Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. aprill 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-7538
Tsiviilasi
N.R. Energy hagi Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) ja OÜ Tapa Vesi vastu rendilepingute pikendamise kohustamiseks
aastaks või alternatiivselt tuvastada, et rendilepingud on muutunud tähtajatuks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
52 490 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): N.R. Energy OÜ (registrikood 12364776), esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg Vastustajad (kostjad): I. Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75033477)
II. OÜ Tapa Vesi (registrikood 10293718), esindaja vandeadvokaat Anne Tammer
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata N.R. Energy OÜ 7. aprilli 2022. a menetlusdokumendile lisatud tõend (halduskohtu otsus asjas nr 3-20-1313).
2.Jätta Viru Maakohtu 3. novembri 2021. a otsus muutmata.
Jätta N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud N.R. Energy OÜ kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.N.R. Energy OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule 25. mail 2020 Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu, kostja I) ja OÜ Tapa Vesi (kostja II) vastu hagi, milles koos hilisemate täiendustega palus tuvastada, et kostjal II on kohustus anda nõusolek pikendada hagejaga sõlmitud kaugküttetorustike rendilepinguid 12 aastaks ja asendada kostja II nõusolek ning tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga või alternatiivselt tuvastada, et kostja II ja hageja vahelised Tapa valla kaugküttepiirkonna kaugküttetorustike rendilepingud on muutunud alates
1.augustist 2020 tähtajatuks. Hagiavalduse kohaselt pakub hageja soojusenergia tootmise ja jaotamise teenust üle Eesti, sealhulgas Tapa vallas, Tapa linnas ja omab Tapa linna kaugküttepiirkonnas soojatootjana katlamaju ning sooja jagajana osa kaugküttepiirkonna soojatorustikest. Konkurentsiamet on hagejale väljastanud tähtajatu tegevusloa nr KSM000019 soojuse müügiks ja tähtajatu tegevusloa nr KSJ000014 soojuse jaotamiseks kaugküttepiirkonnas. Lisaks hagejale omab kaugküttevõrgus soojatorustikke 100% kostja I omandis olev kostja II. Kostja II omandis olevaid soojatorustikke kaugküttepiirkonna lõunapoolses osas kasutab hageja
1.novembril 2000 sõlmitud rendilepingu, mida on otsustuskorras 2. augustil 2010 pikendatud, ja kaugküttepiirkonna põhjapoolses osas 1. juulil 1999 sõlmitud rendilepingu, mida pikendati otsustuskorras 4. juunil 2014, alusel. Rendilepingu osapoolteks olid Termoring Grupp (registrikood 10691229), kelle õigusjärglane on hageja ja AS Tapa Vesi (registrikood 10293718), kelle õigusjärglane on kostja II. Hageja pöördus 27. märtsil 2020 ja
17.aprillil 2020 kostja I poole nõudega pikendada rendilepingut. Kostja I vastas 21. aprillil 2020, et ta ei pea võimalikuks hagejaga sõlmitud rendilepingu pikendamist ega uue rendilepingu sõlmimist otsustuskorras. Arvestades rendilepingus toodut ja poolte tahet rendilepingu sõlmimisel ning asjaolusid, et seni on hagejaga rendilepingut pikendatud otsustuskorras, hageja on rendilepingut täitnud
nõuetekohaselt ning teinud rendilepingu perioodil kaugküttevõrgu soojatorustikku märkimisväärseid investeeringuid, siis ei saa hageja nõustuda sellega, et kostja I ignoreerib hageja rendilepingust tulenevat eelisõigust rendilepingu jätkumisele. Hageja nõudis, et kostja II täidaks rendilepingut ja pikendaks hagejaga sõlmitud rendilepingut kokkulepitud viisil ning taotles, et kostja II tahteavaldus rendilepingu pikendamiseks asendataks kohtuotsusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel. Hagejal on õigustatud huvi rendilepingu pikendamiseks. Hageja tugines enda alternatiivse nõude õigusliku alusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 310 lg-le 1. Kahenädalane periood üürilepingu tähtaja möödumisest lõppes
17.augustil 2020. Selle ajavahemiku kestel jätkas hageja Tapa kaugküttevõrgu kasutamist. Kostjad ei nõudnud rendilepingu eseme valduse väljaandmist kostjale II ega avaldanud muul viisil soovi, et hageja lõpetaks koheselt rendilepingu esemeks olnud kaugküttevõrgu osa kasutamise. Kostja II poolt 30. septembril 2020 arve esitamine viitab, et kostja II nõustus sellega, et pooltevaheline senine suhe jätkub ka lepingu tähtaja möödumise järel. Seega on VÕS § 310 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud ning juhul, kui kohus ei asenda kostja II nõusolekut ja tahteavaldust rendilepingute pikendamiseks alates 1. augustist 2020 12 aasta pikkuseks perioodiks, tuleb hageja ja kostja II vahelised rendilepingud lugeda tähtajatuks. Arvestades poolte käitumist, siis on igal juhul tegemist suulise rendilepinguga VÕS § 339 mõttes.
2.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ja taotlesid selle rahuldamata jätmist. Rendilepingutest ei tulene, et lepingud pikenevad samadel tingimustel 12 aastaks. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet lepingute pikendamise kohta. Rendilepingu pikendamiseks ei piisa hageja ühepoolsest tahteavaldusest. Kostjad ei ole nõus lepingu pikendamisega. Kostjad on otsustanud korraldada soojuse jaotamise ja müügi tarbijatele valla enda äriühingu (kostja II) kaudu. Kostjad olid seisukohal, et olemuslikult on tegemist teenuste kontsessiooniga. Lepingute pikendamist saab pidada teenuste kontsessiooni andmiseks. Teenuste kontsessiooni andmisel peab kostja II (hankija) lähtuma riigihangete seaduses (RHS) sätestatud nõuetest (RHS § 16), eelkõige RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Eeltoodust tulenevalt olid kostjad seisukohal, et hagejaga rendilepingute pikendamine otsustuskorras on välistatud. Kostja II ei ole nõus pikendama hagejaga sõlmitud rendilepinguid, kuna pikendamine oleks vastuolus kehtivas riigihangete seaduses sellist tüüpi lepingutele ettenähtud menetluskorraga. Riigihangete seaduse sätete kohaselt ei või kostja II hagejaga rendilepinguid pikendada (kontsessiooni anda), kui riigihanget ei korraldata. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja II vahel sõlmitud rendilepingutest. Kostja I ei ole rendilepingute pooleks, mistõttu temalt ei saa VÕS § 108 lg 2 alusel rendilepingute täitmist nõuda. Hageja ei ole põhjendanud hagi esitamist kostja I vastu. Kostjad vaidlesid vastu hageja väitele, et alternatiivselt on rendilepingud muutunud tähtajatuks. Kostjad on avaldanud tahet, et leping ei pikeneks nii enne kui ka pärast lepingu tähtaja möödumist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 3. novembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata. Pooled ei vaidle rendilepingute sõlmimise ja lepingute tingimuste üle. Hageja on esitanud hagi kostja I vastu põhjusel, et kostja I on kostja II ainuosanik.
Maakohus leidis, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud rendilepingute näol on tegemist mitmepoolsete tehingutega. Rendilepingute p-st 5.1.4. tulenevalt kohustus rendileandja andma rendilepingu pikendamiseks eelisõiguse rentnikule, kui rentnik on lepingut täitnud nõuetekohaselt. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja on rendilepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Samas leidis kohus, et nimetatud asjaolust ei piisa hagejaga sõlmitud lepingute eelisõiguse alusel pikendamiseks. Kostja I osaleb käesolevas menetluses vallavalitsuse kaudu. Kohaliku omavalitsuse tegevus kaugküttega varustamise korraldamisel peab toimuma kohases menetluses ning olema avalik ja läbipaistev. Rendilepingu pikendamiseks eelisõiguse andmine on vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) sätestatud kostja I kohustustega ja sellises olukorras ei ole kostjal I rendilepingute pikendamise kohustust. Hagiavalduse kohaselt pakub hageja soojusenergia tootmise ja jaotamise teenust Tapa vallas Tapa linnas. Seega tegutseb hageja kaugkütteseaduse (KKütS) § 4 lg-s 1 reguleeritud tegevusaladel. RHS § 4 p 13 sätestab kontsessioonilepingu mõiste, mille järgi kontsessioonileping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud hankeleping, mille puhul kontsessionääri tasu seisneb kas ainult õiguses ehitist ekspluateerida või teenust osutada või selles õiguses koos rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile. Riigikohtu Halduskolleegium on lahendi nr 3-3-1-7-10 punktis 9 järeldanud, et kaugkütteseaduse alusel tekkinud kohaliku omavalitsuse ja soojusettevõtja õiguslikud suhted on olemuselt kontsessioonisuhted. RHS § 4 p 14 järgi on kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus riigihanke menetlus, millega sõlmitakse kontsessioonileping. Seega leidis maakohus, et hagejal ei ole võimalik tsiviilvaidluse korras tuvastusnõudega taotletud eesmärki saavutada. Kohus leidis, et tekkinud olukorras saab hageja nõuda kostjalt I halduskorras kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse alustamist (vt ka Riigikohtu Halduskolleegiumi 5. novembri 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-1410, p 20). Maakohtu hinnangul ei ole võimalik kostjat I ja II kohustada rendilepinguid pikendama või kostjate tahteavaldusi jõustunud kohtuotsusega asendada, põhjusel, et selline kohtulahend, mis annaks hagejale õiguse rendilepinguid pikendada ilma nende pikendamiseks riigihankemenetlust korraldamata tooks kaasa selliselt sõlmitava (pikendatava) rendilepingu tühisuse TsÜS § 87 alusel. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kuna hageja jätkab teenuste osutamist, siis rendilepingud pikenesid automaatselt varasematel tingimustel. VÕS § 310 lg 1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Käesolevas vaidluses on kostja I 21. aprillil 2020, s.o enne rendilepingute lõppemise tähtaja saabumist avaldanud hagejale, et ta ei nõustu sõlmima rendilepingut otsustuskorras (I kd, tl 9293). Sellises olukorras ei saanud rendilepingud pikeneda ja rendilepingud lõppesid tähtaja saabumisega 31. juulil 2020. Lisaks leidis kohus, et rendilepinguid ei saaks pikendada varasemate rendilepingute tingimustel ehk sama renditasu suurusega ja 12 aastaks põhjusel, et teenuste hind ja rendile antud soojusvõrgu maht võib olla muutunud. Kuna poolte vaheline lepinguline suhe on lõppenud, siis leidis kohus, et poolte vahel eksisteerib lepinguväline suhe (käsundita asjaajamine, VÕS § 1018 lg 1). Kohtu hinnangul ei esine VÕS § 1018 lg-s 2 sätestatud välistavad asjaolu (kostja I huvides tegutsemise tahte puudumine).
Eeltoodud põhjendustel jättis kohus hagi rahuldamata ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et otstarbekas on määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tuvastada, et hageja ja kostja II sõlmitud rendilepingud on muutunud
1.augustist 2020 tähtajatuteks, või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohus rikkus olulisel määral selgitamiskohustust. Kohtu õiguslik hinnang lepinguvälisele suhtele, täpsemalt käsundita asjaajamisele on üllatuslik. Kohtu tegevus on vastuolus TsMS § 348 lg-tega 1-3, §-ga 351, § 392 lg 1 p-dega 1 ja 3, § 400 lg-ga 5, § 401 lg-ga 1, § 436 lg-ga 4 ning neid tõlgendava Riigikohtu praktikaga. Antud juhul ei viidanud kohus otsuse tegemise eel kohtumenetluses kordagi võimalusele, et poolte vahel võiks olla lepinguväline suhe, täpsemalt käsundita asjaajamine. Kohtu selgitamiskohustuse nõuetekohasel täitmisel oleksid pooled saanud avaldada selle kohta oma seisukoha ning hageja oleks saanud eelmenetluse käigus otsustada oma nõudele alternatiivi esitamise. Kohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, tehes poolte jaoks üllatusliku otsuse. Kui ringkonnakohus leiab, et poolte vahel puudub lepinguline suhe, on kohane saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel puudub lepinguline suhe. Kohus on eksinud VÕS § 310 lg 1 kohaldamisel. VÕS § 310 lg 1 sõnastusest tuleneb ühemõtteliselt, et üürileandja tahteavaldus, mis välistaks üürilepingu tähtajatuks muutumise, tuleb teha pärast üürilepingu tähtaja lõppemist. Alles pärast tähtaja saabumist saab selgeks, kas üürnik jätkab asja kasutamist või mitte. Kohus on tuginenud tahteavaldusele, mis on tehtud enne üürilepingu tähtaja saabumist. Lisaks ei saa kostja I 21. aprilli 2020. a kiri omada tähendust VÕS § 310 lg 1 kohaldamisel seetõttu, et kostja I, kes kirja saatis, ei olnud rendilepingute kohaselt üürileandjaks. Asjaolu, et kostja II näol on tegemist kostjale I kuuluva äriühinguga ei tähenda, et kostja I tehtud tahteavaldused oleksid omistatavad kostjale II ning seetõttu ei saa kostja I tehtud tahteavaldused välistada VÕS § 310 lg 1 kohaldamist. Praktikas on pooled jätkanud pärast rendilepingute tähtaja lõppemist tegevust sisuliselt samal viisil nagu rendileping kehtiks. Kohtuotsuses esile toodud asjaolu (kostja I 21. aprilli 2020. a kiri) ei anna alust jätta kohaldamata VÕS § 310 lg-t 1 ning tuvastada, et poolte vahel puudus lepinguline suhe (üürivõi rendileping). Isegi kui leping ei muutunud tähtajatuks VÕS § 310 lg 1 alusel, on poolte käitumine ja tahteavaldused tõlgendatavad selliselt, et poolte vahel on sõlmitud suuline, tähtajatu rendileping. Rendilepingute tähtajatuks muutumist ei välista ka kohtuotsuses käsitletud riigihanke reeglid. Otsuses puuduvad põhjendused, miks käesoleval juhul kohaldub riigihangete seaduse regulatsioon. Rendilepingud ei olnud sõlmitud kontsessioonilepingutena RHS § 4 p 13 (enne 1. septembrit 2017 kehtinud RHS § 6) tähenduses ja lepingu pooled pole ühelgi ajahetkel sõlmitud lepingut kontsessioonilepinguna käsitlenud. Kommunaalettevõte OÜ Tapa Elamu, kelle õigusjärglane on kostja II, ei saanud anda ega andnud hageja õiguseellasele OÜ-le Avoterm üle mingit (ainu)õigust kaugkütteteenust osutada. Hageja rõhutab, et kaugkütteteenuse puhul ei saa ainuõigust konkurentsiseaduse § 14 tähenduses üldse anda, vaid see on faktiline seisund, mille ettevõtja omandab, ja tema osutatava teenuse osutamise korraldus on reguleeritud eriseadusega (KkütS). Samal põhjusel ei saanud hageja arvates kostja II mingit „ainuõigust“ haldusaktiga üle anda ka 2020. a. Seega ei olnud tegemist hankelepingutega ning põhjendatud ei ole kohtu viited
sellele, et rendilepinguid ei saanud pikendada riigihangete seaduses sätestatud kontsessiooni regulatsioonist tulenevalt. Hageja on täitnud ka käsundita asjaajamise eeldused. Antud juhul on hageja jätkanud lepingu esemeks oleva kaugküttevõrgu osa kasutamist. Seejuures on hageja hiljuti (13. aprillil 2021) kooskõlastanud Konkurentsiametiga senisest soodsama soojusenergia piirhinna. Kostja I on rõhutanud, et kaugkütteteenuse korraldamine Tapa linnas on KOKS § 6 lg 1 kohaselt Tapa valla ülesandeks. Seega on ilmselge, et Tapa linna tarbijate soojusenergiaga varustamine hageja poolt vastab kostja I huvile ja eeldatavale tahtele ehk täidetud on VÕS § 1018 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus. Arvestades, et kostja II ei ole tänaseni täitnud eelduseid, mis on vajalikud tema poolt tarbijate soojusenergiaga varustamiseks, oleksid Tapa linnas kaugkütteteenust tarbivad üksikisikud ja ettevõtjad pidanud kas elama kütteta korterites või kasutama oluliselt kallimaid kohtküttelahendusi (nt elektriradiaatoreid). Seega oli rendilepingute eseme jätkuv valdamine ja kasutamine hageja poolt ka avalikes huvides oluline ja täidetud on ka VÕS § 1018 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. Antud juhul on kohus õigesti järeldanud, et VÕS § 1018 lg-s 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Hageja teadis, et jätkates kaugkütteteenuse pakkumist tarbijatele, mille tagamise eest vastutab kostja I, soodustab ta viimast oma tegevusega. Hageja tegevus on ennetanud negatiivseid tagajärgi Tapa linna kaugkütteteenuse tarbijatele ja seega ka kostjale I.
5.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud rendilepingud lõppesid tähtaja möödumise tõttu 31. juulil 2020. Kuigi hageja teadis, et rendilepingud lõpevad, jättis ta KKütS § 14 lg-st 7 tulenevad kohustused täitmata. Kostja II saatis 5. augustil 2020 hagejale e-kirjaga kokkuleppe projekti ja tegevuskava üleminekuperioodiks. Hageja ei reageerinud kostja II ettepanekule. Kostja II on avaldanud hagejale VÕS § 310 lg 1 mõttes teistsugust tahet. Poolte vahel sõlmitud rendilepingud ei muutunud tähtajatuks. Hageja teadis juba enne rendilepingute tähtaja saabumist, et kostjad ei ole nõus jätkama rendilepingute täitmisega ega nende pikendamisega. Sellises olukorras ei saa rääkida rendilepingute muutumisest tähtajatuks VÕS § 310 lg 1 alusel. Hageja ei ole pärast rendilepingute tähtaja möödumist, s.o alates 1. augustist 2020 tasunud renti, mis viitab hageja arusaamisele, et rendilepingud on lõppenud tähtaja möödumise tõttu ning lepingute pikenemist ei ole toimunud. Hageja ei ole tänaseni renti tasunud. Hageja on rikkunud rendilepingute p-st 7.6. tulenevat kohustust tagastada rendilepingute esemed lepingute lõppemise päeval 31. juulil 2020. Ebaõige on hageja väide, et kostjad on jätkanud rendilepingute täitmist. Kostjad on olnud sunnitud taluma tekkinud olukorda, sest hageja ei tee mingit koostööd torustike tagastamiseks ning võrguettevõtja kohustuste üleandmiseks. Hagejal puudub õigus jaotusvõrku vallata ja kasutada. Kostjate arvates heidab hageja apellatsioonkaebuses maakohtule ebaõigesti ette selgitamiskohustuse rikkumist. Hageja on esitanud kohtule lepingulise nõude ning väitnud, et hageja ja kostja II vahel on lepinguline suhe. Seega saab hageja nõude kvalifitseerida ainult lepinguõiguse alusel. Kuna välistatud on hageja nõude rahuldamine käsundita asjaajamise sätete järgi, siis puudus vajadus seda pooltega arutada. Apellatsioonkaebuse väited ja seisukohad, mis puudutavad käsundita asjaajamist, tuleb jätta tähelepanuta, sest need väljuvad hagi piiridest (TsMS § 439). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile, millised alternatiivsed nõuded tal maakohtu tegevuse tõttu esitamata jäid. Kostjad ei anna hagi muutmiseks nõusolekut.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 4 lg-st 2 ja § 5 lg-st 1 tuleneb hagimenetluse üldine põhimõte, et kohus saab lahendada poolte vaidlust üksnes lähtudes esitatud nõudest. Ka apellatsioonimenetluses on ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 kohaselt seotud kaebuse piiridega. Praegu on hageja palunud apellatsioonkaebuses rahuldada üksnes tema alternatiivse nõude tuvastada, et tema ja kostja II sõlmitud rendilepingud on muutunud tähtajatuks. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust üksnes selle nõude osas. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja esmase nõude tuvastada kostja II kohustus anda tahteavaldus rendilepingute pikendamiseks.
8.Hageja on esitanud 7. aprilli 2022. a menetlusdokumendis uue tõendina halduskohtu otsuse asjas nr 3-20-1313. Hageja soovib sellega tõendada, et kostja I ei võinud kaugkütteteenuse osutamise ainuõigust üle anda kostjale II. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on asjakohatu tõendiga TsMS § 238 lg 1 mõttes, mille vastuvõtmisest tuleb keelduda. Hageja on esitanud nõude tuvastamaks, et tema ja kostja II sõlmitud rendilepingud on muutunud tähtajatuks põhjusel, et kostja II ei ole pärast lepingu tähtaja möödumist avaldanud tahet, et leping ei muutuks tähtajatuks. Selle nõude lahendamisel ei ole tähtis, kas kostja I võis kostjale II ainuõiguse üle anda või mitte.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lõpptulemusena õigesti leidnud, et rendilepingud ei ole muutunud tähtajatuks. VÕS § 310 lg 1 kohaselt, kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et olukorras, kus lepingu pooleks oli kostja II, ei saa VÕS § 310 lg 1 järgset tahteavaldust teha kostja I. Samas on kostja II maakohtu menetluses tuginenud ka sellele, et ta on ise avaldanud hagejale tahet, et üürileping ei muutuks tähtajatuks. Nimelt on kostja II saatnud hagejale 5. augustil 2020, st vähem kui kaks nädalat pärast lepingute tähtaja möödumist, koostöökokkuleppe projekti (III kd, tl 50-53), milles on kostja II selgelt välja toonud, et rendilepingud on lõppenud tähtaja möödumisega, ning teinud ettepaneku leppida kokku üleminekuperioodis, mille jooksul annab hageja kostjale II rendilepingu eseme tagasi. Sellest nähtub selgelt kostja II tahe, et leping ei muutuks tähtajatuks. Seega ei ole VÕS § 310 lg 1 eeldused rendilepingu tähtajatuks muutumiseks täidetud ning maakohus on jätnud hageja nõude õigesti rahuldamata. Vastuseks hageja väidetele märgib ringkonnakohus, et VÕS § 310 lg 1 järgne tahteavaldus peab olema suunatud sellele, et leping ei muutuks tähtajatuks, st oleks lõppenud tähtaja möödumisel, ning see ei pea tingimata olema suunatud lepingueseme valduse väljanõudmisele. Samas nähtub kostja II 5. augusti 2020 ettepanekust, et kostja II soovib saada tagasi ka rendilepingu eseme valdust. Samuti pidi hagejale kostja II tahe lepingute lõppemiseks olema selge juba praeguses kohtumenetluses enne lepingute tähtaja möödumist esitatud seisukohtadest. VÕS § 310 lg 1 mõte ei ole muuta lepingut tähtajatuks vastu poolte tahet.
10.Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud apellatsioonkaebuse väited ei ole asjassepuutuvad. Apellatsioonimenetluses on üksnes hageja nõue tuvastamaks, et rendilepingud on muutunud tähtajatuks. Hageja väited, mis puudutavad riigihanke korraldamise nõuet lepingu sõlmimise eeldusena, seonduvad hageja esmase nõudega, mille osas hageja apellatsioonkaebust ei ole esitanud. Samuti ei mõjuta VÕS § 310 lg 1 kohaldamist see, millisel õiguslikul alusel hageja
pärast rendilepingute lõppemist kaugküttetorustikku edasi kasutab, sh kas ta teeb seda käsundita asjaajamise sätete alusel. Seetõttu ei ole asjakohased ka hageja etteheited maakohtule selgitamiskohustuse rikkumise kohta. Asjaolu, et maakohus on pidanud vajalikuks käsundita asjaajamise kohta midagi obiter dictumi korras öelda, ei mõjuta hageja nõude lahendust. Põhjendamatud on hageja etteheited maakohtule, et viimane pidanuks talle selgitama õiguslikku olukorda, et hageja saaks esitada täiendavaid nõudeid. Kohus ei pea hagejale selgitama, milliseid nõudeid oleks hagejal otstarbekas esitada. Seda eriti olukorras, kus hagejaks on äriühing, kellel on vandeadvokaadist lepinguline esindaja. Hagimenetlus toimub, nagu eespool märgitud, poolte esitatud nõuete alusel.
11.Ringkonnakohus märgib, et on arusaamatu, miks on hageja märkinud kostjaks ka kostja I. Hageja ei ole kostja I vastu ühtegi nõuet esitanud. Ainuüksi asjaolu, et kostja I on kostja II ainuosanik, ei tähenda seda, et kostja I on koos kostjaga II kõigi kostja II õigussuhete pooleks. Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu sellele, et kostja I ja kostja II on erinevad õigusvõimelised isikud.
12.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 alusel kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.