2-21-101127/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb H. V.l tasuda OÜ-le Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue B OÜ ja kostja sõlmisid järgmise(d) laenulepingu(d): Laenuleping xxxx 31.12.2019, Laenuleping xxxx 03.01.2020, Laenuleping xxxx 05.01.2020, Laenuleping xxxx 08.01.2020. B OÜ loovutas 17.04.2020 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on teatise nõude loovutamisest saatnud kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. 31.12.2019 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 100,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel (punkt 5.1.). 03.01.2020 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 100,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel (punkt 5.1.). 05.01.2020 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 100,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel (punkt 5.1.). 08.01.2020 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 100,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel (punkt 5.1.). Laenulepingute alusel sai kostja laenu summas kokku 400,00 eurot (100 + 100 + 100 + 100). Kostja on hagejale tasunud kokku 150,24 eurot. Hageja arvestab nõuet kostjale

kasulikumal moel s.o hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Seega on põhivõlg summas 249,76 eurot (400,00 – 150,24 = 249,76). Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled intressimääraks 44,63 % aastas (punkt 4.3.). Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud kuupäevaks (punkt 5.1.). Kostjal on intressi võlgnevus summas 1,20 eurot. Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled intressimääraks 44,63 % aastas (punkt 4.3.). Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud kuupäevaks (punkt 5.1.). Kostjal on intressi võlgnevus summas 0,84 eurot. Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled intressimääraks 44,63 % aastas (punkt 4.3.). Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud kuupäevaks (punkt 5.1.). Kostjal on intressi võlgnevus summas 0,60 eurot. Laenulepingus nr 39201040234 leppisid pooled intressimääraks 44,63 % aastas (punkt 4.3.). Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud kuupäevaks (punkt 5.1.). Kostjal on intressi võlgnevus summas 0,24 eurot. Seega on intressi võlgnevus summas kokku 2,88 eurot (1,20 + 0,84 + 0,60 + 0,24 = 2,88). Lepingute nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla kogu summalt 249,76 eurot viimase lepingu xxxx lõppemisele järgnevast päevast s.o alates 11.01.2020 kuni hagi esitamiseni 28.04.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 44,63 % kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 114,46 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 144,46 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 249,76 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 29.04.2021 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 44,63 % aastas. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 113.2 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 15.2. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja sissenõudekulude summa 30,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 55 eurot. Seega on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 30,00 eurot. Hageja palub kostjalt H. V. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 249,76 eurot, intress 2,88 eurot, võla sissenõudekulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 144,46 eurot, viivised alates 29.04.2021 kuni põhinõude summas 249,76 eurot lepingujärgses määras 44,63 % aastas, menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 125,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot, väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 24.09.2021.a.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 125 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 125 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, esindajaks ei ole advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele ega sisalda keerukat õiguslikku argumentatsiooni. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks 120 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 245 eurot (125+120). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (245 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik