Nordic Spedition OÜ hagi Nordic Sped OÜ vastu ärinime kasutamise keelamiseks ja põhikirja muutmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.04.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Nordic Spedition OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Nordic Spedition OÜ (registrikood 12702919) lepinguline esindaja vandeadvokaat Kari-Paavo Koch Kostja (vastustaja) Nordic Sped OÜ (registrikood 14388723) lepingulised esindajad vandeadvokaat Helmeri Indela ja vandeadvokaadi abi Sven Lass
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 13.10.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Muuta maakohtu poolt määratud hagihinda ja lugeda hagihinnaks 7000 eurot. Jätta Harju Maakohtu 15.04.2021 otsus muutmata. Nordic Spedition OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Nordic Spedition OÜ kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-19-13851 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Nordic Spedition OÜ (hageja) esitas 09.09.2019 Harju Maakohtule Nordic Sped OÜ (kostja) vastu hagi ärinime kasutamise keelamiseks ja põhikirja muutmise kohustamiseks.
2.Hageja palub kohtul keelata kostjal ärinime „Nordic Sped“ kasutamine ja kohustada kostjat ärinime vahetamiseks. Samuti palub hageja kostjat kohustada muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et kostja ärinimi ei sisalda sõnaühendit „Nordic Sped“, ja esitama ärinime muutmise avaldus registripidajale.
3.Hageja on kantud äriregistrisse 11.08.2014. Alates 02.04.2018 on hageja ärinimi Nordic Spedition OÜ. Hageja põhitegevusalaks on olnud rahvusvaheline kaubavedu ja ekspedeerimine Eesti ja Põhjamaade vahel. Hagejal oli 30.06.2019 seisuga 22 töötajat ja hageja 2019 II kvartali maksustatav käive oli 5 755 630,14 eurot. Hageja kasutab äritegevuses domeeni www.nordicsped.com, see on hageja nimele registreeritud alates 05.03.2018. Samuti kasutavad hageja ning hageja töötajad domeeninimega nordicsped.com e-posti aadresse.
4.Suvel 2018 lahkus suur osa töötajatest veoste ekspedeerimisega tegelevast äriühingust Via3L Spedition OÜ ja asus tööle Nordic Spedition OÜ-s. OÜ Via3L Spedition heidab nimetatud asjaolu endistele töötajatele, juhatuse liikmetele ja Nordic Spedition OÜ-le ette. Seoses nimetatud erimeelsusega algatasid OÜ Via3L Spedition ja temaga seotud isikud ajakirjanduses ulatusliku laimukampaania, üritades mõjutada Nordic Spedition OÜ kliente, töötajaid ja muid koostööpartnereid, et viimased suhted Nordic Spedition OÜ-ga lõpetaksid. Samuti on OÜ Via3L Spedition esitanud nii Nordic Spedition OÜ kui enda endiste töötajate ja juhatuse liikmete vastu hagi (tsiviilasi nr 2-18-13663), milles mh nõuab väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist summas ca 6,5 miljonit eurot.
5.Pärast eelnimetatud juhtumit avastas hageja, et äriregistrisse on kantud temaga äravahetamiseni sarnase ärinimega juriidiline isik Nordic Sped OÜ (kostja). Kostja on algselt äriregistrisse kantud 12.12.2017. Ühingu esialgne ärinimi oli JÄÄTMELABOR OÜ ja ühing tekkis AS NV Varahaldus ja Osaühingu EcoLabor ühinemise tulemusena. Perioodil 27.09.2018–08.10.2018 oli ühingu ärinimeks OÜ SERT-IT. Alates 08.10.2018 on ühingu ärinimena registreeritud Nordic Sped OÜ. Äriregistri ja kostja 2017. a majandusaasta aruandes esitatud info kohaselt on kostja põhitegevusalaks ohtlike jäätmete töötlus ja kõrvaldus (38221/EMTAK 2008). Aruande kohaselt pärines äriühingu müügitulu keemiliste- ja jäätmeanalüüside tegemisest, millega aruandes esitatud info kohaselt kavatseti jätkata ka 2018. Avalikult kättesaadavad andmed osundavad, et kostjal ei ole sisulist majandustegevust. Kostja osanik ja juhatuse liige on RO. Käesoleval hetkel tegutseb RO JNG Investments OÜ juristina. JNG Investments OÜ on OÜ Via3L Spedition emaettevõtja, talle kuulub 55% OÜ Via3L Spedition osakapitalist. Seega tegutses kostja ärinime registreerimisel OÜ Via3L Spedition ja temaga seotud isikute huvides.
2-19-13851
6.09.10.2018 esitas kostja Patendiametile taotluse, mis on registreeritud numbri M201801149 all. Taotleja soovis registreerida kaubamärki „Nordic Sped“ kauba või teenuse klasside nr 35 (ärijuhtimine, ärikorraldus; reklaam; kontoriteenused) ja 39 (transport; kaupade pakendamine ja ladustamine; reiside korraldamine) osas.
7.24.01.2019 edastas hageja teate Patendiametile, milles informeeris, et taotluses nimetatud tähisele „Nordic Sped“ kaubamärgi õiguskaitse andmine rikuks hageja õigusi, sh õigust varasemale ärinimele, ja oleks tulenevalt kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 p-dest 2 ja 4 ning § 9 lg 1 p-st 10 välistatud. 01.07.2019 avaldas Patendiamet kaubamärgi „Nordic Sped“ registreerimise kostja taotluse alusel. Hageja on esitanud tööstusomandi apellatsioonikomisjonile avalduse kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks.
8.24.01.2019 esitas hageja kostjale kohtuväliselt nõude ärinime kasutamise lõpetamiseks ja selle muutmiseks. 31.01.2019 vastuskirjas keeldus kostja ärinime muutmisest. Samas ei suutnud kostja anda põhjendust, miks oli hagejaga äravahetamiseni sarnase ärinime valik mõistlikult vajalik.
9.Kostja ärinimi ei vasta seaduses ärinimele sätestatud nõuetele (äriseadustik (ÄS) § 11 lg 2, § 12 lg 1, § 15 lg 1). Ärinimi Nordic Sped OÜ ei ole oma eksitava sarnasuse tõttu selgesti eristatav varem äriregistrisse kantud ärinimest Nordic Spedition OÜ, kuivõrd need sisaldavad nii sõnalist tähist „Nordic“, mis viitab teenuse osutamise piirkonnale, kui ka tähist, mis viitab seotusele ekspedeerimisega (vastavalt „Sped“ ja „Spedition“). Kuivõrd hageja ei ole andnud ärinime kasutamiseks luba, siis on see ebaseaduslik ja õigusvastane.
10.Ärinime Nordic Sped OÜ kasutamine kujutab endast ebaausa konkurentsi osutamist. Kolmandatel isikutel võib tõenäoliselt tekkida väärarusaam sellest, et hageja ja kostja on seotud isikud ja kuuluvad samasse gruppi. Kostja tegevuse eesmärgiks näib olevat asuda takistama hageja majandustegevust, sh takistada hagejal enda ärinime, kaubamärgi, domeeninime jms kasutamist.
11.Registreerimine äriregistris ei tähenda seda, et hageja õigust ärinimele ei ole rikutud. Ärinime registreerimine ei muuda kostja õigusvastast tegu õiguspäraseks ja kohus ei ole asja lahendamisel seotud registripidaja kandemäärusega. Vastupidisel juhul puuduks vajadus ÄS § 15 lg 1 teises ja kolmandas lauses sisalduva regulatsiooni järele.
12.Kostja süüd ja rikkumise õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, asjaolud ja kogutud tõendid osundavad, et tegemist on teadliku ja pahatahtliku käitumisega hageja õiguste rikkumiseks.
13.Kahju õigusvastase tekitamise lõpetamiseks on vaja muuta kostja ärinime. Ärinimi sisaldub äriühingu põhikirjas (ÄS § 139 lg 1 p 1). Hageja palub kohtul kohustada kostjat muutma oma põhikirja ja esitama ärinime muutmise avaldus äriregistri pidajale 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kostja vastuväited
14.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
15.Kostja ärinimi „Nordic Sped“ vastab seaduse nõuetele ja ei ole eksitavalt sarnane ega ka identne hageja ärinimega „Nordic Spedition“.
2-19-13851
16.Kostja ei ole hageja õigusi rikkunud, kuna kostjale kuulub registreeritud kaubamärk (sõnamärk) „Nordic Sped“, mistõttu võib kostja kaubamärgiseaduse (KaMS) § 4 lg 2 ja § 14 lg 1 alusel kaubamärgiomanikuna kasutada oma ärinimes sõnaühendit „Nordic Sped“.
17.Registrisse ei kanta ärinime, mis on samasugune või eksitavalt sarnane varem registrisse kantud nimega. Järelikult, juhul kui kostja ärinimi ei oleks vastanud äriseadustiku 2. peatükis toodud nõuetele, oleks registripidaja jätnud ärinime kande tegemata.
18.Asjaolu, et hageja paljasõnaliselt tajub ärinimedes kattuvust, ei ole millegagi põhjendatud, kuna äriühingud tegutsevad tegelikult erinevates sektorites ega ole omavahel otseselt konkurendid. Hageja väited kostja võimalikust kõlvatust konkurentsist varasema konkurentsiseaduse (KonkS) ja hetkel kehtiva ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) sätete mõistes on spekulatiivsed ja tõendamata.
19.Sõna „Nordic“ võib kasutada igaüks nii oma ärinimes kui ka kaubamärgis (nt sõnamärgis), sest tegemist on üldnimetusega. Niisamuti on üldnimetusena käsitatav sõna „Spedition“, mis inglise keelest eesti keelde tõlgituna tähendab eelduslikult ekspedeerimist, kuigi sõna pärineb üldse saksa keelest. Seega sõnu „Nordic“ või „Spedition“ võivad kasutada kõik isikud nii oma ärinimedes kui ka kaubamärkides. Tähtede jada „Sped“ ei ole eesti keeles isegi mitte sõna, sest tähtede jada „Sped“ ei tähenda eesti keeles mitte midagi ning sellel puudub mistahes sisu ja tähendus.
20.Ärinimi „Nordic Spedition“ on alates 10.06.2020 registreeritud eraldi kaubamärgina (kujutismärk sõnalise osaga, taotluse nr M201901160, registreeringu nr 58449). Kaubamärk on registreeritud kauba- või teenusklassides nr 35, 36 ja 39. Seega on Patendiamet tunnistanud sõnalised kaubamärgid Nordic Spedition ja Nordic Sped omavahel eristusvõimelisteks. Järelikult on ka ärinimi Nordic Sped OÜ kirjeldavast ja üldistest mõistetest koosnevast ärinimest Nordic Spedition OÜ selgelt eristatav ning hageja etteheited on nii faktiliselt kui ka õiguslikult ainetud.
21.Hageja ei ole tõendanud, et ta on kontserni äriühing, mistõttu ei saa keegi isegi mitte teoreetiliselt kuuluda hagejaga „samasse gruppi“.
22.Asjakohatu on ka hageja etteheide nagu ei oleks kostja üleüldse tegutsev ettevõte. Hageja väited, mille kohaselt kostja ainuosanik ja juhatuse liige RO on kostja ärinime ja kaubamärgi registreerimisel tegutsenud pahatahtlikult ja väidetavalt kolmanda isiku OÜ Via3L Spedition huvides, on paljasõnalised ja tõendamata. Maakohtu otsus
23.Maakohus jättis 15.04.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
24.Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle, mille maakohus luges tuvastatuks: • Hageja on kantud äriregistrisse 11.08.2014. Alates 02.04.2018 on hageja ärinimi Nordic Spedition OÜ. Hageja põhitegevusalaks on rahvusvaheline kaubavedu ja ekspedeerimine Eesti ja Põhjamaade vahel. • Hageja kasutab äritegevuses domeeni www.nordicsped.com, mis on hageja nimele registreeritud alates 05.03.2018. Samuti kasutavad hageja ja tema töötajad domeeninimega nordicsped.com e-posti aadresse.
2-19-13851 • •
• •
12.12.2017 on äriregistrisse kantud Jäätmelabor OÜ, perioodil 27.09.2018–08.10.2018 oli ühingu ärinimeks OÜ SERT-IT. Alates 08.10.2018 on ühingu ärinimena registreeritud Nordic Sped OÜ. Äriregistri väljavõtte ja Nordic Sped OÜ 2017. a majandusaasta aruandes esitatud info kohaselt on Nordic Sped OÜ põhitegevusalaks ohtlike jäätmete töötlus ja kõrvaldus (38221/EMTAK 2008). Aruande kohaselt pärines äriühingu müügitulu keemiliste- ja jäätmeanalüüside teostamisest, millega aruandes esitatud info kohaselt kavatseti jätkata ka 2018. „Nordic Sped“ on alates 09.09.2019 registreeritud kaubamärgina (sõnamärk, taotluse nr M201 801149, registreeringu nr 57205). Kaubamärk on registreeritud kauba- või teenusklassides nr 35 ja 39. „Nordic Spedition“ on alates 10.06.2020 registreeritud eraldi kaubamärgina (kujutismärk sõnalise osaga, taotluse nr M201901160, registreeringu nr 58449). Kaubamärk on registreeritud kauba- või teenusklassides nr 35, 36 ja 39.
25.Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et ärinime registreerimine äriregistris ei tähenda, et hageja õigust ärinimele ei ole rikutud. Ärinime registreerimine ei muuda isiku õigusvastast tegu õiguspäraseks ja kohus ei ole asja lahendamisel seotud registripidaja kandemäärusega. Vastupidisel juhul puuduks vajadus ÄS § 15 lg 1 teises ja kolmandas lauses sisalduva regulatsiooni järele.
26.Maakohus leidis, et kostja ärinimi „Nordic Sped“ ei ole hageja ärinimega „Nordic Spedition“ identne ega eksitavalt sarnane, vaid ärinimed on selgesti eristatavad ÄS § 11 lg 2 tähenduses.
27.Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja ärinimi „Nordic Sped“ on sisuliselt kattuv hageja ärinimega „Nordic Spedition“. Tegemist on kirjapildis erinevate sõnaliste ühenditega. Justiitsministeeriumi ärinime valiku juhendi kohaselt ei ole kindlat reeglit, mitme tähe võrra peab üks nimi teistest erinema. Mõnel juhul võib üks täht olla eristamiseks piisav. Käesoleval juhul on ärinime „Nordic Spedition“ teises sõnas „Spedition“ 5 tähte („ition“) rohkem kui ärinime „Nordic Sped“ teises sõnas „Sped“. Seega erinevad ärinimed üksteisest kirjapildi poolest.
28.Maakohus ei jaganud hageja seisukohta, et ärinimede segiajamise tõenäosus tuleneb sellest, et „Nordic Sped“ on sisuliselt lühend sõnaühendist „Nordic Spedition“. Kohus nõustus kostjaga, et ärinimi „Nordic Spedition“ tähistab sisuliselt ettevõtte geograafilist päritolu ja/või tegevuspiirkonda ning tegevusvaldkonda (põhjamaad ja logistikasektor), millised sõnad ei oma eristusvõimet ei eraldivõetuna ega kombinatsioonis. Kohus märkis, et sõna „Nordic“ võib kasutada igaüks nii oma ärinimes kui kaubamärgis, sest tegemist on üldnimetusega. Niisamuti on üldnimetusena kasutatava sõna „Spedition“, mis inglise keelest eesti keelde tõlgituna tähendab ekspedeerimist. Seega sõnu „Nordic“ ja „Spedition“ võivad kasutada kõik isikud nii oma ärinimedes kui kaubamärkides.
29.Kostja ärinimes sisalduval sõnal „Sped“ puudub eesti keeles tähendus. Kohtule ei ole esitatud hageja poolt ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et Eesti tarbijaskond kasutaks või mõistaks täheühendit „Sped“ tähenduses „Spedition“ või tähenduses „ekspedeerimine“. Samuti ei ole esitatud tõendeid, et sõna „Sped“ oleks kasutusel sõna „Spedition“ lühendina. „Nordic Spedition“ on inglisekeelne väljend, milles „Nordic“ tähendab „põhjamaine“ ja „Spedition“ tähendab „ekspedeerimine“. Samas sõna „sped“ võib tõlkida inglise keelde sõna „speed“ (kiirustama) mineviku vormis. Väljendil „Nordic Sped“ puudub igasugune loogiline tähendus.
2-19-13851
30.Kuivõrd hageja põhitegevusalaks on rahvusvaheline kaubavedu ja ekspedeerimine Eesti ja Põhjamaade vahel ning kostja tegevusalaks on ohtlike jäätmete töötlus ja kõrvaldamine, tegutsevad hageja ja kostja erinevatel tegevusaladel ning omavaheline segamini ajamine Eesti tarbijate vahel on vähetõenäoline. Äriseadustik ei nõua, et ärinimi peaks otseselt viitama äriühingu tegevusalale. Kohtu hinnangu ärinimi „Nordic Sped“ ei viita sellele, millisel tegevusalal kostja tegutseb.
31.Hageja ei ole esile toonud, et hageja on kontserni kuuluv äriühing, seega ei saa ka Eesti tarbijad teoreetiliselt arvata, et kostja kuulub hagejaga samasse gruppi.
32.Maakohus leidis, et hageja väited kostja poolt kõlvatu konkurentsi osutamise kohta on TsMS § 230 lg 1 alusel tõendamata. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas kostja kahjustab hageja mainet või tema majandustegevust.
33.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja väide, et kostja tegutses oma ärinime registreerides sooviga hagejale kahju tekitada ja hageja mainet kahjustada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et RO oleks olnud Via3L Spedition OÜ osanikuks, juhatuse liikmeks või oleks kuni kostja ärinime „Nordic Sped“ registreerimiseni tegutsenud Via3L Spedition OÜ õigusabiteenuse osutajana. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejal pooleli kohtuvaidlus Via3L Spedition OÜga (tsiviilasi nr 2-18-13663), milles nõutakse hagejalt kahju hüvitist 6 503 000 eurot. Andmata hinnangut tsiviilasjas nr 2-18-13663 esitatud nõude võimalikule rahuldamisele, võib hageja poolt esile toodud asjaolude ja kohtule esitatud hagi tagamise määruste põhjal asuda seisukohale, et hoopis hageja on käitunud pahauskselt Via3L Spedition OÜ suhtes.
34.Hageja väitel kasutab ta oma äritegevuses domeeni www.nordicsped.com, mis on hageja nimele registreeritud alates 05.03.2018. Samuti kasutavad hageja ning hageja töötajad domeeninimega nordicsped.com e-posti aadresse. Kostja esitas tõendi, millest nähtub, et „NordicSpedition.com“ oli juba varem kasutusel teiste ettevõtete poolt. Seega hageja kasutab domeeni www.nordicsped.com seetõttu, et tema ärinimega domeen oli juba teise isiku kasutuses. See ei saa aga takistada kosjal kasutamast oma ärinimena „Nordic Sped“.
35.Iseenesest on õiged kostja väited, et tal on KaMS § 4 lg 2 ja § 14 lg 1 alusel kaubamärgiomanikuna õigus kasutada oma ärinimes temale kuuluvat kaubamärki. Praegusel juhul on aga kostja kaubamärk registreeritud 09.09.2019, samas hageja kannab ärinime „Nordic Spedition“ alates 02.04.2018 ja kostja kannab ärinime „Nordic Sped“ alates 08.10.2018. Seega on kostja kaubamärk registreeritud hiljem kui hageja või kostja ärinimi. Kohus leidis, et kostja hilisem kaubamärk ei anna automaatselt õigust kasutada enda ärinimena registreeritud kaubamärki, kui see on vastuolus ÄS § 11 lg-s 2 ja § 12 lg 1-s sätetega. Samas ei tuvastanud kohus, et kostja ärinimi on vastuolus seadusega.
36.Kuivõrd maakohus asus seisukohale, et kostja ärinimi „Nordic Sped“ vastab ÄS § 11 lg-s 2 ja § 12 lg-s 1 sätestatud nõuetele, ei ole hagejal õigust nõuda kostja poolt ärinime „Nordic Sped“ kasutamise lõpetatamist VÕS § 1055 alusel ja seega puudub hagejal ka alus nõuda, et kostja muudaks oma põhikirja ärinime puudutavaid sätteid. Apellatsioonkaebus
37.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2-19-13851
38.Hageja kordas apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud seisukohti, väites, et maakohus on asjas esile toodud väiteid ja vastuväiteid, samuti tõendeid analüüsinud valikuliselt, milline minetus on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni ja toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Hageja hinnangul on maakohus vaidluse tervikuna valesti lahendanud.
39.Kostja on hagi alusväite, et ärinimi Nordic Sped OÜ on eksitavalt sarnane ärinimega Nordic Spedition OÜ, TsMS § 230 lg 2 tähenduses omaks võtnud.
40.Maakohus jättis analüüsimata hageja väited seonduvalt ÄS § 11 lg-ga 2 ja § 12 lg-ga 1. Maakohus käsitles väiteid fragmentaarselt ja episoodiliselt, millest tulenevalt jõudis maakohus valedele järeldustele. Maakohus rajas otsuse liiga kitsalt põhjendusele, et kostja ärinimi erineb hageja ärinimest kirjapildi poolest. Maakohtu antud tõlgendus eelnimetatud sätetele on vastuolus kõnealuse regulatsiooni eesmärgiga. Hageja jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde ja rõhutab, et maakohtu järeldus, et ei ole esitatud tõendeid, et sõna „Sped“ oleks kasutusel sõna „Spedition“ lühendina, on ilmselges vastuolus hagi lisana esitatud tõenditega, et Eesti ettevõtjad, kes tegutsevad transpordi- ja ekspedeerimisteenuste osutamisega, kasutavad oma ärinimedes sõnu „Spedition“ ja „Sped“. Maakohus ei põhjendanud, miks ta hageja tõendid arvestamata jättis, rikkudes sellega otsuse põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1).
41.Asjakohatu on maakohtu põhjendus, et kuivõrd hageja ja kostja tegutsevad erinevatel tegevusaladel, siis on omavaheline segamini ajamine Eesti tarbijate vahel vähetõenäoline. Selline asjaolu ei kujuta endast objektiivset kriteeriumit eristatavuse otsustamiseks.
42.Kuna kostja ekspedeerimisega enda väitel ei tegele, ei ole ekspedeerimisele viitav ärinimi asjakohane ega põhjendatud.
43.Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele ka ebaausa konkurentsi osutamise küsimuses. Hageja on seisukohal, et kostja tegevuse eesmärgiks on osutada hagejale ebaausat konkurentsi. Hageja on esile toonud asjaolud, mis viitavad, et vandeadvokaat RO kostja juhatuse liikmena ja ainuosanikuna on tegutsenud tahtlikult heade kommete vastaselt. Kostja peab tõendama, et ta ei ole käitunud pahauskselt ja ei ole tegutsenud kavatsusega osutada hagejale ebaausat konkurentsi. Maakohus tõendamiskoormuse ümberpööramist otsuses ei käsitlenud, millega rikkus menetlusnorme. Nõustuda ei saa maakohtu järelduse ja loogikaga, et hageja poolt esile toodud asjaolude ja kohtule esitatud hagi tagamise määruste põhjal saab asuda seisukohale, et hoopis hageja on käitunud pahauskselt Via3L suhtes. Vastustaja seisukoht
44.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
45.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
46.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude
2-19-13851 tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata.
47.ÄS § 7 sätestab, et ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. ÄS § 15 lg 1 järgi on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele ja seda õigust võib kaitsta hagilises korras. Tegemist on VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi kaitstud õigusega ja ettevõtja saab nõuda oma ainuõiguse rikkumisel kahju hüvitamist ja/või kahjustava tegevuse keelamist tulenevalt VÕS § 1055 lg-st 1 (Riigikohtu 02.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-05, p 11).
48.ÄS § 11 lg 2 kohaselt äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest ja § 12 lg-te 1 ja 2 järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas ega vastuolus heade kommetega. ÄS § 12 lg 3 kohaselt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Riigikohus on selgitanud, et ärinime selgesti eristatavus ei tähenda üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all. Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane (Riigikohtu 02.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-05, p 12).
49.Pooled vaidlesid selle üle, kas ärinimedes sisalduvad sõnad „Spedition“ ja „Sped“ kannavad sama tähendust ja tarbija võib neid selle tõttu samastada ja pidada ühte ettevõtete gruppi kuuluvaks. Hageja väitel on sõna „Sped“ sõna „Spedition“ lühend ja mõlemat sõna kasutatakse Eestis veondusega tegelevate isikute ärinimedes. Pooled ei vaidle, et ärinimedes olev sõna „Nordic“ on üldnimi ja selle kasutamist ärinimes ei saa piirata.
50.Ebaõige on hageja väide, et kostja on asjaolu, et ärinimed on eksitavalt sarnased, omaks võtnud. TsMS § 231 lg 2 teine lause sätestab, et omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Ringkonnakohus ei nõustu, et omaksvõttu saab järeldada sellest, et kostja nõudis registreeritud kaubamärgile tuginedes, et hageja lõpetaks oma ärinime kasutamise. Apellatsioonkaebuses viidatud 06.11.2019 kostja menetlusdokumendi p-s 4.3 on kostja selgitanud, et ta soovib esitada vastuhagi kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, kuid sellest ei tulene, et kostja oleks hageja väitega ärinimede äravahetamiseni sarnasuse kohta tingimusteta ja selgesõnaliselt nõustunud. Kuna kostja ei ole hageja väiteid ärinime sarnasuse kohta omaks võtnud, siis pidi hageja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama ärinimede sarnasust. Seejuures märgib kolleegium, et see, kas ärinimi on teistest äriregistrisse kantud ärinimedest ÄS § 11 lg 2 tähenduses selgesti eristatav, on õiguslik hinnang, mitte faktiline asjaolu, mida TsMS § 231 lg 2 võimaldab omaks võtta.
51.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tavalises keelekasutuses ei ole sõna „Sped“ lühend sõnast „Spedition“. Samuti ei ole tegemist sünonüümidega. Hageja sellekohane väide jääb paljasõnaliseks. Hageja on tõendanud, et Eestis kasutatakse veondusega tegutsevate äriühingute ärinimedes sõnu „Spedition“ ja „Sped“, kuid eeltoodust ei saa järeldada, et „Sped“ on lühend sõnast „Spedition“ või tegemist oleks sünonüümidega. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ja hageja ärinimed on eristatavad ja tegemist ei ole eksitavalt sarnaste ärinimedega. Kas ärinimi on eristuv, sõltub mh sellest, kuidas tajub tähist sellega kokkupuutuv kaupadega/teenustega tegelev ärisektor ja nende kaupade/teenuste tarbijad. Milline ärisektor on relevantne, sõltub vastavatest kaupadest/teenustest. Arvestada tuleb normaalselt informeeritud ja mõõdukalt tähelepaneliku ja asjatundliku keskmise tarbija vaatepunktiga. Maakohus on
2-19-13851 õigesti lähtunud objektiivsetest kriteeriumitest, sh sellest, kuidas mõistlik transpordi- ja logistikasektori teenuseid tarbiv isik võiks eristatavust tajuda. Hageja ei ole esile toonud, et vastava sektori teenuse tarbijad oleksid äriühinguid segi ajanud.
52.Ringkonnakohus märgib, et hageja väitis apellatsioonkaebuses, et maakohus on ebaõigesti hinnanud ärinimede eksitava sarnasuse kohta esitatud tõendeid, kuid pole täpsustanud, milliseid tõendeid ja milliste konkreetsete asjaolude kohta on ebaõigesti hinnatud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu otsust hageja väidete põhjal kontrollida.
53.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja ärinimi ei viita sellele, et ta võiks kuuluda hagejaga samasse ettevõtete gruppi. Vaidlust ei ole, et hageja ei kuulu ühessegi ettevõtete gruppi, mistõttu jääb hageja väide hüpoteetiliseks. Lisaks, selleks, et hageja poolt väidetud seost tuvastada, peaks olema poolte ärinimed eksitavalt sarnased, kuid praegusel juhul need seda pole.
54.Õige on hageja apellatsioonkaebuses rõhutatu, et ärinimede sarnasuse kontroll saab põhineda ainult ärinimede endi võrdlemisel ja selle alusel tehtaval abstraktsel hinnangul, kusjuures ettevõtjate aadressid, tegevusalad ja muud asjaolud ei oma määravat tähtsust eristatavuse hindamisel. Vaatamata eelnevale on hageja apellatsioonkaebuses rõhutanud, et ärinimede sarnasuse tuvastamisel on olulised muuhulgas ka hageja ja Via3L Spedition OÜ vahelised konfliktsed suhted ärinimede registreerimise ajal. Hageja eeltoodud väide on vastuolus tema enda poolt rõhutatuga. Ringkonnakohtu arvates saab ärinimede eksitavat sarnasust tuvastada objektiivsete asjaolude alusel, millede järgi on tuvastav, kas ärinimesid võib segi ajada või mitte. See, millised olid hageja ja Via3L Spedition OÜ vahelised suhted, ei ole ärinimede sarnasuse hindamisel oluline. Samuti ei oma sarnasuse hindamisel tähtsust see, milline oli kostja varasem ärinimi ja milline on tema äritegevus. See, et kostja on registreerinud pärast poolte ärinimede registreerimist kaubamärgi „Nordic Sped“ klassis 39, ei oma mõju ärinimede eristatavusele.
55.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus leidis, et tõendatud ei ole, et kostja ärinime „Nordic Sped“ kasutamine kujutab endast hagejale kõlvatu konkurentsi osutamist. Ärinime registreerimise ajal kehtinud KonkS § 50 lg 1 kohaselt on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod. Alates 17.12.2018 tuleneb sama praegu kehtiva EKTÄKS § 3 lg-st 2. Ebaaus konkurents on keelatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks ärinime valikuga avaldanud eksitavat teavet, mis oleks hageja teenuse tarbijat võinud eksitada teenuse pakkuja isiku suhtes ja oleks kahjustanud hageja majandustegevust (EKTÄKS § 4 lg 1 ja KonkS § 51 lg 2). Muid asjaolusid, millest nähtuks ebaausa konkurentsi osutamine, ei ole hageja esile toonud. Samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks tekitanud hagejale kahju. Esile toodud asjaoludest ei saa järeldada hagejale ka tulevikus kahju tekkimist.
56.Hageja on kostja poolt ebaausa konkurentsi osutamist ja pahausksust ärinime registreerimisel seostanud Via3 Spedition OÜ emaettevõtja JNG Investments OÜ praeguse juhatuse liikme RO tegevusega. Hageja väidab, et kostja valis ärinime „Nordic Sped“ selle tõttu, et Via3 Spedition OÜ-st lahkusid suvel 2018 juhatuse liikmed ja töötajad, kes asusid tööle hageja juures, mistõttu soovivad Via3 Spedition OÜ ja JNG Investments OÜ hagejat kahjustada. Hageja väitel on kostja juhatuse liige ja osanik RO seotud Via3 Spedition OÜ-ga ning JNG Investments OÜ-ga. Juhul kui kostja oleks tegutsenud ärinime registreerimisel tahtlikult heade kommete vastaselt, oleks tema tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, et esiletoodud asjaoludest saab järeldada ärinime
2-19-13851 valikul ja registreerimisel sihipärast tegevust hageja kahjustamiseks. Hageja ei ole esile toonud, et ärinime registreerimise ajal oleks RO osutanud teenust või olnud osanikusuhte kaudu seotud Via3 Spedition OÜ-ga ning JNG Investments OÜ-ga. Hageja kahtlused RO tegevuse suhtes kostja ärinime muutmisel ning kaubamärgi registreerimisel ei anna kogumis alust järelduseks, et kostja eesmärgiks oli nime valikul hagejat kahjustada. Hageja ei ole ka põhistanud, milles kostja tekitatav kahju täpselt seisneb. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et ärinime valikul oli oluline see, et ärinimi oleks atraktiivne ka välisturgudel, mistõttu eelnev eestikeelne ärinimi polnud sobiv. Asjaolust, et kostja käive ei ole suur ja mõnel kuul käive puudub, ei saa järeldada, et kostja valis ärinime hageja poolt väidetud eesmärgil. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et tema ärinimi oli kostja ärinime registreerimise ajaks laialdaselt tuntud ja teada vähemalt RO-le. Hageja esile toodud ja tõendatud asjaoludest sellist järeldust teha ei saa. Tõendatud on RO seosed JNG Investments OÜ-ga oluliselt hiljem, kui kostja ärinimi muudeti, mis ei anna alust teha järeldust ärinime muutmise aja kohta.
57.Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks seonduvalt ebaausa konkurentsi osutamisega ei muutnud maakohus tõendamiskoormust, kuna hageja oli esitanud asjaolud, mis viitasid kostja poolt kõlvatu konkurentsi osutamise võimalikkusele, kuid hageja kontrolli all ei ole asjaolusid, millest järelduks kostja motiiv ärinime valikul, mistõttu peaks kostja vähemalt esile tooma loogilised põhjendused ärinime valikuks. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja seostas maakohtus kõlvatu konkurentsi osutamist ennekõike eksitavalt sarnase ärinime registreerimisega kostja poolt, ja maakohus tuvastas, et poolte ärinimede sarnasus ei ole selline, mis võiks tarbijat eksitada, siis selle tõendamine, miks kostja oma ärinime valis, ei olnud asja lahendamisel määrav. Eelnevalt on ringkonnakohus leidnud, et kostja poolt ärinime valikul heade kommete vastast tegutsemist ei saa hageja poolt esile toodud asjaoludest järeldada, mistõttu ei ole ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastasuse tuvastamisel alust tõendamiskoormust muuta.
58.Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata.
59.Vastuväidetes apellatsioonkaebusele rõhutas kostja, et kuna kaubamärk „Nordic Sped“ kuulub kostjale, siis on kostjal KaMS § 4 lg 2 ja § 14 lg 1 järgi ainuõigus kasutada oma ärinimes talle kuuluvat kaubamärki. Kostja kaubamärk on registreeritud pärast poolte ärinimede registrisse kandmist, mistõttu kostja hilisem kaubamärk ei anna talle õigust kasutada kaubamärki ärinimes, kui viimane on vastuolus ÄS § 11 lg-ga 2 ja § 14 lg-ga 1. Maakohtu sellekohane järeldus on õige. Lisaks märgib kolleegium, et kaubamärgi registreerimine ei anna selle omanikule õigust kaubamärki kindlal viisil kasutada, vaid KaMS § 14 lg 1 kohaselt annab kaubamärk selle omanikule õiguse keelata kolmandatel isikutel kaubamärgiga identse või sarnase tähise äritegevuses kasutamist, sh teatud juhtudel tähise kasutamist ärinimena või selle osana (KaMS § 14 lg 2 p 6).
60.Maakohus on vaidlustatud otsuses märkinud hagihinnaks ebaõigesti 3500 eurot. Hageja palus keelata kostjal ärinime kasutamise ja kohustada muutma põhikirja. Seega oli esitatud kaks mittevaralist nõuet. TsMS § 132 lg 1 järgi on mittevaralise nõude puhul hagihinnaks 3500 eurot ja TsMS § 134 lg 1 järgi kahe mittevaralise nõude puhul 7000 eurot. Ringkonnakohus muudab TsMS § 137 lg 11 järgi hagihinda ja loeb õigeks hagihinnaks 7000 eurot.
61.Ringkonnakohus selgitab hagejale, et apellatsioonkaebuse hinnast tulenevalt pidi hageja tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 450 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 600 eurot. RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu
2-19-13851 tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 1 järgi tagastatakse enam tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda kohtult apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
62.Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud menetluskulud hageja kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis apellatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS§ 171 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.