkanud kuni 2020.a. augustini. Pärast seda on peamised sissetulekud ainult kaubandustegevusest. 2020.a. detsembris on võlgnik tagastanud SEB Liisingule liisingvara ning selle müügist saadud enammaksete arvelt on tasutud laenukohustusi. Nende tehingutega konto kasutamine lõpeb. 2020.a. kevadest on kontot arestinud kohtutäiturid ning osa laekuvatest summadest on kohtutäituri poolt debiteeritud. Teistes krediidiasutustes lepingulised suhted puuduvad. Kassas rahalised vahendid puuduvad. Viimane kassa ülevaade on juunist 2020 ning selle kohaselt on sularahas toimunud arvete tasumised. Väljamakseid kassast eraisikutele teostatud ei ole. Ajutisele haldurile on juhatuse liige selgitanud, et sõiduki renditasud alates rendile andmisest
(juuli 2020) kuni k.a. tasutud juhatuse liikmele sularahas. Seega, rahaliste vahendite jääk peaks olema seisuga 26.10.2021 summas 840 eurot. Ajutise halduri nõusolekul võis juhatuse liige rahalisi vahendeid kasutada raamatupidamisprogrammi kasutusõiguse saamiseks (juurdepääs, paroolide vahetus jms). 2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Võlgniku esindaja on ajutisele haldurile selgitanud, et käesoleval ajal on debitoorne nõue S.V. vastu XXX siseruumide renoveerimistööde eest. Töö lõpetati 8.mail 2020.a., allkirjastatud on ehitustööde ülevaatuse, garantiiaja alguse ja objekti tellijale üleandmise akt, kuid esitamata on Vesiroos OÜ poolt teostatud tööde arve summas 79 470 eurot, millest garantiiraha 26 492 eurot vabaneb augustis 2022.a., lisatööde eest on arvestatud 27 511,74 eurot. Seega, arve väljastamisel on prognoositav laekumine 80 490 eurot (s.h. käibemaks). Muid sissenõutavaks muutunud nõudeid võlgniku majandustegevusest ei ole. 2019.a. bilansis kajastatud nõuded on laekunud 2020.aasta jooksul.
2.2.5.Osalus teistes äriühingutes Äriregistri kohaselt omab Vesiroos OÜ osalust R.E.C.O. (registrikood XXX) suurusega 1251 eurot. Viimane on esitanud registrile majandusaasta aruande seisuga 31.12.2019 ning selle kohaselt võib väita, et tegemist on kas väga vähese tegevusega või ka käesolevaks ajaks peatunud või lõpetatud tegevusega ühinguga. Osaühing on registreeritud Tallinnas ning selle tegevusvaldkonnaks on kinnisvara vahendus-, hindamis- ja konsultatsiooni teenus. 2019.a. lõpptulemuseks oli kasum 2546 eurot ning omakapital kokku moodustas 4585 eurot. Eeltoodust tulenevalt hindab ajutine haldur osaluse väärtust selle nimiväärtuse ulatuses, ehk siis 1250 eurot. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal võlgnikule kuuluva vara prognoositavaks väärtuseks võib olla kuni 567 500 eurot.
3.Võlgniku kohustused Täitemenetluste registris on võlgniku vara suhtes alustatud 17 täitemenetlust (täpsem ülevaade lisatud ajutise pankrotihalduri aruandele).
3.1.Pandiga tagatud nõuded:
3.1.1.SEB Pank AS nõuded Vesiroos OÜ vastu on tagatud hüpoteekidega: - kinnisasjale XXX; hüpoteekide summa 426 602,42 eurot, - kinnisasjale (mitteeluruum) XXX; hüpoteegi summa 37 800 eurot ja kommertspandiga võlgniku vallasvarale (v.a. registerpandi ese); pandisumma kokku 305 823,30 eurot. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt SEB Pank omab võlgniku vastu alljärgnevaid nõudeid: -arvelduslaenu leping nr XXX, nõue summas 135 278,58 eurot, milles põhiosa moodustab 67 639,29 eurot ja viivis 67 639,29 eurot, sissenõutavaks muutunud; -garantiid lepingule XXX (23.07.XXX – 31.10.XXX) limiidi ulatuses 65 433,54 eurot ja lepingule XXX (23.07.XXX – 31.10.XXX) limiidi ulatuses 35 553,60 eurot. - teenustasu võlgnevus summas 265,68 eurot. Käesolevaks ajaks garantiide täitmiseks nõudeid esitatud ei ole ning võlgniku esindaja hinnangul ei ole prognoositav, et neid ka esitatakse. Seega, suure tõenäosusega garantiidest tulenevad nõuded ei muutu võlgniku vastu sissenõutavateks. Kokku on SEB Pank sissenõutavaks muutunud nõuded summas 135 544,26 eurot. Lähtudes eeltoodust, on SEB Pank nõue kogusumma ulatuses tagatud pandiga võlgniku varale.
Võlgnikul on pangale tagastamata kaubandustegevusest lähtuvalt 1 terminal Ingenico XXXja tema alus Ingenico XXX. Panga esindaja kinnitusel nõudeid liisingvara osas võlgnikule ei ole.
3.1.2.Kohtulikud hüpoteegid: - C.O. kasuks kokku summas 41 238,93 eurot (11 238,93 eurot XXX, 30 000 eurot XXX) – nõude jääk kohtutäituri (Õnne Pajur) andmetel: põhinõue 48 089,83 eurot, viivis 5593,13 eurot, menetluskulud 6850,09 eurot, kokku nõue 60 533,05 eurot (viivise summa suureneb); - O.E.G. kasuks kokku summas 83 533,22 eurot (41 766,61 eurot XXX, 41 766,61 eurot XXX) – nõude jääk kohtutäituri (Õnne Pajur) andmetel 71 914,20 eurot. - M.O. kasuks 26 280,84 eurot XXX – nõude jääk kohtutäituri (Õnne Pajur) andmetel 1 897,55 eurot (lisandub viivis). Kokku hüpoteekidega tagatud nõudeid hinnanguliselt 269 889,06 eurot (summad võivad muutuda seoses viiviste suurenemisega).
3.1.3.Registerpant A.K.E. kasuks on seatud registerpant kõikidele Vesiroos OÜ registris olevatele sõidukitele. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja menetluses on A.K.E. hagi Vesiroos OÜ vastu (ts.asi XXX). Hagimenetlus peatatud 06.02.2020.a. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt omas nõuet summas 73 388 eurot. Hagi tagamise korras arestiti kohtu deposiitkontole nõude summa, mida võlgnik taotles saneerimisabinõuna enda käsutusse, kuid kohus jättis selle avalduse rahuldamata. Saneerimiskava kohaselt kohus arestis K.E.A. nõude tagamiseks rahalised vahendid summas 67 654,10 eurot, mille võlgniku koostööpartner kohtu korraldusel tasus mitte võlgnikule, vaid kohtu deposiitkontole. Kuivõrd Pärnu MK teatel on ts.asjas XXX menetlus peatatud, siis eelduslikult ei ole kohus ka käesolevaks ajaks teinud kohtulahendit A.K.E. kasuks. Käesoleval ajal puudub täpne teave, kas võlausaldajale on deposiitkontolt rahalised vahendid hagimenetluses välja makstud või pole võlausaldaja oma nõude osas kohtulahendi alusel nõude rahuldamist saanud.
3.2.Pandiga tagamata nõuded:
3.2.1.Hankijate ees on täitmata kohustusi võlgniku andmetel ligikaudu 834 026 eurot. Kokku on ca 160 hankijat, kelle ees on täitmata kohustusi. Ajutine haldur möönab, et kuna võlgniku andmed on esitatud seisuga 17.07.2020, siis võib nimekirjas veel muudatusi ette tulla (võlgniku kinnitusel tasutud summad on nimekirjas märgitud 0-ga ning haldur on need maha arvanud). Hankijate võlgnevused on ka erinevas suurusjärgus: üle 20 000 – 100 000 eurot omab 14 võlausaldajat; 1000 – 20000 euro suuruse nõudega võlausaldajaid on 62 ning ülejäänute nõuded jäävad alla 1000 euro.
3.2.2.Maksu- ja Tolliameti ees on võlg summas 183 048,95 eurot, millele on arvestatud seisuga 7.10.2021 intressi 27 836,43 eurot (intress suureneb jooksvalt). Suurimad maksuvõlad on käibemaksu, sotsiaalmaksu ja kinnipeetud tulumaksu osas. Võlgnikul on esitamata deklaratsioonid nii käibemaksu kui tulu- ja sotsiaalmaksude osas alates juulist 2020 (tegevus oli suures osas juba peatunud või lõpetatud). Maksuhalduri väitel on teostatud maksude arvestamise kontrolli 2013.aastal.
3.2.3.Töövõtjatele on võlgniku hinnangul tasumata kohustusi ca 129 000 eurot.
Võlgniku esindaja kinnitusel on töösuhted lõpetatud augustis 2020.a. Pärast saneerimismenetluse lõpetamist kohtu poolt, võlgnik lõpetas tegevuse ning lõpetas töölepingud seoses koondamisega. Töötajatele teatati töösuhte lõpetamisest, kuid lõpetamisel saada olevad hüvitised ja töötasud jäid välja maksmata. Esitatud kohustusele lisanduvad töösuhte lõpetamisel seadusest tulenevad hüvitised ja kasutamata puhkusehüvitised. Osad töötajad on saanud nõude kinnituse töövaidluskomisjoni otsusega ning esitanud need täitmiseks kohtutäiturile. Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on avalduse täitemenetluses esitanud: R.R, nõude jääk 430,67 eurot ( esialgne nõue 4874,79 eurot); H.V, nõude jääk 2332,62 eurot (ei ole täidetud); V.S, nõude jääk 4431,00 eurot (ei ole täidetud), pankrotiavalduse esitaja; M.S, nõude jääk 4431,00 eurot (ei ole täidetud). Käesoleval ajal on peatatud üks tööleping (Õ.O.), viibib lapsehoolduspuhkusel, peatamise lõpu aeg XX.XX.XXXX . Registris on kehtiv tööleping K.P. XXX.
3.3.Võlgnikuga seotud kohtumenetlused: Pärnu MK Rapla kohtumaja menetluses on ts.asi XXX A.K. hagi Vesiroos OÜ vastu, menetlus peatatud 06.02.2020.a. Harju MK menetluses on ts.asi XXX V.K. hagi OÜ Vesiroos, T.K. vastu 17 038 euro ja viiviste väljamõistmiseks. Ajutine haldur esitas Harju Maakohtule avalduse menetluse peatamiseks Vesiroos OÜ suhtes. 3.4 Võlgnikuga seotud isikute nõuded: Võlgniku esindaja K.P. selgitas haldurile, et tema enda isikliku vara arvelt on täidetud solidaarset kohustust Vesiroos OÜ-ga täitemenetluse käigus. K.P. oli juhatuse liikmena andnud osadele koostööpartneritele isiklikud käendused võlgniku kohustuste tagamiseks. Tema selgituste kohaselt pärast saneerimisavalduse esitamist andis paljud koostööpartnerid kohtusse avaldused juhatuse liikme vastutuse realiseerimiseks ning pärast jõustunud kohtulahendi saamist asusid realiseerima täitemenetluses. K.P. kinnitusel müüs kohtutäitur Rocki Albert tema isikliku kinnistu hinnaga 115 000 eurot, kuid ei ole täpselt teada, millistele võlausaldajatele ja kui suures summas nõudeid täitemenetluses tasuti või millises ulatuses olid täituri kulud. Ajutine haldur esitas täiendava päringu selles osas kohtutäiturile. Lähtudes eeltoodust, on ajutise halduri hinnangul K.P. õigus esitada nõue võlgniku vastu käendusest tulenevate nõuete osas, mis on tema poolt täidetud. Nõude suurus tuleb täpsustada. Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on Vesiroos OÜ-l teadaolevaid kohustusi seisuga 27.10.2021 .a summas 1 621 390 eurot. Ajutine haldur ei ole käesolevalt arvestanud kohtutäiturite tasusid ja kulusid, samuti on osade nõuete mittekohase täitmise korral võlausaldajal õigus arvestada viivist vastavalt kohtulahendis väljamõistetule või vähemalt seaduses sätestatud piires. Seega, hilisemas pankrotimenetluses, võlausaldajate nõuded tõenäoliselt muutuvad.
4.Võlgniku kohustuste analüüs ja tasumise väljavaated Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus. Võlgniku avalduse alusel alustatud saneerimismenetlus on lõpetatud, sest võlausaldajad jätsid selle vastu võtmata ning kohus lõpetas saneerimismenetluse. Ajutine haldur tutvunud saneerimismenetluses esitatud dokumentidega, on tuvastanud, et saneerimiskava koostamise ja saneerimisperioodi alguses oleks olnud võimalik ettevõtet saneerida ning kava kohaselt oleks võlgnik täitnud vähemalt põhikohustused võlausaldajate ees 5 aastaga.
Kuna võlausaldajad kava vastu ei võtnud, siis jättis Pärnu Maakohus menetlusse võtmata ettevõtja avalduse vastu võtmata saneerimiskava kinnitamiseks ja lõpetas saneerimismenetluse ennetähtaegselt hinnates ise kava sisuliselt. Tallinna Ringkonnakohtu hinnangul olid maakohtu seisukohad saneerimise tõenäosuse kohta ekslikud. Saneerimisnõustaja esitas 14.09.2020 teate Tallinna Ringkonnakohtule, mille kohaselt Vesiroos OÜ saneerimine saneerimiskavas ette nähtud abinõudega ei ole võimalik. Samaaegselt nõustaja poolt antud hinnanguga oli võlgnik juba suures osas oma tegevuse peatanud või ka lõpetanud. Ajutise halduri hinnangul ei ole saneerimiskava täitmine hilisemas faasis võimalik, sest erinevate kohtuastmete lahendite tegemiseks kulus üle aasta. Selle aja jooksul muutusid ka võlgniku tegevuse jätkamiseks olulised tegurid (deponeeritud rahaliste vahendite kasutamise võimatus, ehitushangetel osalemiseks vajalike eelduste puudumine ning Covid-19 pandeemiast tulenevad tagajärjed tellimuste vähenemiseks). Võlgniku kohustused ületavad vara ja majandustegevus käesoleval ajal on lõpetatud. Juhatuse liikme kinnitusel on küll olemas ettevõtte töötajate endine tuumik, kes uuesti kokkusaamisel on ilmselt võimeline tegevust alustama, kuid selleks on vajalikud käibevahendid, mis käesoleval ajal puuduvad. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku olemasolevad vara ei taga kõikide teadaolevate kohustuste täitmist, võlgnikul puudub majandustegevus, mistõttu võlgnik on muutunud maksejõuetuks ning see pole ajutise iseloomuga.
5.Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused Vesiroos OÜ on pikaajalise tegevusega ettevõte, mis kanti äriregistrisse juba 1996.aastal, seega on ettevõte tegutsenud juba 25 aastat. Põhitegevuseks on kogu perioodi vältel olnud ehitutööde teostamine (elamute ja mitteeluhoonete ehitus, s.h. renoveerimis- ja rekonstrueerimistööd). Esindaja kinnitusel on ettevõte olnud nii peatöövõtja kui ka teostanud alltöövõttu. Vähesel määral hõlmas tegevusest ehitusmaterjalide jaekaubandus ja enda kinnisvara üürileandmine. Võlgniku finantsaruannete kohaelt, perioodil 2015 – 2018 suurenes võlgniku müügitulu ning 2018.a. moodustas see üle 3,9 milj. euro. 2019.aastal on käive langenud, moodustades ainult 1,8 milj. eurot. Juhatuse liikme selgituste kohaselt toimus perioodil 2016-2017 ettevõttes uue tegevusvaldkonna rakendamine – kütte- ja jahutussüsteemide ehitustööde teostamine. See tõi kaasa müügitulu suurenemise, kuid kasvatas oluliselt ka kulusid ja võlakohustusi. Põhjuse seisnes juhatuse liikme kinnitusel selles, et juhatuses selle valdkonna eest vastutav isik tegi turule minnes kütte- ja jahutussüsteemide teostamiseks alapakkumisi, s.t. all omahinna, mistõttu enamus tööde teostamiseks saadud lepinguid olid ettevõttele kahjulikud. Juhatuse liikme selgituste kohaselt alates 2018. aastast vähendati oluliselt kütte- ja jahutussüsteemine ehituse mahtu, kuid eelnevalt sõlmitud kahjulikud lepingud selles valdkonnas, mõjutasid kogu ettevõtte majandustulemusi veel nii 2018. kui 2019.aastal. 2019.aastal ei õnnestunud ettevõttel saada pikaajalisi ja mahukaid ehitustööde lepinguid. Juhatuse liikme selgituste kohaselt ei liitunud ettevõte hangetel pakkumise tegemisel mõnede konkurentide poolt pakutud „hinnaralliga“ alapakkumiste tegemiseks. Kuivõrd tekkis käibevahendite nappus, siis pöördusid osad koostööpartnerid (hankijad) oma nõude maksma panemiseks kohtusse, kus saavutasid kiired kohtulahendid ning esitasid avaldused täitemenetluse algatamiseks. Käesoleval ajal veel pooleliolevad täitemenetlused on alustatud 2019-2020. Kaks võlausaldajat pöördusid kohtusse ning hagi tagamisena taotlesid võlgniku lepingupartneritelt teostatud tööde eest tasumist mitte võlgnikule vaid kohtu deposiitkontole (seda ka tehti). Seeläbi jäi ettevõttel saamata ca 120 000 rahalisi vahendeid, mida oleks olnud käibes vajalik rakendada pooleliolevate objektide kiireks ja kasumlikuks lõpetamiseks ning
uute lepingute sõlmimiseks. Ka saneerimisabinõuna nähti ette, kohtu deposiitkontole kantud rahaliste vahendite võlgniku käsutusse andmist . Juhatuse liige selgitas, et koostööpartnerite poolt alustatud kohtu- ja täitemenetluste tõttu vähenes oluliselt müügitulu. Käibevahendite puudumise tõttu polnud võimalik lepinguliste tööde täitmiseks soetada ehitusmaterjali ega -seadmeid. Kõike eeltoodut arvestades esitas võlgnik saneerimisavalduse ning saneerimisnõustajaga koostöös esitatud kava pidi võimaldama kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamist pärast saneerimisperioodi lõppemist ning tagama võlgnikule jooksvalt tegevuse jätkumise. Kahjuks saneerimiskava võlausaldajate üldkoosolekul vastu ei võetud. Kohus ei kinnitanud võlgniku avalduse alusel võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava ning lõpetas saneerimismenetluse. Võlgnik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, kuid kuna kahe kohtuastme lahendi vahele jäi ajaline periood ca 1 aasta, siis selle perioodi jooksul ei olnud võlgnik võimeline eeskätt käibevahendite puudumise tõttu oma tegevust jätkama ning lõpetas tegevuse. Samale seisukohale jõudis ka saneerimisnõustaja, kes 2020.a. septembris esitas teate, mille kohaselt saneerimiskavas toodud abinõudega on muutunud Vesiroos OÜ saneerimine ebatõenäoliseks. Eelnevalt nimetatud asjaolud koosmõjus olid kõik ajutise halduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjuseks, s.t. tulu vähenemine alates 2019.a. seoses kahjulike lepingute sõlmimisega, koostööpartnerite poolt võlgniku makseraskuste tekkimisel alustatud hagimenetlused, täitemenetlused ja käibevahendite arestimine, saneerimiskava mitte vastuvõtmine, kohtu poolt saneerimismenetluse ennetähtaegne lõpetamine ning lõpuks Covid19 pandeemiast tingitud asjaolud. Ajutise halduri hinnangul ei saa käesolevaks ajaks kogutud asjaolude kohaselt väita, et tegemist oleks juhatuse liikme poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetusega või kuriteo tunnustega teoga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Ajutise halduri hinnangul oleks võlgniku juhatuse liige saanud ise esitada pankrotiavalduse juba varem, kuid tema selgituste kohaselt oli Tallinna Ringkonnakohtu 7.04.2021 määrus võlgniku poolt edasi kaevatud Riigikohtusse ning see jõustus alles Riigikohtu määrusega septembris 2021.a. avalduse menetlusse mittevõtmise kohta. Lähtudes eeltoodust, ajutise halduri hinnangul juhatuse liige ei ole rikkunud kohustust pankrotiavalduse esitamiseks.
6.Vara tagasivõitmise võimalused Ajutine haldur on analüüsinud võimalikke tagasivõitmise aluseid Pankrotiseadusest tulenevalt ning teadaolevate asjaolude kohaselt käesolevaks ajaks ei ole ajutine haldur tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Tuginedes juhatuse liikme selgitustele, võib väita, et tulevikus on võimalik täpsemalt hinnata mõnede võlausaldajate tegevust oma nõude maksmapanekul ning selgitada välja asjaolud, kas antud tegevus võis olla võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ühe võlausaldaja eelistamisel teistele. Kui need peaks hilisemas menetluses ilmnema, siis on võimalik ka vastavad hagid esitada.
7.Ajutise halduri kokkuvõte Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik pole käesoleval ajal võimeline oma kohustusi täitma ning välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on olemas vara, mis tagab ajutise halduri tasu tasumise ning pankrotimenetluse läbiviimise kulud.
Ajutise halduri hinnangul kuulub pankroti väljakuulutamisel võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine lõpetamisele (TMS § 51). Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikule esitas kohtutäitur H.V. 23.09.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded täitmisteate SEB Pank nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtajaga 2.11.2021.a. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et kohtutäiturid oleks alustanud võlgniku vara müüki läbi enampakkumise, samuti ei ole selle kohta andmeid esitanud kohtutäiturid ise. Kohtutäituid on täitemenetlustes võlgniku vara arestinud (käsutamise keelumärked kinnisasjadele, vallasvarale). Lähtudes eeltoodust puudub alus täitemenetluse jätkamiseks vastavalt TMS § 511 sätestatule. Vesiroos OÜ juhatuse liige K.P. 02.11.2021 esitas kohtule kinnituse, et on pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega tutvunud, vastuväiteid esitatud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajasissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt, mis on asjas tõendiks, on võlgnik püsvalt maksejõuetu. Kohus leiab, et pankrotiavaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad tõendavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Vesiroos OÜ pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Tiia Kalaus on andnud oma nõusoleku jätkata Vesiroos OÜ pankrotihaldurina. Pankroti väljakuulutamisel kohus määrab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha PankrS § 31 lg 6, samuti tühistab pankrotiavalduse tagamise abinõud, kuna pankrotivara käsutamise õigus läheb üle pankrotihaldurile PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 kohaselt. Pankrotihalduril tuleb PankrS § 43 kohaselt teatada kohtule oma seisukoht menetlsue jätkamise osas teistes kohtuasjades, kus võlgnik osaleb hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1 ja lg 2 kohaselt. Kohtu seisukoht ajutise pankrotihalduri tasu osas Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselton alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tasu hüvitamiseks, milles palub määrata Vesiroos OÜ ajutise halduri tasuks 2450,467 eurot (käibemaksuga). Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 20 tundi, 10 minutit, tasuga 100 eurot tunni kohta. Ajutine haldur palub tasu 2450,46 eurot (sh käibemaks) mõista välja Vesiroos OÜ pankrotivara arvelt OÜ Civilex kasuks, konto nr XXX, AS Swedbank.
Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuse nõudele vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö, kulutuste ja seadusega ja tuleb rahuldada. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 2450,46 eurot (sh. käibemaks) ning mõistab tasu välja Vesiroos OÜ pankrotivara arvelt OÜ Civilex kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.