N.R. Energy OÜ hagiavaldus Tapa Vallavalitsuse ja OÜ Tapa Vesi vastu tuvastusnõudes
Hagihind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: N.R. Energy OÜ (registrikood 12364776, asukoht: esindajad Sivelloni, 30331 Järve küla, Toila vald), lepinguline esindaja: Piret Kergandberg (e-post: [email protected]); Kostjad: 1) Tapa vald (vallavalitsuse kaudu, registrikood 75033477, asukoht: Pikk 15, 45106 Tapa, e-post: [email protected]); 2) OÜ Tapa Vesi (registrikood 10293718, asukoht: Rakvere tee 1, 45106 Tapa, e-post: [email protected]); Kostjate lepinguline esindaja: Anne Tammer (e-post: [email protected]). Istungi toimumise aeg
30. september 2021
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Piret Kergandberg; Kostjate lepinguline esindaja Anne Tammer; Kostja 1 lepinguline esindaja Margit Halop.
Resolutsioon
1.Jätta hagi nii põhi- kui ka alternatiivnõude osas rahuldamata.
Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. 1 (17)
2-20-7538 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.25. mail 2020 esitatud hagiavalduse kohaselt N.R. Energy OÜ (hageja) pakub soojusenergia tootmise ja jaotamise teenust üle Eesti, sealhulgas Tapa vallas Tapa linnas ja omab Tapa linna kaugküttepiirkonnas sooja tootjana katlamaju (Üleviste tn 5, Kooli tn 5 ja Leina tn 14a) ning sooja jagajana osa kaugküttepiirkonna soojatorustikest, mis kuulub ühtsesse Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrku. Konkurentsiamet on hagejale väljastanud tähtajatu tegevusloa nr KSM000019 soojuse müügiks ja tähtajatu tegevusloa nr KSJ000014 soojuse jaotamiseks kaugküttepiirkonnas. Lisaks hagejale omab kaugküttevõrgus soojatorustikke 100% Tapa valla (kostja I) omandis olev ettevõte OÜ Tapa Vesi (kostja II).
2.Kostja II omandis olevaid soojatorustikke kaugküttepiirkonna lõunapoolses osas kasutab hageja 1. novembril 2000 sõlmitud rendilepingu, mida on otsustuskorras 2. augustil 2010 pikendatud, ja kaugküttepiirkonna põhjapoolses osas 01. juulil 1999 sõlmitud rendilepingu, mida pikendati otsustuskorras 4. juunil 2014, alusel. Rendilepingu osapoolteks olid Termoring Grupp (registrikood 10691229), kelle õigusjärglane on hageja ja AS Tapa Vesi (registrikood 10293718), kelle õigusjärglane on kostja II.
3.Peale rendilepingu sõlmimist on hageja kaugküttevõrgus olevaid soojatorustikke märkimisväärselt ümber ehitanud ja laiendanud. Hageja on seda teinud kostja I poolt antud projekteerimistingimuste ja ehituslubade alusel. Viimaste aastate jooksul on hageja investeerinud kaugküttepiirkonna soojatorustikesse 646 315 eurot, rajanud 912,6 m soojatorustikku, rekonstrueerinud Ülesõidu tn 6, Leina tänava ning Pikk tn 8 ja Pikk tn 13 vahelise soojatorustiku.
4.27.03.2020 ja 17.04.2020 pöördus hageja kostja I poole nõudega pikendada rendilepingut.21.04.2020 vastas kostja I hageja taotlusele, et ei pea võimalikuks hagejaga sõlmitud rendilepingu pikendamist ega uue rendilepingu sõlmimist otsustuskorras. Rahandusministeerium selgitas 20. aprillil 2020 kostjale I, et vaidlused rendilepingu pikendamise küsimuses kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Lisaks rõhutas Rahandusministeerium, et hageja ja kostja I vahelised tsiviilõiguslikud vaidlusküsimused ei tohi seada ohtu tulevikus tarbijate kaugküttega varustamist.
5.Arvestades rendilepingus toodut ja poolte tahet rendilepingu sõlmimisel ning asjaolusid, et seni on hagejaga rendilepingut pikendatud otsustuskorras, hageja on rendilepingut täitnud nõuetekohaselt ning teinud rendilepingu perioodil kaugküttevõrgu soojatorustikku märkimisväärseid investeeringuid, siis ei saa hageja nõustuda sellega, et kostja I ignoreerib hagejale rendilepingust tulenevat eelisõigust rendilepingu jätkumisele. Asjaolu, et kostja I kavatseb seda teha, kinnitavad kostja I kirjad tulevastele kaugküttevõrguga liitujatele, kus kostja I annab juba enne, kui hange on läbi viidud või Tapa Vallavolikogu otsuse vastu võtnud, teada, et alates 01.08.2020 on Tapal võrguettevõtja ülesannetes teine ettevõte.
2 (17)
2-20-7538
6.Rendilepingust tulenevalt on hageja kaitse tagatud viisil, kus hagejal puudub kohustus esitada rendilepingu pikendamiseks teatud tähtaja jooksul avaldus. Rendilepingu pikendamise võimaldamine on rendilepingust lähtuvalt rendileandja kohustus. Kostja I on andnud hagejale selgelt teada, et kavatseb oma kohustust rikkuda. Kostja I on kavandatavat rikkumist vabandanud põhjendusega, et Tapa linna kaugküttevõrgu kasutamiseks rendilepingu sõlmimine otsustuskorras, st ilma avaliku konkursi või hanketa, on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhimõtete ja õigusaktidest tulenevate normidega. Kostja I põhjendused on otsitud ja sisustamata, sest kostjad on varasemalt pikendanud hagejaga rendilepingut otsustuskorras ja kostja I ei ole viidanud, milline õigusakt keelab kostjatel pikendada rendilepingut hagejaga rendilepingus kokku leppinud viisil otsustuskorras.
7.Hageja nõuab, et kostja II täidaks rendilepingut ja pikendaks hagejaga rendilepingut kokkulepitud viisil ja taotleb, et kostja II tahteavaldus rendilepingu pikendamiseks asendataks kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 alusel. Antud juhul on kostja II lepinguvabaduse piiramine õigustatud ja põhjendatud, sest rendilepingu pikendamata jätmine lõpetab faktiliselt hageja võimaluse kaugküttepiirkonnas soojaenergiat jaotada ja müüa, teisisõnu lõpetab hageja majandustegevuse ja jätab kaitseta hageja tehtud investeeringud. Hagejal on õigustatud huvi rendilepingu pikendamiseks.
8.Arvestades, et kostja I on hanke läbiviimist alles arutamas, siis on ilmne, et hanke läbiviimine (sealhulgas hankega seotud vaiete lahendamine ning hankelepingu sõlmimine) ja Konkurentsiametist vajalike tegevuslubade saamine olukorras, kus hanke võitjal neid tegevuslube ei ole, võtab aega, on oht, et rendilepingu lõppemisel jäävad tarbijad määramata ajaks ilma kaugküttega varustamisest.
9.Arvestades, et hageja ning kostja I ja kostja II vahel on käimas ka kohtuvaidlus (2-20-6125), mille eesmärk on muuhulgas tuvastada, kas kaugküttevõrgu soojatorustik on kaasomand (muuhulgas on hageja hinnangul kaasomanikeks hageja ja kostja II) ja milline osa sellest on hageja mõtteline osa, siis on hageja seisukohal, et enne, kui selles kohtuasjas ei ole lahendit jõustunud, ei saa kostja I ja kostja II kuulutada välja hanget kaugküttepiirkonnas soojuse jaotamiseks ja müügiks. Enne kohtulahendi jõustumist ei ole selge, kas ja mis ulatuses kostja II saab üldse kaugküttevõrku kolmandale isikule kasutamiseks anda. Vastasel korral ei ole välistatud, et kostja II annab hanke tulemusena kolmanda isiku kasutusse ja valdusesse või võõrandab hageja nõusolekuta hagejale kuuluva soojatorustiku mõttelise osa.
10.Lähtudes eeltoodust palus hageja tuvastada, et OÜ-l Tapa Vesi on kohustus anda nõusolek ja teha tahteavaldus selleks, et pikendada N.R. Energy OÜ-ga 1. novembril 2000 ja 1. juulil 1999 sõlmitud Tapa valla kaugküttepiirkonna kaugküttetorustike rendilepinguid kaheteistkümneks aastaks. Asendada Tapa Vesi OÜ nõusolek ja tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga.
KOSTJATE VASTUVÄITED
11.06. juulil 2020 esitatud vastuses kostjatel ei olnud vastuväiteid varem sõlmitud rendilepingute üle, kuid kostjad ei nõustunud hagejaga selles, et rendilepingu pikendamise võimaldamine on rendileandja kohustus. Mõlemas tähtajalises rendilepingus lepiti selgelt kokku, et hagejal on jaotusvõrgu kasutamise ja valdamise õigus kuni 31.07.2020.
12.Rendilepingutest ei tulene, et lepingud pikenevad samadel tingimustel kaheteistkümneks aastaks. Pikendamiseks on vaja lepinguid muuta. Lepingut võib VÕS 13 lg 1 järgi muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet 3 (17)
2-20-7538 lepingute pikendamise kohta. Lepingu ühepoolse muutmise õigus peab tulenema seaduse sättest või lepingutingimusest. Hagejale ei tulene rendilepingust ega seadusest õigust muuta poolte vahel sõlmitud rendilepingute tingimusi ühepoolselt. Rendilepingu pikendamiseks ei piisa hageja ühepoolsest tahteavaldusest. Kostjad ei ole nõus lepingu pikendamisega. Rendilepingust ei tulenenud kostjale II kohustust pikendada lepingut pärast lepingu tähtaja möödumist samadel tingimustel. Lepingu pikendamise eesõigus ei tähenda automaatselt senise lepingu pikenemist. Kostjad otsustasid, et pärast lepingu tähtaja möödumist ei jätkata kaugküttevõrgu rendile andmisega. Kuna rendilepingut ei ole pikendatud ega uuendatud, siis ei saa hagejal olla ka vastavat eelisõigust. Kostjad on otsustanud korraldada soojuse jaotamise ja müügi tarbijatele valla enda äriühingu (kostja II) kaudu. Järelikult peaks olema selge, et kui soojuse jaotamist ning müüki ei korraldata enam vastava teenuse osutamiseks sõlmitava lepingu alusel ja edaspidi selles osas lepinguid kostja II poolt ei sõlmita, siis ei saa tekkida ka võimalikku uut ettevõtjat, kelle suhtes saaks hageja nõuda eesõigust rendilepingu pikendamiseks.
13.Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab võrdse kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ning proportsionaalsuse, võimaldades võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (Riigikohtu 15.12.2005 otsus asjas nr. 3-3-1-59-05, p. 17). Kohase menetluse tuvastamiseks tuleb leping kvalifitseerida ehk teha kindlaks, millise lepinguga on tegu. Pärast lepingu kvalifitseerimist saab tuvastada, mis oleks sellise lepingu sõlmimiseks kohane menetlus. Riigikohus on seisukohal, et poolte kujundusõiguse kasutamine ei ole määrav eristamaks, kas sõlmitav leping kuulub riigihangete seaduse ja hankedirektiivide reguleerimisalasse, vaid oluline on tehingu tegelik sisu, lepingu ese ja küsimus, kas tegemist on hankijaga (Riigikohtu 5.11.2012 otsus asjas nr. 3-3-1-39-12, p. 20). Kohase menetluse kindlakstegemine on oluline nii pooltele kui ka avalikule haldusele, sest ebaõiges menetluses sõlmitud lepingu korral võib tõusetuda õiguslikke vaidlusi mh lepingu tühisusest. Seega sõltub vaidlusaluste lepingute kvalifitseerimisest, kas ja millist regulatsiooni tuleb kostjatel järgida kaugküttevõrgu kasutusse andmisel ja võrguettevõtja leidmisel võrgu abil soojuse jaotamiseks ja müügiks. Samuti sõltub sellest, kas hagejaga sõlmitud rendilepingute pikendamine on üldse võimalik (õiguspärane).
14.Hageja on Tapa kaugküttepiirkonnas asuva kolme katlamaja omanik ning tegeleb soojuse tootmisega. Rendilepingute alusel on hagejal õigus kasutada kostjale II kuuluvat kaugküttevõrku. Samal ajal on hagejal rendilepingutest tulenev kohustus osutada võrgu kaudu jaotusvõrguga liitunud ja liituvatele tarbijatele soojusenergia võrguteenuseid. Hageja toodab soojust ja kasutab võrku soojuse jaotamiseks ning tarbijatele müügiks. Eeltoodust nähtub, et rendilepingutes on lisaks jaotusvõrgu kasutada andmisele lepitud kokku ka selles, et rentnik osutab võrguteenust. Tegemist on segalepinguga, mille esemeks on nii avaliku ressursi kasutada andmine kui ka kaugküttevõrgu teenuste osutamine tarbijatele, mis moodustavad jagamatu terviku. Nende lepingute peamiseks eesmärgiks on tagada soojuse transportimine võrgu kaudu tarbijapaigaldisteni ning soojuse müük tarbijatele. Kaugküttevõrgu kasutada andmine on üksnes abistav tehing. Kostjad on seisukohal, et olemuslikult on tegemist teenuste kontsessiooniga. Riigikohus on leidnud kaugkütteseaduse alusel tekkinud kohaliku omavalitsuse ja soojusettevõtja õiguslikud suhted on olemuselt kontsessioonisuhted (Riigikohtu 05.04.2010.a. määrus haldusasjas nr. 3-3-1-7-10, p. 9).
15.Riigihangete seaduse § 131 lg 2 kohaselt on riigihankelepinguks ka leping, millega hankija annab ettevõtjale õiguse teenust osutada ning saada selle eest kolmandatelt isikutelt tasu. Õiguslikult käsitletakse sellist lepingut kontsessioonilepinguna. Kuna oli rendileandja andnud rentnikule õiguse 4 (17)
2-20-7538 võtta kolmandatelt isikutelt tasu ja rentnik võttis üle rendileandjale kuuluva varaga teenuse osutamise riski, saab pooltevahelist suhet pidada kontsessioonisuhteks tulenevalt RHS §-st 131.
16.Vaidluses ei ole tegemist rendilepingu pikendamisega, vaid võrguettevõtja leidmisega soojuse jaotamiseks ja müügiks tarbijatele alates 01.08.2020.a. Lepingute pikendamisega annaks kostja II hagejale õiguse võtta kolmandatelt isikutelt tasu ja hageja võtab üle võrguteenuste osutamisega seotud riskid. Seetõttu saab lepingute pikendamist pidada teenuste kontsessiooni andmiseks. Teenuste kontsessiooni andmisel peab kostja II (hankija) lähtuma riigihangete seaduses sätestatud nõuetest (RHS § 16), eelkõige RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Eeltoodust tulenevalt on kostjad seisukohal, et hagejaga rendilepingute pikendamine otsustuskorras on välistatud. Kostja II ei ole nõus pikendama hagejaga sõlmitud rendilepinguid, kuna pikendamine oleks vastuolus kehtivas riigihangete seaduses sellist tüüpi lepingutele ettenähtud menetluskorraga. RHS sätete kohaselt ei või kostja II hagejaga rendilepinguid pikendada (kontsessiooni anda), kui riigihanget ei korraldata. Seega, arvestades Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohti (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid nr. 3-3-1-66-10; nr. 3-3-1-31-11; nr. 3-3-1-39-12) ei saa kostja II, kui avaliku ressursi omanik, sõlmida kontsessiooni andmiseks seadusega vastuolus olevat kokkulepet rendilepingute pikendamiseks. Sellise keelu mõtteks tuua kaasa keelu rikkumisega sõlmitud lepingu tühisus tulenevalt TsÜS §-st 87.
17.22.06.2020 otsustas Tapa Vallavolikogu korraldada soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijatele Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja Tapa Vesi OÜ kaudu alates 01.08.2020. Samuti otsustas volikogu anda Tapa Vesi OÜ-le ainuõiguse Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks, milleks on kaugküttevõrgu arendamine, laiendamine, uute tarbijate liitmine, soojuse ostu konkursside korraldamine ja muud haldusküsimused. Tapa Vesi OÜ võrgu- ja tegevuspiirkonnaks määrati Tapa linna kaugküttepiirkond. Kostja I leiab, et Tapa Vallavolikogu 22.06.2020 otsus nr 186 on aluseks sisetehingule riigihangete seaduse mõistes. Tulenevalt RHS §-st 12 lg 1, riigihangete seaduses sätestatud korda ei ole avaliku sektori hankija kohustatud rakendama sisetehingutele.
18.Hageja on palunud pikendada 01.11.2000 ja 01.07.1999 sõlmitud lepinguid, kuid ei ole neid kohtule esitanud. Rendilepingud, mille tõttu hageja on kohtusse pöördunud, on sõlmitud hageja ja kostja II vahel. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja II vahel sõlmitud rendilepingutest. Kostja I ei ole rendilepingute pooleks, mistõttu temalt ei saa VÕS § 108 lg 2 alusel rendilepingute täitmist nõuda. Hageja ei ole põhjendanud hagi esitamist kostja I vastu. Kostjad leiavad, et hagi kostja I vastu tuleb jätta igal juhul rahuldamata.
19.Hageja väidab üldsõnaliselt, et ta on teinud olulisi investeeringuid, ehitanud ümber ja laiendanud kaugküttevõrgus olevaid soojatorustikke. Kostjad ei nõustu hageja konkretiseerimata väidetega. Hageja ei ole investeeringuid teinud. Hageja enda poolt koostatud hagiavalduse lisa 6 „Investeerimine Tapa“ ei ole käsitletav tõendina. Kostjatel ei ole kohustust kaitsta hageja väidetavaid investeeringuid. Hageja ehitas Tapa linna soojatorustikke, mille suhtes on kinnistusraamatusse kantud hageja kasuks isiklikud kasutusõigused soojatorustike ehitamiseks ja omamiseks. Vastavalt AÕS § 225 lg 1 isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Hageja poolt uute soojatorustike ehitamine ja nende omamine ei ole seotud poolte 5 (17)
2-20-7538 vahel sõlmitud rendilepingutega. Uute soojatorustike rajamine oli ja on hageja mõjusfääris ja hageja enda risk, mille eest kostjad ei vastuta.
HAGEJA SEISUKOHT
20.14. juulil 2020 esitatud seisukohas hageja märkis, et tsiviilasjas nr 2-20-8056 (N.R. Energy OÜ hagi Tapa Vallavalituse, OÜ TAPA VESI, MAXIMA Eesti OÜ ja Universal Industries Osaühingu vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja rikkumise ärahoidmiseks) kostjad tunnistavad hageja omandiõigust minimaalselt osale torustikule (p 14). Hageja tellis eksperthinnangu. Soojusenergeetikainsener (V, tase 8) Ü. K. ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsent V. V. koostatud ekspertiis kinnitab, et kaugküttevõrgus hagejale kuuluvate soojatorustikulõikude kogupikkus on 2762m, mis ilma Kaitseväe territooriumil paiknevate soojatorustiketa ja Kaitseväe linnaku tarbijapaigaldiseta on 25,92% kaugküttepiirkonna soojatorustikest. Lisaks kinnitatakse ekspertiisis, et kaugküttepiirkonnas moodustavad soojatorud ühtse soojatorustike süsteemi.
21.Tapa vald juba 18.05.2020 teavitas tarbijaid, et alates 01.08.2020 on Tapal võrguettevõtja ülesannetes teine ettevõte. Vaatamata hageja korduvatele päringutele, ei edastanud Tapa vald hagejale informatsiooni uue võrguettevõtte kohta, kes vastavalt valla poolt tarbijatele edastatud teavitustele asub 01.08.2020 Tapa linnas võrguettevõtja ülesannetesse. Alles 25.06.2020 teavitas Tapa vald hagejat, et alates 01.08.2020 hakkab Tapa linna kaugküttepiirkonnas tarbijatele soojusenergia edastamise, jaotamise ja müügiga tegelema kostja 2. Otsuse uue võrguettevõtte kohta võttis Tapa vald 22.06.2020. Seega teadis Tapa valla ametnik Tapa valla veel vastuvõtmata otsust ette rohkem kui 1 kuu. Kostja I on 22.06.2020 otsusega nr 186 sisuliselt määranud, kes saab Tapa linna kaugküttevõrgu võrguettevõtjaks. Selline kostja I otsustus on materiaalselt õigusvastane, sest sellel puudub õiguslik alus. Võrguettevõtjaks on ettevõtja, kes omab või valdab võrku ehk torustikke ja seadmeid ning kasutab neid soojuse jaotamiseks. Võrguettevõtja staatus tekib seaduse alusel ettevõtja suhtes, kes vastab võrguettevõtja mõistele. Võrguettevõtjaks ei saa määrata, see on seadusest tulenev faktiline seisund. Eeltoodut on kinnitanud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma 08.04.2020 vastuses. Samuti on seda kinnitanud Konkurentsiamet oma märgukirjas kostjale I. Ühte võrku saab korraga vallata ainult üks võrguettevõtja ja selleks võrguettevõtjaks saab olla ettevõtja, kes valdab kogu võrku. Seega ei ole otsus nr 186 õiguspärane, kuna kostja I puudus õigus sellist haldusakti anda.
22.Praegusel juhul on osa võrgust hageja omandis, mida hageja ei ole kellelegi rentinud. Seega ei ole ega muutu OÜ Tapa Vesi võrguettevõtjaks, sest tal puudub kogu võrgu omand või valdus nagu näeb obligatoorselt ette KKütS § 2 p 10. Siiski määras kostja I otsusega nr 186 anda Tapa Vesi OÜle ainuõigus Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks, kuigi osa kaugküttevõrgust ei kuulu kostjale I ega OÜ-le Tapa Vesi. Sellega otsustas kostja I sisuliselt kasutada võõrast vara. Tegelikkuses oleks kostjad pidanud asuma hagejaga läbirääkimistesse hageja torude kasutamise osas. Kostja I poolt ei olnud õiguspärane ainuõiguse andmine otsustuskorras OÜ-le Tapa Vesi. Seega, KKütS § 1 lg 2 ja Riigikohtu praktikast tulenevalt pidanuks kostja I valiku tegemisel, kas torustikku rentida ja kui siis kellele rentida, läbi viima objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele vastav valikumenetlus. Küsimuse all ei ole hetkel see, kas kostja I oleks pidanud läbi viima avatud valikumenetluse või konkursi (järgides õiguse üldpõhimõtteid nagu võrdne kohtlemine, läbipaistvus) või riigihanke riigihangete seaduse alusel või tagama juurdepääsu torustikule mingil muul loogilisel viisil, sest praegusel juhul ei toimunud mingit menetluses osalemise võimaldamist hagejale. Olukorra teeb veelgi markantsemaks asjaolu, et kostja I kinnitas mitmeid kordi ise, et ta 6 (17)
2-20-7538 korraldab soojuse jaotamiseks ja müügiks mingit sorti valikumenetluse ja just sellel põhjusel keeldus hagejaga rendilepinguid pikendamast.
HAGIAVALDUSE TÄIENDUS
23.27. aprillil 2021 esitatud täpsustatud hagiavalduse kohaselt rendilepingute lõpptähtaja saabumisest hoolimata ei valmistanud Tapa vald ette rendilepingute pikendamist, mis oli samas vajalik selleks, et hageja Tapa linna kaugküttevõrgu võrguettevõtjana saaks jätkata kaugkütte kui elutähtsa teenuse osutamist õiguspärasel viisil.
24.Kostja I loobus ilmselt hagi esitamise tõttu oma senisest plaanist rendilepinguid kostjaga II sõlmida ning määras 22. juunil 2020 OÜ Tapa Vesi võrguettevõtjaks oma haldusaktiga. 31. juulil 2020 möödus rendilepingute tähtaeg. Mõlemad pooled jätkasid siiski lepingu täitmist. Kostjad ei ole taotlenud hagejalt rendilepingute objektiks oleva vara tagastamist kostjatele või kaugküttetorustiku osade valduse kostjale I või II või muudele omanikele üleandmist. Kostja II ei ole täitnud ka kohustuslikke eeldusi, mis peavad olema täidetud, et üldse kaugküttevõrku vallata ja kasutada. Kaugküttevõrku saab sihtotstarbeliselt vallata ja kasutada üksnes võrguettevõtja, sest kaugküttevõrgu valdamise ainus eesmärk on tarbijatele kaugkütteteenuse osutamine. Kostja II ei ole saanud Konkurentsiametilt vajalikke lube soojuse müügiks ja jaotamiseks Tapa linna kaugküttevõrgus, hagejal on seevastu vastavad load olemas. Veelgi enam, Konkurentsiamet rahuldas 13. aprillil 2021 hageja taotluse ja kehtestas oma otsusega hagejale Tapa võrgupiirkonna uue soojuse piirhinna 52,70 €/MWh käibemaksuta (63,24 €/MWh käibemaksuga hind lõpptarbijale senise 71,48 €/MWh asemel. Piirhinna märkimisväärne langetamine pole olnud mitte kuidagi seotud kostjate tegevusega, vaid üksnes hageja poolt tema katlamajadesse tehtud suurtest investeeringutest tuleneva kokkuhoiuga. Kostja I veebilehel avaldatud teade selle kohta, nagu oleks soojuse piirhinna langetamine olnud Tapa valla „teene“, on ebaõige, eksitav ja isegi naeruväärne, sest kostjad selle piirhinna menetluse osalised ei olnud ja valla tegevus on olnud suunatud hageja tegevuse takistamisele, mitte tema esitatud taotlusele rahuldamisele kaasaaitamisele. Küll aga näitab teade kostja 1 veebilehel, et kostjad aktsepteerivad hageja poolt võrguettevõtja teenuse osutamist Tapa linnas, milliseks on võrgu valdamine vajalik. Seega on avalikes ja ka kostjate enda huvides, et hageja võrku valdaks ja kasutaks ning oleks seega jätkuvalt KKütS kohaselt Tapa linnas võrguettevõtjaks. Hageja on ainus isik, kes sai augustis 2020 ja saab ka määramata aja jooksul tulevikus ainsana täita kaugküttevõrgu valdamise ja kasutamise avalik-õiguslikku eesmärki.
25.Hagejale arusaadavalt aktsepteeris ka kostja II rendisuhte jätkamist hagejaga alates 1. augustist 2020, mida kinnitas kostja II poolt hagejale esitatud 30. septembril 2020 arve nr 207013 torustike kasutamise eest 2020. a augustis ja septembris. Siiski on kostja II üllatuslikult 10. veebruaril 2021 esitanud hagejale kahjunõude väites, et hageja on rikkunud kohustust renditud ese tagastada. Hageja eesmärk kohtusse pöördumiseks oli saavutada temaga sõlmitud rendilepingute jätkamine pärast 1. augustit 2020. See tähtaeg möödunud ja hagejale arusaadavalt, arvestades poolte käitumist, rendilepingud jätkusidki. On aga selgunud, et kostja II nii ei arva. Seetõttu soovib hageja rendilepingute pikenemise tuvastamist kohtuotsusega, esitades käesolevaga alternatiivse nõude.
26.VÕS § 310 lg 1 sätestab, et kui tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist ning üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahenädalase tähtaja jooksul teistsugust tahet, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks. VÕS § 341 kohaselt kohaldatakse rendilepingute suhtes reeglina üürilepingute kohta sätestatut. VÕS § 310 lg-st 1 erinevat regulatsiooni 7 (17)
2-20-7538 VÕS rendilepingu peatükis (v-a põllumajandusliku rendilepingu osas) sätestatud ei ole, mistõttu kohaldub VÕS § 310 lg 1 sõltumata sellest, kas lugeda vaidlusalused lepingud üüri- või rendilepinguks. Antud juhul lõppes kahenädalane periood üürlepingu tähtaja möödumisest 17. augustil 2020. Selle ajavahemiku kestel jätkas hageja Tapa kaugküttevõrgu kasutamist. Kostjad ei nõudnud ajavahemikus 1.-17. august 2020 rendilepingu eseme valduse väljaandmist kostjale II ega avaldanud muul viisil soovi, et hageja lõpetaks koheselt rendilepingu esemeks olnud kaugküttevõrgu osa kasutamise. Kostja II poolt 30. septembril 2020 torustiku augustikuus kasutamise eest arve esitamine viitab, et vastupidi – kostja II nõustus sellega, et pooltevaheline senine suhe jätkub ka lepingu tähtaja möödumise järel. Seega on VÕS § 310 lg 1 sätestatud eeldused täidetud ning juhul, kui kohus ei asenda (tagasiulatuvalt) kostja II nõusolekut ja tahteavaldust rendilepingute pikendamiseks alates 1. augustist 2020 kaheteistkümne aasta pikkuseks perioodiks, tuleb hageja ja kostja II vahelised rendilepingud lugeda muutunud tähtajatuks. Isegi kui mitte lähtuda VÕS § 310 lg 1 regulatsioonist, siis arvestades poolte käitumist, siis on tegemist suulise rendilepinguga VÕS § 339 mõttes. Pooltel on küll pärast rendilepingu esialgse tähtaja möödumist vaidlus rendi suuruses (kostjad nõuavad hagejalt üüri suuremas summas kui enne), kuid see iseenesest ei välista rendilepingu olemasolu.
27.Antud juhul on hagejal õiguslik huvi, et kostjad ja kolmandad isikud oleksid teadlikud hageja ja kostja II vahelise rendilepingu olemasolust. Olukord, kus hageja peab seadusest tulenevalt täitma võrguettevõtja kohustusi, ent samas on tema poolt Tapa linna kaugküttevõrgu valdamise õiguspärasus ebaselge, on oluliste negatiivsete tagajärgedega: (a) on ebaselge, millistel alustel ja tingimustel peaks hageja kostjale II tasuma torustiku kasutamise eest tasu. Selle kinnituseks on üllatuslikult, ligi kuus kuud pärast lepingu pikenemist, kostja II kahjunõude esitamine; (b) kostja I on mh keeldunud hagejale väljastamast projekteerimistingimusi, mis on vajalikud kaugküttevõrgu arendamiseks ja uute tarbijate liitmiseks, põhjendusega, et hageja näol pole tegemist võrguettevõtjaga; (c) õigusliku ebaselgus tekitab ja võib edaspidi tekitada küsimusi ning asjatuid vaidlusi Konkurentsiameti kui kaugkütte valdkonda reguleeriva riigiasutusega ning hageja klientidega, Tapa linna kaugküttevõrgu soojusenergia tarbijatega.
28.Lähtudes eeltoodust palus hageja alternatiivselt 25. mai 2020 hagiavalduse resolutsiooni p-s 3 esitatud nõudele täiendada hagiavaldust järgmise nõudega: Alternatiivselt tuvastada, et OÜ Tapa Vesi ja N.R. Energy OÜ vahel 1. novembril 2000 ja 1. juulil 1999 sõlmitud kaugküttetorustike rendilepingud on muutunud alates 1. augustist 2020 tähtajatuks.
KOSTJATE VASTUVÄITED
29.25. mail 2021 esitatud vastuses kostjad teatasid, vale on hageja väide, et kostjad ei nõudnud ajavahemikus 01.-17.08.2020 rendilepingu eseme valduse väljaandmist kostjale II ega avaldanud muul viisil soovi, et hageja lõpetaks koheselt rendilepingu esemeks olnud kaugküttevõrgu kasutamise. Samuti on ebaõige hageja väide, et kostja II nõustus sellega, et pooltevaheline senine suhe jätkub ka lepingu tähtaja möödumise järel. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud rendilepingud lõppesid tähtaja möödumise tõttu 31.07.2020. Mõlema rendilepingu p-s 7.6. on kokku lepitud, et lepingu lõppemisel on rentnik kohustatud jaotusvõrgu valduse ja kasutusõiguse rendileandjale tagastama hiljemalt lepingu lõppemise päeval. Hageja ei tagastanud kostjale II soojuse jaotusvõrku. Hageja oli kuni 31.07.2020 kaugkütteseaduse (KKütS) § 2 p 10 mõttes võrguettevõtja, kes kasutas võrku soojuse jaotamiseks. Hageja jättis KKütS § 14 lg-st 7 tulenevad kohustused täitmata. 8 (17)
2-20-7538
30.Tarbijatele soojusvarustuskindluse tagamiseks peab hageja kostjale II tagastama rendilepingute esemeks olevad kaugküttetorustikud ning üle andma KKütS §-st 14 tulenevad võrguettevõtja kohustused. Sellest tulenevalt saatis kostja II 05.08.2020 hagejale kokkuleppe projekti ja tegevuskava üleminekuperioodiks, mille jooksul hageja lõpetab oma tegevuse võrguettevõtjana ja annab kostjale II üle Tapa linna kaugküttevõrgu hiljemalt 31.10.2020 ning kostja II asub täitma võrguettevõtja ülesandeid Tapa linna kaugküttepiirkonnas alates 01.11.2020. 05.08.2020 on kostja II rendileandjana selgelt avaldanud hagejale kui rentnikule, et rendilepingud on lõppenud, nende täitmisega ei jätkata ning kaugküttetorustikud tuleb kostjale II tagastada. Seega on kostja II avaldanud hagejale VÕS § 310 lg 1 mõttes teistsugust tahet. Poolte vahel sõlmitud rendilepingud ei muutunud tähtajatuks.
31.Hageja teadis juba enne rendilepingute tähtaja saabumist, et kostjad ei ole nõus jätkama rendilepingute täitmisega ega nende pikendamisega. 27.03.2020 saatis hageja mõlemale kostjale nõude rendilepingu sõlmimiseks. 17.04.2020 saadetud kirjas nõudis hageja kostjatelt rendilepingute kehtivuse pikendamist. Kostja I selgitas 21.04.2020 vastuses hagejale, et ei pea võimalikuks hagejaga sõlmitud rendilepingute pikendamist ega uue rendilepingu sõlmimist otsustuskorras, st ilma avaliku konkursi või hanketa. Seega teadis hageja juba 25.06.2020, et kostjad ei jätka soojuse jaotusvõrgu rendile andmisega, vaid Tapa Vallavolikogu 22.06.2020 otsuse alusel täidab kostja II ise võrguettevõtja ülesandeid ning peab kasutama endale kuuluvaid kaugküttetorustikke soojuse jaotamiseks ja müügiks Tapa linna tarbijatele. 06.07.2020 Viru Maakohtule ja hagejale saadetud kostjate vastusest nähtub selgelt kostjate tahe mitte jätkata rendilepingute täitmist ning mitte pikendada kaugküttetorustike rendilepinguid.
32.Hageja ei ole alates 01.08.2020 tasunud renti, mis viitab hageja arusaamisele, et rendilepingud on lõppenud tähtaja möödumise tõttu ning mingit lepingute pikenemist ei ole toimunud. 2020.a septembrist esitas kostja II hagejale arveid hüvitise saamiseks kaugküttetorustike õigusliku aluseta kasutamise eest ja hageja soovil selgitas korduvalt oma nõudeid. Pärast mitmete kuude vältel toimunud e-kirjavahetust saatis hageja 07.12.2020 kostjale e-kirja, et ei aktsepteeri arveid. Eeltoodud e-kirjast nähtub, et hageja arvates temal ei olnud mingit kohustust midagi maksta kaugküttetorustike kasutamise eest alates 01.08.2020. Kui rendilepingud oleks pikenenud ja muutunud tähtajatuks, siis oleks hageja esmane ja peamine kohustus olnud maksta renti. Hageja ei ole seda teinud. 10.02.2021 tegi kostja II hagejale ettepaneku hüvitada kostjale II kahju 55 115.86 eurot rendilepingute esemete tagastamisega viivitamise eest ajavahemikus 01.08.2020 – 31.01.2021 hiljemalt 22.02.202. Hageja vastas sellele 09.03.2021. Hageja ei nõustunud kostja II nõudega ja märkis, et talle jääb arusaamatuks, milles seisneb kostjale II tekitatud kahju.
33.Kostjad on seisukohal, et pärast 31.07.2020 pooled ei jätkanud rendilepingute täitmist. Olukorras, kus hageja rikub rendilepinguid, ei tagasta kostjale II kaugküttetorustikke pärast rendilepingute lõppemist tähtaja möödumise tõttu, ei anna kostjale II üle KKütS §-st 14 tulenevaid võrguettevõtja kohustusi, jätkab kostjate nõusolekuta soojatorustike kasutamist, ei ole selline käitumine käsitletav asja kasutamisena VÕS § 310 lg 1 mõttes ja kõne alla ei saa tulla rendilepingute muutumine tähtajatuks. Kostjad ei ole mitte jätkanud rendilepingute täitmist, vaid hageja ei ole rendilepingute esemeid tagastanud, kuigi poolte vahel sõlmitud rendilepingud on lõppenud. Alates 01.08.2020 kasutab hageja kostjale II kuuluvaid kaugküttetorustikke ilma õigusliku aluseta. Hagejal puudub õigus jaotusvõrku vallata ja kasutada. Kostjad ei nõustu hageja väitega, et tema on ainus isik, kes sai augustis 2020 ja määramata aja jooksul tulevikus ainsana täita kaugküttevõrgu valdamise ja kasutamise avalik-õiguslikku eesmärki. 9 (17)
2-20-7538
34.Hageja heidab ette, et kostja II ei ole saanud Konkurentsiametilt lube soojuse müügiks ja jaotamiseks Tapa linna kaugküttevõrgus. Hageja seisukoht on ekslik. KKütS § 18 lg. 1 kohaselt peab tegevusluba olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks: soojuse tootmine, soojuse jaotamine ja soojuse müük. Vastavalt KKütS § 18 lg. 2 p-dele 2 ja 3 KKütS 18 lg-1 sätestatud loakohustus puudub soojuse jaotamisel, kui jaotamise prognoositav maht aastas ei ületa 50 000 MWh ettevõtja kohta, ja soojuse müügil, kui müügi prognoositav maht aastas ei ületa 50 000 MWh ettevõtja kohta. Tapa linna kaugküttepiirkonnas ei ületa jaotatava ja müüdava soojuse maht 50 000 MWh, mistõttu kostjal II ei pea olema tegevusluba soojuse jaotamiseks ja müügiks. Hageja on palunud tuvastada, et 01.11.2000 ja 01.07.1999 sõlmitud lepingud on muutunud alates 01.08.2020 tähtajatuks, kuid ei ole neid kohtule esitanud. Kuna kohtuasja juures ei ole eelnimetatud lepinguid, siis kostjate arvates ei ole võimalik neid kvalifitseerida ega anda õiguslikku hinnangut, kas hageja nõue on põhjendatud.
HAGEJA SEISUKOHT
35.15. juunil 2021 esitatud seisukohas hageja märkis, et kostjad on käesolevas vaidluses, sh oma 25. mai 2021 vastuses läbivalt väitnud, et nende sooviks on olnud rendilepingu lõppemine. Selline väide on eksitav ja vale. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldusi tõlgendada vastavalt nende tegija tegelikule tahtele. Antud juhul väljendab kostjate käitumine nii enne kui pärast
31.juulil 2020 saabunud rendilepingute lõpptähtaega, et kostjad ei soovinud hageja poolt torustike tagastamist, vaid nende jätkamist teadmata aja jooksul. Samuti soovisid kostjad hageja poolt kasutamise eest tasu maksmist. See vastab üüri/rendilepingu sisule (VÕS § 271, 339). Järelikult sõltumata vastupidistest väidetest soovisid kostjad tegelikult rendilepingute jätkumist.
36.Isegi kui kostjad oleksid väljendanud selgesõnaliselt tahet, et hageja annaks kostjale II üle rendilepingu esemeks oleva kaugküttetorustiku osa, ei oleks valduse üleandmine olnud KKütS § 14 lg 6 ja 7 kohaselt lubatud, seaduslik ega kehtiv. KKütS § 14 loetleb võrguettevõtja kohustusi, mis on suunatud sellele, et võrguettevõtja varustaks nõuetekohaselt tarbijaid soojusenergiaga ning tagaks teenuse varustuskindluse. Selle eesmärgi täitmiseks sätestab KKütS § 14 lg 6 võrguettevõtjatele keelu lõpetada oma tegevus ilma, et ta annaks oma kohustused üle teisele ettevõtjale. Ettevõtete puhul, mis tegutsevad mitmes võrgupiirkonnas, tuleb seda sätet tõlgendada viisil, et keelatud on ka tegevuse lõpetamine ühes võrgupiirkonnas ilma, et tema asemele asuks uus võrguettevõtja, kes on võtnud üle tegevuse lõpetava võrguettevõtja kohustused. Kohustuste nõuetekohane üleandmine hõlmab KKütS § 14 lg 7 kohaselt ka Konkurentsiameti kirjalikku informeerimist, mis peab toimuma vähemalt 12 kuud enne tegevuse lõpetamist. Regulatsioon lähtub arusaamast, et võrguettevõtja kohustuste üleandmine hõlmab suurt hulka õiguslikke ja praktilisi toiminguid (lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine, torustiku kasutusõiguse üleandmine, uue ettevõtja töötajate ettevalmistamine jne), mis võivad ajaliselt kesta kuni ühe aasta. Käesoleval juhul teatas kostja I hagejale, et ei pea võimalikuks rendilepingute pikendamist või uute sõlmimist otsustuskorras 21. aprillil 2020, st veidi rohkem kui 3 kuud enne rendilepingute lõppemist.
37.Kui kohus peaks leidma, et kostjate tegelik tahe oli siiski sundida hagejat rikkuma KKütS § 16 lg-d 6 ja 7, tuleks tekkinud olukorras lähtuda TsÜS § 138 lg-st 2 ning VÕS § 6 lg-st 2. Nende sätete kohaselt on keelatud õiguste teostamine selliselt, et sellega tekitatakse (tahtlikult) kahju teisele isikule. Hagejale KKütS § 14 rikkumisel kaasnevad võimalik kahjulikud tagajärjed ei saanud olla kostjatele teadmata. Seetõttu tuleks hageja ja kostja II vahelistele rendilepingutele kohaldada VÕS § 310 lg 1 sõltumata kostjate tahteavaldustest. 10 (17)
2-20-7538
38.Rendi tasumata jätmine on olnud tingitud kostja II tegevusest. Hageja oleks renti edasi tasunud, kui arved oleksid olnud korrektsed – õiges summas, viitega rendilepingule ja koos lisanduva käibemaksuga. Hageja ei saa teha kostjale II suvalisi makseid. Torustike kasutamise eest tasutav summa peab olema renditasu, sest see on seotud Konkurentsiameti kooskõlastatud piirhinna ja hinnavalemiga. Selleks, et Konkurentsiamet saaks rendikulude põhjendatust kontrollida ja hinnata, tuleb Konkurentsiametile esitada rendileping. Hageja suhtes kehtiv Konkurentsiameti otsus soojuse piirhinna ja hinnavalemi osas eeldab sarnaselt varasemaga, et hageja tasub kostjale II renti vastavalt poolte vahel seni kehtinud rendilepingule ja samas summas. Selle kohaselt rendisumma sõltub põhivara kapitalikulust ning põhjendatud tulukusest ning rendisummaks on majandusaastal 2020/2021 kokku 56 230 eurot.
39.Hageja selgitab, et kahjuks ei ole seoses lepingupooleks olevate isikute vahetusega enam kui 20 aastat vanad algsed lepingud säilinud. Samas ei oma see tähtsust, kuna vastavalt 2. augustil 2010 ning septembris 2009 3uuendatud rendilepingud koos hilisemate muudatustega (uuendatud lepingud ja nende muudatused on esitatud hagiavalduse lisas 4) kujutavad endast rendilepingute uusi tervikredaktsioone. Kostjad ei ole kahtluse alla seadnud fakti, et vastavalt 2009. a ja 2010. a sõlmitud lepingud kujutasid endast varasemate lepingute uuendamist. Selleks, et vältida segadust ja asjatuid vaidlusi eeltoodud küsimuses, täpsustab hageja sõnastust vastavalt käesoleva menetlusdokumendi taotlustes toodule, viidates selgesõnaliselt asjaolule, et vaidlusaluseid rendilepinguid uuendati (st allkirjastati uus terviktekst) vastavalt 2009. ja 2010. aastal.
40.Lähtudes eeltoodust palus hageja asendada Tapa Vesi OÜ nõusolek ja tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga; täpsustada 27. aprilli 2021 hagiavalduse täienduse resolutsiooni p-s 1 esitatud alternatiivse nõude sõnastust ja sõnastada see järgnevalt: Alternatiivselt tuvastada, et OÜ Tapa Vesi ja N.R. Energy OÜ vahelised sõlmitud Tapa valla kaugküttepiirkonna kaugküttetorustike rendilepingud, mis kehtisid 31. juuli 2020 seisuga 2. augustil 2010 ja täpsustamata kuupäeval septembris 2009 vormistatud redaktsioonis, on muutunud alates 1. augustist 2020 tähtajatuks.
KOHTUISTUNG
41.Kohtuistungil hageja esindaja palus hagi rahuldada, ükskõik kumb alternatiivsetest nõuetest. Esindaja arvates on vaieldav, kas on võimalik rahuldada hageja esimest nõuet, mis on rendilepingu pikendamise eesõigus. Olukorras, kus ei tea, mis rendilepingutest edasi saab ja kas valla volikogu otsus anda üle need võrgud ja torustik OÜ-le Tapa Vesi jääb kehtima, ei ole välistatud, et toimub siiski nende torustike üleandmine kolmandatele isikutele rendilepinguga. Seetõttu, kui kohus nõustub, et rendilepingust tulenevalt on hagejal õigus nõuda pikendamise õiguse tuvastamist, siis hageja on kohtul võimalik selline nõue rahuldada. Kostjad ei ole taotlenud hagejalt võrkude valduse üleandmist pärast lepingu lõppemist. Küsitakse küll raha, aga nõuet nende valduse üleandmiseks ei ole, sest seda ei olegi võimalik teha. Esindaja arvates antud lepingu puhul tuleb lähtuda kaugkütteseadusest, mis seab hagejale teatud kohustused, eelkõige hagejal on kohustus anda võrk üle sellisele isikule, kes saab omalt poolt selle vastu võtta. See aspekt on oluline, et peab olema ka teine pool, kes saab vastu võtta ja kuna teine pool oli jätnud oma vastuvõtu kohustused täitmata, siis hagejal ei olnudki võimalik üle anda ja see on ka põhjus, miks tegelikult on mõlemad kostjad tänase päevani aktsepteerinud seda, et hageja jätkuvalt neid võrke kasutab. Renditasu maksmise osas märkis esindaja, et kostja 2 on esitanud teadvalt valesid rendiarveid, arved on esitatud oluliselt suuremas summas, kui on renditasu. 11 (17)
2-20-7538
42.Kostjate esindajad seletasid, et kostja II vastas hageja kahele meilile, selgitas, et leping lõppes 31.07.2020 ja tegi ettepaneku võrgu üleandmiseks. Tegemist on soojusvõrkudega ja sellega seotud teenuste osutamisega, mis tähendab seda, et üleandmine peab toimuma teatud ajavahemiku jooksul. Hageja arvab, et see peaks olema aasta, kostjad tol hetkel arvasid, et seda on võimalik teha 3 kuu jooksul, aga selleks, et võrgud tagastada rendileandjale, peab hageja üle andma ka võrguettevõtja õigused ja kohustused. Kuna võrkude omanik OÜ Tapa Vesi ei tooda soojust, siis selleks, et ta võrkude omanikuna saaks soojusvõrkude kaudu soojust edastada, peab ta ise soojust kuskilt ostma. Suur tõenäosus on, et hageja müüb selle OÜ-le Tapa Vesi. Selleks peavad hageja ja kostja II sõlmima soojuse müügilepingu. Pärast seda peab hageja ise esimesena kooskõlastama Konkurentsiametiga soojuse müügi hinda võrguettevõtjale (KKütS § 9 lg 1 p 2). Kuivõrd otsustati, et soojatorustike rendile andmisega ei jätkata, siis on välistatud hageja nõude rahuldamine tuvastada Tapa Vee tahteavaldus võrgulepingute pikendamiseks, sest torustike kasutamist jätkab kostja II. Tegemist on avaliku varaga ja riigihangete seadus näeb ette, et see peab toimuma riigihanke korraldamise kaudu. Ei ole võimalik otsustuskorras või kohtuotsusega lepingu pikendamise õigust hagejale. Mis puudutab hageja teist nõuet, siis kuna juba enne lepingu lõppemise tähtaja saabumist on mõlemad kostjad avaldanud, et nad ei soovi jätkata lepingu täitmist. Hageja on ise hagiavalduses viidanud, et kostjad ei kavatse rendilepingut pikendada ja selletõttu on pöördunud kohtusse. Kostjate arvates ei kuulu VÕS § 310 lg 1 kohaldamisele. Hageja ei ole kostjale II renti maksnud. Sellises olukorras on välistatud tahteavalduse andmiseks kohustamine. Hageja saab aru, et kui ta ei anna võrkude otsest valdust üle, ei sõlmi soojuse müügi lepingut, ei tee midagi selleks, et soojuse müügihinda kooskõlastada ja võrkude kasutamise lepingut sõlmida, siis on kostjad sundseisus. Kostjad ei saa võtta jõuga võrkude valdust ära ja hakata maju kütma. Hageja teadis, et 31.07.2020 leping lõpeb. Hagejal ei olnud mitte mingit alust eeldada, et ta saab lõpmatuseni kasutada võrkusid. Hageja on väitud, et kostja II ei ole võimeline võrguettevõtja ülesandeid täitma ja viitab muuhulgas sellele, et Konkurentsiamet ei ole tegevusluba andnud OÜ-le Tapa Vesi. Tegevusluba on vaja siis, kui on üle 50 000 MWh aastas soojuse müügimaht ja on vaidlus selle üle, kas soojuse müügimaht seal piirkonnas on 50 000 MWh või väiksem ja kas kostjale II on tegevusluba vaja või mitte. Juhul, kui kohus leiab, et kostja II peab andma tahteavalduse rendilepingu pikendamiseks, siis nendel tingimustel, mis kehtivad alates 2009, 2010 ei ole kostjad nõus rendilepingu pikendamisega. Rendilepingute kehtivuse ajal ehitati soojatorustik Tapa linnast kaitseväe linnakusse ja selle kasutamise eest hageja renti ei maksa, kui hageja seda torustikku kasutab, rendileping pikeneb, siis igal juhul tahab kostja 2 ka selle eest tasu saada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
43.Kohus tutvunud hagiavalduse, hagitäienduse, kostjate vastustega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
44.AS Tapa Vesi kui rendileandja ja OÜ Termoring Grupp kui rentnik sõlmisid 02.08.2010 rendilepingu, mille alusel rendileandja andis rentnikule kasutamiseks Tapa vallasisese linna lõunapoolse linnaosa soojusenergia jaotusvõrgu. Rentnik kohustus osutama jaotusvõrgu kaudu soojusenergia võrguteenuseid Tapa linna lõunapoolses osas ja tegema lepingus nimetatud investeeringuid. Lepingu punkti 7.2 alusel anti jaotusvõrk rentniku kasutusse ja valdusse perioodiks 01.09.2010 kuni 31.07.2020 (I kd, t.lk. 29-35, 39-44). OÜ Tapa Elamu kui rendileandja ja OÜ Avoterm kui rentnik on septembris 2009 (täpsemat kuupäeva lepingus ei ole toodud) sõlminud rendilepingu, mille alusel rendileandja andis rentnikule Tapa vallasisese linna põhjapoolse linnaosa 12 (17)
2-20-7538 soojusenergia jaotusvõrgu. Rentnik kohustus osutama jaotusvõrgu kaudu soojusenergia võrguteenuseid Tapa linna põhjapoolses osas ja tegema lepingus nimetatud investeeringuid (I kd, t.lk. 45-50). Selle lepingu punkti 7.2 kohaselt anti jaotusvõrk rentniku kasutusse ja valdusse perioodiks 01.09.2009 kuni 31.07.2019. 04.06.2014 sõlmisid pooled selle lepingu lisa 2, millega muudeti lepingu punkti 7.2 ja lepiti kokku, et ka selle lepingu järgi antakse jaotusvõrk rentniku kasutusse perioodiks 01.09.2009 kuni 31.07.2020 (I kd, t.lk. 36-38).
45.Pooltel ei ole vaidlust eelmises punktis toodud lepingute sõlmimise ja lepingute tingimuste üle. Samuti ei ole neil vaidlus selle üle, et OÜ Tapa Vesi (käesolevas menetluses kostja II) on rendileandja OÜ Tapa Elamu õigusjärglane ja et AS Tapa Vesi on praeguseks muutunud OÜ-ks Tapa Vesi. Ei ole poolel vaidlust ka selle üle, et rendilepingute järgsete rentnike OÜ Termoring Grupp ja OÜ Avoterm õigusjärglane on N. R. Energy OÜ (käesolevas menetluses hageja). Hageja on esitanud hagi Tapa Vallavalitsuse kui kostja I vastu põhjusel, et kostja I on kostja II ainuosanik.
46.Hageja põhiväited on, et hageja on rendilepingut täitnud nõuetekohaselt. Hageja on teinud rendilepingu perioodil kaugküttevõrgu soojatorustikku investeeringuid. Seni on hagejaga rendilepingut pikendatud otsustuskorras. Rendileandjal on lepingust tulenev lepingu pikendamise kohustus, kuid kostja I ei kavatse rendilepingut pikendada, kuna on teavitanud elanikke, et alates 01.08.2020 on Tapal võrguettevõtja ülesannetes teine ettevõte. Hageja arvates on põhjendatud kostja II lepinguvabaduse piiramine ja tema tahteavalduse rendilepingu pikendamiseks TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega asendamine, sest rendilepingu pikendamata jätmine lõpetab hageja võimaluse soojaenergiat jaotada ja müüa ning jätab kaitseta hageja tehtud investeeringud.
47.Kostjad vaidlevad hagile vastu põhjendustel, et lepingute pikendamiseks on vaja neid muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel (VÕS 13 lg 1). Pooled ei ole sõlminud kokkulepet lepingute pikendamise kohta. Rendilepingust ega seadusest ei tulene õigust muuta lepingu tingimusi ühepoolselt. Rendilepingu pikendamiseks ei piisa hageja ühepoolsest tahteavaldusest. Lepingu pikendamise eesõigus ei tähenda automaatselt senise lepingu pikenemist. Kostjad ei ole nõus lepingu pikendamisega. Rendilepingust ei tulenenud kostjale II kohustust pikendada lepingut pärast lepingu tähtaja möödumist samadel tingimustel. Kostjad on otsustanud korraldada soojuse jaotamise ja müügi tarbijatele valla enda äriühingu (kostja II) kaudu.
48.Hageja on esitanud nõude tuvastada, et kostja II kohustus anda nõusolek pikendada hagejaga sõlmitud kaugküttetorustike rendilepinguid 12-ks aastaks ja asendada kostja II nõusolek ja tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga või alternatiivselt tuvastada, et kostja II ja hageja vahelised Tapa valla kaugküttepiirkonna kaugküttetorustike rendilepingud, mis kehtisid 31. juuli 2020 seisuga
02.augustil 2010 ja täpsustamata kuupäeval septembris 2009 vormistatud redaktsioonis, on muutunud alates 1. augustist 2020 tähtajatuks.
49.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 alusel hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja leiab, et tema õiguslik huvi seisneb selles, et kostjad ja kolmandad isikud oleksid teadlikud hageja ja kostja II vahelise rendilepingu olemasolust ja selles, et saada selgus, millistel alustel ja tingimustel peaks hageja kostjale II tasuma torustiku kasutamise eest tasu, et kostja I väljastaks projekteerimistingimused, millised on vajalikud kaugküttevõrgu arendamiseks ning õigusliku ebaselguse vältimiseks. 13 (17)
2-20-7538
50.TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoelava vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas hageja ja kostja II vahelised rendilepingud kehtivad edasi või on need on lõppenud tähtaja saabumisega; 2) kas rendilepingutes sätestatud kohustus lepingute pikendamiseks annavad hagejale lepingu pikendamise eelisõiguse või õiguse lepingu pikenenuks lugemise tuvastamiseks; 3) kas tuvastusnõue on kohane meede rendilepingu pikendamise tahteavalduse asendamiseks või rendilepingu pikenemise tuvastamiseks ka olukorras, kus rendileandja on rentnikule teatanud lepingu mittepikendamisest.
51.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tehingu mõiste on sätestatud TsÜS § 67, mille lg 1 kohasel tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 järgi tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kohus leiab, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud 02.08.2010 ja septembris 2009 (ilma kuupäevata, kuid 04.06.2014 muudetud) rendilepingute näol on tegemist mitmepoolsete tehingutega.
52.27.03.2020 saadetud nõudekirjas nõudis hageja kostjatelt I ja II rendilepingu sõlmimist kaugküttetorutikuks oleva kaasomandi vastavalt kaasomanike huvidele kasutamiseks (I kd, t.lk. 8486). 17.04.2020 saadetud kirjas nõudis hageja kostjatelt pikendada rendilepingute kehtivust samadel tingimustel nagu 1999.a ja 2020.a (I kd, t.lk.87-88). 21.04.2020 vastas kostja I hageja 27.03.2020 nõudekirjale ja viidates kohaliku omavalituse korralduse seaduse (KOKS) § 3, § 6 lg 1 teatas, et ei nõustu sõlmima hagejaga kaugküttevõrgu kasutamiseks rendilepingut otsustuskorras, st ilma avaliku konkurssi või hanketa (I kd, t.lk. 92-94).
53.Rendilepingute punktidest 5.1.4. tulenevalt kohustus rendileandja andma rendilepingu pikendamiseks eelisõiguse rentnikule, kui rentnik on lepingut täitnud nõuetekohaselt. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on rendilepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Samas leiab kohus, et nimetatud asjaolust ei piisa hagejaga sõlmitud lepingute eelisõiguse alusel pikendamiseks. Kostja I on Tapa vald, kes osaleb käesolevas menetluses vallavalitsuse kaudu. KOKS § 1 lg 1 tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. KOKS § 2 lg 1 järgi kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Sama seaduse § 3 sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõtteid, sh p 6 sätestatud tegevuse avalikkuse ja avalike teenuste osutamise soodsaimatel tingimustel. Kohtu arvates kohaliku omavalitsuse tegevuse avalikkus kaugküttega varustamise korraldamisel peab toimuma kohases menetluses ning olema avalik ja läbipaistev, mistõttu poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenev rendileandja kohustus rentnikule rendilepingu pikendamiseks eelisõiguse andmiseks on vastuolus KOKS sätestatud kostja I kohustustega ja sellises olukorras ei ole kostjal I rendilepingute pikendamise kohustust. 14 (17)
2-20-7538
54.Tapa Vallavolikogu on 22.06.2020 otsusega nr 186 otsustanud korraldada soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna tarbijatele Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja Tapa Vesi OÜ kaudu, kellele on andnud ainuõiguse kaugküttevõrgu arendamiseks, laiendamiseks, uute tarbijate liitmiseks, soojuse ostu konkursside korraldamiseks ja muudes haldusküsimustes (II kd, t.lk. 95-96, 105-106). Hageja on teatanud kohtule, et ta on esitanud kaebuse halduskohtule nimetatud otsuse tühistamiseks, haldusasi nr 3-20-1313. Kohtute Infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni kohaselt esitas hageja halduskohtule ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille Tartu Halduskohus 02.11.2020 määrusega jättis rahuldamata. Lõpplahendit haldusasjas veel tehtud ei ole.
55.Hageja on tuvastushagi esitamise õigustatuse väljatoomisel muu hulgas tuginenud Rahandusministeeriumi arvamusele, et hageja ja kostja I vahelised tsiviilõiguslikud vaidlusküsimused ei tohi seada ohtu tulevikus tarbijate kaugküttega varustamist. Konkurentsiameti 02.07.2020 vastuse kohaselt Konkurentsiamet ja Rahandusministeerium on varasemalt Tapa Vallavalitsusele selgitanud, et kaugküttevõrku puudutavad kohaliku omavalitsuse ja soojusettevõtja vaidlused kuuluvad kokkuleppele mittejõudmisel lahendamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ning et see ei tohi seada ohtu tarbijate varustuskindlust (II kd, t.lk. 71-73). Kostjate väidete kohaselt, kuna rendilepingute peamiseks eesmärgiks on tagada soojuse transportimine võrgu kaudu tarbijapaigaldisteni ning soojuse müük tarbijatele, siis rendilepingute näol on tegemist teenuste kontsessiooniga. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 4 lg 1 kohaselt soojusettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest. Hagiavalduse kohaselt pakub hageja soojusenergia tootmise ja jaotamise teenust Tapa vallas Tapa linnas. Seega tegutseb hageja KKütS § 4 lg 1 reguleeritud tegevusaladel. Riigihangete seaduse (RHS) § 4 p 13 sätestab kontsessioonilepingu mõistet, mille järgi kontsessioonileping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud hankeleping, mille puhul kontsessionääri tasu seisneb kas ainult õiguses ehitist ekspluateerida või teenust osutada või selles õiguses koos rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile. Riigikohtu Halduskolleegium on lahendi 3-3-1-7-10 punktis 9 Kambja Vallavalitsuse ja soojusettevõtja OÜ Cambi vahelises vaidluses järeldanud, et kaugkütteseaduse alusel tekkinud kohaliku omavalitsuse ja soojusettevõtja õiguslikud suhted on olemuselt kontsessioonisuhted. RHS § 4 p 14 tulenevalt kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus on riigihanke menetlus, millega sõlmitakse kontsessioonileping. Seega leiab maakohus, et hagejal ei ole võimalik tsiviilvaidluse korras tuvastusnõudega taotletud eesmärki saavutada. Kohus leiab, et tekkinud olukorras saab hageja nõuda kostjalt I halduskorras kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse alustamist (vt ka Riigikohtu Halduskolleegiumi 05.11.2018 otsuse 3-17-1410 p 20).
56.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 järgi leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. TsMS § 436 lg 1 tulenevalt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Eelmisest punktist toodust tulenevalt ei ole võimalik kostjat I ja II kohustada rendilepinguid pikendama või kostjate tahteavaldusi jõustunud kohtuotsusega asendada, põhjusel, et selline kohtulahed, mis annaks hagejale õiguse rendilepinguid pikendada ilma nende pikendamiseks riigihankemenetlust korraldamata, tooks kaasa selliselt sõlmitava (pikendatava) rendilepingu tühisuse TsÜS § 87 alusel.
15 (17)
2-20-7538
57.Kohus ei nõustu hagejaga, et kuna hageja jätkab teenuste osutamist, siis rendilepingud pikenesid automaatselt varasematel tingimustel. VÕS § 310 lg 1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Käesolevas vaidluses on kostja I 21.04.2020, s.o enne rendilepingute lõppemise tähtaja saabumist avaldanud hagejale, et ei nõustu sõlmima rendilepingut otsustuskorras (I kd, t.lk. 92-93). Sellises olukorras ei saanud rendilepingud pikeneda ja rendilepingud lõppesid tähtaja saabumisega 31.07.2020.
58.Lisaks leiab kohus, et ei saanud rendilepinguid ka pikendamise korral pikendada varasemate rendilepingute tingimustel ehk sama renditasu suurusega ja 12.-ks aastaks, põhjusel, et ei ole väidetud, et hageja osutatavate teenuste hind ja rendile antud soojusvõrgu maht ei ole muutunud. Vastupidi kostjate vastuväidete kohaselt on muutunud rendile antud soojusenergia jaotusvõrgu struktuur (on juurde ehitatud uued soojustrassid).
59.Eeltoodu alusel kohus jätab hagi kostja II rendilepingute pikendamise kohustuse tuvastamiseks 12.-ks aastaks ja kostja II tahteavalduse jõustunud kohtulahendiga asendamiseks rahuldamata, kuna seadusest tulenevalt kostjal II sellist kohustust ei ole.
60.Hageja väidab, et kuna ta pärast tähtaja saabumist endiselt täidab rendilepingutest tulenevaid kohustusi, siis on tema arvates on rendilepingud muutunud tähtajatuks. Hageja on sellise väite toomisel tuginenud sellele, et ta endiselt jätkab teenuste osutamist ja et kostjad ei ole teinud mitte midagi selleks, et hageja saaks soojusenergia jaotusvõrgu üle anda. Kohus ei nõustu ka hageja lepingute tähtajatuks muutumise väitega. Kuna käesoleva otsuse punktis 57 toodust tulenevalt poolte vaheline lepinguline suhe on lõppenud, siis leiab kohus, et poolte vahel eksisteerib lepinguväline suhe (käsundita asjaajamine). VÕS § § 118 lg 1 tulenevalt, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Hagejal puudub sama paragrahvi lg 2 sätestatud käsundita asjaajamist välistav tingimus ehk kostja I huvides mittetegutsemise tahe. Sellepärast kohus jätab hagi ka hageja alternatiivise nõude osas rahuldamata. Menetluskulud
61.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
62.Vaidluse olemust arvestades leiab kohus, et otstarbekas on määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist. 16 (17)
2-20-7538
63.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2022 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta vastu võtmata N.R. Energy OÜ 7. aprilli 2022. a menetlusdokumendile lisatud tõend (halduskohtu otsus asjas nr 3-20-1313).
2.Jätta Viru Maakohtu 3. novembri 2021. a otsus muutmata.
3.Jätta N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud N.R. Energy OÜ kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. Riigikohtu 24.10.2022 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 03.11.2021 kohtuotsus 2-20-7538 jõustus 24. oktoobril 2022 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
17 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.