Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavaldus V. J. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
40 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, esindajad asukoht: XXX), lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post:
XXX);
Kostja: V. J. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX). Asja läbivaatamise aeg
29. september 2025 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt V. J.’lt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvist nr XXX tulenev võlgnevus 40 (nelikümmend) eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt V. J.’lt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud 306 (kolmsada kuus) eurot ja 60 senti (so 73% riigilõivust 100 eurost õigusabikuludest 300 eurost ja maksekäsu kiirmenetluse õigusabikuludest 20 eurost).
4.Välja mõista kostjalt V. J.’lt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks viivis menetluskuludelt (306.60 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. 1 (7)
2-25-117895
5.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 16.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 60 euro saamiseks. Kohus tegi 17.07.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 25.07.2025 nõudele vastuväite.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 13.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
3.Viru Maakohtu 13.08.2025 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.01. septembril 2025 esitas Osaühing EUROPARK ESTONIA Viru Maakohtule hagiavalduse V. J. vastu leppetrahvide võlgnevuse 40 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja parkis 22.11.2023 sõiduautot Pargi keskus, Jõhvi, EP opereeritavale parkimisalale (leppetrahvinumber 1882 2112 3122 4085, maksetähtaeg 29.11.2023, võlgnevuse summa 55 eurot). Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud fikseeritud parkimise algusaega Sõiduki armatuurlaual parkimiskellaga ega kirjalikult paberil. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta.
5.EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga EP poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks Ühtlasi on EP avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklusja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Võttes arvesse, et sissesõidul on Sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks EP eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja EP avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda EP-poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Vastavalt parkimistingimustele tegi EP pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus EP 2 (7)
2-25-117895 esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, EP-le kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale (EP ei ole ainuke parkimise teenust osutav operaator). Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks.
6.Sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõudel), väljastas EP leppetrahvi. EP esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele.
7.EP tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis EP kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja tasus 20.11.2024 15 eurot leppetrahvivõlgnevuse katteks. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 40 eurot
8.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 108 alusel kostjalt välja mõista põhivõla 40 eurot.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja teatab oma 11.09.2025 vastuses, et ta ei nõustu hageja nõudega esitatud ulatuses. Kostja on valmis nõustuma 40-eurose leppetrahvi tasumisega, kuna ainult selles osas on hageja hagis selgelt esitanud ja põhjendanud oma nõude ning näidanud, millest see tuleneb. Kostja ei valda eesti keelt ning ei ole kunagi sõlminud hagejaga ei kirjalikku ega suulist lepingut. Jõhvi Pargi keskuse juures asuv tasuline parkla tekkis samal ajal, kui trahv määrati. Enne seda oli parkimine seal tasuta. Parkimiskellaga sai parkida 2–3 tundi. Kostja ei märganud märki ja ei tea, kas ta oli too kord seal, mis viitas parkimise tasulisusele. Kui kostja naasis oma sõiduki juurde, puudus auto aknal teade trahvi määramise kohta. Seega sai kostja esimest korda teada väidetavast rikkumisest alles ligi aasta hiljem. Kui kostjale esitati teade 15-eurose leppetrahvi tasumise kohta, tasus ta selle koheselt. Et leppetrahv koosneb kahest osast ning et lisaks 15 eurole tuleb maksta veel 40 eurot pärast 29.11.2023, sai kostja teada alles hagiavalduse kättesaamisel. Maksekäsu menetluses ei olnud hageja samuti selgelt näidanud, millest tema nõue kostja vastu täpselt koosneb. Maksekäsu menetluses kostja väitis, et on juba tasunud 15 eurot ja leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid ega teavet täiendavate summade põhjendatuse kohta. Omalt poolt avaldaja/hageja väitis sissenõudmiskulude ja muude kulude katmist, kuid kostja ei nõustunud sellega. Praegu on kostja valmis tunnistama nõuet summas 40 eurot ning selle kohe tasuma.
HAGEJA VASTUS
10.Hageja ei nõustu oma 19.09.2025 vastuses kostja väitega, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Hageja osutab parkimisteenust eraparklas, kuhu kostja parkis oma sõiduki 22.11.2023. Iga Europark Estonia OÜ poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on EP avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et 3 (7)
2-25-117895 selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Hageja leiab eeltoodule tuginedes, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping ning kostjapoolne allkiri ei ole vajalik.
11.Hageja leiab, et kostjat on teavitatud leppetrahvist nõuetekohaselt, tuginedes Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-17-117146 p 12, milles on kohus selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Seega kehtiva õiguspraktika järgi on õigus parkimise korraldajal eeldada, et leppetrahv on kätte toimetatud kui see on asetatud kojamehe alla, sest parkimislepingut rikkunud isikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja on tõendanud, et leppetrahv asetati kostja sõiduki kojamehe alla leppetrahvi väljastamise hetkel.
12.Kostja väidab, et ei olnud teadlik asjaolust, et parklas kehtib parkimistasu maksmise kohustus, kuna tasuline ala tekkis sinna samal ajal kui väljastati leppetrahv. Hageja selgitab, et parkimisala Pargi Keskus, Jõhvi, on olnud tasuline alates 27.07.2023. Kostjale väljastati leppetrahv 22.11.2023 ehk ligikaudu 4 kuud hiljem, seega ei ole korrektne väide, et parkimisala muudeti tasuliseks leppetrahvi väljastamisega samaaegselt. Kostja väidab, et ei olnud teadlik, et leppetrahv on kaheosaline ning sai teada 40 euro suurusest nõudest alles hagimenetluses. Hageja selgitab, et nõue ei ole kaheosaline, vaid tasudes leppetrahvi 7 päeva jooksul (maksetähtaja jooksul) oli võimalik tasuda trahv vähendatud summas ehk sisuliselt on hageja teinud kompromissettepaneku kostjale vähendada leppetrahvinõuet eeldusel, et see tasutakse tähtaegselt. Leppetrahvi summa on 55 eurot. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad nõude kohta 19.12.2023, 20.12.2023 ja 23.10.2024. Meeldetuletuskirjas oli välja toodud leppetrahvi summa 55 eurot ja sissenõudekulu 20 eurot. Kostja vastas meeldetuletuskirjale 08.11.2024 ning hageja selgitas kostjale, et kogunõue on 70 eurot ja saatis kostja soovil kostjale koopia leppetrahvist koos fotodega. Kostja tasus 29.11.2024 nõude katteks 15 eurot. Hageja leiab, et kostja oli teadlik nõude kogu ulatusest ning jättis teadlikult nõude osaliselt tasumata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega hagile, kuulanud ära poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Hagiavalduse kohaselt kostja parkis 22.11.2023 sõiduautot Pargi keskus, Jõhvi, EP opereeritavale parkimisalale, rikkudes parkimisreegleid. Parkides ei olnud fikseeritud parkimise algusaega Sõiduki armatuurlaual parkimiskellaga ega kirjalikult paberil.
15.Kostja on oma vastuses teatanud, et tema ei ole ei ole hagejaga lepingut sõlminud, ta ei teadnud, et parkimine on tasuline ja aknal puudus teade trahvi määramise kohta. Samuti sai kostja alles hiljem teada, et trahvisumma ei ole 15 eurot ja juurde tuleb tasuda 40 eurot (dtl lk 68).
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 4 (7)
2-25-117895
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. VÕS § 20 lg 1 kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahtevaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
18.Riigikohus on leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes (Riigikohtu 26. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16, p 22). Samuti on Riigikohus leidnud, et „parkimistariifide avalikku väljapanekut tuleb eelduslikult pidada pakkumuse esitamise ettepanekuks VÕS § 16 lg 3 kohaselt. Pakkumuseks saab seda lugeda vaid siis, kui teates on teistsugune tahe selgesti väljendatud“ ning et parkimisleping võib olla tüüptingimustega leping, kuid sellise lepingu sõlmituks lugemisel tuleb VÕS § 37 lg 3 alusel hinnata, kas lepingu hinda puudutav teate tekst on teise lepingupoole jaoks tavaline ja arusaadav (Riigikohtu 20. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas 3-2-1-75-10, p-d 13 ja 15).
19.TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hageja on kohtule tõendina esitanud EP poolt hallatavasse parklasse paigutatud teabesildid (dtl lk 41-57). Viidatud tõenditega on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul peaks olema parkimislepingu hinda puudutava teate tekst teise lepingupoole jaoks tavaline ja arusaadav – tüüptingimusi kajastavad teabesildid on paigutatud üle terve parkla, neil on kujutatud parkimise hind, kuidas parkimist alustada ja et parkimiskella kasutades on 3 tundi võimalik parkida tasuta.
20.Maksekäsu kiirmenetluse käigus on kostja esitanud maksekorralduse, mille kohaselt on ta tasunud 20.11.2024 parkimistrahvi katteks 15 eurot, viidates viitenumbrile 1882211231224085 (dtl lk 16-17), mis osundab leppetrahvi nõudele nr 1882211231224085 (dtl lk 38). Leppetrahvis on kirjas järgnev: „NB! Makstes hiljemalt 29.11.2023 kuulub tasumisele 15.00 EUR“. Sama lause on kirjas lisaks eesti keelele ka inglise ja vene keeles. Seega tulnuks kostjal tasuda trahvina 15 eurot, kui ta oleks selle tasunud enne 29.11.2023. Kostjal on seega täitmata 40 euro tasumise kohustus. Hagiavalduse esitamisel on hageja seda asjaolu ka nimetanud, esitades nõudeks parkimistrahvi kogusummas 55 eurost maha arvestatud 15 euro alusel nõudeks täitmata osa 40 eurot. Kostja vastuse resolutsiooniks on hageja aga nimetanud nõudesummaks 55 eurot. 5 (7)
2-25-117895
21.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt, summas 40 eurot, kuivõrd kostja on kohustuse juba 15 euro osas täitnud.
MENETLUSKULUD
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, so 73% ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda.
23.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõudele vastav esindaja.
24.TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
25.Hageja on märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot, õigusabikulud 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 3.5 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja EFTA Legal OÜ teenust 120 eurot tunnis. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3.5 tunni ulatuses, so summas 420 eurot. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, sisu poolest trafaretse hagiavalduse koostamise, sellele lisade lisamise ja kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1.5 tundi. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas sisalduvad toimingud, mille sisu on üksnes „dokumentide analüüs“ või „konsultatsioon“ ei ole sellised toimingud, mida kostja peaks hüvitama. Hageja poolt esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele kulutatud aeg katab kohtu hinnangul ka ettevalmistuse eelse analüüsi ning materjalidega tutvumise. Kostja seisukohale vastamise osas peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tund. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 120 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 300 eurot. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 16.07.2025 summas 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 01.09.2025 summas 35 eurot, kokku 100 eurot. Menetluskulude kogusummaks on seega 420 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 73% menetluskulude kogusummast, so 306.60 eurot. 6 (7)
2-25-117895
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.