2-21-2492/8 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

9.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2021 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (2021. aastal 220,48 eurot). Kui E.V. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

2.4.Pankrotimenetluse kulud: Pankrotimenetluse läbiviimise kulusid ei ole pankrotivara arvel tasutud. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel. PankrS § 65 lg 113 võimaldab halduril taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr (1752 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Tasu taotlemisel toimingutasuna ei ole vaja pidada tööaja arvestust. E.V. pankrotimenetlus ei olnud keskmisest keerulisem. Töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on seni olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist pankrotihaldurit määramata, mistõttu tuli pankrotihalduril võlgniku pankrotieelsete varaliste suhete, maksejõuetuse tõenäolise põhjuse ja tekkimise aja väljaselgitamiseks täita ka tavapäraselt ajutisel pankrotihalduril lasuvaid ülesandeid. Eeltoodu kokkuvõtteks taotleb pankrotihaldur töötasu 660 eurot, millele vastavalt PankrS §-le 65 lg 11 lisandub käibemaks 132 eurot. Kõrvutades taotletava tasu suurust justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 § 2 lg 1 kehtestatud tasumääraga, mida kohaldatakse halduri töötasu hüvitamisel riigi vahenditest (66 eurot tund), ilmneb, et taotletav töötasu vastab tasule, mida riik maksab pankrotihaldurile 10 töötunni eest. Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr XXX raha 792 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile

10.Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgnik on pankrotiavalduses põhjendanud maksejõuetuse tekkimist peamiselt eraeluliste asjaoludega. Võlgnikul sündis XXX juunis poeg. Samal kuul kui riik lõpetas võlgnikule vanemahüvitise maksmise, läks võlgnik XXX ja üüris elamiseks korteri. Kuna sissetulekut ei olnud, võttis võlgnik üüri maksmiseks ja muude vältimatute kulude katmiseks laenu. Sissetuleku teenimist raskendas algul lapse hooldamise vajadus, hiljem ka lapse sagedased haigused. Sissetuleku puudumise või ebapiisavuse tõttu võttis võlgnik üha uusi laene, saamata seejuures nähtavasti õigesti aru laenamisega kaasnevate kõrvalkulude mahust. Hiljemalt 2015. aastast alates on võlgnik küllaltki aktiivselt osalenud XXX, kasutades selleks ka laenatud raha. See on kohustuste mahtu suurendanud. Ei ole teada, et laenatud raha eest oleks võlgnik soetanud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Võlgnik suhtus varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Midagi erakordset võlgniku mõtlemise ja tegutsemise viisis siiski ei ole. Puudub alus väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Võlgniku makseraskused süvenesid aastatega, kuid tundub, et võlgnik ei mõistnud probleemi ulatust kohe. Võlgnik teenis suhteliselt suurt sissetulekut ning püüdis kuni pankrotiavalduse kohtule esitamiseni täita võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppeid. Võlgniku makseraskused arenesid püsivaks maksejõuetuseks 2020. aasta jooksul. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 30.09.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 11.10.2021 ja vastuväiteid ei ole kohtule esitatud. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-s 2 sätestatule. Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne E.V. (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid krediidi kasutamisega üldiselt seotud riskide realiseerumine. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest E.V. pankrotimenetluses.

PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2021. aastal 1752 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur taotleb määrata tasuks oma ülesannete täitmise eest 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot, kokku 792 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist PankrS § 65 lg 113 alusel toimingutasuna. Pankrotihaldur on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 08.04.2021 teatanud kohtule, et soovib taotleda tasu toimingutasuna. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 792 eurot, sh käibemaks 132 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. E.V. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 toodud kohustusi. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada E.V. kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid.

PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et E.V. täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohtule on esitatud võlgniku kirjalik kinnitus selle kohta, et ta on valmis täitma usaldusisiku kohustusi ning talle on teada võlgniku ja usaldusisiku kohustused ja ülesanded võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid. Seega tuleb E.V. ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisikul lasub kohustus kontrollida võlgniku arveldusarvetele laekuvaid summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 15. oktoobril, väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt jaotiste suhtarvuga. Kohus kohustab E.V. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. maiks 2022. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (E.V. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab E.V. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui E.V. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik