Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib avaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalduse asjaolud ja menetluskäik Harju Maakohus võttis 18.08.2021 avalduse menetlusse ja määras 17.09.2021 ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. OÜ VanaKannistu Talu tegeles lihatoodete jaemüügiga peamiselt laatadel, kuid ka spetsialiseeritud kauplustes jms kohtades. Kuna võlgniku 2018-2020. aasta aruannet pole tänase seisuga koostatud, siis kahjuks puudub võlgniku majandustulemustest täielik ülevaade. Võlgniku juhatuse liikme sõnul lõpetas ettevõte aktiivse tootmise ja müügi 2018.a lõpus, jätkates tegevusega siiski väikesel määral. 03.06.2020 võttis võlgnik B M T laenu summas 5956 eurot, mis tuli lepingu järgi tagastada 31.08.2020. Võlgniku poolt haldurile antud info kohaselt kasutati laenu majandusraskustega toime tulekuks. Võlgniku väitel kassa jääk puudub, haldurile kassaraamatu väljavõtet pole esitatud. Ajutise halduri poolt kogutud andmetel puudub võlgnikul igasugune väärtust omav ja realiseeritav vara. Ajutisele haldurile esitatud esialgsetel andmetel on võlgnikul kohustusi vähemalt kogusummas 24 245,93 eurot. Võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ühtlasi puuduvad võlgnikul võimalused täiendavate vahendite hankimiseks, kuna ettevõte on majandustegevuse lõpetanud. Ka pankrotimenetluse kulude katmine võlgniku vara arvelt on võimatu. Võlgnikul puudub igasugune vara, ettevõtte kohustuste maht on võrdlemisi ulatuslik ning võlgniku esindaja on haldurile teavitanud, et majandusliku olukorra tõttu pole lisakapitali võimalik kaasata ja seda kaasamata on ettevõte maksejõuetu (seega oma maksejõuetust tunnistanud). Haldur asub seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Kogutud informatsioonile tuginedes leiab haldur, et hetkel pole võimalik põhjalikult anda hinnangut vara tagasivõitmise võimalusele. Selleks tuleb halduril eelnevalt tutvuda võlgniku raamatupidamisega ning tuvastada võimalik tagasivõidetav vara. On võimalik, et tagasivõitmise võimalused võivad potentsiaalselt esineda B M T võetud laenuraha kasutamisega seoses. Haldurile ei ole selge, mida rahaga täpselt tehti, kuna raha väljastati võlgnikule sularahas ja võlgniku arvelduskontole seda ei kantud. Võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtuvalt laekusid viimased müügisummad 2018. septembris. Peal 14. septembrit 2018 kontol liikumised puuduvad. Majandustegevuse peatumisele olevat väidetavalt kaasa aidanud ka COVID-19 levikust tingitud piirangud laatade ja kaubanduskeskuste tegevusele 2020. Halduri hinnangul puudus võlgnikul juba 2018. suvel piisav sissetulek, et kogunenud võlgnevusi tasuda. Püsiv maksejõuetus kujunes ilmselt välja 2018. a augustis-septembris, kui võlgnik loobus täielikult arvete tasumisest. Ebatavaline on asjaolu, et septembrist 2018 kuni juunini 2020 puuduvad igasugused märgid võlgniku tegevusest, kuid seejärel otsustas võlgnik majandusraskustega tegelemiseks sularahas laenu võtta. Seega haldur leiab, et on võimalik, et võlgniku tegevus jätkus vahemikus 2018-2020 nö mustalt ainult sularaha vahendusel, kuid selle kohta puuduvad halduril hetkel täpsemad

andmed, maksuametis pole deklaratsioone esitatud alates oktoobrist 2018. Kindel on aga, et võlgnik on käitunud hooletult majandusraskustega tegelemiseks vajalike vahendite hankimisel ja kulutamisel. 2020. aasta keskpaigaks oli võlgniku maksejõuetus püsiv, pealtnäha puudus igasugune majandustegevus, mille käigus oleks võinud teenida piisavaid vahendeid kogunenud võlgnevuste (laenu võtmise hetkel oli võlgnevusi hinnanguliselt 12 000 – 15 000 eurot) katmiseks. Võlgniku konto olid täiturite poolt arestitud ning pole teada, et võlgnik oleks ühegi võlausaldajaga pidanud dialoogi võlgnevuse likvideerimiseks. Ehk olemasolevate andmete põhjal võttis võlgnik laenu olukorras, kus tal juba esines väga palju kohustusi teiste võlausaldajate ees ja ta polnud neidki võimeline tasuma. Finantsiliselt äärmiselt vastutustundetu, võimalik isegi, et pahatahtlik käitumine juhatuse poolt. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puuduvad varad ja majandustegevus, ei ole ettevõtte jätkamine või tervendamine võimalik. Halduri hinnangul on tõenäoline, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ongi mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangemine, aga ka ilmselt erinevad äriliselt ebapädevad otsused ning teenuse osutamisel tehtud vead. Võttes arvesse, et võlgniku majandustegevuse kohta puuduvad igasugused märgid alates 2018 sügisest ja pankrotiavalduse esitas võlausaldaja, siis võib veendunult väita, et võlgnik on rikkunud pankrotiavalduse viivitamata esitamise kohustust. Ajutise pankrotihalduril puuduvad andmed, et esineksid KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine võlgniku juhatuse liikme poolt. Ajutise pankrotihalduril puuduvad andmed, et esineksid KarS § 384 lg 1 sätestatud teo tunnuseid, s.o. juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse teadlik põhjustamine. Ajutise halduri aruanne on e-toimiku kaudu kättesaadav alates 11.10.2021 ning saadetud teadaolevatele võlgniku e-posti aadressidele, sh XXX (so aadress, millelt võlgnik suhtes kohtuga). Võlgnik ei ole kohtule oma seisukohta esitanud ajutise halduri aruande ega ka tasu osas. 22.10.2021 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2102,40 eurot ning avaldas samal päeval vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 01.11.2021. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara puudub ning kohustusi vähemalt 24 245,93 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul

on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub 12 töötunni eest tasuks määrata 1401,60 eurot, millele lisandub käibemaks 280,32 eurot, kokku 1681,92 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Halduri tunnitasu määr 116,80 eurot mahub kehtestatud piirmäära. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta endiste juhatuse liikmete G S ja H S vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.