N.R. Energy Osaühingu hagi Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) ja OÜ TAPA VESI vastu rendilepingute pikendamise kohustamiseks 12 aastaks või alternatiivselt tuvastamiseks, et rendilepingud on muutunud tähtajatuks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. novembri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) ja N.R. Energy Osaühingu määruskaebused ja OÜ TAPA VESI vastumääruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
N.R. Energy Osaühing (hageja) (registrikood 12364776), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg
esindajad
Tapa vald (Tapa Vallavalitsuse kaudu) (kostja I) (registrikood 75033477), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Tammer OÜ TAPA VESI (kostja II) (registrikood 10293718), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Tammer
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada ja N.R. Energy Osaühingu määruskaebus osaliselt. Rahuldada osaliselt.
Tühistada Viru Maakohtu 8. novembri 2022. a määrus osas, millega maakohus jättis OÜ TAPA VESI menetluskulud välja mõistmata ning Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) menetluskulude suuruse osas.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) ja OÜ TAPA VESI menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt, määrata Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) menetluskulude rahaliseks suuruseks 1320 eurot (käibemaksuga), OÜ TAPA VESI menetluskulude rahaliseks suuruseks 1800 eurot (käibemaksuga) ning mõista N.R. Energy Osaühingult Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) kasuks välja OÜ TAPA VESI ja Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) menetluskulud kokku 3120 eurot (käibemaksuga).
4.Jätta Viru Maakohtu 8. novembri 2022. a määrus muutmata osas, millega maakohus jättis Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) ja OÜ TAPA VESI menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 3120 eurot ületavas osas rahuldamata.
5.Lugeda kohtumääruse sõnastatuks järgmiselt:
resolutsioon
lõplikult
5.1.Rahuldada Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) ja OÜ TAPA VESI menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
5.2.Määrata Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) menetluskulude rahaliseks suuruseks 1320 eurot (käibemaksuga).
5.3.Määrata OÜ TAPA VESI menetluskulude rahaliseks suuruseks 1800 eurot (käibemaksuga).
5.4.Mõista N.R. Energy Osaühingult Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) kasuks välja OÜ TAPA VESI ja Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) menetluskulud kokku 3120 eurot (käibemaksuga).
5.5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord
6.Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 178 lg 4). Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses oli N.R. Energy Osaühingu (hageja) hagi Tapa valla (Tapa Vallavalitsuse kaudu) (kostja I) ja OÜ TAPA VESI vastu rendilepingute pikendamise kohustamiseks või alternatiivselt tuvastamiseks, et rendilepingud on muutunud tähtajatuks. Viru Maakohus jättis 3. novembri 2021. a otsusega hagi nii põhi- kui ka alternatiivnõude osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 22. aprilli 2022. a otsusega maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu 24. oktoobri 2022. a määrusega.
2.Kostjad esitasid 7. oktoobril 2021 ja 7. aprillil 2022 ühiselt taotlused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
7.oktoobri 2021. a menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse kohaselt on kostja I menetluskulud maakohtu menetluses 3030 eurot ning 7. aprilli 2022. a taotluse kohaselt on kostja I menetluskulud ringkonnakohtu menetluses 1410 eurot. Kostjatele on osutatud õigusabi maakohtu menetluses 25,25 tunni ulatuses, arvestusega 120 eurot/tund (sh käibemaks), s.o tutvumine hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentidega, hagi õiguslik analüüs, tutvumine Riigikohtu asjakohase praktikaga, nõupidamised kliendiga, kostjate vastuse koostamine ning esitamine koos lisadega kohtule (12,75 t); tutvumine 27. aprilli 2021. a hagiavalduse täiendusega ja sellele lisatud dokumentidega, hageja nõude õiguslik analüüs, nõupidamine kliendiga, 25. mai 2021. a seisukohtade koostamine ja esitamine kohtule (4,75 t); tutvumine hageja 15. juuni 2021. a seisukohtade ja tõenditega, ettevalmistus kohtuistungiks (5,5 t); osalemine kohtuistungil 30. septembril 2021 (2,25 t). Apellatsioonimenetluses on kostjatele osutatud õigusabi kokku 11,75 tunni ulatuses, arvestusega 120 eurot/tund (sh käibemaks), s.o apellatsioonkaebuse õiguslik analüüs, kohtuotsuse analüüs, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, ringkonnakohtu määrustega tutvumine.
Kostjad palusid kohtul menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hageja esitas 11. oktoobril 2021 seisukoha kostjate 7. oktoobri 2021. a menetluskulude nimekirjale. Kostjatel oli ühine lepinguline esindaja, kes tegi samu toiminguid kahe esindatava eest. Seega tuleb esindajakulud jagada võrdselt mõlema esindatava vahel. Kui kostja II menetluskulude nõuet esitada ei soovinud, ei saa sellest lugeda, et kogu menetluskulu oli vajalik kostja I esindamiseks. Seega kui kohus peaks menetluskulud hagejalt välja mõistma, palus hageja seda teha mitte suuremas kui 1/2 ulatuses taotletust. Ülejäänud ulatuses pole tegemist kostja I jaoks vajalike kuludega.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus rahuldas 8. novembri 2022. a määrusega kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 1440 eurot ning sellelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjate menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus on jäetud hageja kanda. Kostjad on esitanud avaldused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimesele lausele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjaid TsMS § 218 lg 1 p-s 1 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Kostjate esindaja esitas kohtule 6. juulil 2020 vastuse hagile (sisu 4 lk), 25. mail 2021 vastuse hagi täiendusele (sisu 3 lk), 14. veebruaril 2022 vastuse apellatsioonkaebusele (sisu 4,5 lk) ning osales maakohtus 30. septembri 2021. a kohtuistungil, mis kestis 2 tundi 3 minutit. Menetluskulude rahalise suuruse määramine on kohtu diskretsiooniõigus. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskulude suurusele. Maakohus leidis, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase asjaga. Maakohus pidas, arvestades tsiviilasja tavapärast keerukust, kostjate esindaja poolt tsiviilasjas esitatut ning kohtuistungi kestvust, kostjate esindaja põhjendatud ajakuluks õigusabi osutamiseks 12 tundi, s.h kostjate vastuse hagiavaldusele, seisukoha ja vastuse apellatsioonkaebusele koostamise eest 10 tundi ja istungil osalemise eest 2 tundi. Kostjate esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) oli kohtu hinnangul mõistlik. Seega on kostjate põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1440 eurot (120 eurot x 12 tundi). Kostja II ei ole menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud. Lähtudes eeltoodust rahuldas maakohus kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
HAGEJA MÄÄRUSKAEBUS
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada määruse osas, millega maakohus rahuldas osaliselt kostja I taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 1440 eurot. Hageja palub teha asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmata uus määrus, milles mõista hagejalt kostja I kasuks välja mitte enam kui 480 eurot. Maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesolevas asjas esitas menetluskulude nimekirjad üksnes kostja I. Kostja II menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluskulude kandmise
kohustust ei kinnitanud. Kuigi maakohus on kostja I taotletud kulusid märkimisväärselt vähendanud, tuleb seda teha veel rohkem. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et kostjate ühine esindaja ei osalenud menetluses mõlema kostja esindajana võrdses mahus. Kostjatel oli erinev õiguslik positsioon, sest kostja I ei olnud lepingu pool. Hagi peamine nõue oli tuvastada, et kostjal II on kohustus anda nõusolek ja teha tahteavaldus hagejaga sõlmitud rendilepingute pikendamiseks. Kostja I positsiooni arvestades ei olnud vaja sellele pikalt vastata ja kostja I seda ka ei teinud. Näiteks puudutas kostjate 6. juuli 2020. a vastus hagile kostjat I üksnes paaris lõigus. Ka 25. mai 2021. a menetlusdokument puudutab kostjat I üksnes dokumendi p-s 6. Vastus apellatsioonkaebusele on sisuliselt 4,5 lk pikk, kuid kostjat I puudutas eelkõige selle p 2, milles korrati juba varasemas menetluses öeldut ja seaduse teksti. Seega oleks kohtul tulnud kostja I kasuks menetluskulude väljamõistmisel arvestada üksnes nende kuludega, mida kostjate ühine esindaja on kostja I eest ja huvides teinud. Vastupidisel juhul tekib olukord, kus hageja peab tasuma kostjale I sisuliselt kostjale II osutatud õigusteenuse eest, kes aga ise ei ole menetluskulusid kandnud.
KOSTJA I MÄÄRUSKAEBUS
6.Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määrata kostja I põhjendatud menetluskulu suuruseks 4440 eurot. Maakohus on jätnud kostjale osutatud õigusabikulud analüüsimata ning osa kuludest arvesse võtmata. Maakohus on eksinud kulude põhjendatuse hindamisel, ületanud diskretsioonipiire ja teinud kaalutlusvigu, jättes diskretsiooni vajalikul määral teostamata. Menetlusdokumentide koostamiseks pidi kostja I esindaja tutvuma ja analüüsima hagiavaldust (7 lk) ja selle 15 lisa, 27. aprilli 2021 hagiavalduse täiendust ja selle lisasid, tutvuma Riigikohtu asjakohase praktikaga, pidama nõu kliendiga ning läbi vaatama kliendi poolt asja kohta esitatud materjalid, tutvuma maakohtu otsuse, hageja apellatsioonkaebuse (6 lk) ja ringkonnakohtu otsusega. Lisaks eelnevale pidi kostja esindaja tutvuma ja analüüsima hageja 15. juuni 2021. a seisukohti (7 lk) ja selle lisasid. Tsiviilasja digitoimik on 758 leheküljel, seega on tegemist tavapärasest oluliselt mahukama kohtuvaidlusega. Hageja on põhjustanud kostja I ebaõige kaasamisega pahatahtlikult kostjale I menetluskulusid. Hageja vandeadvokaadist esindaja pidi juba hagi esitamisel aru saama, et kostja I ei saa olla käesolevas vaidluses kostjaks. Tartu Ringkonnakohus märkis 22. aprilli 2022. a otsuse p-s 11, et on arusaamatu, miks on hageja märkinud kostjaks ka kostja I. Hageja ei ole kostja I vastu ühtegi nõuet esitanud. Ainuüksi asjaolu, et kostja I on kostja II ainuosanik, ei tähenda seda, et kostja I on koos kostjaga II kõigi kostja II õigussuhete pooleks.
KOSTJA II VASTUMÄÄRUSKAEBUS
7.Kostja II esitas maakohtu määruse peale vastumääruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja uue määruse tegemist, millega rahuldatakse kostjate ühine avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks, määratakse kostjate põhjendatud menetluskulude suuruseks 4440 eurot ning mõistetakse hagejalt kostja I kasuks, alternatiivselt kostjate kasuks, välja 4440 eurot. Maakohus leidis ekslikult, et kostja II ei ole menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud. Kostjad esitasid ühise menetluskulude nimekirja maakohtule 7. oktoobril 2021 ja ringkonnakohtule 7. aprillil 2022. Kostjatel on ühine esindaja ning kostjad on kokku leppinud, et käesolevas asjas mõlemale kostjale osutatud õigusteenuse eest tasub kostja I. Maakohus on õigesti käsitlenud kostjate menetluskulusid koos ja määranud kindlaks mõlema kostja menetluskulud, kuid resolutiivosas ekslikult rahuldanud
ainult kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (TsMS § 174 lg 9). Maakohus pidanuks rahuldama kostjate ühise taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistma hagejalt välja mõlema kostja menetluskulud kostja I kasuks või alternatiivselt mõlema kostja kasuks. Maakohus on jätnud sisuliselt kostjatele osutatud õigusabikulud analüüsimata ning osad kulud arvesse võtmata. Maakohus on eksinud kulude põhjendatuse hindamisel.
VASTUSTAJATE SEISUKOHAD
10.Hageja vaidles kostja I määruskaebusele ja kostja II vastumääruskaebusele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Kostjad vaidlesid hageja määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt kosja II menetluskulude väljamõistmata jätmise ja kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab kostja I põhjendatud menetluskulude suuruseks 1320 eurot (käibemaksuga) ja kostja II põhjendatud menetluskulude suuruseks 1800 eurot (käibemaksuga) ning mõistab hagejalt kostja I kasuks välja kostjate menetluskulud kokku 3120 eurot (sh käibemaks) (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2). Maakohtu määrus jääb muutmata osas, millega maakohus jättis kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 3120 eurot ületavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse ja kostja II vastumääruskaebuse osaliselt ning jätab kostja I määruskaebuse rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
12.Hageja vaidlustab maakohtu määrust temalt kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas, leides, et maakohus oleks pidanud mõistma hagejalt kostja I menetluskulud väiksemas ulatuses. Kostja I leiab oma määruskaebuses, et maakohus on põhjendamatult vähendanud kostja I menetluskulude suurust. Kostja II vaidlustab maakohtu määruse tema poolt kantud menetluskulude väljamõistmata jätmise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise alusel (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on diskretsioonipiire ületanud.
13.Vaidlust ei ole, et menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu menetluses jäeti hageja kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult kostja II menetluskulud hagejalt välja mõistmata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui kostja II poleks menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud, tulnuks maakohtul TsMS § 174 lg 1 teise lause alusel määrata kostja II menetluskulud rahaliselt kindlaks asja materjalide põhjal. Kohtul tuleb asja materjalidest nähtuvate menetluskulude rahaline suurus lg 1 kohaselt kindlaks määrata, lähtudes eeldusest, et olenemata menetluskulude hüvitamise nõude esitamisest, soovib menetlusosaline tekkinud menetluskulude suuruse kindlaksmääramist ja "kaotaja maksab" printsiibi alusel hüvitamist vastavalt §-le 173 § 162 jj alusel kindlaksmääratud menetluskulude jaotusele. Maakohus eksis, leides, et kostja II ei ole esitanud ei menetluskulude nimekirja ega ka taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Kostjad palusid juba algses vastuses hagiavaldusele jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt nii kostja I, kui ka kostja II menetluskulud välja (II kd, tl 102). Sama taotlus on esitatud ka kostjate 25. mai 2021. a vastuses (III kd, tl 48). Vastuses apellatsioonkaebusele palusid kostjad ühiselt jätta menetluskulud hageja kanda (III kd, tl 172 pöördel). Lisaks nähtub ka kostjate 7. oktoobri 2021. a ja 7. aprillil 2022. a menetluskulude nimekirjadest, et need on esitatud ühiselt.
14.Ringkonnakohus möönab, et kostjate 7. oktoobri 2021. a ja 7. aprilli 2022. a menetluskulude nimekirjades esitatud taotlused on ebaselged. Menetluskulude nimekirjad on esitatud küll ühiselt, kuid nimekirjades on menetluskulude suuruseks märgitud üksnes kostja I menetluskulud. Juhul, kui maakohtule jäi kostjate taotlus ebaselgeks, oleks maakohus pidanud andma kostjatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel ning laskma neil oma taotluseid täpsustada. Kuigi kostjad selgitasid alles määruskaebemenetluses, et kostjate omavahelise kokkuleppe kohaselt tasus mõlema kostja menetluskulud kostja I, mistõttu taotletakse menetluskulude väljamõistmist just kostja I kasuks, ei ole määruskaebemenetluses uute asjaolude esitamine keelatud (TsMS § 662 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul saab ringkonnakohus lahendada määruskaebused ise, saatmata asja tagasi maakohtule.
15.Maakohus leidis, et kostjate esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kostjate esindamisele on 12 töötundi, s.o rahaliselt 1440 eurot. Ringkonnakohus nõustub hageja määruskaebuse väitega, et kostja I kasuks menetluskulude väljamõistmisel pidi maakohus arvestama üksnes nende kuludega, mida kostjate ühine esindaja on kostja I eest ja huvides teinud. Ringkonnakohus selgitab, et kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes. Nad saavad menetluses osaleda iseseisvalt ning kummagi vastu esitatud nõuet tuleb hinnata eraldi (vt Riigikohtu 8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p 18; 6. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12, p 22). Sellest tulenevalt saab ka iga kostja menetluskulude nõuet hinnata eraldi sõltuvalt sellest, milliseid menetlustoiminguid on kostjate ühine esindaja kumbagi kostja kasuks teinud. Kui menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt (nt seetõttu, et neil on olnud ühine esindaja või on mitme menetlusosalise eest riigilõivu tasunud üks menetlusosaline), näitamata kummagi isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema. Maakohus ei ole kostjate kulude suurust eraldi hinnanud ega kindlaks teinud.
16.Õige on hageja määruskaebuse väide, et kostjate esindaja kostjate huvides tehtud toimingute osakaal on ilmselgelt erinev. Hageja põhinõue ja vastuväited olid suunatud eelkõige kostja II vastu, kostja I oli sisuliselt ebaõigesti menetlusse kaasatud. Kostjad ei ole ka väitnud, et nad oleksid õigusabikulusid kandnud võrdsetes osades. Menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (vt ka Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17)
Menetluskulude nimekirjad on esitatud, hageja on saanud esitada nendele vastuväiteid. Arvestades, et määruskaebuste ja vastumääruskaebusega on maakohtu määrus vaidlustatud terves ulatuses, saab ringkonnakohus ise hinnata kostjate menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, saatmata tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
17.Ringkonnakohus nõustub kostjate väitega, et praeguse tsiviilasja puhul on tegemist keskmisest mahukama vaidlusega. Kuigi kostjad ise ei ole esitanud menetluses väga palju dokumente, on hageja poolt esitatud materjalide maht arvestatav. Kostjate esindajal tuli kostjate positsioonide kaitseks hageja esitatud materjalidega tutvuda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kostjate esindaja ajakulu hageja materjalidega tutvumisel lugeda kostjate menetluskulude kindlaksmääramisel kostjate suhtes võrdseks. Selleks, et esindaja saaks koostada vastuse ühe või teise kostja huvides, tuli esindajal tutvuda kõigi hageja poolt esitatud dokumentidega. Esindaja ajakulu vastuste koostamisel saab kohtu hinnangul hinnata iga kostja suhtes eraldi. Kostjate esindaja menetlustoiminguteks maakohtus on tutvumine hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentidega, hagi õiguslik analüüs, tutvumine Riigikohtu asjakohase praktikaga, nõupidamised kliendiga, kostjate vastuse koostamine ning esitamine koos lisadega kohtule (12,75 t); tutvumine 27. aprilli 2021. a hagiavalduse täiendusega ja sellele lisatud dokumentidega, hageja nõude õiguslik analüüs, nõupidamine kliendiga, 25. mai 2021. a seisukohtade koostamine ja esitamine kohtule (4,75 t); tutvumine hageja 15. juuni 2021. a seisukohtade ja tõenditega, ettevalmistus kohtuistungiks (5,5 t); osalemine kohtuistungil
30.septembril 2021 (2,25). Kuigi nimekirjast ei nähtu igale üksikule menetlustoimingule kulunud aeg, saab ringkonnakohus hinnata ajakulu põhjendatust ja vajalikkust lähtuvalt üldisest tsiviilasja keerukusest ning materjalide mahukusest. Ringkonnakohus leiab, et hageja dokumentidega tutvumisele, asjakohase Riigikohtu praktikaga tutvumisele ning hageja nõude õigusliku analüüsile ja nõupidamistele kliendiga saab kostjate esindaja ajakulu lugeda põhjendatud ja vajalikuks kokku 7 tunni ulatuses, s.o igale kostjale on esindaja osutanud toiminguid 3,5 tunni ulatuses. Kuivõrd hageja nõue puudutas eelkõige hageja ja kostja II vahelisi suhteid, siis on kostjate esindaja ajakulu seoses kostja II positsiooni kujundamisega ilmselgelt suurem, kui ajakulu kostja I positsiooni kujundamisele. Ringkonnakohus loeb kostja I puhul hagivastuse ja 25. mai 2021. a seisukohtade koostamine põhjendatud esindaja ajakuluks 2 tundi ja kostja II puhul 4 tundi. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistumisele kokku 2 tundi, millest kummagi kostja menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramisel tuleb arvestada 1 tund. Istungiks ettevalmistumisel on keeruline arvestada, milliseid vastuväiteid ühe või teise kostja suhtes saab hageja esitada, mistõttu on põhjendatud lugeda esindaja ajakulu istungiks ettevalmistumisel kostjate vahel võrdselt jaotatuks. Nimekirja kohaselt taotlevad kostjad seoses kohtuistungil osalemisega kulude hüvitamist 2,25 tunni eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ajakulu taotletud ulatuses tervikuna põhjendatud. Kohtuistungi salvestamine algas kohtuistungi protokolli kohaselt kell 11.18 ning lõppes kell 13.03, vahemikul kell 12.39–12.47 oli salvestamine peatatud. Protokolli kohaselt algas istungi salvestamine peale kompromissläbirääkimisi. Kohtukutse kohaselt oli istungi alguseks määratud kl 11.00 ning kuigi salvestamine algas alles kl 11.18, nähtub protokollist, et alguses peeti kompromissläbirääkimisi. Ringkonnakohus eeldab, et istung algas plaanipäraselt kell 11.00 ning kestis 2 tundi, mitte 2,25 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud jaotada istungil osalemise kulu kostjate vahel võrdselt. Kostjate esindaja tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) on mõistlik. Seega on kostja I põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtus 900 eurot (käibemaksuga) ((3,5+2+1+1) 7,5 tundi * 120 eurot/tund) ning kostja II põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtus 1140 eurot ((3,5+4+1+1) 9,5 tundi * 120 eurot/tund).
Kostjate esindaja tegi ringkonnakohtus järgmisi menetlustoiminguid: apellatsioonkaebuse õiguslik analüüs, kohtuotsuse analüüs, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, ringkonnakohtu määrustega tutvumine, kokku 11,75 tundi, s.o rahaliselt 1410 eurot. Maakohtu otsus on 17 lk, apellatsioonkaebus 5,5 lk väikeses kirjas. Ringkonnakohtu hinnangul saab tsiviilasja asjaoludega kursis olnud esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nimetatud dokumentidega tutvumiseks ja analüüsiks lugeda 4 tundi, seega on iga kostja osa sellest 2 tundi. Esindaja ajakulu tuleb lugeda kahe kostja suhtes võrdseks, sest kohtu hinnangul pole võimalik eristada dokumentidega tutvumise ajakulu eraldi iga kostja suhtes. Apellatsioonkaebuse vastuse põhjendatud kulu hindamisel lähtub ringkonnakohus asjaolust, et vaidlus puudutas eelkõige hageja nõuet kostja II vastu ning kostja I menetluses osalemise osakaal on marginaalne. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakulu 5 tundi, millest 1,5 tundi on kostja I ajakulu ja 3,5 tundi kostja II ajakulu. Ringkonnakohus ei pea eraldi põhjendatud ja vajalikuks ajakulu ringkonnakohtu määrustega tutvumisele. Tegemist on menetluslike määrustega (apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine, kirjaliku menetluse määramine), millega tutvumine ei ole ajakulukas. Seega on kostja I põhjendatud menetluskulu ringkonnakohtu menetluses 420 eurot ( (2+1,5) 3,5 tundi * 120 eurot/tund) ja kostja II menetluskulu 660 eurot ((2+3,5) 5,5 tundi * 120 eurot/tund). Ringkonnakohus määrab kostja I põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 1320 eurot (900+420) ja kostja II kuluks 1800 eurot (1140+660). Kulud on märgitud käibemaksuga. Kuigi kostja II on käibemaksukohustuslane ning oleks saanud taotleda menetluskuludelt käibemaksu tagastamist, on kostjad kinnitanud, et mõlema kostja kulud on kandnud kostja I, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Kuivõrd kostja I palub määruskaebuses määrata enda, mitte kostjate ühiste menetluskulude, põhjendatud menetluskulu suuruseks 4440 eurot, tuleb jätta kostja I määruskaebus rahuldamata. Hageja määruskaebus ja kostja II vastumääruskaebus rahuldatakse osaliselt.
18.Kostjad selgitasid määruskaebuses, et kostjad on kokku leppinud, et mõlemale kostjale osutatud õigusteenuse eest tasub kostja I. Sellest tingituna palusid kostjad mõista nende menetluskulud hagejalt kostja I kasus välja. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellise taotluse puhul olla tegemist määruse täitmise korra kindlaksmääramisega TsMS § 445 lg 1 tähenduses. Kostjad võivad omavahel kokku leppida, kellele tuleb menetluskulude kohustus täita. Ringkonnakohus rahuldab taotluse ning mõistab kostjate menetluskulud hagejalt kostja I kasuks välja.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margit Vutt
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.