Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-8429 kuulub tasumisele viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

2-21-8429 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. GelvoraSergel osaühing esitas 26.05.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse A. L. ́i vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 6627.21 eurot, intressi 609.81 eurot, viivise 2671.22 eurot, lepingu haldustasu 6.50 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja täiendava viivise. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue B aktsiaseltsi ja kostja vahel 19.10.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 7000 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata kokkuleppelised igakuised tagasimaksed. Kohus on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetanud 26.09.2021. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 30 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kohus rahuldab hagi kostja ja B aktsiaseltsi vahel 19.10.2018 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse summas 8168.43 eurot, sh põhivõlgnevus 6627.21 eurot, intress

2-21-8429 609.81 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, haldustasu 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 890.41 eurot, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 1780.81 euro, haldustasu 0.50 euro ja sissenõudmiskulu 5 euro nõudes, kuna eelnimetatud nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt leppisid lepingupooled lepingu punktis 6.1. kokku, et krediidisumma, lepingu haldustasu, sissenõudmiskulu hüvitamisega viivitamisel tuleb krediidiandjale maksta viivist seadusega sätestatud maksimaalses määras. Intressimäär tagastamata krediidisummalt on 25,90% aastas. Hageja vähendas lepingulist määra (25,90% aastas) määrani 24% aastas ning sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks kujunes 2671.22 eurot (ajavahemiku 21.09.2019 – 26.05.2021 eest). Riigikohus on 10.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hagiavalduses märgitud päevane viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,90% (0,07 x 365), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus selgitab, et viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-45-15 p 14). Eelnevast tulenevalt on lepinguline viivisemäär tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja 42 lg 1 järgi ning hagejal on võimalik nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Alates lepingu sõlmimisest, st 2018 aastast kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär 0,0219% - 0,022% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras 890.41 eurot, millise summa peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivise periood (algus ja lõpu kuupäev) on arvestatud vastavalt hagiavaldusele. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata summas 1780.81 eurot (s.o hageja nõue 2671.22 eurot – 890.41 eurot). TsMS § 367 tähenduses viivist tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas nõude 6.50 euro suuruse haldustasu tasumiseks lepingu punkti 1.1. alusel. Lepingus oli kokku lepitud lepingu haldustasu 1,5 eurot kuus. Leping öeldi üles 20.09.2019. Hageja nõuab haldustasu maksmist pärast lepingu ülesütlemist, st kuni 10.10.2019 summas

2-21-8429 0.50 eurot. Kohus leiab, et haldustasu nõue ei ole VÕS § 416 lg 3 kohaselt lepingu ülesütlemisele järgneva aja eest põhjendatud. Kohus jätab haldustasu nõude osaliselt rahuldamata, kuivõrd hageja nõuab haldustasu pärast lepingu ülesütlemist. Tuginedes VÕS §-le 1132 lg 1 ja laenulepingu punktile 6.4, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot meeldetuletuste/hoiatuste saatmise eest lepingu kehtivuse ajal (28.08.2019 ja 20.09.2019 saadetud kirjad). VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja selgitas, et kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 1.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis B AS kostjale 28.08.2019 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, tuginedes lepingu punktile 5.1.1., saatis B AS 20.09.2019 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Hagiavaldusest ega sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et laenuandja oleks kostjale saatnud tasuta meeldetuletuskirja (VÕS § 1132 lg 1 III lause). Seega eelnimetud nõue ei ole põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud võlgnevus ja TsMS § 367 tähenduses viivis) nõude 11 545.27 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas 8698.60 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 600 euro väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulu põhjendatud. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 450 eurot (600 x 75%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohtule ei nähtu, et kostjal on tsiviilasjas tekkinud menetluskulusid, kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostja menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

2-21-8429

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.