lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-4966/8

Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-4966/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1473
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 637 lg 1, 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineAutÕS § 817 lg 1TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-25-4966/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.11.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
SirgKoli est OÜ14219357(Kostja)Eesti Autorite Ühing80004182(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2026, Tallinn Kohtuasja number

2-25-4966

Kohtuasi

Eesti Autorite Ühingu hagi Esperanza Tantsukool OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. novembri 2025. a otsus

Tsiviilasja hind

309,18 eurot

Kaebuse esitaja ja liik

Esperanza Tantsukool OÜ 12. detsembri 2025. a apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Eesti Autorite Ühing (registrikood 80004182), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Must Kostja (apellant): Esperanza Tantsukool OÜ (registrikood 14219357), lepinguline esindaja Marina SimhesKazakova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Esperanza Tantsukool OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Esperanza Tantsukool OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

Sarnased lahendid

Intellektuaalse omandi kaitse
  • 22.04.20262-24-8423/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.02.20262-26-415/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.01.20262-25-7754/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.01.20262-20-17286/58Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.01.20262-23-2399/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 30.12.20252-22-14330/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed

2-25-4966 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Autorite Ühing (hageja) esitas 31.03.2025 Harju Maakohtule Esperanza Tantsukool OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 280 eurot ja viivise sellelt seadusjärgses määras alates 31.03.2025 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt korraldab kostja Tallinnas täiskasvanute tantsutreeninguid. Kostja esitab treeningutes hageja esindatud autorite muusikateoseid. Kostjal ei ole treeningutes muusika avalikuks esitamiseks litsentsilepingut. Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 817 lg 1 p-i 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 2 p-i 5 alusel. Kostja treeningplaani järgi toimub kostjal nädalas vähemalt 14 treeningut. Kuni 56 trenni korral kuus oleks litsentsitasumäär olnud 20 eurot kuus. Kostja on 01.01.2024 kuni 28.02.2025 tekitanud hagejale kahju 280 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjal on luba muusikateoste esitamiseks, kuna tal on leping muusikateose autori DJ Maksyga, kes toodab spetsiaalset tantsumuusikat. Kostja ruume kasutavad ka teised isikud, kelle tegevuse eest kostja ei vastuta. Hagejal ei ole tõendanud, kui palju tunde tegelikult toimub ja kui sageli koolis muusikat kasutatakse. Treeningplaan muutub pidevalt. Kostja tunnid ei ole avalikud ärilised üritused.
3.Harju Maakohus rahuldas 13.11.2025 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 280 eurot, seisuga 13.11.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 18,46 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt alates 14.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5710 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
3.1.Otsuse kohaselt tõendas hageja, et kostja kasutab oma treeningutes nende autorite muusikateoseid, keda hageja kollektiivse esindamise organisatsioonina esindab. Kostja tantsukool ei ole haridusasutus. Kostja jättis järgimata käibes vajaliku hoole. Maakohus viitas AutÕS § 817 lg 1 p-le 1 ning VÕS §-le 1043, § 1045 lg 2 p-le 5, § 1050 lg-le 1, § 127 lg-dele 1 ja 6 ning § 113 lg-le 1.
3.2.Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 5610 eurot. Esindaja Mari Must osutas hagejale õigusabi 25,4 tundi tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta) ja esindaja Mari Mikson 0,1 tundi tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta). Hageja esindajate tunnitasu on mõistlik ning õigusabi osutamiseks kulunud aeg kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Kuna kostja esitas menetluse käigus mitmeid erinevaid vastuväiteid, tuli hagejal nendele korduvalt vastata ja esitada täiendavaid tõendeid, mis omakorda suurendas menetluskulusid. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-25-4966

4.1.Kaebuse kohaselt ei ole kostja autoriõigusi rikkunud. Maakohus jaotas vääralt tõendamiskoormise. Hageja pidi tõendama, et kostja kasutas treeningutel originaalteoseid, mida hageja aga kohaselt ei teinud. Kahjunõude suuruse hindamisel lähtus kohus vääralt treeningplaanist, mitte tundide tegelikust arvust.
4.2.Kohus ei selgitanud kostjale, et tal on võimalik hageja menetluskuludele vastuväiteid esitada. Hageja lepinguliste esindajate kulu on ülemäärane.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 ja ning TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
6.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 280 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 31.03.2025 kuni nõude täitmiseni. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 2 1 kohaselt saab ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
7.Maakohus ei ole oma otsuses andnud luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. See on seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-129-17, p 11).
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi, apellatsioonkaebuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11).
9.Osas, millega kostja vaidlustab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist maakohtu poolt, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

2-25-4966 apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.

9.1.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
9.2.Kostja ei väida siinsel juhul, et maakohus oleks menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning on oma järeldusi selle kohta ka põhjendanud. Ainuüksi kostja hinnang, et hageja esindajatel oleks võinud kuluda menetluses vähem aega, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooni sekkuda. Seejuures ei ole ringkonnakohtu ülesanne hinnata lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust uuesti, vaid üksnes kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
9.3.Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis võiksid anda alust tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas TsMS § 656 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, kolleegium ei tuvastanud. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.
10.TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
12.Kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.12.20252-24-143/43Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.12.20252-25-13883/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja