Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
4. november 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-4168
Tsiviilasi
Igor Rastegajevi avaldus Sillamäe linn, XXXXX korteriomanike 16. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. septembri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Igor Rastegajevi määruskaebus Sillamäe linn, XXXXX korteriühistu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Igor Rastegajev (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja Aleksandr Gamazin Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Sillamäe linn,
XXXXX
korteriühistu (rk: XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 20. septembri 2021 määrus avalduse osaliselt rahuldamata jätmise ja menetluskulude menetlusosaliste kanda jätmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldus täielikult ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel ning jätta menetluskulud korteriühistu kanda.
Lugeda kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
„1. Rahuldada Igor Rastegajevi avaldus täielikult ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustel ning tunnistada kehtetuks Sillamäe linn, XXXXX korteriühistu
16.jaanuari 2020 üldkoosoleku otsus osas, millega otsustati suurendada sihtfondi maksete suurust korteri kohta kuni 500 euroni ühe aasta jooksul.
2.Jätta menetluskulud maakohtus Sillamäe linn, XXXXX korteriühistu kanda.“
4.Rahuldada Igor Rastegajevi määruskaebus ja jätta Sillamäe linn, XXXXX määruskaebus rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Sillamäe linn, XXXXX korteriühistu kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Igor Rastegajev (avaldaja) esitas 16.03.2020 maakohtule avalduse, milles palus tunnistada kehtetuks Sillamäe linn, XXXXX korteriühistu (puudutatud isik/korteriühistu) korteriomanike 16.01.2020 üldkoosoleku otsuse osas, millega otsustati sihtfondi suurendamine 500 euroni korterilt ühe aasta jooksul. Avalduse kohaselt toimus 16.01.2020 Sillamäe XXXXX korteriomanike üldkoosolek, kus muu hulgas võeti vastu otsus sihtfondi maksete suurendamise kohta 500 euro võrra korterilt ühe aasta jooksul. Otsus rikub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-t 1, mille järgi korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, ning korteriühistu põhikirja p-i 3.3.11. Otsus on vastuolus ka hea usu põhimõttega, kuna sellega kitsendatakse oluliselt avaldaja materiaalseid huve.
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt toimus 20.12.2018 korteriomanike üldkoosolek, kus otsustati moodustada fassaadi ehitustöödeks sihtfond ning koguda 10 eurot igalt korterilt seitsme kuu jooksul (jaanuar–aprill, oktoober–detsember) ja 20 eurot igalt korterilt viie kuu jooksul (mai–september). Samuti otsustati tellida tööde teostamiseks ehitusprojekt. Korteriomanike 18.04.2019 üldkoosolek otsustas suurendada sihtfondi tasu perioodil maist septembrini 10 euro võrra (s.o kokku 30 eurot kuus korteri kohta). 20.12.2018 ja 18.04.2019 üldkoosolekute otsuseid ei vaidlustatud ning otsused on kehtivad. 16.01.2020 üldkoosolekul võeti vastu otsus sihtfondi maksete suurendamise kohta. Sihtfondi tasu suurus on tavapärase valitsemise küsimus, mis on võimalik otsustada korteriomanike häälteenamusega. Otsus on lähtudes KrtS § 40 lg-st 2 ning põhikirja p-dest 3.2.1, 3.2.6, 3.3 ja 3.3.12 seaduslik. Otsus ei ole vastuolus mõistlikkuse põhimõttega ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Välisseinte soojustamisest saavad suuremat kasu korteriomanikud, kelle korterite seinad on elamu välisseinad. Avaldajale kuulub elamus korter nr 45, mille välispind on kõige suurem.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 20. septembri 2021 määrusega avalduse osaliselt ning tunnistas kehtetuks Sillamäe linn, XXXXX korteriühistu korteriomanike 16. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsuse osas, millega otsustati sihtfondi makse suurendamine 500 euroni aasta jooksul korteri kohta. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda Määruse kohaselt võeti korteriomanike 20.12.2018 üldkoosolekul vastu otsus moodustada sihtfond ja kinnitati maksete suuruseks 10 eurot/kuu ajavahemikus 7 kuud (jaanuar–aprill, oktoober–detsember) ja 20 eurot/kuu ajavahemikus 5 kuud (mai–september). Üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud ning seega on otsus sihtfondi loomise ja maksete määramise osas kehtiv ning kuulub täitmisele. Korteriomanike 18.04.2019 üldkoosolekul võeti vastu otsus suurendada sihtfondi maksete suurust maist septembrini 10 euro võrra, s.o kokku 30 eurot. Otsus on KrtS § 29 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 alusel tühine, kuna päevakorrapunkti 3 all hääletamisele pandud otsus ei ole vastavuses päevakorraga (s.o arutelu maja fassaadi renoveerimise ja hinnapakkumiste üle) ja koosolekul ei osalenud kõik korteriomanikud. Seega ei olnud koosolek pädev sellist otsust vastu võtma. Tühine otsus on kehtetu ning sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Korteriomanike 16.01.2020 üldkoosolekul võeti vastu otsus „sihtfondi maksete suurendamiseks 500 euroni korterilt aasta jooksul viiekorruselise maja põhjapoolse seina soojustamiseks“. Seega 16.01.2020 üldkoosolekul suurendati 20.12.2018 üldkoosoleku otsusega kehtestatud sihtmakset ja muudeti sihtmakse tasumise kohustuse jaotust. Kohus leidis, et 16.01.2020 üldkoosolek ei olnud pädev muutma sihtmakse tasumise kohustust selliselt, et sihtfondi makse 500 eurot aastas arvestatakse korteri kohta, ning selles osas on üldkoosoleku otsus vastuolus seadusega ja TsÜS § 38 lg 1 kohaselt kehtetu. Kuna KrtS § 40 lg 2 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud, sh sihtfondi maksed, korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Sihtfondide maksete suuruse määramine on antud põhikirja p 3.3.12 järgi üldkoosoleku pädevusse. Põhikirja p 3.3.12 ei sisalda seda, et sihtfondi maksed tuleb jagada korteriomanike vahel võrdselt. Põhikirja p 3.3 lubab kulude jaotamise pindalapõhisest arvestusest kõrvalekalduvalt otsustada üldkoosolekul ilma põhikirja muutmata. KrtS § 17 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kuna põhikirja p 3.3 ja p 3.3.12 on vastuolus seadusega osas, milles korteriühistu üldkoosoleku otsusega ilma põhikirja muutmata võib sätestada seaduses sätestatust erineva majandamiskulude jagamise korra, siis tuleb sihtfondi sissemaksete korteriomandite vahel jaotamisel juhinduda KrtS § 40 lg 1 üldreeglist. Samale järeldusele on jõudnud Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11. 16.01.2020 üldkoosoleku otsus on seaduslik osas, millega suurendati sihtmakset 500 euroni aastas, kuna kooskõlas põhikirja p-ga 3.3.12 on maksete rahalist suurust pädev määrama üldkoosolek. Kohus rahuldas avalduse osaliselt ning tunnistas KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 1 alusel 16.01.2020 üldkoosoleku otsuse kehtetuks osas, et sihtfondi makset suurendatakse 500 euroni aastas korteri kohta. Avaldaja esitatud nõue koosnes sisuliselt kahest nõudest, s.o avaldaja vaidlustas nii sihtfondi suurendamise kui ka sihtfondi maksete tasumise jaotuse korteriomandite vahel. Kohus rahuldas
osa nõudest ja seega on õiglane jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.I. Rastegajev esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 20. septembri 2021 määruse resolutiivosa p-de 1 ja 3 muutmist ning p 5 tühistamist, sõnastades p 1 järgmiselt: „Avaldus rahuldada täielikult“ ning jättes avaldaja menetluskulud korteriühistu kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa avaldaja nõuet jagada kaheks osaks: sihtmakse suurendamine ja selle nõudmine igalt korterilt aasta jooksul. Tegemist on ühe nõudega. Kohtumääruse resolutsioonist ei nähtu, et kohus oleks jätnud mingi avaldaja nõude rahuldamata.
5.Sillamäe linn, XXXXX korteriühistu esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
20.septembri 2021 määruse tühistamist osaliselt ning uue määruse tegemist, millega jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kinnitati korteriomanike 20.12.2018 üldkoosoleku otsusega korteriühistu põhikirja uus redaktsioon, sh p-d 3.2.6, 3.3 ja 3.3.12. Korteriühistu juhatus leidis, et põhikirja tuleb muuta, et oleks võimalik KrtS § 40 lg 2 alusel üldkoosoleku otsusega vastu võtta KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erinev kohustuste jaotuse alus ja tasumise kord majandamiskulude kandmisel. 20.12.2018 üldkoosolek otsustas ka moodustada fassaadi ehitustöödeks sihtfondi ning koguda 10 eurot igalt korterilt 7 kuu jooksul (jaanuar–aprill, oktoober–detsember) ja 20 eurot igalt korterilt 5 kuu jooksul (mai–september). Samuti otsustati tellida tööde teostamiseks ehitusprojekt. 20.12.2018 üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustatud ja need on kehtivad. Avaldaja hakkas tasuma sihtfondi tasusid. Korteriomanike 16.01.2020 üldkoosolekul oli õigus võtta vastu vaidlustatud otsus tuginedes KrtS § 40 lg-le 2 ning põhikirja p-dele 3.2.1, 3.2.6, 3.3 ja 3.3.12. Nii põhikirja p-st 3.2.6 kui ka p-st 3.3 (koos alapunktiga 3.3.12) tuleneb, et sihtfondi tasu suuruse ja tasumise korra määrab üldkoosolek oma otsusega. Põhikirja p-d 3.2.6, 3.3 ja 3.3.12 vastavad KrtS § 40 lg-le 2. Põhikirja muutmise eelduseks on KrtS § 40 lg 2 alusel see, et muudetud majandamiskulude jaotuse alus ja tasumise kord on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. 16.01.2020 üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus mõistlikkuse põhimõttega ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Sihtfond moodustati elamu välisseinte soojustamiseks. Välisseinte soojustamisest saavad suuremat kasu korteriomanikud, kelle korterite seinad on elamu välisseinad. Avaldajale kuuluva korteri välispind on kõige suurem. 2021. a majanduskava koostamisel sai juhatus 41 korteriomanikult (elamus on 49 korterit) avalduse, kus paluti panna majanduskavasse elamu lõunaseina vooderdamine ja avaldati, et nad on nõus tasuma raha sihtfondi korterilt vastavalt 20.12.2018 üldkoosoleku otsusele.
6.Korteriühistu palub jätta I. Rastegajevi määruskaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole kohus jaganud osadeks mitte avaldaja nõuet, vaid vaidlustatud üldkoosoleku otsuse. Vaidlustatud otsuse tõlgendamine on kohtu pädevuses. Kuna kohus rahuldas avalduse osaliselt, oli põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Avaldus on esitatud sooviga tekitada korteriühistule varalist kahju (menetluskulud). Avaldaja ei vaidlustanud korteriühistu 20.12.2018 ja 18.04.2019 sarnaseid otsuseid ning täitis neid.
7.I. Rastegajev vaidleb korteriühistu määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt mingeid muudatusi, mis puudutaksid vastavust KrtS § 40 lg-le 2, korteriomanike 20.12.2018 üldkoosolek korteriühistu põhikirja sisse ei viinud. Vaidlust ei ole selles, et maksete suuruse määrab üldkoosolek, vaidlus käib makse arvestamise korra üle.
Kohus leidis õigesti, et 16.01.2020 üldkoosoleku otsus ei saa tugineda KrtS § 40 lg-le 2, kuna põhikirjas puudub norm, mis võimaldaks taganeda KrtS § 40 lg-s 1 kehtestatud üldnormist. Korteriühistu viidatud 41 korteriomaniku avaldus üksnes kinnitab kohtu järeldust, et 16.01.2020 üldkoosoleku otsus on vastuolus KrtS § 40 lg-ga 1 ja kehtetu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada avalduse osaliselt rahuldamata jätmise ja menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avalduse täielikult ning jätab menetluskulud korteriühistu kanda. Avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja korteriühistu määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. I. Rastegajevi määruskaebus
9.Avaldaja palus tunnistada kehtetuks korteriühistu 16.01.2020 üldkoosoleku otsuse osas, millega otsustati suurendada sihtfondi maksete suurust korteri kohta kuni 500 euroni ühe aasta jooksul (t.l 2). Maakohus tunnistas korteriühistu üldkoosoleku eelnimetatud otsuse avaldaja taotletud osas kehtetuks (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Samas on ekslik ja avaldajale üllatuslik maakohtu otsustus avalduse osaliselt rahuldamise kohta (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). Maakohus on määruse põhjendustes (p 11.1) asunud ekslikule seisukohale, et avaldaja nõue koosnes kahest osast, st avaldaja soovis eraldi tunnistada esmalt kehtetuks sihtfondi maksete suurendamise ning seejärel maksete tasumise jaotuse korteriomanike vahel. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole korteriühistu vaidlustatud otsusest ja avaldaja nõudest selliselt aru saanud ka korteriühistu. Avaldaja nõue on käsitletav ühtse nõudena ning korteriühistu 16.01.2020 üldkoosoleku protokollist (protokolli originaaltekst, tl 5) ei ole võimalik järeldada, et korteriühistul oli tahe võtta vastu kaks eraldi otsustust. Asja materjalidest nähtavalt puudus avaldajal ka mõistlik põhjendus vaidlustada eraldi sihtfondi maksete suurendamist ilma selle jaotust korteriomanike vahel kindlaks määramata. Maakohus on seejuures tõlgendanud valesti korteriühistu põhikirja p-i 3. 3 ja p-i 3.3.12 ning selles osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu määrus avalduse osaliselt rahuldamata jätmise kohta.
10.Tulenevalt ekslikust seisukohast avalduse osalise rahuldamise kohta jättis maakohus põhjendamatult menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teisel lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Praegust menetlust iseloomustab sisuline vaidlus menetlusosaliste vahel ning avaldaja nõue kuulus rahuldamisele. Seega tehti kohtulahend korteriühistu kahjuks ning menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel korteriühistu kanda. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole korteriühistu toonud esile ühtegi asjaolu, mis õigustaks menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmist. Eeltoodu alusel tuleb tühistada maakohtu määrus menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmise osas.
Korteriühistu määruskaebus
11.Maakohus on põhjendatult tunnistanud kehtetuks korteriühistu 16.01.2020 üldkoosoleku otsuse osas, millega otsustati suurendada sihtfondi maksete suurust korteri kohta kuni 500 euroni ühe aasta jooksul (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. KrtS § 40 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt teevad korteriomanikud majandamiskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma korteriomandi suurusele. Tulenevalt KrtS § 40 lg-s 2 sätestatust võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Korteriühistu on määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et sihtfondi maksete suuruse ja tasumise korra kindlaksmääramisel tuleb juhinduda põhikirja p-dest 3.2.6 ja 3.3.12, kuna nimetatud põhikirja punktidega on antud üldkoosolekule õigus määrata kindlaks sihtfondi maksete suurus ja tasumise kord. Maakohus on õigesti leidnud, et korteriühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud, et sihtfondi maksed tuleb jagada korteriomanike vahel võrdselt, s.o sõltumata korteriomandi suurusest, ning et põhikirja p-dest 3.2.6 ja 3.3.13 ei tulene korteriühistule õigust kalduda sihtfondi maksete suuruse kindlaksmääramisel kõrvale KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud üldreeglist. Korteriomandi ja korteriühistu seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 regulatsioon sarnane varem kehtinud KÜS § 15 lg-s 1 sätestatud regulatsiooniga ning seetõttu on KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 rakendamisel kohaldatav varasem kohtupraktika. Seetõttu on maakohus põhjendatult viidanud Riigikohtu 25.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11 väljendatud seisukohtadele. Eelnimetatud lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et kui korteriühistu soovib kalduda kõrvale pindalapõhisest arvestusest ja jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, peab korteriühistu põhikirjas olema konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Praeguses vaidluses korteriühistu poolt viidatud põhikirja p-dest 3.2.6 ja 3.3.12 (ega ka teistest põhikirja punktidest) ei nähtu, millised kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korteriühistu tõlgendusega nõustudes on üldkoosoleku otsusega ja ilma põhikirja muutmata võimalik kalduda kõrvale majandamiskulude jaotamise pindalapõhisest arvestusest, mis on vastuolus KrtS § 40 lg-s 2 sätestatuga. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et põhikirjas konkreetsete kulutuste sätestamine, mille osas pindalapõhisest arvestusest kõrvale kaldutakse, samuti arvestuse viisi märkimine, on põhjendatud muu hulgas seetõttu, et korteriühistu liikmete üldkoosolekul põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks on vajalik suurem poolthäälteenamus kui korteriühistu liikmete üldkoosolekul vastuvõetavate muude otsuste puhul. Samuti on põhikirjas konkreetsete kulutuste arvestamise põhimõtete sätestamine vajalik selleks, et korteriomandit omandada soovivad isikud saaksid põhikirjast teada, kuidas toimub majandamiskulude jaotamine.
12.TsMS § 442 lg 5 (koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2) kohaselt lahendab kohus määruse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ja muu määruse tekstita. Antud asjas on maakohus märkinud vastuolus TsMS § 442 lg-s 5 sätestatuga määruse resolutsiooni p-i 6 TsMS § 617 lg 1 teksti.
Ringkonnakohus leiab, et kohtumääruse resolutsioonist tuleb p 6 välja jätta.
13.Ringkonnakohus rahuldas avaldaja määruskaebuse ja jättis korteriühistu määruskaebuse rahuldamata. Seetõttu jäävad määruskaebemenetluse menetluskulud korteriühistu kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.