K.S. hagi A.S. ja V.S. vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja osaliseks jagamiseks K.S. hagi V.S. väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
vastu
11 166,66
euro
Nõue kostja I vastu 11 166,66 eurot Nõue kostja II vastu 3500 eurot Hageja K.S, isikukood XXX; Hageja esindaja vandeadvokaat N.S; Kostja I V.S, isikukood XXX; Kostja I esindaja vandeadvokaat M.P; Kostja II A.S, isikukood XXX. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Lõpetada XX.XX.XXXX XXX S.K. (XXX) pärijate V.S. (XXX) K.S. (XXX) ja A.S. (XXX) vahel tekkinud kaaspärijate pärandvara ühisus osaliselt, jättes V.S. ja A.S. ühise pärandiosa jagamata. Pärandvara ühisuse lõpetamise viisiks määrata K.S. pärandiosa eraldamine pärandvara ühisusest.
3.Jagada pärandvara ühisuse osalisel lõpetamisel pärandvarasse kuuluv XXX kinnistu (registriosa nr XXX) XX.XX.XXXX sõlmitud kinnistu müügilepingu täitmisena V.S. kontole kantud müügihind summas 67 000 eurot ja mõista V.S. K.S. kasuks välja 1/6 osa kinnistu müügihinnast, s.o 11 166,66 eurot.
Jätta menetluskulud V.S. kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.K.S. (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi V.S. (kostja I) ja A.S. (kostja II) vastu, paludes lõpetada XX.XX.XXXX XXX S.K. pärijate V.S, K.S. ja A.S. vahel tekkinud kaaspärijate pärandvara ühisuse osaliselt, jättes V.S. ja A.S. ühise pärandiosa jagamata ja eraldada K.S. pärandiosa pärandvara ühisusest. Hageja palus jagada pärandvara ühisuse osalise lõpetamisel pärandvarasse kuuluv XXX kinnistu (registriosa XXX) XX.XX.XXXX sõlmitud kinnistu müügilepingu täitmisena V.S. kontole kantud müügihind summas 67 000 eurot ja mõista V.S. K.S. kasuks välja 1/6 osa kinnistu müügihinnast s.o 11 166,66 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostjad XX.XX.XXXX XXX S.K. pärijateks igaüks 1/3 suuruses mõttelises osas. Kostja I on hageja ja kostja II isa. Hageja päris muuhulgas 1/6 kinnistust XXX (registriosa nr XXX). XX.XX.XXXX sõlmiti kinnistu XXX müügija ühishüpoteegiga koormamise leping. Müügilepingus on nimetatud kolm kinnistu müüjat: kostjad ja hageja. Müügilepingu punkti 3.2. kohaselt on kinnistu müügihind 69 000 eurot, millest 2000 eurot tasuti P.K.T.O. ning 67 000 eurot kanti kostja I arvelduskontole. Kuna hageja oli 1/6 mõttelise osa pärijaks, on tal pärimisseaduse (PärS) § 147 kohaselt õigus saada 1/6 kinnistu müügihinnast, s.o 11 166,66 eurot. Lepingu säte, mille kohaselt müügihind tasuti kostja I kontole, ei ole poolte vaheline kokkulepe, millega hageja kingib oma osa pärandvarast kostjale I. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja saama oma pärandiosa eest raha pärast seda, kui ostjad on kostjale I raha üle kandnud, kuid hageja ei ole saanud pärandiosa ei asjana ega rahas. Hageja on enne hagi esitamist esitanud kostjale I nõude 1/6 osa pärandi müügihinnast kättesaamiseks. Kostja I väide, et kogu kinnistu müügihind pidi kaaspärijate kokkuleppe kohaselt jäämagi talle, on tõendamata ja eluliselt ebausutav.
KOSTJA I VASTUS
3.Kostja I vaidles hagile vastu.
4.Kostja I vastuväidete kohaselt ei ole selge, millisel õiguslikul alusel soovib hageja oma nõuet maksma panna. Kostja I ei ole hagejale midagi võlgu. XX.XX.XXXX müügi- ja ühishüpoteegiga koormamise lepinguga leppisid müüjad kokku, et müügihinnast 67 000 eurot saab V.S. Hageja kasutas oma pärija õigust ning sõlmis kokkuleppe, mille kohaselt sai müügihinna kostja I. Pärijad jagasid kokkuleppel pärandvara, müüsid selle ühiselt ja jagasid kokkuleppel pärandvara müügist saadud rahasumma. Kaasomanikud lõpetasid kaasomandi, varaühisuse, kaasomandi ühise käsutamisega, müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega XX.XX.XXXX , mistõttu on varaühisus lõppenud ning pärandi jagamine võimatu selle puudumise tõttu. Võimalik oleks vaid võlaõiguslik nõue kostja I vastu. Hageja ja kostja I vahel puuduvad muud kokkulepped müügihinna osas. Kostja I pangakontol olev rahasumma ei kuulu pärandvara ühisusse, mida saaks jagada asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 tulenevalt. Kaaspärijad (kaasomanikud) on müünud pärandvara kõigi kaasomanike kokkuleppel XX.XX.XXXX kooskõlas PärS § 147, 148 ja AÕS § 74 lg 1, tingimusel, et müügist saadud rahasumma kantakse ostjate poolt kostja I pangakontole. Kaaspärijad kinnitavad müügilepingu p-s 3.5., et on nõus rahasumma ülekandmisega kostja I pangakontole ja loevad need tähtaegsel laekumisel lepingukohaselt tasutuks. Teistsugune pärandi müügi eest tasumise kokkulepe
kaaspärijate vahel eeldaks ka kokkuleppe notariaalset tõestamist. Hageja ei ole tõendanud sellise kokkuleppe olemasolu.
KOSTJA II VASTUS
5.Kostja II ei vaielnud vastu K.S. pärandiosa eraldamisele pärandvara ühisusest.
6.Vastuse kohaselt korraldas kostja I (kostja II A.S. isa V.S. ) maja müügi, leppis ise aja notariga kokku, tegeles ise asjaajamisega, mistõttu tundus loogiline, et raha kantakse tema kontole, sest see tegi asjaajamise lihtsamaks. Kokkulepet selle kohta, et maja müügist saadu jääks 100% isale, ei olnud, vaid isa andis suusõnalise lubaduse, et arveldab poegadega hiljem. Maja ostjad või notar ei ole kostja II kontole midagi kandnud. Kostja I kandis kostja II kontole 5000 eurot, lubades suusõnaliselt ka teise osa kanda, kuid ei ole seda senini teinud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähendust omavate asjaolude üle: - XX.XX.XXXX XXX hageja XXX, kostja II XXX ja kostja I XXX S.K. - Pärandaja pärandvarasse kuulus XXX kinnistu (reg.osa nr XXX) 1⁄2 mõttelises osas, ülejäänud 1⁄2 mõttelist osa kuulub üleelanud abikaasale V.S. - 1⁄2 mõttelises osas XXX kinnistu pärijateks võrdsetes osades olid hageja ja kostjad ehk igal kaaspärijal õigus pärandile 1/6 mõttelises osas. - XXX notar A.R. on XX.XX.XXXX välja andnud pärimistunnistuse, milles sisaldus kõikide pärijate 1/3 mõttelises osas pärandi pärimine. - XX.XX.XXXX sõlmisid hageja ja kostjad kaasomanikena müüjatena kaasomandi müügilepingu kolmandate isikutega ning XXX kinnistu omand anti tervikuna üle ostjatele J.K. ja L.J. (1⁄2 mõttelises osas kummalegi). Pooled leppisid lepingu p 3.3 kokku, et kinnistu müügihinnast kantakse 67 000 eurot V.S. arvele. Ülejäänud 2000 eurot tasuti maakleritasuks. - Kinnistusraamatu kande kohaselt oli osundatud müügilepingu sõlmimise hetkel XXX kinnistu ainuomanik V.S, kuid XXX ühisvara pärimise tõttu oli kinnistu 1⁄2 mõttelist osa omand kinnisturaamatu kande väliselt üle läinud pärandaja XXX ja kahele XXX. - Kostja I ei ole pärandi müügist saadud rahast 67 000 eurot ülejäänud pärijatele (hagejale ega kostjale II) väljamakseid teinud.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas pärandvara ühisus on lõpetatud ja kas pärandvara on jagatud.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 esimese lause järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes seda, kas poole väited on tõendatud.
11.Esmalt võtab kohus seisukoha nõude kvalifikatsiooni osas (I), seejärel tõlgendab vastavalt ringkonnakohtu ettekirjutusele XX.XX.XXXX müügilepingut (II), siis hindab hageja nõuete põhjendatust (III, IV) ning lõpuks jaotab menetluskulud (V).
I Nõude kvalifikatsioon
12.Vastuseks kostja I seisukohale, mille kohaselt pärandvara enam ei eksisteeri ning seetõttu ei saa asja lahendamise aluseks olla PärS § 152 lg 1, märgib kohus järgmist.
13.30.04.2020 otsusega rahuldas Tartu Maakohus K.S. hagi V.S. vastu 8166,66 euro väljamõistmiseks ja mõistis V.S. K.S. kasuks välja 8166,66 eurot. 14.08.2020 otsusega tühistas Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 30.04.2020 otsuse ja saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Riigikohus V.S. kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud, ringkonnakohtu otsus jõustus 11.01.2021.
14.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohtu otsuse tühistamise aluseks otsuse osaline põhjendamata jätmine (ringkonnakohtu otsuse p 10), kuna sellest ei selgu, miks kohus ei soostu kostja I väitega, nagu oleks pärandi müügist saadud raha kaaspärijate vahel juba müügilepinguga jagatud. Maakohtu otsuse tühistamise vältimatuks põhjuseks on ühe kaaspärija menetlusse kaasamata jätmine (ringkonnakohtu otsuse p 12), mille menetlusõiguslikuks tagajärjeks võib olla hagi läbi vaatamata jätmine.
15.Ringkonnakohus on lähtunud asjaolust, et kuigi hagi oli esitatud üksnes sooritusnõudena, oli hagiga taotletavaks eesmärgiks sisuliselt XXX kinnistu müügist saadud raha osas pärandvara ühisuse lõpetamine ja pärandvara jagamine (ringkonnakohtu otsuse p 9). Ringkonnakohus on kvalifitseerinud hageja esitatud nõude PärS § 152 lg 1 alusel läbivaadatavaks nõudeks.
16.Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud (TsMS § 658 lg 2).
17.Seega on maakohtu poolt hagi uuel läbivaatamisel aluseks võetavaks materiaalõiguse normiks pärandvara jagamise nõude alusnorm PärS § 152 lg 1. II XX.XX.XXXX müügilepingu tõlgendamine
18.Ringkonnakohtu juhiste kohaselt tuleb kohtul põhjendada, miks kohus ei soostu kostja I väitega, et pärandi müügist saadud raha on pärijate vahel müügilepinguga ära jagatud.
19.XX.XX.XXXX müügilepingu p 3.3. kohaselt kohustub ostja tasuma 67 000 eurot V.S. kontole selgitusega „XXX“. Müügilepingu p 3.5. on sõnastatud järgmiselt: „MÜÜJA avaldab, et ta on nõus eelnimetatud rahasumma ülekandmisega P.K.T.O. ja V.S. kontodele ja loeb rahasumma tähtaegsel laekumisel need lepingukohaselt tasutuks“ (tl 14).
20.Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolt ühisest tegelikust tahtest ning kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (võlaõigusseadus (VÕS) § 29 lg 1 ja lg 4). VÕS § 29 lg 5 p 3 ja 4 ning lg 6 järgi tuleb arvestada mh lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes tingimusele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
21.Hageja on kohtule esitanud oma väidete tõendamiseks XXX kinnistu müügi- ja ühishüpoteegiga koormamise lepingu (tl 7-25). Hageja tõendab selle tõendiga asjaolusid, et XXX kinnistu varakäsutus oli tehtud kõikide pärijate (nii hageja kui kostjad I ja II.) poolt ühiselt ja ostjatega kokku lepitud müügihind tasuti kokkuleppel ostjatega kostja I pangakontole.
22.Hageja on esitanud väljavõtte hageja ja kostja I vahel toimunud SMS-vahetusest (tl 28). Kostja I tegi 20 päeva pärast XXX kinnistu müümist hageja kontole ülekande summas 3000 eurot. Hageja saatis kostjale I 16.05.2019 sõnumi: „Ok. Vaatasin et kandsid 3000€. Millal ülejäänud saan?“, millele kostja I vastas: „Järgmine nädal praegu pole limiiti võimalik kanda.“ Kohtu hinnangul on hageja ja kostja I vahel toimunud SMS-de vahetamisega tõendatud, et kostja I tunnistab, et on hagejale võlgu. Kostja I ei vasta
hagejale, et tal puudub õigus raha saada, vaid selgitab, et ülekande tegemine viibib seoses konto limiidist tuleneva piiranguga.
23.Hageja on kostja I poole pöördunud 04.09.2019 nõudekirjaga, paludes tasuda 1/6 müügihinnast, millest on maha arvestatud 3000 eurot, s.o 8166,66 eurot (tl 29). Kohus nõustub hageja väitega, et kostja I oleks pidanud juba kohtuvälisele nõudele reageerima ning hea usu põhimõtte kohaselt hagejale teatama, et pärand on ära jagatud sellega, et müügihinna ülekandmine ostjate poolt tema kontole tähendas kokkulepet raha jagamisel selliselt, et kogu müügihind jääb kostjale I.
24.Kohtu hinnangul ei ole kostja I tõendanud oma vastuväidet hageja ja kostjate vahel pärandi jagamise kokkuleppe sõlmimise kohta. Kostja I ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe pärandvara ühisuse vähemalt osaliseks (st kinnistu müügist saadud raha osas) lõpetamiseks nii, et kogu raha pidi jääma kostjale I. Müügilepingu p 10.4. kohaselt: „Käesolevas notariaalaktis sisalduvas müügilepingus on ette nähtud kõik tingimused ning MÜÜJA ja OSTJA ei loe käesoleva lepingu osaks oma varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei sisaldu käesolevas lepingus“ (tl 18). Müügi- ja ühishüpoteegiga koormamise leping ei sisalda pärandvara jagamise kokkulepet.
25.Hageja positsiooni toetab ka kostja II hagivastuses esitatu, mille kohaselt oli kostja I (isa) andnud suulise lubaduse maja müügi rahast maksta poegade osa välja hiljem, s.o pärast kinnistu müüki ja müügihinna laekumist tema kontole.
26.Riigikohtu praktika kohaselt kohus hindab TsMS § 232 lg 1 ja 2 kohaselt tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis ning kujundab vastuolu korral enda seisukoha siseveendumuse alusel. Kohtu vabadus tõendeid hinnates ja asjaolusid tuvastades ei ole aga piiramatu. Kohtu järeldused ei saa minna vastuollu üldise elukogemusega (Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus tsiviilasjas nr XXX, p 16).
27.Kostja I väide, et kogu kinnistu müügihind pidi kaaspärijate kokkuleppe kohaselt jääma ainult talle, välistades poegade õiguse oma osale XXX saadud pärandist, on kohtu hinnangul eluliselt ebausutav ja vastuolus üldise elukogemusega.
28.Kohtu nõustub hageja seisukohaga, et hageja ja kostja II andsid müügilepingus solidaarvõlausaldajatena kostjale I õiguse VÕS § 73 lg 2 kohaselt ostjatelt täitmine vastu võtta ega loobunud seejuures oma osade saamise soovist kogutäitmise vastuvõtjalt. VÕS § 75 sätestab solidaarvõlausaldajate sisesuhtes põhimõtte, mille kohaselt peab täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja teistele võlausaldajatele tasuma neile kuuluvad osad. Arvestades, et hageja esitas kohtuväliselt kostjale I nõude saada oma osa pärandi müügihinnast kätte, on kohtu hinnangul hageja tõendanud, et tal ei olnud eelkirjeldatud tahet aga ka tahtevalduse esitamise kavatsust.
29.Kohus on seisukohal, et XX.XX.XXXX müügi- ja ühishüpoteegiga koormamise lepingu osaliste (ühisomanikud/müüjad V.S, K.S. ja A.S. ühelt poolt ja ostjad J.K. ja L.J. teiselt poolt) ühine tahe, arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tõlgendades lepingutingimust koos teiste lepingutingimustega, oli selles, et ostjad tasuvad kokkulepitud ostuhinna kostja I kui ühe müüja (kõige suurema mõttelise osa müüja) kontole. Poolte ühine tahe oli suunatud ostja rahalise kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku määramisele ja täitmise viisile, s.o müügihind tasutakse pangaülekandega kontole, mille käsutajaks on üks müüjatest (VÕS § 91 lg 1 ja VÕS § 76 lg 3). Lepingupoolte kokku lepitud rahalise kohustuse täitmise viisist ei saa kohtu hinnangul järeldada kokkulepet ühe poole sisesuhtes omavahel raha jagamise kohta. Kohus leiab, et lepingupoolte kokkulepe vastab VÕS § 76 lg-tes 1 ja 2 toodule. III Hageja nõue pärandvara ühisuse lõpetamiseks kostjate vastu ja pärandvara osaliseks jagamiseks hageja ja kostja I vahel
30.Kostja II hagivastuse kohaselt temal hagile vastuväited puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja II õigeksvõttu võimalik TsMS § 440 lg 4 alusel vastu võtta, kuna hagi on esitatud mitme kostja vastu ning vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt. Kohus käsitleb A.S. õigeksvõttu vastuväidete puudumisena hageja esitatud nõudele.
31.PärS § 3 lg 1 kohaselt avaneb pärand isiku XXX korral, sama seaduse § 4 lg 1 sätestab, et pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. Seega tekib pärijatel pärandvara, sh kinnisvara omandiõigus alates isiku XXX, hoolimata kinnistusraamatu kande tegemisest. PärS §-st 147 järgi kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 148 lg 1 kohaselt kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest.
32.PärS § 152 lg 1 kohaselt võib iga kaaspärija nõuda pärandvara jagamist, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 2 esimese lause kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale. PärS § 152 lg 3 kohaselt pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid (AÕS § 77), kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 järgi kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Kohus lahendab kaasomandi lõpetamise nõude kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest.
33.Pärandvara jagamiseks tuleb tuvastada pärandvara koosseis. PärS § 156 lg 1 kohaselt kuulub jagatava pärandvara hulka ka vara, mille kaaspärijad on omandanud pärandvara hulka kuuluva õiguse alusel või pärandvara arvel või hüvitisena pärandvara hulka kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest. Käesoleval juhul omandasid pärijad pärandvara arvel pärandvarasse kuuluva eseme müügitehinguga saadud müügisumma ehk algne pärandvara (kinnistu) asendus rahaga, mis vastas asja müügihinnale. Pärandvara jagamine PärS § 152 tähenduses toimub seetõttu kaaspärija nõude esitamisega jagada asja väärtusele vastav raha summas 67 000 eurot, millest tema osa (1/6) kuulub väljamõistmisele sellelt pärijalt, kelle käes on pärandvara.
34.Pärandvara võib PärS § 154 lg 1 kohaselt jagada ka ainult ühe või mõne kaaspärija nõudel. Sellisel juhul jätkavad teised kaaspärijad pärandvarast neile jääva osa ühist valdamist, kasutamist ja käsutamist. Vara jagamise menetlusse on tarvis kaasata kõik teised pärijad, sh pärijad, kes ei nõua pärandvara jagamist, sest nemad jäävad oma osasid ühiselt valdama, kasutama ja käsutama. Nimetatud isikud teostavad oma ühist omandiõigust välissuhtes ainult ühiselt (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 70). Samad isikud osalevad õigusvaidluses samuti ühiselt (TsMS § 207 lg 1 p 1). Nimetatud säte ei kohusta hagi esitama kõikides nõuetes kõikide kostjate vastu, vaid lubab nõudeid erinevalt esitada, kuna tegemist on vältimatute kaaskostjatega materiaalõiguslikust alusest.
35.Hageja nõuab oma hagiga pärandiühisuse lõpetamist enda väljaastumisega ühisusest ja endale kuuluva osa väljaandmiseks kohustamiseks sellelt kaaspärijalt, kes võttis vastu kinnistu ostjate poolt lepingu täitmise (ostuhinna tasumise) ega maksnud hagejale välja tema osa rahas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine pärandvara jagamiseks PärS §-s 155 tulenevaid piiranguid, seega on hagejal õigus nõuda pärandvara ühisuse osalist lõpetamist ja pärandvara jagamist.
36.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus nõude lõpetada V.S, K.S. ja A.S. pärandvara ühisus osaliselt, jättes V.S. ja A.S. ühise pärandiosa jagamata. Pärandvara ühisuse lõpetamise viisiks määrab kohus hageja taotlusel K.S. pärandiosa eraldamise pärandvara ühisusest.
IV Hageja nõue kostja I vastu jagada pärandvara ühisuse osalisel lõpetamisel pärandvarasse kuuluv XXX kinnistu müügihind 67 000 eurot ja mõista kostjalt I hageja kasuks välja 1/6 osa kinnistu müügihinnast, s.o 11 166,66 eurot.
37.PärS § 152 lg 2 1. lause järgi jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Hagejale kuuluv pärandvara osa on 1/3 pärandvarast (-väärtusest), pärandvaraks omakorda oli kinnistu 1⁄2 mõttelises osas. Seega oli hagejal kui 1/6 mõttelise osa omanikul õigus ka 1/6 osale asja väärtusest, milleks on müüjate kokkuleppel ühe müüja kontole kantud lõplik asja müügihind 67 000 eurot (69 000 eurot miinus maaklerikulu 2000 eurot). 67 000 eurost 1/6 osa on 11 166,66 eurot.
38.Kuna kostja I ei ole ülaltoodud põhjendustel kohtu hinnangul teistsuguse kokkuleppe sõlmimist tõendanud, siis tekkis kostjal I PärS § 147 ja AÕS § 77 alusel kohustus anda hagejale 1/6 kinnistu hinnast, s.o 11 166,66 eurot.
39.Eeltoodust tulenevalt jagab kohus pärandvara ühisuse osalisel lõpetamisel pärandvarasse kuuluva XXX kinnistu müügihinna 67 000 eurot ja mõistab V.S. K.S. kasuks välja 1/6 osa kinnistu müügihinnast, s.o 11 166,66 eurot. V Menetluskulude jaotus
40.TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja I kanda.
41.Arvestades hagi rahuldamist, on kohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud jätta menetluskulud kostja I kanda. Kostja II kui vältimatu kaaskostja ei ole oma tegevusega põhjustanud hageja poolt kohtusse pöördumist ega tekitanud pooltele täiendavaid menetluskulusid ning on hagimenetluses hagi täies ulatuses õigeks võtnud.
42.Kohtupraktika kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja mõistlik määrata menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lgs 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.