Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud O. K. P. esitas kohtule 13.08.2021 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli O. K. P. põhitegevuskoht aadressil XXX Tartu linnas asuv K. K. A. kuuluv rendipind kuni 31.07.2021. Rendileping lõpetati 31.07.2021, sest rendileandja soovis uuendada K. k. Ettevõtte majandustegevust viidi läbi XXX müügitulust saadavatest vahenditest. Kuna rendileping lõpetati ning uut rendipinda ei leitud, polnud võimalik töötajatele tööd pakkuda ning kõik töötajad koondati. Juhatuse liikmete hinnangul on ettevõtte maksejõuetus püsiv, kuna äriühingu kohustused ületavad varasid ning müügitulu kohustuste täitmiseks pole võimalik teenida majandustegevuseks vajalikkude ruumide puudumise tõttu. Äriühingul puuduvad põhivara, vajalik inventar ning investeeringuteks vajaminev raha uuesti tegevuse alustamiseks. O. K. P. töötas seisuga 31.07.2021 XXX töötajat. Töölepingud kõikide töötajatega lõpetati 01.08.2021 koondamise tõttu. Et rendileandjale õigeaegselt ruumid üle anda, lõpetas äriühing oma müügitegevuse 25.07.2021. Käesolevaks ajaks on ettevõtte majandustegevus lõppenud. Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuste suurus 26.08.2021 seisuga 58 438,67 eurot, millest 41 338,37 eurot Maksu- ja Tolliametile ja 17 100,30 eurot töötajatele. Tartu Maakohus nimetas 31.08.2021 määrusega O. K. P. ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti. 10.09.2021 määrusega keelas kohus pankrotiavalduse tagamiseks O. K. P. ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamise (kehtestas PankrS § 20 lg 1 järgse käsutuskeelu). Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et O. K. P. on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Äriühing asutati XX.XX.XXXX kahe füüsilise isiku – R. J. (ik XXX) ja K. T. (ik XXX) poolt algselt ärinimega osaühing XXX. Äriühing registreeriti äriregistris XX.XX.XXXX registrikoodiga XXX. Asutamislepinguga määrasid asutajad: 1) äriühingu asukohaks XXX; 2) äriühingu kavandatavaks osakapitali suuruseks 45 000 EEK, millest K. T. kuuluv osa moodustas 30 000 EEK ja R. J. kuuluv osa moodustas 15 000 EEK; 3) äriühingu juhatuse liikmeteks R. J. (ik XXX) ja K. T. (ik XXX). 06.08.2001 otsustasid osanikud suurendada äriühingu osakapitali 22 500 EEK võrra, kaasata kolmanda osanikuna äriühingusse A. H. (ik XXX) osa suurusega 22 500 EEK ning ühtlasi valida A. H. kolmandaks juhatuse liikmeks. Vastavad registrikanded tehti 06.09.2001. 10.12.2001 otsustasid osanikud muuta äriühingu ärinime – uueks ärinimeks määrati R. P.O. . Vastavad registrikanded tehti 08.02.2002. 30.11.2010 otsustasid äriühingu osanikud kutsuda tagasi juhatuse liikme K. T. Vastav registrikanne tehti 13.01.2011. Seoses Eesti krooni üleminekuga eurodele otsustasid äriühingu osanikud määrata äriühingu osakapitali suuruseks 4 314 €, millest osa nimiväärtusega 1 438 € hakkas kuuluma A. H., osa nimiväärtusega 1 438 € hakkas kuuluma R. J. ja osa nimiväärtusega 1 438 € hakkas kuuluma K. T. Vastavad registrikanded tehti 19.08.2011.

14.04.2020 võõrandas osanik A. H. enda osa nimiväärtusega 1 438 € R. J., millele järgnevalt hakkas R. J. kuuluma osa nimiväärtusega 2 876 €. 15.04.2020 otsustasid osanikud A. H. ka juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda ning uueks juhatuse liikmeks valiti T. O. (ik XXX). Vastavad registrikanded tehti 16.04.2020. 22.07.2020 võõrandas osanik R. J. enda osa nimiväärtusega 2 876 € R. O. (rg-kood XXX; alates 17.08.2021 ärinimi R. P.O. ; juhatuse liikmed alates 23.07.2020 R. J. ja T. O. , osanikud alates 18.08.2020 võrdse osalusega R. J. ja T. O.). 03.08.2021 otsustas enamusosanik R. O. muuta äriühingu ärinime K. P. O. Vastavad registrikanded tehti 10.08.2021. Kokkuvõttes on 31.08.2021 seisuga äriühingu osanikeks K. T. (ik XXX, osa suurus 1 438 €) ja R. P.O. (rg-kood XXX, end R. O.). Äriühingu juhatuse liikmed on R. J. (ik XXX) ja T. O. (ik XXX). Äriregistri andmetest nähtuvalt on kõik äriühingu eraisikutest osanikud ja juhatuse liikmed varasema ärikogemusega isikud. Majandustegevus O. K. P. raamatupidamist on kuni 2020 märtsini (k.a) korraldatud majandustarkvara programmis XXX, edaspidi on aga raamatupidamise aruandlus koostatud majandustarkvara programmis XXX. Võlgnik on koostanud ja esitanud muuhulgas majandusaastate aruanded perioodi 2016.-2020. aastate kohta, bilansid ja kasumiaruanded kuude lõikes perioodi 01.2020-08.2021 kohta, päevaraamatu perioodi 01.2020-03.2020 kohta, pearaamatud perioodi 01.2020-08.2021 kohta, vara ja võlgade nimekirja seisuga 31.08.2021. Äriühingu juhtkonna selgituste kohaselt alustas äriühing tegevust 2001 ning põhitegevusalaks on olnud kogu tema aktiivse tegevusaja jooksul toitlustamine. Põhitegevuskohaks oli A. K. K. aadressil XXX, Tartu üüritud äripind. Äriühingu juhatuse liikme R. J. selgituste kohaselt muutus algselt viieks aastaks sõlmitud leping 01.07.2011 tähtajatuks. Tuginedes korrektsele ja probleemideta 20-aastasele koostööle eeldas äriühing üürisuhte pikaajalist jätkumist ka edaspidi. Ootamatult teatas üürileandja 10.03.2021 äriühingule, et soovib teha kaubanduskeskuses uuendusi ja seoses sellega ütleb äriühinguga sõlmitud lepingu üles alates 15.06.2021. Äriühingu palvel pikendas üürileandja 26.04.2021 lepingu tähtaega kuni 01.08.2021. Mitu kuud peetud läbirääkimised üürisuhte uuendamiseks paraku nurjusid ning äriühingul tuligi ruumid 01.08.2021 vabastada. Ettevõtte majandustegevust oli seni läbi viidud üüritud ruumides tegutsenud XXX müügitulust saadavatest vahenditest. Et üürileandjale õigeaegselt ja heakorrastatult ruumid üle anda, lõpetas äriühing nendes ruumides müügitegevuse 25.07.2021 ja oli sunnitud tegema täiendavaid kulutusi pindade heakorrastamiseks. Äritegevuseks uut sobivat üüripinda leida ei õnnestunud. Seega polnud võimalik ka enam töötajatele tööd pakkuda ning kõik töötajad koondati 01.08.2021. Sellega kaasnesid märkimisväärsed kohustused nii töötajate kui ka Maksu- ja Tolliameti ees. Äriühingu juhatuse liikmete hinnangul on äriühing muutunud seeläbi püsivalt maksejõuetuks. Äriühingu kohustused ületavad varasid ning kohustuste täitmiseks pole ka müügitulu teenida võimalik majandustegevuseks vajalike ruumide puudumise tõttu. Äriühingul puudub realiseerimiskõlbulik põhivara ja inventar. XXX 2021 talvel/kevadel COVID-19 tõttu kehtestatud piirangud takistasid äriühingul müügitulu teenimast, mistõttu oli äriühing märtsis 2021 töötajatele palgaraha saamiseks sunnitud võõrandama kõik oma põhivarad (märkus: varad võõrandati äriühingu juhatuse liikme T. O. seotud äriühingule J. O.). Üüripinnalt väljakolimisel XXX sisustus lammutati ja utiliseeriti. Äriühingul puudub investeeringuteks vajaminev raha tegevuse taasalustamiseks. Vara

Töölepingu lõpetamise hüvitis (brutosummas). 19) K. T. (ik XXX) 522,76 €; Töölepingu lõpetamise hüvitis (brutosummas). 20) L. U. (ik XXX) 1716,86 €; Töölepingu lõpetamise hüvitis 858,43 € ja töölepingu lõpetamisest etteteatamata jätmise eest hüvitis 858,43 € (brutosummades). 21) T. V. (ik XXX) 1122,46 €; Töölepingu lõpetamise hüvitis (brutosummas). O. K. P. on teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 58 798,61 euro ulatuses. Võlad kasvavad seoses tähtaegselt tasumata võlgadelt arvestatavate viivitusintressidega. Eelnimetatud nõuetest töötajate nõuded moodustavad 20 616,36 eurot, mille katteks (vähemalt osaliselt) on halduril võimalik taotleda maksejõuetushüvitist Eesti Töötukassalt. Menetluse raugemine O. K. P. on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriühingu majandustegevus on 2021 augustist täielikult seiskunud ning puudub ettevõtte taaskäivitamise perspektiiv. Ettevõtte majandustegevuseks kasutatud ruumide üürileping on üürileandja poolt alates 01.08.2021 üles öeldud, uusi (restorani/toitlustustegevuseks) sobivaid ruume ei ole leitud. Töötajatega, tarnijatega ja klientidega lepingud on lõpetatud. Võlgnikul puuduvad nii olemasolevate kohustuste täitmiseks kui ka äritegevuse jätkamiseks/taaskäivitamiseks rahalised vahendid. Võlgniku esitatud andmetel ei kuulu talle pankrotiavalduse esitamise seisuga ka realiseerimiskõlbulikku materiaalset vara. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga vähemalt maksuvõlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Võlgniku netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanikud sooviksid täiendavate sissemaksete tegemise teel või muid asjakohaseid meetmeid rakendades netovara nõutavat taset taastada. Ülalpool kirjeldatud olukorras puuduvad võimalused võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Seni teadaolevad andmed ei võimalda võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuseks pidada kuriteo tunnustega tegusid (KarS § 384 - maksejõuetuse põhjustamine; § 3841 - võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine; § 385 - vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses; § 3811 - raamatupidamise kohustuse rikkumine). Ajutisele haldurile esitatud O. K. P. raamatupidamisdokumendid ja pankrotiavalduse menetluse käigus kogutud muu informatsioon üldjoontes toetab äriühingu juhtkonna poolt pankrotiavalduses antud seletusi maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta – pikaajalise üürilepingu ootamatu ülesütlemine üürileandja poolt; XXX tegevuse jätkamiseks sobilike ruumide mitteleidmine; 2021. aasta talvel/kevadel COVID-19 leviku tõkestamiseks XXX seatud piirangute tõttu müügitulu drastiline vähenemine ja äriühingule kuulunud ettevõtte likvideerimisega seotud (eelkõige töölepingute lõpetamisega kaasuvate) kulude katteks reservide puudumine. Äriühingu alalise maksejõuetuse kujunemise põhjuseks on nn muu asjaolu. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlakohustuste struktuuri arvestades (31.08.2021 seis) äriühingu juhtkond perioodil 01.08.2021 (so majandustegevuse seiskumisest) kuni 13.08.2021 (so pankrotiavalduse esitamiseni) võlausaldajatele maksete tegemisel lähtunud võrdse kohtlemise põhimõttest, eelistades teisi võlausaldajaid riigile. XXX sulgemine leidis 2021 augustis kajastamist ka ajakirjanduses. Muuhulgas võis leheveergudelt lugeda, et üürileandja ei jätka uuenevas kaubanduskeskuses üürilepingut varasema üürnikuga seetõttu, et C. O. tegi ruumide üürimiseks kõrgema pakkumise. XXX esindaja (täpsustamata kas R. J. või T. O.) aga on kinnitanud ajakirjandusele, et mõlguvad mõtted XXX rajamisest teise asukohta.

C. O. osanik ja juhatuse liige on K. T., kes on ka O. K. P. üks osanikest (33,33%). Ajutisele haldurile ei ole teada kas C. O. on ka tegelikkuses saanud ruumide uueks üürnikuks. Endise XXX ruumides käesoleval hetkel mingit majandustegevust ei toimu. Äriregistri dokumentidest nähtuvalt on äriühingu enamusosanik R. O. (kelle osanikud ja juhatuse liikmed on R. J. ja T. O.) 03.08.2021 toimunud osanike koosolekul (K. T. koosolekul ei osalenud) otsustanud muuta OÜ XXX ärinime O. K. P. ja 05.08.2021 on R. O. osanikud R. J. ja T. O. otsustanud muuta R. O. ärinime omakorda XXX. Kirjeldatud viisil ärinimega vangerdamine võib olla seotud äriühingu juhatuse liikmete sooviga rajada uus samanimeline XXX. Ajakirjanduses kirjeldatu aga viitab võimalikele äriühingus tekkinud sisevastuoludele ja osanike huvide lahknemisele, mille rolli äriühingu tegevuse ootamatul lõppemisel ei saa alahinnata. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 800 eurot ja maksmise tähtajaks 13.10.2021 ning teatanud 22.09.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et O. K. P. pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. O. K. P. dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme R. J. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 22 tundi tunnitasuga 60 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Küllike Mitile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1320 eurot, millele lisandub käibemaks 264 eurot, kokku 1584 eurot. Ajutise halduri tasu tuleb välja mõista O. K. P. PankrS § 29 lg 8 II ls alusel peab Swedbank AS võimaldama teostada ajutisel halduril likvideerija ülesannetes O. K. P. arvelduskontol XXX olevatest rahalistest vahenditest eelisjärjekorras väljamakse ajutise halduri tasu katteks 1584 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.