I R avaldus Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu 16. jaanuari
üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja:
I R (ik XXX)
Avaldaja esindaja: Aleksandr Gamazin (lepinguline esindaja) Puudutatud isik:
Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu (rk 80378994)
Puudutatud isiku esindaja:
Ljudmila Volkova ( seaduslik esindaja)
Puudutatud isiku esindaja:
Vandeadvokaat Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada kehtetuks Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu korteriomanike 16. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsus osas, millega otsustati, et sihtfondi makse 500 eurot aastas arvestatakse korteri kohta.
4.Jätta Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu menetluskulud tema enda kanda.
5.Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6.Kohtumäärus jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. 1(7)
2-20-4168
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Avaldus
1.Kohtule 16. märtsil 2020 esitatud avalduse kohaselt toimus 16. jaanuaril 2020 Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriomanike üldkoosolek, kus muu hulgas võeti vastu otsus sihtfondi suurendamiseks 500 euro võrra korterilt ühe aasta jooksul. Avaldaja leiab, et korteriomanike üldkoosolekul rikuti majandamiskulude kandmise kohustuste jaotuse korda sihtotstarbeliste sissemaksete osas. Sihtfondi maksete suurendamise osas on toodud arvamus, et ehitusfirma hinnapakkumine maja fassaadi soojustamiseks on 32 584,37 eurot. Avaldaja on seisukohal, et korteriomanikele maksete kehtestamise aluseks peab olema kinnitatud KÜ majanduskava, mitte aga hinnapakkumine. Lisaks ei olnud avaldajale ei hinnapakkumist ega ka KÜ majanduskava enne koosolekut teatvaks tehtud.
1.1.Avaldaja väitel on 16. jaanuari 2020 korteriomanike üldkoosoleku otsus sihtmakse suurendamise kohta vastuolus hea usu põhimõttega, kuna sellist sihtmakse kogumise meetodit plaanitakse teostada viie aasta jooksul ja sellega kitsendatakse tõsiselt avaldaja materiaalseid huve.
1.2.Avaldaja palub tunnistada kehtetuks Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu 16. jaanuari 2020 korteriomanike üldkoosoleku otsus osas, millega suurendati sihtfondi makseid 500 euro ulatuses korterilt ühe aasta jooksul.
1.3.Avaldaja täiendas 16. detsembri 2020 avaldusega esialgses avalduses märgitud seisukohti. Avaldaja palub tunnistada kehtetuks 16. jaanuari 2020 Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriomanike üldkoosoleku otsus osas, millega otsustati sihtfondi maksete suurendamine 500 euro võrra korterilt ühe aasta jooksul. Avaldaja väitel teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele nagu näeb ette seadus ning Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu põhikirja p 3.3.11 järgi arvestatakse maksed vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele (korterite ruutmeetri kohta), maksete suuruse määrab üldkoosolek majanduskava raames. Järelikult korteriomanike üldkoosolek rikkus otsusega seaduses kehtestatud majanduskulude kandmise kohustuse jaotuse korda sihtotstarbelise sissemakse osas. Lisaks on 16. jaanuari 2020 üldkoosolekul kehtestatud sihtmakse osa kandmine vastuolus ka hea usu põhimõttega. Võttes arvesse, et majanduskava kinnitamise otsust 16. jaanuari 2020 üldkoosolekul vastu ei võetud, ei esita avaldaja nõuet korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks. 2(7)
2-20-4168 Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik ei nõustu avaldusega ning palub jätta avaldus rahuldamata täies ulatuses.
2.1.Puudutatud isik nõustub, et Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu on asutatud elamu, asukohaga Viru pst 22a Sillamäe linn korteriomanike poolt. Avaldajale kuulub elamus korter nr XXX, avaldaja on Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu liige.
2.2.Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu korteriomanike üldkoosolek toimus 20. detsembril 2018. Koosoleku kolmandaks päevakorra punktiks oli maja soojustamiseks ja fassaadi vooderdamiseks projekti vajaduse arutamine ja tellimine. Üldkoosolek otsustas moodustada fassaadi ehitustöödeks sihtfondi ja koguda 10 eurot igalt korterilt, s.o ühistu liikmelt seitsme kuu jooksul (jaanuar-aprill, oktoober-detsember) ning 20 eurot igalt korterilt viie kuu jooksul (maiseptember). Samuti üldkoosolek otsustas tellida ehitustööde teostamiseks ehitusprojeki. Koosoleku otsuseid avaldaja ega teised korteriomanikud ei vaidlustanud ning otsused on kehtivad. Avaldaja hakkas ka tasuma sihtfondi makseid. Järgmine korteriomanike üldkoosolek koosolek toimus 18. aprillil 2019. Üldkoosoleku kolmandaks päevakorra punktiks oli elamu fassaadi renoveerimine ja hinnapakkumiste arutamine. Üldkoosolek otsustas suurendada sihtfondi tasu suurust 10 euro võrra perioodil maist kuni septembrini (s.o kokku 30 eurot kuus korteri kohta. Samuti oli kinnitatud, et töövõtjaks on B OÜ. Koosoleku otsused avaldaja ega teiste korteriomanikud ei vaidlustanud ning otsused on kehtivad. Järgmine korteriomanike üldkoosolek toimus 16. jaanuaril 2020. Üldkoosolek otsustas häälteenamusega suurendada sihtfondi elamu vooderdamiseks ja soojustamiseks 500 euro võrra igalt korterilt, s.o ühistu liikmelt, ning koguda raha ühe aasta jooksul vastavalt lisatud plaanile.
2.3.Puudutatud isik soovib rõhutada, et 20. detsembri 2018 korteriomanike üldkoosolekul otsustati moodustada fassaadi ehitustöödeks sihtfond ja koguda selleks raha korteriomanikelt võrdsete osadega. See tähendab, et sihtfondi moodustamise metoodika otsustati juba 20. detsembri 2018 korteriomanike üldkoosolekul. Koosoleku otsust ei vaidlustatud ning otsused on kehtivad. Korteriomanike 16. jaanuari 2020 üldkoosolekul ei võetud vastu otsust sihtfondi moodustamise metoodika kohta, vaid otsus sihtfondi suurendamise kohta. Puudutatud isik on seisukohal, et sihtfondi suuruse küsimus on tavapärase valitsemise küsimus, mis on võimalik otsustada korteriomanike häälteenamusega korteriomanike üldkoosolekul.
2.4.Puudutatud isik on seisukohal, et vaidlusalune 16. jaanuari 2020 korteriomanike üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus mõistlikkuse põhimõttega ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku, s.h avaldaja õigustatud huve. Sihtfondi moodustamine oli seotud elamu välisseinte vooderdamise ja soojendamisega. On mõistlikult arusaadav, et suuremat kasu välisseinte soojendamisest saavad korteriomanikud, kelle korterite seinad on elamu välisseinad. Elamu Viru pst 22a on korrusmaja ja ebatavalise välimusega. Elamu seisneb kahest osast, s.o üks trepikoda on üheksakorruseline osa ja teine trepikoda on viiekorruseline osa. Elamu viis kolmetoalist korterit, s.o korterid nr XXX,XXX,XXX,XXX,XXX, nende korterite seinte vooderdamise pind on 25 m2 korteri kohta ja viis kahetoalist korterit, s.o korterid nr XXX,XXX,XXX,XXX,XXX, nende korterite seinte vooderdamise pind on 10 m2 korteri kohta. Osa kortereid ei oma üldse välisseinu. Avaldaja omandis on kahetoaline korter, mis asub elamu viiekorruselises osas neljandal korrusel. Avaldaja korter omab kõige suuremat välispinda, selle suurus on 104 m2. Majandusaasta kava koostamisel sai korteriühistu juhatus 41 korteriomanikult, elamus on 49 korterit, avalduse, kus korteriomanikud paluvad panna 2021. aasta majanduskavasse elamu lõunaseina vooderdamine ja avaldavad, et nad on nõus tasuma raha sihtfondi korterilt vastavalt 20. detsembri 2018 korteriomanike üldkoosoleku otsusele. 3(7)
2-20-4168
2.5.Puudutatud isik on seisukohal, et 16. jaanuari 2020 korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsus on seaduslik ning puuduvad alused selle otsuse tühistamiseks. Puudutatud isik leiab, et avaldus on esitatud alusetult ja puudutatud isik palub jätta see rahuldamata. Avaldaja seisukoha puudutatud isiku vastuse osas
3.Avaldaja selgitab, et avaldaja ei ole nõustunud 20. detsembri 2018 ja 18. aprilli 2029 korteriomanike üldkoosolekute otsustega sihtfondi moodustamise kohta, et koguda igalt korterilt ühesugune summa. Avaldaja on esitanud protokollilise vastuväite mõlemal koosolekul. Avaldaja selgitab, et 20. detsembri 2018 korteriomanike üldkoosolekul ei võetud vastu otsust sihtfondi moodustamise põhimõtete osas. Koosoleku päevakorras oli märgitud, et arutamisele tuleb „Maja soojustamise ja fassaadi vooderdamise projekti arutamine ja vastuvõtmine“, otsustati aga „Moodustada sihtfond 10 eurot kuus seitsmeks kuuks ..“. Sihtmakse metoodikat sellest otsusest ei selgu.
3.1.Lisaks märgib avaldaja, et 2018. aasta detsembri koosolekul hääletati sihtfondi üle maja fassaadide renoveerimiseks, aprilli 2019 koosolekul hääletati maja lõunapoolse külje vooderdamiseks palkonite osas ehk siis mingi teise sihtfondi osas ning 16. jaanuari 2020 koosolekul otsustati veel ühe sihtfondi loomine maja põhjapoolse külje soojustamiseks. Avaldaja järeldab, et korteriomanikud ei hääletanud üldkoosolekutel ühe ja sama sihtfondi osas. Avaldaja viitab ka korteriühistu põhikirja punktile 3.3.12., et sihtfondi maksete osas kehtestab üldkoosolek vaid maksete suuruse, mitte aga maksete jaotamise korda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 p 4 alusel lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. Seega lahendab kohus esitatud avalduse hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Vaidlust ei ole, et avaldaja on puudutatud isiku, Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu liige. Korteriühistu korteriomanike üldkoosolek, kus otsustati maja fassaadi renoveerimiseks ja soojustamiseks kehtestada sihtmakse, toimus 20. detsembril 2018 ning koosolekul otsustati moodustada fassaadi ehitustöödeks sihtfondi ja koguda 10 eurot igalt korterilt, s.o ühistu liikmelt seitsme kuu jooksul (jaanuar-aprill, oktoober-detsember) ning 20 eurot igalt korterilt viie kuu jooksul (mai-september). Korteriomanike 18. aprilli 2019 üldkoosolekul otsustati suurendada sihtfondi tasu 10 euro võrra perioodil maist kuni septembrini (s.o kokku 30 eurot kuus korteri kohta. Korteriomanike 16. jaanuaril 2020 üldkoosolekul otsustati suurendada sihtfondi elamu vooderdamiseks ja soojustamiseks 500 euro võrra igalt korterilt, s.o ühistu liikmelt, ning koguda raha ühe aasta jooksul vastavalt lisatud plaanile. Avaldaja vaidlustas ainult korteriomanike 16. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsuse osas, mis puudutab sihtmakse suurendamist 500 euro võrra igalt korteril. Eelmiseid, 20. detsembri 2018 ja 18. aprilli 2019 otsuseid keegi vaidlustanud ei ole.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas korteromanike 16. jaanuari 2020 üldkoosolekul ainult suurendati 20. detsembri 2018 üldkoosoleku otsusega kehtestatud sihtfondi makse rahalist suurust või kehtestati uus sihtmakse ja otsustati uue sihtmakse jaotamise kord, mis 4(7)
2-20-4168 erineb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 sätestatust ning kas korteriomanike üldkoosolek oli pädev suurendama sihtmakseid või kehtestama uut sihtmakset ja selle jaotamise korda.
8.Kohus tuvastas 20. detsembri 2018 üldkoosoleku protokollist, et koosolekul oli vastu võetud otsus moodustada sihtfond: 10 EUR/kuu, ajavahemikuks 7 kuud (jaanuar-aprill, oktooberdetsember ja 20 EUR/kuu ajavahemikuks 5 kuud (mai-september) (t.l.-35). Sihtfond moodustati vastavalt ettepanekule vooderdada maja kogu lõunapoolne fassaad. Kuidas jaotada sihtfondi maksete tasumise kohustus korteriühistu liikmete vahel, seda üldkoosoleku protokollist ei selgu. Kohus leiab, et üldkoosolek seda küsimust ei otsustanud ning seega tuleb sihtfondi maksete kohustuse jaotuse osas kohaldamisele KrtS § 40 lg 1, mis sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sihtfondi maksete rahalise suuruse määras üldkoosolek kooskõlas korteriühistu põhikirja p-ga 3.3.12. Korteriomanike üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud ning seega on otsus sihtfondi loomise ja maksete määramise osas kehtiv ja kuulub korteriomanike poolt täitmisele.
8.1.Kohus tuvastas 18. aprilli 2019 üldkoosoleku protokollist, et koosolekul oli päevakorra punkti 3 arutelu käigus vastu võetud otsus suurendada sihtfondi suurust maist septembrini 10 euro võrra, mis moodustab 30 eurot. Koosoleku päevakorra punkt 3 all toimus arutelu maja fassaadi renoveerimise ja hinnapakkumiste üle. Kohus järeldab, et otsus sihtfondi maksete suurendamiseks on tühine KrtS § 29 lg 1 alusel, kuna päevakorra punkti 3 all hääletamisele pandud otsus ei ole vastavuses päevakorraga. Päevakord nägi otsustamiseks ette teema „Maja fassaadi renoveerimine ja hinnapakkumiste arutamine“ (t.l.-40 pöördel), otsustati aga suurendada sihtfondi makseid, mida ei olnud päevakorras märgitud (t.l.-41). Koosoleku protokollist selgub, et koosolekul ei osalenud kõik korteriomanikud ja seega ei olnud koosolek KrtS § 29 lg 1 alusel pädev sellist otsust vastu võtma ning koosoleku otsus sihtfondi suurendamiseks on tühine koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2. Kohus saab tühisusele tugineda ka juhul, kui menetlusosalised sellele otseselt ei viita. Tühine otsus on kehtetu ja tühisel otsusel ei ole õiguslike tagajärgi.
8.2.Kohus tuvastas 16. jaanuari 2020 üldkoosoleku protokollist (t.l.-10), et koosolekul oli vastu võetud otsus „sihtfondi suurendamiseks 500 eurot korterilt aasta jooksul viiekorruselise maja põhjapoolse seina soojustamiseks“. Kohus järeldab, et 16. jaanuari 2020 üldkoosolekul suurendati
20.detsembri 2018 üldkoosoleku otsusega kehtestatud sihtmakset ja muudeti sihtmakse tasumise kohustuse jaotust. Lähtuvalt eelnevate üldkoosolekute protokollide sõnastusest on kohus seisukohal, et sihtmakse oli 20. detsembri 2018 üldkoosolekul kehtestatud kogu maja fassaadi soojustamiseks ja renoveerimiseks ning ei saa järeldada, et igal koosolekul otsustati luua erinevad sihtfondid maja põhjapoolse külje ja maja lõunapoolse külje renoveerimiseks.
9.Kohus leiab, et 16. jaanuari 2020 üldkoosolek ei olnud pädev muutma sihtmakse tasumise kohustuse jaotust selliselt, et sihtfondi makse 500 eurot aastas arvestatakse korteri kohta, ning selles osas on üldkoosoleku otsus vastuolus seadusega ja TsÜS § 38 lg 1 kohaselt kehtetu.
9.1.KrtS § 40 lg 1 ja lg 2 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. 5(7)
2-20-4168
9.2.Korteriühistu põhikirja p 3.3. sätestab kohustuste jaotamise ja arvelduste korra osas: Vastavalt sõlmitud tarnijatega lepingutele, ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, küte, kanalisatsioon, elekter, gaas) üldkoosoleku poolt kehtestatud korras. Makse summa määramisel, sõltuvalt tarbimise liigist, lähtutakse alljärgnevast:“ ning vastavalt põhikirja p-le 3.3.12. sihtfondide sissemaksete korral määrab maksete suuruse üldkoosolek. Kuna KrtS § 40 lg 1 ja lg 2 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud, sealhulgas sihtfondi maksed, korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Sihtfondide maksete tasumise kohustuse jaotuse määrab põhikirja p 3.3. alusel üldkoosolek ning ka maksete suuruse määramine on antud üldkoosoleku pädevusse.
9.3.Praegusel juhul ei sisalda põhikirja p-d 3.3. ja 3.3.12. seda, et sihtfondi maksed tuleb jagada korteriomanike vahel võrdselt. Põhikirja p 3.3. lubab sisuliselt kulude jaotamise pindalapõhisest arvestusest kõrvalekalduvalt otsustada üldkoosolekul ilma põhikirja muutmata. KrtS § 17 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kuna põhikirja p 3.3. ja 3.3.12. on vastuolus seadusega osas, milles korteriühistu üldkoosoleku otsusega ilma põhikirja muutmata võib sätestada seaduses sätestatust erineva majandamiskulude jagamise korra, siis tuleb sihtfondi sissemaksete korteriomandite vahel jaotamisel juhinduda KrtS § 40 lg 1 sätestatud üldreeglist, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kohus viitab ka 25. mai 2011 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendil tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, kus on jõutud samale järeldusele.
9.4.Kohus järeldab, et 16. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsus osas, et sihtfondi makse 500 eurot aastas arvestatakse korteri kohta, on vastuolus seadusega. Sealjuures on otsus seaduslik osas, millega suurendati sihtmakset 500 euroni aastas, kuna kooskõlas põhikirja p 3.3.12. on maksete rahalist suurust pädev määrama üldkoosolek. Maksete suuruse määramist seadus ei reguleeri ning KrtS § 17 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Otsus sihtfondi moodustamise kohta oli vastu võetud 20. detsembri 2018 üldkoosolekul ning otsus on kehtiv (vt määruse p 8).
10.Avaldaja palus kohtul tunnistada kehtetuks Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu korteriomanike 16. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsus „sihtfondi suurendamisest“ 500 euro ulatuses korterilt aasta jooksul. 10.1 Kohus rahuldab avalduse osaliselt ja tunnistab KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu korteriomanike 16. jaanuari 2020 üldkoosoleku otsuse osas, et sihtfondi makse 500 eurot aastas arvestatakse korteri kohta. Menetluskulud
11.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
11.1.Tsiviilasi on algatatud korteriomaniku avalduse alusel, menetluses osaleb kaks isikut – korteriomanik kui avaldaja ja korteriühistu kui puudutatud isik. Kohus rahuldas avalduse osaliselt. Avaldaja esitatud nõue koosnes sisuliselt kahest nõudest - avaldaja palus kohtul tunnistada kehtetuks Sillamäe linn, Viru pst 22a korteriühistu korteriomanike 16. jaanuari 2020 üldkoosoleku 6(7)
2-20-4168 otsus „sihtfondi suurendamisest“ 500 euro ulatuses korterilt aasta jooksul, s.o avaldaja vaidlustas nii sihtfondi suurendamise kui ka sihtfondi maksete tasumise jaotuse korteriomandite vahel. Kohus rahuldas ainult ühe osa sellest nõudest ning seega on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
11.2.Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, siis menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Jõustumine ja täitmine
12.TsMS § 617 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2021 kohtuotsusega.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.