Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. november 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-14548
Tsiviilasi
K.S. hagi A.S. ja V.S. vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja osaliseks jagamiseks K.S. hagi V.S. vastu 11 166 euro 66 sendi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
11 166,66 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. juuni 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.S. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja I): V.S. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Marko Paabumets Vastustaja (hageja): K.S. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Kostja II: A.S. (ik: XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 29. juuni 2021 otsus V.S.lt K.S. kasuks väljamõistetud XXXXXX kinnistu müügihinna suuruse ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista V.S.lt K.S. kasuks välja XXXXXX kinnistu müügihinnast 8166,66 eurot ning jätta menetluskulud 73% ulatuses V.S. ja 27% ulatuses K.S. kanda.
2.Lõpetada XXX surnud A.A.ik XXXXXXXXXXXX) pärijate V.S. (ik XXXXXXXXXXX), K.S. (XXXXXXXXXXX) ja A.S. (ik XXXXXXXXXXX) vahel tekkinud kaaspärijate pärandvara ühisus osaliselt, jättes V.S. ja A.S. ühise pärandiosa jagamata. Pärandvara ühisuse lõpetamise viisiks määrata K.S. pärandiosa eraldamine pärandvara ühisusest.
3.Jagada pärandvara ühisuse osalisel lõpetamisel pärandvarasse kuuluv XXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) 26.04.2019 sõlmitud kinnistu müügilepingu täitmisena V.S. kontole kantud müügihind summas 67 000 eurot ja mõista V.S.lt K.S. kasuks välja tasumata osa 1/6 osa kinnistu müügihinnast, s.o 8166,66 eurot.
4.Jätta menetluskulud 73% ulatuses V.S. kanda ja 27% K.S. kanda.“
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 73% ulatuses V.S. ja 27% ulatuses K.S. kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.K.S. (hageja) esitas maakohtule hagi V.S. (kostja I) ja A.S. (kostja II) vastu. Hageja lõplikuks nõudeks jäi lõpetada XXX surnud A.A. pärijate V.S., K.S. ja A.S. vahel tekkinud kaaspärijate pärandvara ühisus osaliselt, jättes kostjate ühise pärandiosa jagamata ning eraldada hageja pärandiosa pärandvara ühisusest. Hageja taotles jagada pärandvarasse kuuluva XXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) 26.04.2019 sõlmitud müügilepingu täitmisena kostja I kontole kantud müügihind 67 000 eurot ja mõista kostjalt I hageja kasuks välja 1/6 kinnistu müügihinnast s.o 11 166,66 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostjad A.A. pärijateks igaüks 1/3 suuruses mõttelises osas. Kostja I on hageja ja kostja II isa. Hageja päris muu hulgas 1/6 XXXXXX kinnistust. 26.04.2019 sõlmisid hageja ja kostjad müüjatena kaasomandi müügi- ja ühishüpoteegiga koormamise lepingu (edaspidi müügileping) ning kinnistu omand anti üle ostjatele J.K. ja L.J.. Pooled leppisid kokku, et müügihinnast kantakse 67 000 eurot kostja I kontole ja 2000 eurot 1P Kinnisvara Tartu OÜ kontole maakleritasuks. Hagejal on pärimisseaduse (PärS) § 147 kohaselt õigus saada 1/6 müügihinnast, s.o 11 166,66 eurot. Lepingu säte, mille kohaselt tasuti müügihind kostja I kontole, ei ole poolte kokkulepe, millega hageja kingib oma osa
pärandvarast kostjale I. Poolte kokkuleppe järgi pidi hageja saama oma pärandiosa eest raha pärast seda, kui ostjad on kostjale I raha üle kandnud. Hageja on enne hagi esitamist esitanud kostjale I nõude 1/6 pärandi müügihinnast kättesaamiseks. Kostja I kandis 2019. a mais hageja kontole 3000 eurot, kuid kostja I on kohtumenetluses avaldanud, et ülekanne ei ole seotud pärandi jagamisega, vaid sooviga poega rahaliselt toetada.
2.Kostja I hagi ei tunnistanud. Kostja I vastuväidete kohaselt lõpetasid pärijad varaühisuse, müües kinnistu 26.04.2019 kooskõlas PärS § 147; § 148 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 sätetega, ning jagasid müügilepinguga (p 3.5) raha selliselt, et müügihinnast 67 000 eurot saab kostja I. Seega on varaühisus lõppenud ja pärandi jagamine selle puudumise tõttu võimatu. Kostja I kontol olev raha ei kuulu pärandvara ühisusse, mida saaks jagada AÕS § 77 alusel.
3.Kostja II ei vaielnud vastu hageja pärandiosa eraldamisele pärandvara ühisusest. Kostja II vastuse kohaselt tegeles maja müügiga kostja I, mistõttu oli loogiline kanda ka raha tema kontole. Kokkulepet, et müügist saadu jääb 100% isale, ei olnud. Isa lubas suusõnaliselt, et arveldab poegadega hiljem. Maja ostjad või notar ei ole kostja II kontole midagi kandnud. Kostja I kandis kostja II kontole 5000 eurot, lubades ka teise osa kanda, kuid ei ole seda teinud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 29. juuni 2021 otsusega hagi ning lõpetas 30. septembril 2013 surnud A.A. pärijate V.S., K.S. ja A.S. vahel tekkinud kaaspärijate pärandvara ühisuse osaliselt, jättes V.S. ja A.S. ühise pärandiosa jagamata. Pärandvara ühisuse lõpetamise viisiks määrati K.S. pärandiosa eraldamine pärandvara ühisusest. Maakohus jagas pärandvara ühisuse osalisel lõpetamisel pärandvarasse kuuluva XXXXXX kinnistu 26. aprillil 2019 sõlmitud müügilepingu täitmisena V.S. kontole kantud müügihinna 67 000 eurot ja mõistis V.S.lt K.S. kasuks välja 1/6 kinnistu müügihinnast, s.o 11 166,66 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja I kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tühistas Tartu Ringkonnakohus 14.08.2020 otsusega Tartu Maakohtu 30.04.2020 otsuse, millega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja 8166,66 eurot, ning saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus on lähtunud asjaolust, et kuigi hagi oli esitatud üksnes sooritusnõudena, oli hagi eesmärgiks sisuliselt kinnistu müügist saadud raha osas pärandvara ühisuse lõpetamine ja pärandvara jagamine. Ringkonnakohus on kvalifitseerinud nõude PärS § 152 lg 1 järgi. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 658 lg-st 2 on seega hagi uuel läbivaatamisel aluseks võetavaks materiaalõiguse normiks PärS § 152 lg 1. Hageja tõendas kinnistu müügilepinguga asjaolusid, et varakäsutus oli tehtud pärijate poolt ühiselt ja müügihind tasuti kokkuleppel ostjatega kostja I kontole. Kostja I tegi 20 päeva pärast kinnistu müümist hageja kontole ülekande 3000 eurot. Hageja ja kostja I SMS vahetusega on tõendatud, et kostja I tunnistas, et on hagejale võlgu. Kostja I ei vastanud hagejale, et tal puudub õigus raha saada, vaid selgitas, et ülekande tegemine viibib seoses konto limiidi piiranguga. Hageja on kostja I poole pöördunud 04.09.2019 nõudekirjaga, paludes tasuda 1/6 müügihinnast, millest on maha arvestatud 3000 eurot, s.o 8166,66 eurot. Kostja I ei ole tõendanud oma vastuväidet hageja ja kostjate vahel pärandi jagamise kokkuleppe sõlmimise kohta. Kostja I ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe pärandvara ühisuse vähemalt osaliseks (st kinnistu müügist saadud raha osas) lõpetamiseks nii, et kogu raha pidi jääma kostjale I. Müügilepingu p 10.4 kohaselt: „Käesolevas notariaalaktis sisalduvas müügilepingus on ette nähtud kõik tingimused ning MÜÜJA ja OSTJA ei loe käesoleva lepingu osaks oma varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei sisaldu käesolevas lepingus“. Müügi- ja ühishüpoteegiga koormamise leping ei sisalda pärandvara jagamise kokkulepet.
Hageja positsiooni toetab ka kostja II hagivastuses esitatu, mille järgi lubas kostja I suuliselt maksta poegade osa maja müügi rahast välja hiljem, s.o pärast kinnistu müüki ja müügihinna laekumist tema kontole. Kostja I väide, et kogu kinnistu müügihind pidi kaaspärijate kokkuleppe kohaselt jääma talle, välistades poegade õiguse oma osale ema pärandist, on eluliselt ebausutav ning vastuolus üldise elukogemusega. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et hageja ja kostja II andsid müügilepingus solidaarvõlausaldajatena kostjale I õiguse võlaõigusseaduse (VÕS) § 73 lg 2 kohaselt ostjatelt täitmine vastu võtta ega loobunud seejuures oma osade saamise soovist kogutäitmise vastuvõtjalt. VÕS § 75 järgi peab täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja teistele võlausaldajatele tasuma neile kuuluvad osad. Kohus oli seisukohal, et müügi- ja ühishüpoteegiga koormamise lepingu osaliste ühine tahe oli suunatud ostja rahalise kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku määramisele ja täitmise viisile, s.o müügihind tasutakse kontole, mille käsutajaks on üks müüjatest (VÕS § 91 lg 1; § 76 lg 3). Lepingupoolte kokku lepitud rahalise kohustuse täitmise viisist ei saa järeldada kokkulepet ühe poole sisesuhtes raha jagamise kohta. Lepingupoolte kokkulepe vastab VÕS § 76 lg-tele 1 ja 2. Kostja II hagi õigeksvõttu ei ole võimalik vastu võtta, kuna vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt. Kohus käsitles kostja II õigeksvõttu vastuväidete puudumisena hageja nõudele. Pärijad omandasid pärandvara arvel pärandvarasse kuuluva eseme müügitehinguga saadud müügisumma ehk algne pärandvara (kinnistu) asendus rahaga (PärS § 156 lg 1). Pärandvara jagamine PärS § 152 tähenduses toimub seetõttu kaaspärija nõude esitamisega jagada asja väärtusele vastav raha 67 000 eurot, millest tema osa (1/6) kuulub väljamõistmisele sellelt pärijalt, kelle käes on pärandvara. Eeltoodust tulenevalt lõpetas kohus pärandvara ühisuse osaliselt, jättes kostjate ühise pärandiosa jagamata. Pärandvara ühisuse lõpetamise viisiks määras kohus hageja pärandiosa eraldamise pärandvara ühisusest. Kuna kostja I ei ole teistsuguse kokkuleppe sõlmimist tõendanud, siis tekkis kostjal I PärS § 147 ja AÕS § 77 alusel kohustus anda hagejale 1/6 kinnistu hinnast. Seega jagas kohus pärandvara ühisuse osalisel lõpetamisel pärandvarasse kuuluva kinnistu müügihinna 67 000 eurot ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 1/6 kinnistu müügihinnast, s.o 11 166,66 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.V.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 29. juuni 2021 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hageja PärS § 152 lg 1 alusel esitatud nõue perspektiivitu. Olukorras, kus kaaspärijad on ühiselt pärandvara käsutanud, puudub pärandvara ja kaasomand, mida jagada. Varaühisus lõppes 26.04.2019 müügilepingu alusel. Müügilepingu alusel kostja I kontole makstud raha ei ole jagamata pärandvara. Müügihinna tasumine on müügilepingus kokku lepitud selliselt, et müügihinna saab kostja I. Arusaamatuks jääb, kuidas on eluliselt ebausutav ning vastuolus üldise elukogemusega see, et müügihinna sai isa, kui notariaalses müügilepingus on nii kokku lepitud. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks kostja I väited ei ole õiged; 2) ei ole kohus põhjendanud järeldust (otsuse p 22), et kostja I on hagejale võlgu. Arusaamatuks jääb, mis on see võlasuhe ning kuidas saaks seostada hageja ja kostja I vahelist võlasuhet PärS § 152 lg 1 alusel esitatud nõudega. Kohtuotsuse p-s 23 käsitletud asjaolud on asjakohatud. Pealegi on kohus nõustunud hageja poolt nõude suurendamisega;
3) on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ning kohaldanud valesti VÕS § 73 lg-t 1 ja lg-t 2. Väide, et hageja ja kostja II andsid müügilepingus solidaarvõlausaldajatena kostjale I õiguse VÕS § 73 lg 2 kohaselt ostjatelt täitmine vastu võtta, on tõendamata. Kohus on valesti tuvastanud lepinguosaliste ühise tahte. Hageja ja kostjad ei ole solidaarvõlausaldajad, vaid tegemist on olukorraga, kus tulenevalt VÕS § 76 lg-st 3 oli müügilepingu järgi kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikuks kostja I. Kohtu järeldus, et lepingupoolte kokku lepitud rahalise kohustuse täitmise viisist ei saa järeldada kokkulepet ühe poole sisesuhtes raha jagamise kohta, on väär. Müüjate kokkulepe on lepingus selgelt väljendatud. Hageja ei ole esitanud nõuet VÕS § 75 lg 1 alusel. Samas kuna müügitehingust tulenevalt on ainsaks võlausaldajaks kostja I, puudub hagejal nõue kostja I vastu ka VÕS § 75 lg 1 alusel; 4) on pärandvara (kinnistu) müügitehingu järel asendumine rahaga põhjendamata. Tegemist oli käsutustehinguga, mille eesmärgiks oli varaühisuse lõpetamine, kinnistu müük ja saadud raha jagamine kaasomanike vahel, mis toimuski vastavalt müügilepingule.
6.K.S. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on ringkonnakohtu otsuses esitatud materiaalõiguslik kvalifikatsioon poolte õigussuhtele seotud hagis ja kostja vastuväidetes esitatud asjaolude esinemise arvestamisega. Maakohtu otsusega on tuvastatud asjaolud, mis võimaldavad rahuldada hagi PärS § 152 lg 1 alusel; 2) esitas kinnistu müügilepingu tõendina hageja. Hageja tõendas sellega, et kinnistu varakäsutus tehti pärijate poolt ühiselt ning müügihind tasuti kokkuleppel ostjatega kostja I kontole. 30.07.2019 hageja poolt kostjale I esitatud kohtuvälise nõude tõenduslik tähendus on selles, et hageja soovis pärandi müügist laekunud rahast (pärandvara) enda proportsionaalse osa kätte saada. Tõendeid kogumis hinnates on kohane järeldada, et hageja soovis pärandi jagamist sellega, et üks ühiselt müügitehingus tegutsenud müüja, kelle kontole tasusid ostjad müügihinna, maksaks hagejale tema osa välja. Apellant ei ole esitanud tõendit, mille sisuks oleks hageja ja kostjate vahel pärandi jagamise kokkuleppe sõlmimine. Apellandi väidet tulnuks tõendada sellise tõendiga, millest saab järeldada hageja tahet pärandi eseme jaotamisel (PäRS § 159 lg 3) või vara jagamisel (PäRS § 152 lg 3) endale kuuluvast osast loobuda. Apellant ei ole tõendanud hageja sellist tahet. Apellant ei ole selgitanud, kuidas toimus väidetav pärandi jagamine ja varaühisuse lõpetamine. Müügileping ei sisalda ei müüjate sisesuhtesse kuuluvat varaühisuse lõpetamise tahteavaldust ega vara jagamise viisi, korra ja tagajärje kirjeldust. Apellandi seisukoha realiseerimine oleks apellandi aluseta rikastamine; 3) sõlmitakse müügilepingu p 3.1 teise lause järgi tingimusega, et müüakse ja ostetakse kogu müügilepingu objekt, kusjuures müüjad ja ostjad vastutavad müügilepingust tulenevate müüjate ja ostjate kohustuste täitmise eest solidaarselt; 4) on kohtu seisukoht, et pärandvara ühisusse kuuluva eseme müügi korral läheb pärandvara ühisusse eseme müügihind, õiguslikult korrektne. Pärandvara ühisuse lõpetamine toimub asja jagamise kaudu. AÕS §-st 77 ei ole võimalik teha järeldust, et kaasomandi lõpetamise ühe viisina jääb kaasomanik ilma omandist natuuras ja ka omandi väärtuse hüvitisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o V.S. K.S. kasuks väljamõistetud XXXXXX kinnistu müügihinna (11 166,66 eurot) suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, mõistab V.S. K.S. kasuks välja XXXXXX kinnistu müügihinnast 8166,66 eurot ning jätab menetluskulud 73% ulatuses V.S. ja 27% ulatuses K.S. kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
8.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 teisel lause alusel määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 20.09.2019 esitas hageja kostja I vastu hagi, milles nõudis pärandvarasse kuulunud XXXXXX kinnistu müügihinnast endale kuuluva osa 8166,66 euro väljamõistmist. Hagiavalduse põhjendustest ning hagile lisatud poolte sõnumivahetusest ja hageja nõudekirjast kostjale I nähtub, et hageja on saanud kostjalt I XXXXXX kinnistu müügihinnast 3000 eurot ning seetõttu võlgneb kostja I talle 11 166,66 euro (XXXXXX kinnistu müügihinna 1/6 osa väärtus peale maakleritasu mahaarvamist) asemel 8166,66 eurot. Maakohus rahuldas 30.04.2020 otsusega hagi ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 8166,66 eurot. Hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Tartu Ringkonnakohus tühistas kostja I apellatsioonkaebuse alusel 14.08.2020 otsusega maakohtu otsuse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus täpsustas hageja oma nõuet ning palus kostjalt I välja mõista 11 166,66 eurot. Seejuures lähtus hageja nõude suurendamisel kostja I seisukohast, milles viimane kinnitas, et 3000 euro suurune ülekanne hagejale ei ole seotud pärandi (XXXXXX kinnistu) jagamisega. Vaidlustatud otsusega rahuldas maakohus hagi ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 11 166,66 eurot. Kohtuotsuse põhjendustes on maakohus viidanud nii hageja kui kostja I sõnumivahetusele kui hageja nõudekirjale (I kd, tl 28-29) ning tuvastanud nende põhjal, et kostja I on tunnistanud võlgnevust hagejale. Täpsustatud hagiavalduse põhjenduste kohaselt on nõude suurendamine tingitud üksnes kostja I vastuväidetest, mitte uutest tõenditest ega faktilistest asjaoludest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole selgitanud välja hageja nõude suurendamise tegelikku põhjust ning seetõttu ei vasta kohtuotsus tühistatud osas TsMS § 442 lg-s 8 ettenähtud nõuetele. Arvestades asja materjalidest nähtuvaid pooltevahelisi suhteid ning esialgses hagiavalduses esitatud põhjendusi, müügilepingu sõlmimise ja 3000 euro hagejale ülekandmise ajavahemikku (vastavalt 26.04.2019 ja 02.05.2019), ei ole usutav, et 3000 euro hagejale ülekandmisega soovis kostja I hagejat vabatahtlikult abistada. Ringkonnakohtu arvates ei olnud maakohtu poolt üksnes kostja vastuväidete alusel põhjendatud mõista kostjalt I hageja kasuks välja rohkem kui 8166,66 eurot. Seetõttu tuleb maakohus otsus tühistada kostjalt I hageja kasuks väljamõistetud XXXXXX kinnistu tasumata müügihinna suuruse osas.
9.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud muus osas hagi.
9.1.Asja materjalidest nähtuvalt tuginesid nii hageja oma nõuet põhjendades kui kostja I hageja nõudele vastuväiteid esitades 26.04.2019 müügilepingule, eelkõige selle p-le 3.3 ja p-le 3.5. Maakohus on 26.04.2019 müügilepingut ja selle p-i 3.3 ja p-i 3.5 tõlgendanud kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatud nõuetega (vt kohtuotsuse põhjenduste II osa, p-d 19-21, 24-29) ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et vaidlusalune müügileping ei sisalda pärandvara jagamise kokkulepet. Müügilepingus osalesid müüjatena (kaaspärijatena) hageja ja kostjad I ja II ning nende ühiseks tahteks oli müüa pärandvarasse kuuluv XXXXXX kinnistu ja ostjate poolt ostuhinna 67 000 euro tasumine kostja I kontole. Seega toimus ostuhinna 67 000 eurot kostja I kontole tasumisega kinnistu ostjate poolt müügilepingus ettenähtud rahalise kohustuse täitmine. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ja kostjad I ja II kinnistu müüjatena on käsitletavad solidaarvõlausaldajatena (VÕS § 73 lg 1 ja lg 2) ning kostja I peab VÕS § 75 lg 1 esimese lause kohasel tasuma hagejale talle kuuluva osa. Ülaltoodu alusel on ekslik kostja I jätkuv seisukoht apellatsioonkaebuses, et ostuhinna tasumisega tema kontole jagati ühtlasi pärandvara ning hagejal puudub tema vastu nõudeõigus. 26.04.2019 müügilepingust pärandvara jagamist ning seda, et hageja loobuks oma osast pärandvarast, ei nähtu. Seetõttu on põhjendamatu ka see kostja I seisukoht, mille kohaselt tulnuks maakohtul jätta hageja nõue TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna puudub pärandvara, mida jagada.
9.2.Maakohus on kohaldanud õigesti asjakohaseid PärS sätteid ning kostja I vastupidine seisukoht on ebaõige. PärS § 152 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija ning pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. Vastavalt PärS § 156 lg-le 1 kuulub pärandvara hulka ka vara, mille kaaspärijad on omandanud pärandvara hulka kuuluva õiguse alusel või pärandvara arvel või hüvitisena pärandvara hulka kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest. Praegusel juhul omandasid pärijad pärandvara arvel pärandvarasse kuuluva kinnistu müügist saadud müügisumma ehk algne pärandvara kinnistu näol asendus rahaga. Seoses pärandvara ühisuse osalise lõpetamisega tuleb kostjalt I hageja kasuks välja tema osa rahas, s.o 8166,66 eurot.
10.Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega hageja ja kostja I kanda. Lähtudes hagi rahuldamise ulatusest (8166,66 eurot 11 166,66 euro suurusest nõudest), s.o ca 73%, jäävad kostja I kanda menetluskuludest 73% ja hageja kanda menetluskuludest 27%. Maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud ning sellest tulenevalt toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.