Telia Eesti AS (rk 10234957) AB Kreditex AS (rk 12041659) Kokku:
Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks a/a XXX saaja: OK Incure OÜ viitenumber: XXX selgitus: XXX a/a XXX saaja: ITM Inkasso OÜ selgitus: XXX a/a XXX viitenumber: XXX selgitus: XXX a/a XXX selgitus: XXX
Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
4.Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi töötasu suuruseks J.I. (pankrotis) pankrotimenetluses 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
5.Pankrotihalduri tasu summas 1,76 eurot, sh käibemaks 0,29 eurot, tasuda pankrotivara arvel.
6.Anda J.I. (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 711,04 eurot, sh käibemaks 118,51 eurot.
7.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 711,04 eurot, sh käibemaks 118,51 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rg-kood 10609096) arvelduskonto nr XXX.
8.Algatada J.I. (isikukood XXX ) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).
10.Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. oktoobril) vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele.
11.Usaldusisikul esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. maiks 2022, järgnev 1. novembriks 2022, jne.
12.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui 2/9
see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2021 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud S. poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (2021. aastal 220,48 eurot). Kui J.I. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; E.T. kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
13.Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ja Ü.K. ning jõustumisel p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ([email protected]). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
14.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).
MENETLUSE KÄIK
1.J.I. esitas 07.05.2021 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtu 27.05.2021 määrusega kuulutati välja J.I. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 15.06.2021. Võlausaldajad olid PankrS § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama nõudeavaldused haldurile hiljemalt 27.07.2021. Pankrotihaldur esitas 15.09.2021 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 16.09.2021 määrusega.
2.27.09.2021 esitas pankrotihaldur Einar Vallandi kohtule taotlused: 1) lõpetada J.I. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) vabastada Einar Vallandi J.I. pankrotihalduri kohustustest; 3) määrata J.I. pankrotihalduri tasu 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, konto nr XXX); 4) mõista J.I. pankrotihalduri töötasu välja kahest allikast järgnevalt: 1,76 eurot (1,47 eurot + käibemaks 0,29 eurot) J.I. pankrotivarast; 711,04 eurot (592,53 eurot + käibemaks 118,51 eurot) riigi vahenditest; 5) otsustada J.I. kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.
3/9
3.29.09.2021 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 20.10.2021. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud.
ARUANNE
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikul puudub vara, mida saaks müüa, katmaks menetluse läbiviimise kulusid ja rahuldamaks võlausaldajate nõudeid. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgniku sissetulek koosnenud riigi ja kohaliku omavalitsuse toetustest, mis on nii väikesed, et nendest ei kuulu mingigi osa pankrotivara hulka. Pankrotivarana saab käsitada vaid võlgniku arvelduskontol nr XXX pankroti välja kuulutamise hetkel olnud 1,92 eurot.
2.Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta
2.1.Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.
2.2.Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.
2.3.Massikohustused: Pankrotivara arvel ei täidetud massikohustusi.
2.4.Pankrotimenetluse kulu: Pankrotimenetluse läbiviimise kulusid ei ole pankrotivara arvel tasutud. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel. Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades nii PankrS § 15 lg 2 kui ka PankrS § 171 lg 11. Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma PankrS § 171 lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väga väike. PankrS § 65 lg 11 ja lg 111 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel PankrS § 23 lg 1 – 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Haldur taotleb tasu 9 töötunni eest 594 eurot (66 eurot tund) büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 118,80 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta) 1 tund - kogutud teabe töötlemine, analüüs 1 tund - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,5 tund - suhtlus kohtutäituritega seoses täitemenetluste lõpetamisega 0,5 tundi - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine 0,5 tundi - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega 0,5 tundi - järelevalve võlgniku sissetuleku üle 0,5 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nende kontrollimine ja analüüs 1,5 tundi - võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,5 tundi - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine 0,5 tundi - pankrotihalduri ettekande ja pankrotimenetluse lõpparuande koostamine 2 tundi Tasu taotlemisel tuleb arvestada, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on seni olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik 4/9
pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr XXX raha 1,92 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu 1,47 eurot, tasule lisanduva käibemaksu 0,29 eurot ja panga teenustasu 0,16 eurot. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa saab hüvitada riigi vahenditest ulatuses, milles kohus peab pankrotihalduri töötasu taotlust põhjendatuks.
3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid jaotiste katteks.
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu.
6.Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Kogutud teavet kajastatakse aruandes. Lisaks eeltoodule tegi haldur pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosoleku, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning tuvastas kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa ning 3) suhtles võlgnikuga, teostas järelevalvet tema jooksva sissetuleku üle.
6.1.Haldur vaatas läbi neli nõudeavaldust summas 6204,33 eurot. Nõuetele ei esitatud vastuväiteid. Lisaks nõuetekohase avalduse esitanutele oli pankrotimenetluse algul isikuid, kes pankrotimenetluses kehtestatud vormi ja sisulisi kriteeriume eirates väljendasid soovi saada võlgnikult raha. Toimunud suhtluse käigus tegi haldur kindlaks, et väidetavad nõuded on aegunud. Seejärel loobusid väidetavad võlausaldajad nõude aluse ja suuruse kohta pankrotihaldurile avalduse ning tõendite esitamisest.
6.2.Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik saanud E.T. töövõimetoetust, S. peretoetust ja T.L. toimetulekutoetust. Ajavahemikul 27.05.2021 – 27.09.2021 on võlgnik saanud sissetulekut kokku XXX eurot. Võttes arvesse, et võlgniku ülalpidamisel on XXX. aastal XXX ja XXX aastal XXX, ei kuulu mingigi osa võlgniku sissetulekust pankrotivara hulka. Ülevaate võlgniku netosissetuleku laekumisest kuude kaupa: Kuu Peretoetus Toimetulekutoetus Töövõimetoetus juuni 2021 XXX XXX XXX juuli 2021 XXX XXX XXX august 2021 XXX XXX XXX
Sissetulek kokku XXX XXX XXX 5/9
sept 2021
KOKKU:
XXX XXX
XXX XXX
XXX XXX
XXX XXX
Võlgniku sissetulek laekub AS-is SEB Pank avatud arvelduskontole nr XXX, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks kasutab haldur AS-is Swedbank avatud võlgniku arvelduskontot nr XXX. Sellele kontole ei ole pärast pankroti väljakuulutamist raha laekunud. Kontol oli pankroti väljakuulutamise hetkel ja on jätkuvalt 1,92 eurot.
6.3.Haldur suhtles võlgnikuga ja teda pankrotiavalduse esitamisel abistanud isikuga kohustustest vabastamise menetluses määratava usaldusisiku võimaliku kandidaadi väljaselgitamiseks. Ü.K. kinnitas kirjalikult, et on nõus täitma võlgniku usaldusisiku ülesandeid.
7.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid.
8.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes.
9.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus Võlgnik on põhjendanud maksejõuetuse tekkimist peamiselt mõtlematute laenudega, mida aastaid tagasi võtsid nii võlgnik kui tema endine XXX . Võlgnik lootis võlgade tasumisel oma endise XXX abile, kuid endisel XXX oli kalduvus tarvitada alkoholi ja narkootikume, mis raskendas võlgade tasumiseks vajaliku tulu teenimist. Lisaks veetis võlgniku endine XXX paar aastat XXX. Võlgniku ja tema ülalpeetavate eksistentsi jätkumiseks vältimatult vajalikke kulusid on juba pikemat aega katnud erinevate toetuste abil riik ja kohalik omavalitsus. Ei ole teada, et laenatud raha eest oleks võlgnik soetanud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Raha kulus olmevajaduste katmiseks ning juba võetud laenudega seotud kulude katmiseks. Võlgnik suhtus varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Midagi erakordset võlgniku mõtlemise ja tegutsemise viisis ei ole. Sarnaselt mõtlevaid, tegutsevaid ja maksejõuetuks muutuvaid isikuid on suhteliselt palju. Puudub alus väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuded muutusid sissenõutavaks aastatel 2014 – 2017. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks pärast 2017. aastat võtnud enesele üle jõu käivaid varalisi kohustusi. Arvestades et seniajani on vaatamata sundtäitmise läbiviimisele täitmata 2014. aastal tekkinud kohustused, võib väita, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2014. aastal.
6/9
KOHTU SEISUKOHT
Pankrotimenetluse lõpetamine
4.PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et J.I. puudub vara pankotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning J.I. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
5.Kohus avaldas 29.09.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus J.I. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1000 eurot hiljemalt 20.10.2021. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et J.I. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
6.PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.
7.Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli nn muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses.
8.Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Einar Vallandi vabastada J.I. pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.
(pankrotis)
9.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.
10.PankrS § 65 lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2021. aastal 1752 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
11.Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
12.Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 711,04 eurot, sh käibemaks 118,51 eurot. Pankrotihalduri tasu 1,76 eurot, sh käibemaks 0,29 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvel.
13.PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu 7/9
hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).
14.Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 9 töötunni eest on 10 × 66 ehk 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 712,80 eurot, sh käibemaks 118,80 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
15.Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest.
16.TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2020 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot, kahekordne alammäär on 1168 eurot.
17.Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ning J.I. le tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 711,04 eurot, sh käibemaks 118,51 eurot. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasust 1,76 eurot, sh käibemaks, tasuda pankrotivara arvel. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
18.PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
19.PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
20.PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.
21.J.I. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 toodud kohustusi. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada J.I. kohustustest vabastamise menetluse.
8/9
22.PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
23.Nõusoleku asuda täitma võlgniku usaldusisiku ülesandeid on andnud jurist Ü.K. Kohus leiab, et Ü.K. tuleb nimetada J.I. usaldusisikuks.
24.Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid kaks korda aastas, esimene aruanne tuleb esitada
1.maiks 2022, järgnev 1. novembriks 2022, jne.
25.PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (J.I. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab J.I. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Väljamaksed võlausaldajatele tuleb sooritada igal aastal hiljemalt 15. oktoobril.
26.Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui J.I. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.